Vabaettevõtlus ehk turumajandus (0)

2.PEATÜKK 
Vaba ettevõtlus ehk turumajandus  
 
• Kaasaegses turumajanduses rolli mängivad olulist rolli eraomand ja  konkurents . 
• Põhireegel: hinnad kujunevad turul nõudmise ja pakkumise koosmõjul. Kuid see, kui kõrgeks 
või madalaks hinnad kujunevad, sõltub ka tootjate ja müüjate vahelisest konkurentsist. 
 
 
Täielik  
Monopolistlik  
Oligopol 
Monopol  
konkurents 
konkurents 
 
 
Müüjate arv 
palju 
palju 
mõned 
üks 
 
 
Võime 
puudub 
osaline 
suur 
väga suur 
mõjutada 
 
 
 
turuhindu  
 
Sisenemis  
puuduvad 
puuduvad 
osalised 
kõrged 
barjäärid 
 
 
 
Toodangu tüüp  ühetaoline 
väikeste 
ühetaoline 
spetsiifiline 
 
erinevustega 
 
 
 
Erinevaid  turustruktuure  hinnates   selgub ,  et  majanduslikult  kõige  efektiivsem  on  täieliku 
konkurentsiga  turg . Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele 
põhiküsimusele: 
– mida toota, 
– kuidas toota ja 
– kellele jagada? 
 
 
Täielik konkurents:
Diskrimineeriv
Monopolistlik
VALITSUS
hind on madal ja
monopolist:
konkurents:
kogus on suur
Müüb erinevatele
Toode on
ostjatele erineva
eristatud  ja hind
hinnaga
on kõrgem
Püüab mõjutada
Arvestab olemasoleva
turustruktuuri
turustruktuuriga
Reguleeritud
Oligopol:
monopol:

vähe tootjaid ja
 
Ettevõtete
 
Piirhindade
valitsus kehtestab
Monopol:
hinnad on
piirhinna, tekib
ühinemised
kehtestamine
Müüb vähe ja küsib
kõrgemad
defitsiit

kõrget hinda
 
Ülevõtmised
 
Toomismahtude
 
Ettevõtete
kehtestamine
kokkulepped
 
Kvaliteedi nõuete
 
Kõlvatu konkurents
kehtestamine
Keelatakse konkurentsi
Määratakse ettevõtte
piirav  tegevus tulevikus
tegevusvabadus hetkel
Eraomand ehk isiklikus kasutuses olev vara. Seda õigusust kaitseb Eesti Vabariigi põhiseadus 
ja muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. 
Kasum  on  see,  mis  jääb  järele  siis,  kui  on   tasutud   äritegevuse  kulud  –  kogutulude  ja 
kogukulude vahe.  
Hinnasüsteem  -  kui  inimesed  teevad  üksteisega  vahetusi,  kehtestavad  nad  kaupadele, 
teenustele ja ressurssidele hinnad. 
HINNAD: 
  millist väärtust tarbijad antud tootele omistavad ja milline on erinevate ressursside 
kasutamise loobumiskulu. 
  millist väärtust ettevõtted oma erinevatele ressurssidele omistavad ja millised on 
teatud toodete  tootmiskulud .  
  hindade tõus motiveerib tootjaid, ergutab  suurendama  nende kaupade tootmist. 
  tarbijat  motiveerib  tõusvad  hinnad  otsima  soodsamaid  ostuvõimalusi  või 
vähendama nende kaupade ostmist või  loobuma  nende kaupade ostmisest. 
  ressursiturgudel,  kus  kaubeldakse  tööjõu  ja  kapitaliga,  motiveerivad  tõusvad 
palgad   (tööjõu  hind)  tootjaid  kasutama  vähem  töötajaid,  samas  aga  ergutavad 
kõrgemad palgad suuremat hulka inimesi tööd  taotlema  või töökohta  vahetama . 
  Langevatel hindadel või palkadel on  vastupidine  mõju.  
 
Ostjad    konkureerivad  üksteisega  toodete   ostmisel ,   otsides   soodsamat  hinda,  kvaliteeti, 
kogust. 
Müüjad  konkureerivad teiste müüjatega, püüdes pakkuda selliseid kaupu ja teenuseid, mida 
ostjad soovivad, selliste hindadega, mida tarbijad on valmis maksma. 
Tootjad  toovad  turgudele  pidevalt  uusi  tooteid.  Nad  peavad  inimestele  andma  tooteid  ja 
teenuseid, mida nad soovivad, ning just siis ja selles kohas, kus nad neid soovivad. 
Majandusringlus   on  raha,  ressursside  ja  toodete   ringlus   ehk  ringvoog.  Raha  voolab  ühes 
suunas ning  ressursid , kaubad ja teenused teises suunas.  
Raha on mistahes üldtunnustatud  maksevahend  kaupade ja teenuste eest tasumiseks 
Barter on kaupade ja teenuste vahetamine ilma rahata  
Adam Smith 
Sündis   1723 .a.  Šotimaal.  Majandusteaduse  looja,  filosoofia  professor.  1776.a.  kirjutas 
raamatu  “Rahvaste  rikkus”,  milles  põhiidee  on  küsimus  –  Kuidas  inimesed,  kes  järgivad 
omakasu, edendavad siiski läbi  vabatahtliku  vahetuse ka ühiskonna huve? Juhituna majanduse 
“nähtamatust käest”, ütles Smith, suurendame me riigi materiaalset jõukust, kasutades oma 
individuaalseid huve, andeid ja võimeid, et turul tarbijaid teenida.