Kokku on võimalik saada
62 punkti
Ülesanne 1
6 punkti
Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul
kasumit 2000 krooni. Selleks müüb ta
8 tonni teravilja.
Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis
Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20
TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200
MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400
1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida
∏ = 2000
2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind ?
P= 1025
3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel , et ta soovib maksimeerida kasumit
Q= 18 sest
on suurem MC-st kuni (1025>1000)
Ülesanne 2
8 punkti
Tabelis on toodud kanaliha tootva monopoolse ettevõtte Koivake tulud ja kulud
TP/päevas AR TR MR AC TC MC ∏
1800 50 90000
55 99000
-9000
2800 47 131600 41.6 43 120400 21.4 11200
3800 44 167200 35.6 33 125400 5 41800
4800 41 196800 29.6 30 144000 18.6 52800
5800 37 214600 17.8 32 185600 41.6 29000
6800 35 238000 23.4 34 231200 45.6 6800
7800 32.3 251940 13.94 36 280800 49.6 -28860
8800 29 255200 3.26 38 334400 53.6 -79200
9800 26 254800 -0.4 40 392000 57.6 -137200
10800 23 248400 -6.4 43 464400 72.4 -216000
1) Täitke tabeli tühjad veerud
2) Täitke lünk, valides õige variandi
Koivake maksimeerib kasumi siis, kui
a)MRMC c)MR=MC
MR=MC
3) Vastake küsimustele
a) Millise kogutoodangu mahu juures maksimeerib koivake kasumi?
4800kg/päevas
b) Kui palju kasumit teenib Koivake ühe päeva jooksul?
52000
Ülesanne 3
6 punkti
Joonisel on toodud monopoolse ettevõtte tulud, kulud ja tootmiskogused
MC
tuhat 10
9
8
AC
7
6
5
4
3
2
MR
D=AP
1
0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Q
1) Kui suure kogutoodangu mahu juures ettevõte maksimiseerib kasumi?
2 tuh.tk
2) Millise hinnaga ettevõte müüb oma toodangut, et maksimiseerida kasumit?
8 tuh. krooni/tk
3) Kui suur on ettevõtte kasum?
4 milj. krooni
Ülesanne 4
8 punkti
Joonisel on toodud restorani turutasakaal pikal perioodil
Populaarsema
toidu
d
AP 110
100
c
90
80
70
60
50
40
30
20
b
10
a
0 100 200 300 400 500 600 700 800 900 1000 1100
Klientide arv nädalas
1) Andke joonisel toodud kõveratele nimed
a)= piirtulu kõver
b)=keskmise tulu kui ka nõudluskõver
c)=keskmine kogukulu kõver
d)=piirkulu kõver
2) Kui restoran maksimiseerib kasumi, milline on sellel juhul kliendide optimaalne arv?
350
3) Milliseks kujuneb populaarsema toidu hind pikal perioodil?
55
4) Kui suured on sellisel juhul Draakoni restorani kogukulud?
17,500
Ülesanne 5
8 punkti
Firma kohta on teada
Töötajate arv,N
0 1 2 3 4 5
Koguprodukt , TP
0 8 14 18 21 23
Piirprodukt , MP
0 8 6 4 3 2
MRP
40 30 20 15 10
a) täida tabel
b) kui suur on neljanda töötaja MRP, kui firma tooteühiku hind
on konstantselt
5 krooni? .
15
c) mitu töötajat firma palkab, kui firma tooteühiku hind on konstantselt
5 krooni
krooni ja töötaja turupalk on konstantselt
20 krooni?
3
d) kui suur on kolmanda töötaja MRP, kui firma müüb ....................................................................................................
14 tooteühikut hinnaga..
5 kroon/tükk ja
18 ühikut hinnaga
4 krooni /tükk? 2
Ülesanne 6
4 punkti
On teada firma
Töötajate arv, N
1 2 3 4 5 6 7 8 9
Koguprodukt, TP
6 13 21 30 40 52 65 70 71
Piirprodukt, MP
0 7 8 9 10 12 13 5 1
a) mitmenda töötaja palkamisel hakkab toimima kahaneva tootlikkuse seadus?
7
b) kui suur on
8 . töötaja piirprodukt?
5
Ülesanne 7
10 punkti
Maakonnavalitsus peab aru uue maantee ehitamise üle kahe linna vahele. Järgnevas tabelis on toodud kogukulu ja kogukasu näitajad kahe-, nelja- ja kuuerealise maantee ehitusest (milj.kr.)
Projekt
Kogukulu Piirkulu Kogukasu Piirkasu
Maanteed ei ehitata
0 0 0 0
2 realine
500 500 450 450
4 realine
680 180 650 200
6 realine
760 80 780 70
a) Täida tabel
b) Kui maantee otsustatakse ehitada, siis milline variant on parim?
real 6
c) Kui suur on sellisel juhul maantee ehitamise kogukulu?
760
d) Kui suur on sellisel juhul kogukasu?
780
e) Kui suur on puhaskasu maakonna jaoks?
10
Ülesanne 8
8 punkti
Täitke tabel lõpuni. Kandke tabelis toodud arvandmed joonisele
Tabelis on toodud elanikkonna tulude suhteline jaotus (tuluosa)
enne ja pärast makse
Elanikkond on jaotatud viide alagruppi (kvintiili)
20% 20% 20% 20% 20%
Sissetulekute jaotus enne makse
5 8 12 28 47
Kumulatiivne turuosa enne makse
5. 13. 25. 53. 100.
Sissetulekute jaotus pärast makse
8 12 17 29 34
Kumulatiivne turuosa pärast makse
8. 20. 37. 66. 100.
Absoluutne võrdsus
20 40 60 80 100
Absoluutne ebavõrdsus
12 20 23 14 0
Ülesanne 9
4 punkti
Bensiini jaemüügi turul tegutsevad mõned suuremad jaemüügiketid ja mõned üksikud väikesed
bensiinijaamad.
Kahe bensiini jaemüügiketi Plii ja Xii turuosa kokku
70 %.
Plii turuosa on
40% ja Xii 30 %.
Praegu on bensiini 95 jaemüügihind mõlemal
18 krooni liiter .
Plii ja Xii soovivad
mõlemad saada maksimaalset kasumit ning mõlemad mõtlevad bensiinihinna alandamise peale
17 krooni liitri kohta. Tabelis on toodud mõlemate ettevõttete võimalikud tegutsemise
strateegia ja nende puhul teenitava kasumi suurus
Jäemüüja Plii hinnad
18 kr. 17 kr.
18 A. mõlemad
B. Xii 6 milj
Xii kr. 16 milj Plii 17 milj
hinnad 17 C.Xii 17 D.Mõlemad
kr. Plii 6
11 milj.
Milline on võmalik strateegia, mille valivad bensiinijaamad?
D
Kui suure kasumiga nad arvestavad valitud strateegia realiseerumisel?
11 milj.
Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 hinnad 14,5 C.Xii 15 D.Mõlemad kr. Plii 6 9 milj. Milline on võmalik strateegia, mille valivad bensiinijaamad? D Kui suure kasumiga nad arvestavad valitud strateegia realiseerumisel? 9 Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 oksul kasumit 20 16200 1400 D=AP 10 Q tuh. krooni/tk Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 milj. krooni b 1000 1100 entide arv nädalas
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Kokku on võimalik saada 72 punkti 0 0 Ülesanne 1 6 punkti % Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 € Selleks müüb ta 100 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 45 40
45 C.Xii 15 D.Mõlemad € Plii 6 9 milj. 1) Milline on võmalik strateegia, mille valivad bensiinijaamad? D.Mõlemad 2) Kui suure kasumiga nad arvestavad valitud strateegia realiseerumisel? 9 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1 1100 d)=MC (Piirkulu pikal perioodil) Mikroökonoomika Toomas Naadel TI-11 Kontrolltöö 1.1
kogutoodang on tonni c) 5 tonni teravilja keskmine kasum on krooni Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus d)Ettevõtte maksimaalne kasum on krooni Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus 110 Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus ustes, alates Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus HARJUTUSED TÖÖVIHIKUST. ETTEVÕTTETEOORIA Ülesanne 4.3 Valige ainuke õige vastusevariant tabeli põhjal
Harjutus 4-6 Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad 1. Kas vastus on õige või vale: a) kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad, mida oleks võinud õige toota, kui tootmistegureid poleks kasutatud kauba X valmistamiseks; vale b) kui piirprodukt on negatiivne, peab negatiivne olema ka koguprodukt; õige c) kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga; õige väljendab fakti, et pika perioodi keskmise d) kahanevate tulude seadus kulu kõver on U-kujuline; e) kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed õige nulliga. 2. Mis alljärgnevast kujutab endast firma kaudseid kulusid?
Seminar 2 Tarbijate käitumine 1. Kas väide on õige: a) kui piirkasulikkus väheneb (MU>0) , väheneb ka kogukasulikkus; - vale b) ratsionaalselt käituv tarbija lõpetab kauba ostmise, kui kauba piirkasulikkus hakkab vähenema; - vale c) kui tarbija maksimeerib oma kogukasulikkuse, siis on kõigi ostetud kaupade viimaste ühikute piirkasulikkused võrdsed. - vale 2. Üldise e. kogukasulikkuse all mõistetakse: a) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühiku arvu korrutist; b) kõigi tarbitud ühikute piirkasulikkuse summat; c) viimase tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja kauba hinna korrutist; d) esimesena tarbitud ühiku piirkasulikkuse ja tarbitud ühikute arvu korrutist. 3. Piirkasulikkuse all mõistetakse: a) tarbija reageerimistundlikkust kaupade ostmisel, kui kauba hind muutub; b) muutust kogukasulikkuses, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; c) muutust kogukasulikkuses, mis on jagatud kauba hinna muutustega, kui tarbija tarbib täiendava kaubaühiku; d) kaub
kasvuga Kaudsed (raamatupidamislikud) kulud on sellised kulud, mida on: Võimatu otseselt liigitada mingi konkreetse toote valmistamiseks kulutatuteks (laenuprotsendid, valvuri palk jms.). Kaudsed kulud seostatakse objektiga mingi jaotusaluse (otseste kulude summa, otsese töötasu summa või muu alus) vahendusel. Klassikalise majandusteadusliku käsitluse järgi olid tootmissisenditeks: Maa, kapital ja töö Lülideks, mis valivad tootmissisendite kombinatsioone: Reeglina ettevõtted Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhiväljundite hulka: Tööjõud Majandusteoorias ei kuulu tootmise põhisisendite hulka: Saastus Majandusteoreetilise bilansi koostamisel nimetatakse alternatiivkuludeks: Enamiku ettevõtete puhul ei arvestata toodete omahinna hulka omaniku enda kulutatud aega (v.a. juhul, kui omanik ise on ametlikult tööl direktorina, juhatajana jne.)
Mikro- ja makroökonoomika I loeng: Mikro ja makroökonoomika põhimõisted · Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. · Mikroökonoomika uurimisobjektiks on küsimus kuidas kodumajapidamised ja ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele.
Kõik kommentaarid