ON PIIRATUD MAJANDUS ON ÜHISKONNA TOIMIMISE ALLSÜSTEEM MIS TULENEB VALIKUTESTERAOMAND ON KAPITAL JA MUUD RESSURSID MILLE OMANIK ON ERAISIK VÕI ETTEVÕTE MITTE GA RIIK.. HINNASÜSTEEM TÄHENDAB HINDADE KASUTAMIST PIIRATUD RESSURSSIDE JAOTAMISEKS.. KONKURENTS TÄHENDAB VÕISTLUST OSTJATE JA MÜÜJATE SEAS RESSURSIDE JA KAUPADE OSTMISE JA MÜÜMISE PÄRAST. KASUM ON SEE MIS JÄÄB JÄRELE SIIS KUI ON TASUTUD ÄRITEGEVUSE KULUD. SEE ON FIRMADE KOGUTULUDE JA KOGUKULUDE VAHE. TURUMAJANDUS MAJANDUSSÜSTEEM MIS KASUTAB TURGE KUI PÕHILIST TOOTMISE ORGANISEERIMISE JA KOORDINEERIMISE VAHENDIT KÄSUMAJANDUS MAJANDUS SÜSTEEM KUS PÕHILISTELE MAJANDUSOTSUSTELE MIDA TOOTA KUIDAS TOOTA KES SAAB TOODETU VASTAB TAVALISELT VALITSUS Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad, inimressursid ja kapital. Loodusvarad on see osa looduskeskonnast mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab
8 103 12,88 14 9 124 13,78 21 160 140 120 100 80 60 40 20 0 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 4) Kas täiendava töötaja lisamine toob alati kaasa toodangu kasvu? Ei 5) Täida table ning joonista kogukulude kõverad ning piirkulu ja keskmiste kulud kõverad. Kogu- Püsi- Töötajat Muutuv Kogu Piir- Keskmin Keskmine Keskmin produkt kulu e -kulud - kulu e muutuvkul e d arv kulud püsikulu u kogukulu TP FC L VC TC MC AFC AVC ATC 0 160 0 0 160
Miks on tööviljakus ja tootlikkus nii olulised? Tootlikkus ehk tootlus, produktiivsus on süsteemi (riigi, ettevõtte) teavatava väljundi (toodangu, teenuste) ja kulutataud sisendite (maa, kapitali, materjali vm.) suhe. Eristatakse üld- ehk kogutootlikkust (väljundi ja kogukulude suhe), tegurirühma tootlikkust (väljundi ja teatavate kulude, nt töö ja kapitali suhe) ja osatootlikkust (väljundi ja ühe sisendi suhe). Tootlikkust mõõdetakse nii rahas kui ka naturaalühikutes tunni, päebva, kuu, kvartali ja aasta kohta. Tootlikkus on majandamise, heaolu ja konkurentsivõime oluline näitaja. Tuntuim osatootlikkuse näitaja on tööviljakus. Tööviljakus väljendab mingis ajaühikus valmistatud toodangu hulga ja töökulu suhet.
püsiressursside suuurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. TR(total revenue, kogutulu) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist. Võrdub müügikoguse ja ühiku hinna korrutisega. TR=p*TP AP (average product, keskmine produkt) - on koguprodukti hulk muutuvressursi ühiku kohta. Keskmine produkt on koguprodukti ja selle toomiseks kasutatud ressursihulka jagatis. APL=TP/L või APK=TP/K ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. AVC=VC/TP AFC (average fixed cost, keskmine püsikulu) on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. AFC=FC/TP AR(average revenue, keskmine tulu või ühikutulu) on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. AR=TR/TP MP (marginal product, piirprodukt) on koguprodukti muutus muutuvressursi ühiku muutuse kohta. MPL=TP/L või MPK=TP/K
· varude kasvamine ja transpordiga seotud seisakute suurenemine kaupade jaotussüsteemis · transporditariifide tõus · marketingi kontseptsiooni tekkimine ja kiire levik · militaarlogistika teooria ja praktika kiire areng. 1950 1970 Tekkimise ja kujunemise periood Sel ajajärgul arenesid kiiresti logistika teooria ja praktika. Logistika üheks võtmeküsimuseks sai kaupade füüsilise jaotamise kogukulude kontseptsiooni tekkimine. Lühidalt väljendudes tähendab see, et logistikas ei määra kunagi lahenduste efektiivsust mitte kulude vähenemine ühes logistilise ahela lülis (see võib tuua kaasa kulude suurenemise teises lülis), vaid ühe või teise logistilise lahenduse efektiivsuse määrab summaarne kulude (kogukulude) tase. Said selgeks logistika kaks põhilist funktsiooni: varude ja transpordi juhtimine.
Küsimus 2 Küsimuse tekst Tootmiskulud klassifitseeritakse järgmiselt Vali üks: a. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud b. Korrektsed on a ja c c. Põhimaterjal ja töötlemiskulud d. Korrektsed on b ja c . e. Esmakulud ja põhitööliste palk Küsimus 3 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Rahakäibe aruande koostamiseks b. Varude jäägi kindlaksmääratud c. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks d. Tulumaksu arvestuse vajadusest lähtudes Küsimus 4 Küsimuse tekst Inventeeritav kulu loetakse lõplikuks kuluks Vali üks: a. Kui varu müüakse ära b. Perioodil, mil varu soetati c. Perioodil, mil see tehakse d. Kui tasutakse raha Küsimus 5 Küsimuse tekst Turunduskulusid kirjeldab järgmine variant Vali üks: a. Ei;ei;ei b. Ei;ei;jah c. Jah;ei;jah d
On antud kui palju kulub puitu ja tööjõutunde mõlema kapi valmistamiseks. Samuti see kui palju käesoleval hektel kirsi ja tamme puidu ruutjalg maksab, ning mis on tööjõutunni hinnaks. Eeldatakse, et on olemas ka andmed järgmiste aastate keskmise inflatsiooni kohta. Lisaks on kapide disain teise firma poolt välja töötatud ning iga tooteühiku müümisel tuleb partnerile maksta fikseeritud frantsiisisumma (seega tegu nn. ongoing royalty fee-ga). Leida kappide valmistamise kogukulude muutumine seitsmeaastase perioodi jooksul ja kujutada see graafiliselt. Selleks on kõigepealt vaja kajastada ühe ruutjala puidu hindade muutumist ja tõõjõutunni hinna muutumist.
LOGISTIKA BAASKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 2011 1. Mis on hankelogistika ? Hankelogistika eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning toomis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika ? Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadetakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed. Kontseptsiooni võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4.Kirjelda kulude kompromissi kontseptsiooni logistikas. Tihti satuvad eri logistiliste tegevuste kulud omavahel konflikti. Ühtede kulude vähendamine
Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode d. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks b. Rahakäibe aruande koostamiseks c. Varude jäägi kindlaksmääratud d. Tulumaksu arvestuse vajadusest lähtudes Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Põhimaterjalikulu on Variant Konverteeri- Tootmis- Esmaskulu miskulu kulu a) Jah Jah ei b) Jah Jah Jah
olnud tähtis turumajandussüsteemi osa ( võid välja laenata, müüa või ära anda). Õigus omada ja kontrollida eraomandit annab omanikele motiivi kasutada oma ressursse nii efektiivselt kui võimalik. 2) Hinnasüsteem: Hinnasüsteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. 3) Turukonkurents: Turumajanduses konkureerivad inimesed vabatahtliku vahetuse kaudu. a) Konkurents turgudel ressursside pärast. Näiteks: saades hea hariduse ja arendades pma andeis ja oskusi, võid sa muuta oma tööjõuressursi tootlikumaks. b) Konkurents turgudel toodete pärast. Näiteks: me kulutame oma sissetulekuid, konkureerides teiste ostjatega toodeteturul. 4) Ettevõtlikkus:
Juhendaja: Tiina Kraav Tartu 2013 Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistikakuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistikakulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistika kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistikatoimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo- ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaalusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu tarneahela ulatuses
nõudluse muutumisega turul. Tarneahela juhtide ees seisab tõsine väljakutse hallata tõhusalt tarneahela taktikaid, protsesse, logistikatehnoloogiaid ja inimressursse. Tarneahela juhtimisel võivad olla suureks abiks kuludega seotud mõõdikud. Nendeks on traditsiooniliselt hangetega seotud veokulud, jaotusvedude kulud, säilituskulud, kauba käsitlemise ja hoiustamise kulud ning kaubaga seotud kapitali- ja riskikulud. Lisaks on oluline teada täpselt logistika kogukulude suhet müügikäibesse ja logistika kogukulude osa kõikidest kuludest. Kahjuks ei näita ükski neist mõõdikuist üksi tarneahela toimimise tõhusust. Mõõdikute ülesandeks on kajastada seda, kui hästi või halvasti ettevõte töötab. Kulud ei kajasta tegevust ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge. Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et
Logistika kordamisküsimused 1. Mis on hankelogistika? Hankelogistika (sourcing/purchasing) eesmärgiks on laia sortimendi tooraine ja pooltoodete omandamine ning tootmis(töötlemis)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest. 2. Mis on jaotuslogistika? Jaotuslogistika (physical distriution) eesmärgiks on toimetada lõpptoode tarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni (total cost consept) logistikas. Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 4
Kattetulu arvestuste abil saab võrrelda erinevate toodanguliikide tasuvust. Kattetulu leitakse iga põllumajanduskultuuri hektari ja loomaliigi pea kohta, seejärel arvutatakse olenevalt kasvupinna suurusest ja loomade arvust kattetulu kogu ettevõttes. Kui kattetulu on positiivne, siis võib tootmine anda kasumit. Negatiivse kattetulu korral ei kata toodangu väärtus selle tootmiseks tehtud kulutusi. Kogukulud = muutuvkulud + masinatööd + püsikulud. Kogukulude alusel arvutatakse välja tootmise omahind toodangu kilogrammi kohta.
a) Püsikulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, b) Muutuvkulu on 0,2Q 3 3Q 2 2Q, c) Keskmine kulu on 0,2Q 2 3Q 2 200, d) Muutuvkulu on 200. e) Püsikulu on 200 7. Kasumifunktsioon on võrdne a) Tulufunktsiooni ja muutuvkulufunktsiooni vahega, b) Tulufunktsiooni ja püsikulufunktsiooni vahega, c) Tulufunktsiooni ja kogukulufunktsiooni vahega, d) toote hinna ja Keskmise kulu vahega. 8. Keskmine kulu on a) Püsikulu ja muutuvkulu vahe, b) Kogukulude ja tootmismahu suhe, c) Tootmismahu ja toote müügihinna korrutis, d) Tootehinna ja keskmise kulu vahe 9. Kasumifunktsioon on (Q) 0,1Q 2 12Q 40. Väärtusel Q 20 on kasum a) negatiivne b) maksimaalne c) positiivne d) võrdne 0-ga. 10. Olgu tulufunktsioon R (Q ) 8Q ja kulufunktsioon on C (Q ) 2Q 40 ning turul on võimalik seda toodet müüa täpselt Q 5 ühikut. Siis kasum
Hinnasüsteem tähendab hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Konkurents tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Motiiv on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogukulude vahe. Majapidamine on ühise eelarve majandavate inimeste kogum. Majapidamistel on järgmised majanduslikud rollid: - ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss) - Tarbijatena kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid. Toodete ja teenuste turud on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad om raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad.
eest Joonis 1. Tervishoiuteenuste turg (Metsa, Meiesaar : 2001) Joonis kujutab tervishoiuteenuste turgu. Selgelt on näha, et finantseerimise segasüsteemi korral (nii avalik rahastamine kui patsientide omaosalus), toimib turg kõige paremini. Kuidas on rahastamise mudelid korraldatud teistes riikides ? Kõige sagedasemalt kasutatavad näitajad riikide tervishoiu rahastamise võrdlemisel on : · tervishoiu kogukulude osakaal sisemajanduse koguproduktist; · avaliku sektori osakaal tervishoiu kogukuludes ning tervishoiukulude osakaal avaliku sektori kogukulutustest; · tervishoiu kogukulu elaniku kohta, korrigeerituna ostujõu pariteedile või hinnamuutustele. Eesti tervishoiu kogukulude osakaal SKPst on olnud suhteliselt stabiilne, varieerudes vahemikus 5,1-6,1% SKP-st. Tervishoiukulud inimese kohta aga jäävad Euroopa keskmisest
liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Elastsus – on tarbijate reageerimistundlikkuse mõõt. Ettevõte – on tootmisüksus, mis ostab tootmistegureid ja toodab hüviseid teistele ettevõtetele, kodumajapidamistele või avalikule sektorile. Kasumi maksimeerimis kuldreegli – kohaselt toodab firma koguse, mille piirkulu võrdub piirtuluga. Keskmine kogukulu – on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine muutuvkulu – on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis. Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel.
VÄÄRTUSAHELA JUHTIMISE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mida tähendab kogukulude kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. 2. Mida tähendab kulude kompromissi kontseptsioon logistikas/tarneahela juhtimises? Kulude kompromiss (The Cost Trade Off). Tihti satuvad erinevate logistikategevuste kulud omavahel vastuollu
· · Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; · · Hangete monitooring (kontroll) · 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas?
← • Materjalide otsimine ja omandamine; ← • Materjalide kohaletoimetamine ettevõttesse; ← • Hangete monitooring (kontroll) ← 2. Mis on jaotuslogistika? Eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Mis on tarnelahel? Tarnelahel on jada üksteisele järgnevaid tegevusi, mille eesmärgiks on kliendi rahuldamine. Tarneahel ulatub algtarnijast lõpptarbijani. 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon (Total Cost Concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, võttes seejuures arvesse kõikvõimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, säilitades seejuures vajaliku klienditeeninduse taseme. Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid. 5. Kirjelda kulude kompromissi logistikas?
Ettevõtete kehtestamine kokkulepped Kvaliteedi nõuete Kõlvatu konkurents kehtestamine Keelatakse konkurentsi Määratakse ettevõtte piirav tegevus tulevikus tegevusvabadus hetkel Eraomand ehk isiklikus kasutuses olev vara. Seda õigusust kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus ja muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem - kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. HINNAD: millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on teatud toodete tootmiskulud. hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab suurendama nende kaupade tootmist.
teiste üksuste tegutsemise üle 5)Ühine kõigile lükmetele kättesaadav infosüsteem teeb võimalikus koordimerimise organisatsioonide vahel 6)Liikmesorganisatsioonid saavutavad oma eesmärgid kogu tarneahela tegutsemise kaudu Logistika üldkonseptsiooni 3 eesmärk: Kulude vähendamine Invisteeringute optimeerimine Soovitatud teenindustaseme leidmine toodete ja tarbijate sihtgruppide lõikus Kogukulude arvestamisel tarneahels 3 tasandit: Makroökonoomika tasand(tooraine,turu,regiooni majanduskeskkond) Mikroökonoomiatasand(ettevõtte tasand,toote tehnoloogia,teenuste arendus,protsessi juhtimine) Indivüdi tasand(personaliinnovatsioon,huvitatavus,motivatsioon) Ettevõttel tuleb tegeleda 3 valdkonna jutmisega Finantsjuhtimine(rahaliste vahendite juhtimine) Tootmise juhtimine(toote ja tehnoloogia eest) Turundusjuhtimine(vastutab müügi eest)
otsimine riski ja tulu vahel. Risk võivad tekkida häired tootmises, lähetamises ja müügis; 5 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm Tulu tekib investeeringute vähenemisest varudesse säästetud rahast. Varude kasvades tõusevad ka säilitamis- ja töötlemiskulud. Varude juhtimise põhiprobleem: määrata varude optimaalne suurus arvestades ka kogukulude optimaalsust (hoidmise, tellimise- ja kohaletoimetamisega seotud kulusid) on välja töötatud mitmeid mudeleid, kuid need annavad tulemusi ainult stabiilsete müügimahtude, soetushindade ja kogukulude juures. Optimaalse tellimuse mahu väljaselgitamine: Üks võimalik variant kogukulude järgi: Kogukulud: hankimiskulud (transport, laadimine) hoidmiskulud (otsesed laokulud ja rahastamise eest tasutud intress)
dtalunikud jäävadki rentnikeks. 4.Sööta saab juurde- kui teravili osta siis ülejäänud sööda tootmiseks vaja ca 1,5ha maad lehma kohta. Lisaks on võimalus ka maad juurde rentida ja sööta osta. Nt- 2h maa kohta saab pidada 1 lehma 8)Püsikulud - palgatöötajate palk, ehitiste ja masinate hooldus, kütus, elekter, kindlustus. Muutuvkulud – on iga tootmisharu puhul erinevad, siia alla kuuluvad ka kulutused seemnetele,väetistele kemikaalid, loomasöödad . Kattekulud – kogukulude ja muutuvkulude vahe. Eelarve koosneb 2.osast: 1) arvestatakse kokku kogu toodetud toodangu väärtus ja kõik kulutused, mis tootmise käigus on tehtud. Kogu toodangu ja muutuvkulude vaheg a saab kätte kogu kattekulu põllumajandus ettevõtete kohta. 2) tuleb ära märkida kõik planeeritavad püsikulud , mastavad intressid, ja muud maksud. Samuti märgitakse sissetulekud mitte põllumajanduslikul tegevusel.
Millist kolme funktsiooni täidab raha? · Miks on ettevõtlikkus tähtis majanduskasvuks aegade jooksul? Eraomand Isiklikus kasutuses olev vara. Õigus omada vara kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus. Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Kasum Kasum on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud kogutulude ja kogukulude vahe. Hinnasüsteem Kui inimesed teevad üksteisega vahetusi, kehtestavad nad kaupadele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Rahalised hinnad annavad informatsiooni: - millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside kasutamise loobumiskulu. - millist väärtust ettevõtted oma erinevatele
Milline tootmisplaan tagab suurima kasumi? Ülesanne 4.24. Firma kogutulu on 550q 5 q2 , kogukulud aga C(q) = 50 q + 10 500 . Millise tootmisplaani korral on firma kasum suurim? Ülesanne 4.25. Kulufunktsioon on C(q) = 0,2q3 8q2 + 100q + 200, kus q on tootmisamht. Milline on suurim kasum, kui tooteühiku müügihind on 160 kr? Ülesanne 4.26. Teatud tooteliigi hinnal sõltuvana nõutavast kogusest q on kuju p = 40 0,5q . Kogukulude funktsioon on C(q) = 0,03q3 2,13q2 + 48,8q . Kui suure tootmismahu korral on firma kasum suurim? Kui suur see on? Millise q väärtuse korral oleks tulu suurim? Ülesanne 4.27. Kogukulude funktsioon on C(q) = 0,1q3 2q2 + 80q + 150, kus q on toodangu maht. Leida suurim kasum ning sellele vastav tootmismaht, kui toodangut realiseeritakse hinnaga 77 krooni. Ülesanne 4.28. Kogukulude funktsioon on C(q) = 0,1q3 2q2 + 80q + 150, kus q on toodangu maht
Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 krooni. Selleks müüb ta 12 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000
4. Mis on tarneahel? Kuidas toimub tarneahela juhtimine? Omavahel seotud logistikategevused moodustavad tarneahela. Tarneahel ehk logistiline võrgustik on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kasutatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste , info ja muude ressursside süsteem. Tarnehala juhtimine on seotud igasuguste tegevuste juhtimisega, läbi mille suudetakse pakkuda suurimat võimalikku klienditeeninduse taset optimaalsete tarneahela kogukulude ning investeeringute juures. 8. Transport kui majanduse „vereirnge“ Transpordi kui majandusvaldkonna iseärasuseks on tema tehislikult tekitatud ehk tuletatud nõudlus – vajadus toodete järele, mis eeldavad kohalevedu, või isiku vajadus olla teatud ajal teatud kohas. Transpordi roll majanduses on võrreldav energiasektori rolliga - ilma selleta majandussüsteem seiskub. Kuid nagu me oleme õppinud energiasektori najal, on energia liigtarbimine ebaökonoomne
8) Virtuaalne tarneahel lk 65-66 Tarneahela lülid on teineteisest geograafiliselt ja ajaliselt eraldatud, ressursse juhitakse ja kontrollitakse elektrooniliselt interneti/suhtevõrgu lahenduste kaudu, mitte otsese füüsilise kohaloleku ja kontrolli abil. Virtuaalse tarneahela 3 põhitunnust: Töötajad asuvad paljudes eri paikades Struktuur muutub kiiresti Paljusid funktsioone täidavad partnerid. 9) Logistika juhtimise 3 põhikontseptsiooni: lk 72-76 Kogukulude kontseptsioon - võti seisneb kõigi logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalseid kogukulusid, samas säilitades vajalik klienditeeninduse tase. Suboptimeerimise vältimise kontseptsioon - püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektiivsusele tervikuna.
c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a. inflatsioon b. retsessioon c. langus d. tõus e. elavnemine Küsimus 6 Kogukulude kasv põhjustab inflatsiooni, kui: Vali üks: a. majandus areneb täishõive tingimustes b. SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed c. tööjõu arv ei kasva d. õiged ainult vastused a) ja b) e. kõik vastused õiged Küsimus 7 Keynesi järgi: Vali üks: a. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust b. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme c. majandus peab arenema tsentraliseeritud planeerimise toel d
Kõik elemendid tarneahelas peaksid lisama väärtust. Suurema väärtuse lisamine toimub kontseptsioonis. NT: Laiendatud toote kontseptsioon: tuumtoode loodetud toode laiendatud toode võimalik toode 4) Ärilogistika ajaloo 6 staadiumit 1. Ärilogistika kontseptsiooni teadvustamine jaotuse ja jaotuskulude uuringud Euroopas ja USA-s 2. Põhirõhk logistikasüsteemi kulude vähendamisel logistika kogukulude minimeerimine 3. Klienditeeninduse tähtsuse teadvustamine kasvavad logistikakulud kaeti klientide kasvanud rahulolu tõttu kasvanud läbimüügi kasumiga 4. Arvutisüsteemide juurutamine logistilisse juhtimisse suurte andmemahtude töötlemine arvutil 5. Logistika integreerumine organisatsioonilistesse struktuuridesse arvutivõrgud annavad võimaluse koordineerida ja kontrollida ettevõtte kõiki tegevusfunktsioone 6
toodangu mahust Kulud TC - kogukulud VC -muutuvkulud FC -püsikulud Toodang Q 13 Näide kulude kohta Kogukulud ? FC VC TC 14 Keskmine kulu ja Piirkulu KESKMINE KULU TC (average cost) Saadakse AC kogukulude Q jagamisel TC valmistatud MC toodangu ühikute Q arvuga MARGINAALKULU e. PIIRKULU (marginal cost) on kulu ühe 15 Näide kulude kohta Piirkulu? Erinevad keskmised kulud? 16 Kulude muutumine Kuluoptimumiks nimetatakse punkti, kus piirkulud ja keskmised kulud on Meelis Teder MC 2012 AVC ATC (AC) 17
jäätmekäitlust koos nendega kaasneva transpordi, ladustamise ning infotehnoloogiaga. Tarneahela määratlus ühte või mitut ettevõtet hõlmav terviklik äritoimingute jada, mis võimaldab rahuldada kliendi nõudlust toote või teenuse järele. Tarneahel on toote või teenuse tarnijalt kliendile liikumisel kaasatud organisatsioonide, inimeste, tehnoloogiate, tegevuste, info ja muude ressursside süsteem (Naguerney 2006) 4. Kirjelda kogukulude kontseptsiooni logistikas? Kogukulude kontseptsioon eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, kus kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejuures aktsepteeritava klienditeeninduse taseme). Tänapäeval, kui toodetakse üha rohkem kõrgtehnoloogilisi kaupu, mis on kõrge väärtusega massiühiku kohta ja mille transpordikulud on
Näiteid: tehased, püsiseadmed, kontorihooned, milles ettevõte tegutseb, püsitöötajad (kontoris), kindlustusmaksed, laenuintressid jmt. Ehitusfirmadel on üldiselt üsna madalad püsikulud. 3 17.02.2014 MUUTUVKULUD Muutuvkulud (variable cost, VC) on sellised kulud, mis sõltuvad toodangumahust. Muutuvkulud näitavad erinevust püsi- ja kogukulude vahel. Kui midagi ei toodeta, on ka muutuvkulud võrdsed nulliga, toodangumahu kasvades hakkavad suurenema. Näiteid: tööliste töötasu, kulud materjalidele, ehitusmasinatele jne. Ehitusfirmadel on üldiselt üsna suured muutuvkulud. Püsikulusid püütakse hoida võimalikult madalal; ehituses on laialdane alltöövõtu kasutamine. LÜHIPERIOODI KULUD Kulutüüp Näiteid tööjõud ehitusplatsil;
(raiskamine ei tuleta tarbia käitumist) 5. standartiseerida vahendeid ja seadmeid et lihtsustada hüvitamist ja vähendada kulusid 6. väärtustada töötajate sotsiaalse ja eriala kompetentsi, sest mitte ahelad, protsessid ja struktuurid, ei loo uut väärtust, vaid nende taga on inimene Log. Üldkontseptsiooni 3 eesmärki:1)kulude vähendamine 2)investeeringute optimeerimine 3) soovitud teenindustaseme leidmine toodete ja tarbiate sihtgruppide lõiges Kogukulude arvestamine tarneahelas 1)makroekonomika tasend (tooaine, turu, tööjõu paiknemise ja regiooni majanduskeskkond 2)mikroekonoomika tasend (toode, tehnoloogia,teenuste arendusprotsessi juhtimine, ettevõtte tasand) 3)indiviidi tasend (personaalne inovatsioonvõimekus, huvitatavus) Ettevõttes tuleb tegeleda 3 valdkonna juhtimisega 1)finantsjuhtimine raha juhtimine 2)tootmise juhtimine 3)turundusjuhtimine vastab müügi eest
PAKENDID, TAARA JA KONTEINERID Pakkimistööl ja pakenditel on suur mõju logistiliste süsteemide produktiivsusele ja logistilistele kuludele. Pakkimisoperatsioonid koos pakendite maksumusega ja pakkematerjalide likvideerimisega on olulised logistiliste kulude allikad. Pakkimise ja pakenditega seotud kulud lülitatakse üldjuhul toote omahinda ning seetõttu on need logistiliste kogukulude hindamisel enamasti vähemärgatavad ja seetõttu ka alatähtsustatud. Pakkimine mõjutab üldjuhul kõiki logistiliste toimingute sooritamisega seotud kulusid. Veo ja laokulud sõltuvad kõige otsesemalt pakendite mõõtmetest ja paigutuse tihedusest kaubaaIusel. Ka käsitsemise kulud veoühikute laadimisel sõltuvad arvestataval määral sellest, millised on pakendid. Toodete pakkimata jätmine või ebapiisav/ebakvaliteetne pakend mõjutavad kulusid kogu logistilise süsteemi ulatuses
Õige 6. Kui kauba pakkumine väheneb ja nõudlus jääb samaks siis kauba tasakaalu hind tõuseb. Õige 7. Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale kuna kauba A hind alanes siis on A ja B asenduskaubad. õige 8. Piirkasulikkuse teooria kohaselt on piirkasulikkuse kõver alati kahanev. õige 9. Majanduspoliitika tegeleb majandusteaduste rakendamisega üksikindiviidi huvides. õige 10.Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukulude muutusega tootmismahus. õige 11.Pareto-efektiivsed on kõik punktid võimalku tootmise piiri peal. õige 12.Tarbija maksimeerib kasulikust iga eraldivõetud hüvise tarbimisest. vale 13.Kui kauba pakkumine suureneb ja nõudlus väheneb siis kauba tasakaalu hind langeb. õige 14.kogukasulikkuse all mõistetakse viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja trbitud ühikute arvu korrutist. vale 15.Kogutulu kasvab kui hind ja nõudlus on mitteelastne. vale 16
· Logistikat nähakse abinõuna kulude vähendamisel · Intermodaalse konteineri- ja treilerkaupade transiidi kasv · Jaekaubanduse kontsentratsioon · Riba- ja maatrikskoodide laienev kasutamine · Aasia tarnijate kasvav osakaal sisseostutegevuses Süsteemsus logistikas · Logistika uudsus seisneb süsteemses lähenemises (juhitakse ühtse integreeritud süsteemina) · Logistika juhtimise kolm tihedalt seotud põhikontseptsiooni on kogukulude, kulude kompromissi ja suboptimeerimise (tegevusvaldkonnad eraldivõetuna) vältimise kontseptsioon. Kogukulude kontseptsioon · Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed, samas säilib vajalik klenditeeninduse tase Ülesanne kogukulude kontseptsiooni kohta Arvuteid tootev ettevüte ostab sisse arvutikomponente. Sisseostetavate komponentide ühe konteineri väärtus on 30 000 EUR. Tehase vajadus on 100 konteinerit kuus. Ettevõttel on
Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 € Selleks müüb ta 120 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 krooni. Selleks müüb ta 8 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 2000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1025
pakkuja kontaktandmed ; toodete teenuste kirjeldus ja hinnad; lepingutingimused Pakkumiste analüüs: kui tahetakse pikaajalisi tarnesuhteid siis kaasatakse analüüsi kogu meeskond Etapid: vajadused ja eesmärgid; lahenduse sobivus; hind kulud, kasud riskid; toimiva koostöö eeldused; tarnija oskused ja kompetents; tarnija majanduslik olukord; pikaajaline areng; Pakkumiste hindamine: pakkumiste kvalifitseerimine, võrdlemine, iga pakkumise kogukulude arvutus. Tarnija valik. See toimub nii pakkumise kui ka tarnijat puudutava info alusel. Aspektid: riskitegurid, partneri tegevuse läbipaistvus, keskkonnassätlikkus, maine, omanikud juhtkond, fundamnetaalnäitajad, teenuste kvaliteet Määratakse võtmekriteeriumid ja nende osakaal (kaalutud keskmise valiku meetod) Tarneklauslid ehk Incoterms 2010. Määratlevad ostja ja müüja kohustused kauba tarnimisel. Kes sõlmib ja kelle kulul sõlmitakse veoleping, kes kannab mis kulud jne
tootmis-(töötlemis-)paika toimetamine õiges koguses, õigel ajal ning vastuvõetava hinna eest Materjalilogistika ülesandeks on tooraine- ja pooltoodete voogude juhtimine tootmis- (töötlemis-)protsessi käigus. Tänapäeval on hanke-ja materjalilogistika omavahel integreerunud ning neid võib vaadata tervikuna e. hankelogistikana 2. Jaotuslogistika eesmärgiks on toimetada lõpptoode lõpptarbijani neid rahuldaval moel ja ajal. 3. Kogukulude kontseptsioon (total cost concept) eeldab, et kõikide logistika tegevusvaldkondade kulusid vaadeldakse tervikuna, arvesse võttes kõiki võimalikke kulusid. Eesmärk on leida lahendus, mille puhul kogukulud oleksid minimaalsed (säilitades seejures vajalik klienditeeninduse tase). Kontseptsiooni võti seisneb kõiki logistiliste kulude üheaegses arvestamises, saamaks minimaalsed kogukulud. TC(kogukulu)=Ct(transpordikulu)+Ci(teel olevate varudega seonduvad kulud)
Läbi kogemuste saadakse teada, millised tarnijad pakuvad parima kvaliteediga kaupa 8 konkureerivate hindadega, seega tuleks selliste tarnijate kohta teha nimekirjad ning ühendada need kontrolli protseduuridega, et nad ei läheks kaotsi teatud töötaja lahkumisel. Ostutellimused tuleks alati üle vaadata, et kasutataks vaid neid tarnijaid ning ostuosakonna juhataja peaks olema vastutav ostude kogukulude eest, mis sisaldaks endas ka praagikulusid ja ümbertegemist. Kuna ebaseaduslikelt varustajatelt ostmine toob kaasa hulgaliselt probleeme, tuleb kõik ostutellimused üle vaadata, et kasutataks vaid heakskiidetud varustajaid. Samuti tuleks keelata ligipääs kinnitatud tarnijate nimekirjale ja kontrollida seda perioodiliselt volitamata muudatuste eest. Pistised on kingitused varustajatelt sisseostjatele eesmärgiga mõjutada nende tarnijate
Eraomand kapital või muud ressursid, mille omanik on eraisik või ettevõte mitte riik Hinnasüsteem hindade kasutamine piiratud ressursside jaotamiseks. Et turgudel teha ostjate ja müüjate vahel vahetustehinguid on tarvis kehtestada toodetele ja teenustele hinnad. Konkurents Võistlus ostjate ja müüjate vahel kes soovivad oma tooteid / teenuseid / ressursse müüa. Motiiv Millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum Kasum Firma kogutulude ja kogukulude vahe Turumajandus vaba ettevõtlus, kus siis tooted liiguvad tootjate ja tarbijate vahel Ettevõtlikus ettevõtja äritegevuse mootori ,,käivitaja" Majandussüsteem igapäevane elu, kus siis segunevad eraisiku vabatahtlik vahetus, riiklik regulatsioon ja ka tavad ning kombed Majapidamine ühtse eelarvega majandavate inimeste kogum Ressursiomanik üks majapidamise rollidest, kus nad siis omavad tootmisressursse (maavara, kapital, inimressursid)
võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit. Turumajandus Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised "tugisambad" on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: "Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks." Georg Soros "Globaalse kapitalismi kriis":
võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Tulemuseks on defitsiit. Turumajandus Süsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt kokkulepitud hindade alusel. Nende otsused määravad vastastikuses mõjus vastused küsimustele mida, kuidas ja kellele. Olulised “tugisambad” on eraomand, hinnasüsteem, turukonkurents ja ettevõtlikkus. Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum. Kasum on kogutulude ja kogukulude vahe. Põhimõte on – vähem efektiivne peab ruumi tegema efektiivsemale. Pole olemas puhtal kujul täiuslikult vaba majandussüsteemi. Majandusteadlane Joseph Schumpeter: “Kapitalistliku majanduskorra aluseks on loov hävitamine, protsess, mille käigus vanad ja ebaefektiivseks osutunud struktuurid asendatakse uute ja tõhusamatega. Loova hävitamisega kaasnevad paratamatult pankrotid ja töötus. Need on edu ja kasvu eelduseks.” Georg Soros “Globaalse kapitalismi kriis”:
2) Integreeritud organisatsioonisüsteemid- hõlbustavad andme- ja infokasutamist ning suhtlemist organisatsioonis. 3) Infovahetuse -ja jagamise süsteemid 4) Organisatsioonide vahelised infosüsteemid KAPITALIVOOG- ühenduses logistilise keti kõikide sõlmpunktidega. Liigub materjalivoole vastupidises suunas. KORJEVOOG (NN ROHELINE LOGISTIKA)- osa tagasisuunalisest veost, sisaldades nii jäätmekäitluse kui ka taaskasutatava materjalivoo. MAANTEETRANSPORT JA KAUBAVEOD KOGUKULUDE KONTSEPTSIOON- hinnata tegevuse ja protsesside poolt tekitatud kulu kogukulude seisukohalt. Võimaldab välja selgitada kliendiga seotud kulud ja võrrelda kulusid teenitud tuludega. IGA TOOTE JUURES TULEB KASUTADA ETTEVÕTTES TRADITSIOONILISTE 7 'ÕIGE' PRINTSIIPI: õige toode, õiges koguses, õige hinnaga, õigesse kohta, õiges seisukorras, õigele kliendile, õigel ajal. 1
ja isegi defitsiidiolukorrad.Tarneahela juhtimise meetodit, mil võetakse maksimaalselt arvesse tarbijate tegelikke vajadusi vaadeldaval ajal, nimetatakse tõmbejuhtimiseks. 29. Kuidas on tarneahela kogukulu seotud tarneahela liikmete arvuga? Et kindlustada üksiku ettevõtte ja kogu tarneahela konkurentsivõime, tuleb osaliste vahel jaotada informatsiooni avatult. Kaubandus tegutseb tihedas koostöös tööstusega tarneahela kogukulude vähendamiseks. Kliendi rahulolu suurendamiseks võib teenindamise võimekust suurendada ka uute tegutsemismudelite ja -praktikate kasutuselevõtmisega. 30. Mis on läbimisaeg/täitmisaeg? Läbimisaeg on ajavahemik alates vajaduse tekkimisest teostada kindlaksmääratud toimingud kuni nende toimingute lõpetamise hetkeni. Logistikaprotsessid toimuvad kindla ajavahemiku jooksul, mida nimetatakse ka läbimisajaks ehk täitmisajaks. 31. Mida mõeldakse läbimisaja lühendamise all?
hakatakse logistikat efektiivsemaks muutma, sest kõik muud pidepunktid on juba viidud nii efektiivseks kui võimalik. Sama kehtib ka majanduslanguse puhul, kus saab kulusid vähendada logistika optimeerimisega. Logistika tähtsus ja arengu mõjutegurid, arenguetapid, logistika kui süsteem Kiisler ptk 1 kl 51-70 Kiisler ptk 2 süsteemsus logistikas lk 71-78 Märksõnad: lükkamine, tõmbamine, tarneahela üleminekupunktid (slaid 69-), kogukulude kontseptsioon lk72, kulude kompromiss 74, suboptimeerimise ehk lokaalse optimeerimise vältimine 76/slaid 65, fragmenteeritus slaid 62-64, integratsioon tarneahelas 76, vertikaalne integratsioon. Push „lükkamine/tõukamine“ : kauba liikumise tarneahelas algatab pakkumine, iga ettevõte jaotusahelas “lükkab” kauba kliendi lattu. Eesmärk: nõudluse tekitamine Äritrendiks oli rõhuda turuosa kasvule, mida sooviti saavutada toodete
annaabi.ee 
