Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kodune kontrolltöö: Demokraatia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kodakondsus, põhjendus, valimissüsteem, kodakondsuspiirang, edendamisgrupid, turumajandus, tulumaks, keskerakond, taotlus, riigikorda, suurbritannia, riigitegelane, churchill, öelnud, halvim, valitsusviis, seniajani, alamkojas, pliiatsi, etteotsa, valimisõigus, hääledöödudes, vanusepiirang, hare, kvooti, ringkond, ülejääk, osutub, õhusaasteKodune kontrolltöö: Demokraatia 30p 1. Demokraatia. Demokraatlikku riigikorda peetakse parimaks, kuid Suurbritannia riigitegelane W. Churchill on öelnud, et "demokraatia on halvim valitsusviis, kui on välja arvatud kõik teised seniajani tuntud viisid" (kõne parlamendi alamkojas 11.11.1947). Nimetage üks demokraatia eelis ja üks puudus. Põhjendage oma valikut. 4 p Eelise/puuduse nimetamine annab punkti. Põhjendus eelise või puuduse nimetamiseta punkti ei anna. 1) Demokraatia eelis: Rahvas on kaasatud valitsusse. Valiku põhjendus: sest nii on rahvas teadlik mis toimub riigis ning neil on oma sõna. 2) Demokraatia puudus: Rahvas võib valida mitte just kõige terasema pliiatsi etteotsa. Valiku põhjendus: siis see inimene võib tuua riigile kahju oma valikute ja otsustega. 2. Selgitage valimiste põhimõtteid. 3 p
Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid: valimisõigus on üldine (kodakondsus, vanusepiirang); valimistel on vaba konkurents (vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, konkurents erakondade vahel); valimised on ühetaolised ehk võrdsed (võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks, kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult 1 hääl) 3. Valimiste funktsioonid 4. Majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem M: enamusvalimiste süsteem. Kõige vanem. Seda rakendati Inglismaal juba enam kui 500 aastat tagasi. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik). Tähtis on tulla esimeseks, sest teine ja kolmas koht ei anna midagi. Majoritaarsete parlamendivalimiste puhul kehtib tavaliselt lihthäälteenamuse põhimõte, st et saadikukoha võidab see, kes saab lihtsalt rohkem hääli kui teised kandidaadid.
test. Tagab suurema hulga inimeste hääletamise ehk suurema üldsuse seisukohtade teada saamise. 2) Valimised on regulaarsed – valimised toimuvad kindla aja tagant (KOV ja riigikogu nt iga 4 aasta tagant). Tagab rahvale meelepärasema riigi juhtimise, vajadusel võimu vahetuse. 6. Kas eelistate majoritaarset või proportsionaalset valimissüsteemi? Tehke oma valik ja põhjendage seda. 1p Majoritaarne ____ Proporstionaalne _X_ Põhjendus: Mini arust on proportsionaalne (edaspidi prop.) valimissüsteem õiglasem. Tänu sellele, et riigikokku pääsemiseks on vaja ületada kvood, on prop. süsteemis parlamendis rohkem parteisid ehk esindatud on rohkemad seisukohad (võimude lahusus). Tänu kvoodile ka väikeparteidel võimalus riigikokku pääseda. Lisanäitena tooksin siia, et riigid, kus rahvaheaolu % on suurim, kasutatakse proportsionaalset süsteemi (Soome, Taani, Norra). 7
ehitada üles edukalt toimiv majandus. Tabel 1. Põhiväärtused 2. Majanduslikud taotlused ja maksusüsteem 3. Sotsiaalsed taotlused Liberalism Konservatism Sotsiaaldemokraatia Eesti parteipoliitiline maastik: parteide asetus vasak- parempoolsuse teljestikul Vasakpoolsus (sotsiaaldemokraatia) Parempoolsus (konservatism, liberalism) Saadikukohti 12. Riigikogus 2011. aasta seisuga 19 sotsdem, 25 keskerakond, 23 irl, 33 reform Keskerakond (juht Edgar Savisaar) Isamaa ja Respublica Liit (juht Urmas Reinsalu) Sotsiaaldemokraatlik erakond (juht Sven Reformierakond (juht Andrus Ansip) see on Mikser) parempoolne valitsus opositsioonis 45 riigikogu saadikuid koalitsioonis 56 riigikogu saadikuid Baasideoloogiaks sotsiaaldemokraatia Baasideoloogiaks konservatism, kristlik
Ühemandaadilised valimisringkonnad igast ringkonnast pääseb parlamenti 1 saadik. Lihthäälteenamuse põhimõte parlamenti pääseb saadik, kes saab enim hääli. Absoluutse häälteenamuse nõue kasutatakse presidendivalimistel, peab saama 50% + 1 hääl, kui I voorus piisavalt hääli ei saada, toimub II voor. + selge ja lihtne - annab eeliseid juhtivatele suurparteidele ja diskrimineerib väiksemaid - kaotsiläinud hääled 2. proportsionaalne e võrdeline valimissüsteem Jagab saadikukohad parteide vahel võrdseliselt neile antud häältega. Mitmemandaadilised valimisringkonnad. Kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas. Avatud nimekiri suurema toetuse saanud kandidaat tõuseb nimekirjas ettepoole. Suletud nimekiri hääled jagatakse ringi e erakond ise valib, kelle nimekirja etteotsa paigutab. On kehtestatud häälte alampiir, mis peab olema, et kandidaat pääseks parlamenti. + hääled ei lähe kaduma tänu häälte ülekandmisele
tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid anonüümsed , pole presidendi eelistust võimalik pidada tähtsamaks juuksuri või pensionäärioa, omast. PEAMISED VALIMISSÜSTEEMID 1. Majoritaarne valimissüsteem Majoritaarne ehk enamusvalimiste süsteem on kõige vanem, seda rakendati Inglismaal juba 500 aastat tagasi. Tänapäeval kehtib see Usas, Uus-meremaal, Kanadas. Enamusvalimiste süsteemis moodustatakse ühemandaadilised valimisringkonnad. (See tähendab et igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik. Ühes ringkonnas kandideerib tavaliselt 4-6 inimest, kes esindavad erinevaid parteisid.) Valituks osutub igas ringkonnas vaid üks kanditaat kes kogub kõige rohkem hääli, st saab enamuse
Suhtumine riiki: riik peab tegelema peamiselt inimeste füüsilise turvalisusega. Sihtrühm: kõik kodanikud · Sotsiaaldemokraatia- väärtused: keskne väärtus on võrdsus, võrdsed võimalused kõigile. Ühiskond peab tagama igale oma liikmele õigused, võimaluse arstiabile, haridusele jne. Majandus: segamajandus, erasektori kõrval riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Astmeline tulumaks. Sotsiaalpoliitika: turukonkurentsi pehmendamine, igale inimesele väärika elatustaseme tagamine, abirahad. Suhtumine riiki: riik kontrollib kõike. Sihtrühm: kõik kodanikud · Kolmas tee- väärtused: aktiivne kodanik, konkurentsivõime, indiviidi panus, paindlikud kodanikud Majandus: avalik sektor vastutav rahva heaolu eest (era-ja kolmassektor) Sotsiaalpoliitika: haridus, töö, suhtumine riiki on muutunud
Proportsionaalse süsteemi eelised: Hääli ei lähe nii palju kaotsi; Ka väiksematel parteidel on suurem võimalus pääseda parlamenti. Proportsionaalse süsteemi puudused: Isik võib osutuda valituks väga väikese häälte arvuga. Parlamenti võib pääseda suur arv parteisid- ei suudeta moodustada stabiilset valitust. Keerukus- rahvas ei pruugi aru saada. Proportsionaalset süsteemi kasutatakse näiteks Eestis, Soomes, Rootsis, Hollandis ja Taanis. 3.3.Eesti valimissüsteem Eestis on proporstionaalne valimissüsteem, mida kasutatakse europarlamendi, Riigikogu ja volikogude valimistel. Mandaadilised valimisringkonnad-on eraldatud mandaatide arv, mis tuleneb hääleõiguslikest kodanike arvust ringkonnas. Kus on rohkem valijaid, seal on ka rohkem mandaate. Kandideerida võib ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma vähemalt niipalju hääli, nagu seadusest tulenevalt on kehtestatud
Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted. Valimisõigus on üldine. Kodakondsuspiirang kohalikel valimistelei kehti, küll aga parlamendivalimistel. Vanusepiirang valimisel 18. aastaselt, riigikokku kandideerimisel 21. aastaselt, presidendiks 40. aastaselt. Valimistel on vaba konkurents. Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kkodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Valimised on ühetaolised ehk võrdsed
langeb. VALMIS 3) Miks hinnad tõusevad? Nimeta kaks põhjust. (2 p) 1)Nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine- 2)Tootmiskuludekasv 3)Maksudtõusevad VALMIS 4) Milliste Eesti Vabariigis kehtivate maksude tõstmine tõstab tarbijale kauba hinda? Nimeta kolm. 1) Aktsiisimaks 2)Käibemaks 3)Tollimaks Ül 1. Demokraatlik riik Ül 1. Vasta küsimustele 1.1. Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgeima võimu kandjaks: Rahvas 1.2. Eesti Vabariigi Riigikogu valimistel kasutatav valimissüsteem on: proportsionaalne (võrdeline) 1.3. Kohaliku omavalitsuse üksused Eesti Vabariigis on: linnad ja vallad 1.4. Kellel on hääleõigus Riigikogu valimistel ja rahvahääletustel: teovõimelistel vähemalt 18- aastastel Eesti Vabariigi kodanikel 1.5. Kui vanalt võib kandideerida omavalitsuste volikogudesse? Alates: 18-aastaselt 1.6. Kellel on Eesti Vabariigis õigus riigi ja seaduse kaitsele? kõigil inimestel 1.7. Põhikooli haridus on kohustuslik: kõigile kooliealistele 1.8
Õhuke ja paks riik · Õhuke riik on riik, kus avaliku sektori töötajaid on vähem, bürokraatia e ametnike võim on väiksem ning riigi sekkumine majandustegevusse on vähene. Parempoolsed erakonnad pooldavad õhukest riiki (Reformierakond) · Paks riik on riik, kus avalikus sektoris on hõivatud palju töötajaid, bürokraatia on suur ning riik sekkub aktiivselt majandustegevusse. (Keskerakond) Kas Eesti on õhuke või paks riik? Eesti on õhuke riik: 1) Eestis on liberaalne turumajandus, riigipoolne suhtumine majandusellu on vähene; 2) bürokraatia arvukus ja võim pole Eestis iseloomulik paksule riigile. Erinevad ühiskonnatüübid: Ürgühiskond Despootlik ühiskond valitseja kui jumal, enamik on talupojad (Egiptus) Orjanduslik ühiskond Feodaalühiskond iseloomulik keskajale Industriaalühiskond Postindustriaalne ühiskond Infoühiskond Postindustriaalne ühiskond e teenindusühiskond on industriaalühiskonna e
................................................. 6 2.2Vabade valimiste põhimõtted.........................................................................7 2.2.1Valimistel on vaba konkurents.....................................................................8 2.2.2Valimised on ühetaolised ehk võrdsed........................................................8 3.Peamised valimissüsteemid................................................................................. 8 3.1Majoritaarne valimissüsteem..........................................................................9 3.2Proportsionaalne valimissüsteem.................................................................10 3.3Eesti valimissüsteem.................................................................................... 10 3.4Hübriidsed valimissüsteemid........................................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus............................................................
4. Laiemas plaanis jagunevad üht inimest teisest eristavad kriteeriumid kaheks: bioloogilised ehk kaasasündinud ja sotsiaalsed ehk omandatud. BIOLOOGILINE ERINEVUS (kaasasündinud) SOTSIAALNE ERINEVUS (omandatud) Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja kuuluvus, seksuaalne orientatsioon väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jm 5. Oskan leida vajalike andmeid rahvastikupüramiidilt. (vajadusel vaata üle lk. 11) 6. Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse See on ühiskonda iseloomustav näitaja. Indiviidi asend sotsiaalse kihistumise süsteemis sõltub tema
Seda ideoloogiat iseloomustab: ·ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd. ·pooldatakse niisugust majandust, kus riigis nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peab olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui erasektorite tegevust. ·sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, et arstiabi ja haridus oleks riigis kõigile rahaliselt kättesaadav. ·sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990-ndatel aastatel olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism sotsialismi äärmuslik vorm. See ideoloogia väitis, et kogu omand peab
KORDAMISKÜSIMUSED 2009. AASTA RIIGIÕIGUSE EKSAMIKS ÜLDOSA 1. Milliseid eesmärke taotletakse riigiõiguse normidega? Erinevad käsitlused. Riigiõiguse normide põhituumiku moodustavad konstitutsioonilised normid, millega siseriiklik õigus peab olema kooskõlas. Kõik need, kes otsivad vastandlikke normide eesmärke, on ühel meelel, et riigiõiguse normid peavad tagama stabiilsuse ja vähendama konflikte. Muus osas võivad seisukohad olla vastandlikud. Iga normi kehtestamisel tuleb välja selgitada põhjused, kas antud situatsioonis tuleks eelistada riigi või indiviidi huve. Sellest tulenevalt ongi riigiõiguse normide praktiline eesmärk tasakaalu saavutamine indiviidi ja avaliku võimu vahel. Tegelikult põhineb sellisel lähenemisel ka isiku põhiõigustesse sekkumise kontrollimehhanismi tagamine, mida kasutavad ka konstitutsioonikohtud ja ka Riigikohus. Teine riigiõiguse eesmärk on indiviidi õiguste kaitse ja luua selline võimuorganisatsioon,
1) ühiskond peab tagama igale liikmele inimõigused võimaluse saada haridust, omandada elukutse ja saada tööd; 2) pooldatakse niisugust majandust, kus riigis on nii erasektor kui ka riigisektor, kuid tähtsamad majandusharud ja kommunikatsioon peavad olema riigi käes. Valitsus peab reguleerima kogu riigi majandust nii riiklike kui ka erasektorite tegevust; 3) sotsiaalpoliitikas lähtutakse põhimõttest, et tuleb kehtestada astmeline tulumaks, st suuremad sissetulekud = suuremad maksud. Kogu riigis pooldatakse kõrgeid makse. Laekunud raha läheb sotsiaalsfääri, et toetada inimesi, kes ei tule omadega toime, ning et arstiabi ja haridus oleks riigis rahaliselt kättesaadav kõigile; 4) sotsiaaldemokraadid ei poolda revolutsioone, vaid reforme. 1990. aastail olid sotsiaaldemokraadid võimul 13 Euroopa riigis. Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand
omavalitsuse toimimine ja nende pakutavad ühishüved. Lõivu on tasu mingi teenuse eest (dokumendi väljastamine, tsiviilasja arutamine kohtus jmt). Otsese maksu korral on maksu koguja ja maksumaksja vahel otsene side. Maksukoguja teab, kes maksab ja palju maksab. Sama teab maksja. Maksu objektiks võib olla isik (pearaha ehk isikumaks), vara (maa-, auto-, kapitali- jt maksud), samuti tulu või tööjõu maksumus. Näiteks maamaks, tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudne maks muutub osaks kauba või teenuse hinnast (tollimaks, aktsiis ja käibemaks). Kui tarbimine väheneb, siis väheneb ka riigi tulu kaudsetest maksudest. Suur kaudsete maksude osatähtsus muudab maksusüsteemi regressiivseks, st vaesemad inimesed maksavad oma tulust suurema osa maksudeks kui suure sissetulekuga isikud, kes suudavad säästa. Peost suhu elav inimene kasutab kogu oma
1. RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem on rajatud ki
Nendel ühendustel on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus, kuid need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, kuid keerulises olukorras võib neid surve avaldamiseks kasutada. Assotsiatsioonid ja ühingud - need on moodustatud just valitsusele surve avaldamiseks (nt Eesti Talupidajate Keskliit, Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon). 4 Ajutised edendamis- ja vetogrupid - need grupid ei ole eriti püsivad, edendamisgrupid avaldavad tavaliselt valitsusele toetust, vetogrupid kritiseerivad valitsust. Niisugused grupid tekivad olukorras, kus rahvas arvab olevat vajaliku sekkuda valitsuse tegevusse (vetogrupp tuumaelektrijaamade vastu). 4. Poliitilised ideoloogiad. Lk.49 Tuntumad ideoloogiad: o Liberalism - kujunes välja 17. ja 19. sajandil. Isik peab olema vaba ja üksikisiku huvid on alati esiplaanil võrreldes kollektiivi või riigi huvidega;
Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Läti, Leedu, Rootsi, Saksamaa, USA. Riigiorganid: parlament, valitsus,
Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: 1.·heaolu kasv; 2. eesti kultuuri elujõulisus; 3. ·ökoloogiline tasakaalustatus; 4. ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur - võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
seaduslikkuse ja täieliku läbipaistvuse vähemalt erakonnaseaduses ettenähtud viisil. Erakondade rahastamise süsteemi kooskõla kohta põhiseadusega vt Riigikohtu otsus 21.05.2008 3-4-1-3-07. Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib, kas erakond, valimisliit ja üksikkandidaat järgivad seaduses sätestatud nõudeid. 7. Proportsionaalse ja majoritaarse valimissüsteemi põhierinevus. Milline valimissüsteem kehtib Riigikogu valimistel? Süsteemid saab paigutada teljele, mille ühes otsas on puhas proportsionaalsus (kõik mandaadid ühes ringkonnas lihtkvoodi ja suuremate jääkide meetodil) ja teises puhas enamusvalimine (kõik mandaadid ühes ringkonnas ja enamusvalimise meetodil). Enamusvalimise ja proportsionaalse valimissüsteemi võrdlus: Enamusvalimine Proportsionaalne süsteem Esinduskogu koosseis Väldib killustumist
kogub teatud arvu hääli, selle eesmärk on vältida kandidaatide kergekäelist ülesseadmist ning ebatõsiste kandidaatide osalemist. Seadus keelas registreerimast eksitava nimega liite. Asjaolu, et tegemist ei pruugi olla valijate jaosk arusaadava nimega, ei oma tähtsust – arusaadavuse üle otsustavad valijad ise. Valimistsensused: 1. -kodakondsus- KOV valimistel on mittekodanikel teatud tingimustel hääleõigus. Kodakondsus on peamine side riigi ja isiku vahel, on valijateringi piiramine lähtuvalt kodakondsuset õigustatud ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud. 2. -vanus- õigus kandideerida on igal vähemalt 21-a kodanikul;õgus valida igal vähemalt 18-a kodanikul. (vanuseline küpsus). 3. -teovõime- Valimisõiguse piiramiseks peab teovõimet vastavalt piirama- hääleõiguslik ei ole üksnes isik, kes on teovõimetuks tunnistatud valimisõiguse osas.
Survegrupid ja sotsiaalse liikumised 4.1. Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. (Vt. tabel ÜÕ lk.84 parteide ja survegruppide erinevustest ) Survegruppide liigid: 10 - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/ Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed
moodustamisele. Nt Eesti, Jaapan, Nt USA, Saksamaa Nt Euroopa Liit Prantsusmaa o Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Survegrupp on legaalselt tegutsev ühiskonnarühm, mis püüab suruda oma taotlusi poliitikase avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Survegruppide liigid: - kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased.
Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik. Optsioon tähendab, et teatud inimrühmale antakse valida kahe kodakondsuse vahel, tavaliselt toimub see mingi maa-ala siirdumisel ühe riigi alt teise riigi alla või uue riigi tekkimisel.
Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: ·heaolu kasv; ·eesti kultuuri elujõulisus; ·ökoloogiline tasakaalustatus; ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
Säästliku arengu idee põhineb omakorda keskkonna heaperemehelikul kasutamisel ja sellisel majandamisel, mis arvestaks Maa looduslike piiride ja taastumisvõimega. Eesti jätkusuutlikkus põhineb neljal arengueesmärgil: ·heaolu kasv; ·eesti kultuuri elujõulisus; ·ökoloogiline tasakaalustatus; ·ühiskonna sidusus. Sidususe mehhanismid on poliitiline kultuur (võimu teostamisega seotud teadmiste, ettekujutuste, väärtuste ja levinud käitumismallide kompleks) ja kodakondsus (vt pt. Indiviid ühiskonnas). Võimu tunnused ja teostamise meetodid Võimu käsitletakse kui kolmel viisil eksisteerivat: võim teiste üle, võim koos teistega, võim eesmärkide suhtes olukorra/looduse üle. Võimu all mõistetakse võimelisust saavutada oma eesmärke sõltumatult teistest tegijatest või oma tahtmist neile peale sundides. Võimu rakendamise meetoditeks on sund või teiste ajendite muutmine, samuti nähakse koostöö vajadust institutsioonide tasandil või probleemi sees.
sekkumise vastu ning eraomanduse mõõdukate maksude poolt Kristlik demokraatia suur tähelepanu heaoluriigil ja kodanikuühiskonnal, sotsiaalne turumajandus Individuaalne ja kollektiivne heaolu Peamised heaolureziimid Konservatiivne Sotsiaaldemokr. Liberaalne heaolumudel heaolumudel heaolumudel Peamised Orienteerub eeskätt 1.Sotsiaalhüvitist Lähtub liberalismi tunnused töötavatele inimestele, peaksid saama põhiväärtustest - kelle plk ja kõik kodanikud, inimeste vabadus ja
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaringluse kasv- kommertsial
- Loomulik maa pind: Principality of Sealand (Kohus ei tunnustanud, kuna pole loomulikku pinda ehk pinda Maa peal) Peab olema loomulik pind, kuna suured riigid hakkavad vastasel juhul tekitama endale satelliite. - Rahvas: Füüsilised isikud (ühine eesmärk, mis aitab ühiskonda säilitada genuine link) Nottebohm loobus saksa kodakondsusest ning võttis Liechtensteini kodakondsuse ning kolis Lõuna-Ameerikasse (peale sõda võeti kodakondsus ära). Kohus ütles, et sa oled siiski sakslane, sest sul on genuine link Saksamaaga. Kasutati ka Principality of Sealandile kui hipid saarel panevad pidu, siis pole rahvas (Love Parade pole rahvas!) - Suveräänne võim: Sealandi vürstiriigis pole piisavalt suveräänset võimu. 2. Juriidiline riigi mõiste (seespidine vaatlus) Riik on avalik-õiguslik juriidiline isik, millel on pädevuse määratlemise pädevus (kompetents). AINSANA!
Liikmesriigid on säilitanud on suveräänsuse. Erakond kindla ülesehituse, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks on oma seisukohtade elluviimiseks valimiste kaudu võimule pääsemine. Massiparteid erakonnad 1960.-70. Aastatel. Jagunesid selgelt vasak- ja parempoolseteks, liikmete arv oli massiliselt kasvanud. Vasakparteid Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond töötajate õigused, astmeline maksusüsteem, heaoluriik Eestimaa Keskerakond astmeline tulumaks, sotsiaalteenuste pakkumine, pensionide tõstmine. Paremparteid Reformierakond (liberalism) lauskonkurents nii ettevõtluses kui ka avalikus sektoris Isamaa ja Res Publica Liit (kristlik demokraatia, konservatism) Keskparteid Erakond Eestimaa Rohelised ei seo end ühegi poliitilise ideoloogiaga Demagoogia valelike, ebareaalsete lubadustega rahva poolehoiu taotlemine.
sekkumine. Sotsiaalpoliitika: igaüks on oma õnne sepp, pole õiglane karistada ettevõtlikke kõrgete maksudega, riiklik sotsiaalabi minimaalne. Valitsemine: avalikkuse kontroll, konstitutsiooniline valitsemine, ametnike volituste piiramine, tugev kodanikuühiskond. Kodanikuõiguste, -vabaduste tagamine Riik peab sekkuma inimeste ellu nii vähe kui võimalik, nii palju kui vaja. Naistele valimisõigus Vabariigi taotlemine Ettevõtlus, konkurents, turumajandus, vabakaubandus (Reformierakond) Tavamaailmas liberaalide ja konservatiivide vaated hakkavad kokku saama. Reform: Thomas Jefferson Abraham Lincoln Woodrow Wilson Praegu: Andrus Ansip- reform Mari Kiviniemi- Soomest Konservatism Kujunes 18. saj liberalismi vastandina. Loojaks E.Burke`i "Prantsuse revolutsiooni vastukajad". 1790 1. ühiskonda hoiavad koos traditsioonid, kristlik moraal, rahvuslikud väärtused, mitte mõistuse jõud 2
annaabi.ee 
