Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 hinnad 14,5 C.Xii 15 D.Mõlemad kr. Plii 6 9 milj. Milline on võmalik strateegia, mille valivad bensiinijaamad? D Kui suure kasumiga nad arvestavad valitud strateegia realiseerumisel? 9 Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 oksul kasumit 20 16200 1400 D=AP 10 Q tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 milj. krooni b 1000 1100 entide arv nädalas
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Kokku on võimalik saada 72 punkti 0 0 Ülesanne 1 6 punkti % Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 € Selleks müüb ta 100 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 45 40
45 C.Xii 15 D.Mõlemad € Plii 6 9 milj. 1) Milline on võmalik strateegia, mille valivad bensiinijaamad? D.Mõlemad 2) Kui suure kasumiga nad arvestavad valitud strateegia realiseerumisel? 9 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 1100 d)=MC (Piirkulu pikal perioodil) Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1
kogutoodang on tonni c) 5 tonni teravilja keskmine kasum on krooni Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus d)Ettevõtte maksimaalne kasum on krooni Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus 110 Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus ustes, alates Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus HARJUTUSED TÖÖVIHIKUST. ETTEVÕTTETEOORIA Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: Tööjõud Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: Saastus Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks: Enamiku ettevõtete puhul ei arvestata toodete omahinna hulka omaniku enda kulutatud aega (v.a. juhul, kui omanik ise on ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne.)
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
Kõik kommentaarid