A-RÜHM
1. leia jalgratturi keskmine kiirus, kui ta läbis
a.) 15 km 45 minutiga
b.) 20km kahe tunniga.
2. Kiirusega 72km/h sõitvast autost möödus teine auto kiirusega
108 km/h. Mitme sekundi pärast oli autodevaheline kaugus 150 m?
3. Kalamees väljus kodust hommikul kell 6.30 ning jõudis 2 km
kaugusel asuva järve äärde kell 7.00. Ta püüdis kala 2 tundi ja
30 minutit ning liikus selle jooksul piki kallast edasi 1 km.
Seejärel läks ta tuldud teed mööda koju tagasi ning kodutee läbis
45 minutiga, Tee joonis (vali telgedel sobivad mõõtühikud ning
kujuta teekond graafiliselt koordinaadistikus). Leia kalamehe kiirus
erinevatel teelõikudel ja keskmine liikumiskiirus kogu kalastusretke
jooksul.
4. Mida nimetatakse mehaaniliseks liikumiseks ning millised
füüsikalised suurused seda iseloomustavad?
5. Mida tähendab
väljend “liikumine on suhteline” ?
B-RÜHM
1. Arvuta jooksja keskmine kiirus, kui ta läbib
a.) 10 km 27,5 minutiga
b.) 100 m 9.6 sekundiga .
2. Matkajad alustasid jalgrattamatka kell üheksa ja läbisid kella
kümneks 20 km. seejärel tegid nad veerandtunnise puhkepeatuse.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tere tere
Õppematerjali autor
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI-
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI-
Aritmeetiline jada. Def. Aritmeetiliseks jadaks nimetatakse arvujada, milles iga liikme ja temale vahetult eelneva liikme vahe on jääv. a1 a n 2a1 n 1 d a n a1 n 1 d Sn n Sn n 2 2 1. Esimese raudbetoonist rõnga paigaldamine maksab töölisele 10 krooni, iga järgmise rõnga paigaldamine aga 2 krooni rohkem kui eelmine. Töö lõpetamisel maksti lisatasuks veel 40 krooni. Ühe rõnga paigaldamine läks maksma keskmiselt 22 4/9krooni. Mitu rõngast paigaldas tööline? (9 rõngast) 2. Alustades merepinna tasemelt jõudis alpinist mäkketõusmisel esimesel päeval 900 m kõrgusele. Igal järgneval päeval tõusis ta 50 m võrra vähem kui eelneval päeval. Mitme päevaga tõuseb alpinist mäetippu, mille kõrgus on 5250 m? (7 p
Kordamisülesanded 3 (tekstül, %, suhted) 1. Linnade A ja B vaheline kaugus on 90 km. Linnast A pidi väljuma postiauto, kuid kohe sõidu alguses tuli tal oodata 27 minutit. Et kaotatud aeg tasa teha ning õigeaegselt kohale jõuda, pidi postiauto kiirust auurendama 10 km võrra tunnis. Kui suure kiirusega pidi postiauto nüüd sõitma? 2. Jalakäija otsustas 30 km pikkuse tee läbida teatud kiirusega. Tegelikult liikus ta selle kiirusega vaid ühe tunni, seejärel käis 1 km vähem ettenähtust. Sihtpunkti jõudis ta 1 tund ja 15 minutit hiljem, kui oli kavatsenud. Missugune oli jalakäija planeeritud kiirus? 3. Jalgrattur peab sõitma Tartust Painkülla kindlaks ajaks. Kui ta sõidab keskmiselt 12 km tunnis, siis ta hilineb pool tundi; kui ta aga sõidab 15 km tunnis, siis ta saabub Painkülla 12 minutit enne tähtaega. Kui pika tee peab jalgrattur läbima? 4. Kaks matkajat väljusid üheaegselt teineteisele vastu asulast A ja B
Matemaatika nuputamisülesandeid 4. ja 5. kl õpilastele Panin siia kirja 325 ülesannet, mida võiks anda nuputamiseks 4. ja 5. kl matemaatikahuvilistele õpilastele. Olen nuputamisülesanded väga erinevatest allikatest juba mitu aastat kogunud ja olümpiaadiks ettevalmistamisel praktikas kasutanud. Praegune valik on selline. Võib-olla on need ülesanded natukene abiks ka mõnele kolleegile. On lisatud ka vastused ja üks võimalikest lahenduskäikudest. 1. Ühe staadioniringi läbimiseks kulub Sassil 3 minutit ja Reinul 4 minutit. Poisid alustasid jooksu samal ajal samalt stardijoonelt. Leia vähim aeg, mis kulub poistel, et ületada jälle samaaegselt seda stardijoont. VASTUS: 12 minutit, sest see on väikseim arv, mis jagub nii 3-ga kui ka 4- ga. 2. Mitu kolmnurka on joonisel? VASTUS: 20 3. Mari elab koos ema, isa ja vennaga. Neil on kodus üks koer, kaks kassi, kaks papagoid ja akvaariumis neli kuldkala. Mitu jalga on neil kõigil kokk
VEKTORARVUTUS 1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist? 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45° päripäeva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? 3. Kolm võistlejat on lagedal väljal. Igaühele antakse mõõdulint, kompass, kalkulaator ja labidas ning järgmised andmed: Kui minna 32.0° põhjast itta arvestatud suunas 72.4 m, siis 36.0° läänest lõunasse arvestatud suunas 57.3 m ja lõpuks otse lõunasse 17.8 m, siis leiate paiga, kuhu on maetud Porsche võtmed. Kaks võistlejat asuvad kohe mõõtma, kolmas aga arvutama. Mida ta arvutab ja mis tulemuse ta saab? 4. Lennuk lendab 10.4 km läände, 8.7 km põhja ja 2.1 km üles. Kui kaugel on ta lähtepunktist? D = 6i + 3 j - k 5. Antud on kaks vektorit: . Leida vektori F = 2 D - E pikkus.
1. Mehaanika 1.1. Mehaaniline liikumine 1.1.1. Liikumise kirjeldamine Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks.
vastastikmõjusid. Kehade puhul saab kasutada ruumi ja aja mõisteid. Ruumi mõiste kujundab vaatleja kehade omavahelisel mõõtmelisel võrdlemisel (pikem-lühem, laiem- kitsam, kõrgem-madalam jne). Aja mõiste kujundab vaatleja kehade omavahelise liikumise võrdlemisel. Lähemalt sellest allpool. • Nähtused on aineliste ja väljaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikaliseks nähtuseks on näiteks kehade omavaheline liikumine, ahju soojenemine, valguse peegeldumine või neeldumine. Füüsikalist nähtust kirjeldab nähtuse mudel, mida saab teatavasti esitada kas a) tabeli abil, b) graafiku abil või c) valemi abil. Seejuures suureneb selles reas kirjelduse üldisus. Tabel, Graafik ja Valem • Tabelis näeme vastavust füüsikaliste suuruste üksikute väärtuste vahel. Meie tähelepanu keskendub üksikule väärtuste paarile. • Graafikul näeme juba korraga kõiki mõõteväärtusi. Meie tähelepanu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid