Sotsiaalde Rahvapart Hariduskäik Kõrgharitud. Lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli ajaloolasena. Kõrgharitu Ametikohad Ahja keskkooli õpetaja, riigikogu (1992-2001) liige, siseminister. New Jerse (1999) liig Filmid: ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (autojuht), ,,Mis Su nimi on?". Filmid: Ilv Uuspõld lä Isiklik elu On olnud abielus 3 korda ja tal on 4 last (2 poissi, 2 tüdrukut). On olnud Esivanemad pole eestlased. Tema Tuntud om Tuntud ja kardetud oma väljaütlemiste poolest. Tal on resi
Näidetena saia ümbrised, tortillasid, chapati Puri ja pizza koorikud. Asendades jaotamist ja rullimist masinad automaatne koordumist masin (SD-97), Kaetud tooted, nagu chapati, täis puri või lihapirukad on võimalik teha . Lõunaosariikides vast tuntuim lapikleib...oi jeebus, neid asju leivaks nimetada on ikka pühaduseteotus, aga pannkook on ka imelik öelda. Jääme siis lapikleiva juurde. NISUjahust lapikleiva... Olen isegi seda teha proovinud ja esimese korra kohta tulid täitse kobedad välja. Lihtne valmistada, mitte nii lihtne õige tulemus saada. Umbes nii et jahu ja vesi ja siis teed sellise paksu voolitava taigna, mis käte küljest lahti tuleb. Siis võtad sealt väikesed pallid, mille ringikujuliseks rullid, niiii õhukeseks kui võimalik, peaaegu läbipaistvaks... Ja sealt edasi on juba trikiga. India emmed on nii vinged, et küpsetavad neid isegi avatud tulel paneb aga selle taignaläraka tule kohale, kuni see kiirelt ennast kuldseks tõmbab ja siis võtavad ära
See oli kooli pomo- direktor oma poja Nikoga. Pomo-direktor juba kiirendas- liikus kiiresti meie suunas, jõudis veel midagi lõugata- karjuda ka kui finally- lõpuks sõitis Marti oma pilliga- autoga meie ja pomo- direktori vahele ning vajutasime- sõitsime minema sealt. Sadasime- sõitsime selku ette, et kütust- alkoholi võtta ja meie pleissi- pind, koht minna. Selkus käidud jõudsime maja ette ja blin- kurat kui kobedad- ilusad piffid- tüdrukud seisid sissekäigu ees. Pärdillo- vend kargas autost välja ja tõmbas-läks kohe tibide-tüdrukute juurde sebima-ära rääkima. Lõpuks kui jutud selged- jutud räägitud tegime vehkat-läksime tuppa ja panime tümakat-muusikat. Mingi südaöö paiku olid naabri mutid- vanemad tädid kitsed- politsei kutsunud kõva tümmi- muusika pärast. Olime suht lääpas- purjus juba ja ei teinud ust lahti, keerasime vaid tümmi- muusikat peale. Lõpuks tõmmati
Tema näitlemis ja laulmis oskus olid suurepärased. Hele Kõre on mänginud ka filmis ,,Nimed marmortahvlil". Teiseks tähtsamakas tegelaseks oli Higgins, keda mängis Raivo E. Tamm. Tema on tuntud kodumaisest seriaalist ,,Õnne 13". Raivo meeldis mulle näitlejatest kõige rohkem, sest ta mängis oma rolli kõige paremini. Ta oli sellele kohale nagu loodud. Alfred Doolittle'i osa mängis Madis Milling, kes oli selle muusikali suurim koomik. Tema on tuntud kodumaisest filmist ,,Vanad ja kobedad". Selles muusikalis oli ka palju teisi tegelasi aga nemad ei jäänud nii väga silma kui Higgins, Eliza, ja Alfred Doolittle. Tähtsaim osa selles muusikalis moodustasid laulud. Parimad laulud olid : Eliza laul ,,Ma tantsin veel ja veel" ja ,,Tänaval, kus, mu arm, elad sa". Muusikal ,,Minu veetlev leedi" oli piisavalt vaimukas ja tempokas nagu üks korralik näitemäng peab olema. Jäin selle muusikaliga väga rahule, selle sarnast konserdikülastust pole mulle enne ette tulnud
2006.aastal Balti Teatri Festivali ''OmaDRAAMA" näitlejaauhind ja 2014.aastal Oskar Lutsu huumoripreemia. Jan Uuspõld on osalenud ka arvukalt televisiooni rollides: "Palume lavale", "Kättemaksukontor", "Kälimehed" ja "Brigaad 3" jne. Lisaks televisioonile on Jan Uuspõld kaasa löönud ka raadios, kuuldemängudes. Paljudes filmides on Jan Uuspõld kaasa teinud, näiteks: "Jan Uuspõld läheb Tartusse", "Ruudi", "Vanad ja kobedad saavad jalad alla" jne. Jan Uuspõld on väga mitmekülgne näitleja. Näitlejana on Uuspõld alati mu lemmik olnud ning olen paljusid ta etendusi vaatamas käinud. Parimad on siiski tema monoteatri etendused, milles on õpetlik osa sees, aga on toodud rahva ette huumori läbi. Jan Uuspõllu enda sõnul ei ole tal huumorimeelt. Kasutatud allikad: Jan Uuspõld. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Jan_Uusp%C3%B5ld (16.05.2014) Jan Uuspõld. Kättesaadav: http://www.draamateater
* 2006 Riigivapi I klassi teenetemrk * 2007 Tallinna vapimrk hiskondlik tegevus * Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ) * Estonia Seltsi liige (alates 1993) * MT LiVal sport liige (alates aastast 2002) * MT oti sprade klubi liige * Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) * Eesti Sumoliidu president (1997 1998) * Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) * Osatitmine filmis Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2002) Publikatsioonid Raamatud * 1980 Eesti pilasmaleva areng, Tallinn. * 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. * 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nukogu tkogemusi, Tallinn. * 1986 Tviljakus. Tdistsipliin. Taeg, Tallinn * 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja pilasmalev, Tallinn. * 1986 Edgar Savisaar (koostaja)
A.A.M, 2005) · Isa "Isa" etendus koos Alo Kõrvega (Komöödia, 2010) Muu Mänginud kuuldemängudes "Dream Jockey" (1999), "Õhtueine Emmauses" (1999), "Linnud" (2001), "Rännukutse" (2001) "Domini Cane" (2001). Rollid filmides · "Öine navigatsioon" (1999) · Abraham Holland - "Kõrbekuu" (1999) · Martin - "Ränk ja Kilk" (2001) · Jussi - "Lepatriinude jõulud" (2001) (hääl) · Man - "Perebisnes" (2003) · Toonik - Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003) · Ivanes - "Somnambuul" (2003) · "Frank & Wendy" (2005) (hääl) · Gynnar - "Ruudi" (2006) · Jan Uuspõld - "Hundi agoonia" (2006) · Jan Uuspõld - "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) · Jüri - "Vasha" (2009) Rollid televisioonis · Leo Natrunen/Vasili Molotov - "Siperian Nero!" (2000) (soome) · Jaan Zorro/Peeter Sõnajalg, Viki/Pets/Birx/Maie/Mürka - "Wremja" (2001-2003) (Kanal 2)
Samas mida rohkem surmale lähemal, seda leebemaks muutusid vanad ja samuti ka Kaarel. Enne Kaareli surma kolisid vanad tagasi Kadakale Mari ei tulnud majapidamisega üksi toime. ,,Kas vanakesed tulevad enne surma tahakambri?'' küsis Kaarel natukese aja pärast. ,,Kui sa tahad, miks nad ei tule,'' vastas Tiina.''(lk 79, alt rida 9) Loo moraal oli selles, et endast vanemaid tuleb austada ning nende sõna maksab. Vanakesed olid kobedad ja aktiivsed elu lõpuni, milleks neid siis töödest eemal hoida pealegi kui töö ongi nende elu ja rõõm. Tulemuseks vananes Kaarel ise vanakeste asemel ning suri kahjuks noorelt.
Rääkis miks ta just selle laulu valis või millised on tema enda tunded ja mõtted nende konkreetsete lugudega seoses. Enne, kui ta hakkas laulma laulu ,,Leekiv armastus", rääkis ta miks oli just sellise laulu esitamiseks valinud. Nimelt oli see kunagi karastusjoogi coca- cola reklaamilaul. See jäi talle kuidagi eriliselt meelde ning tekitas temas hea tunde. Kui Andreas laulma hakkas, meenus mulle palju laupäeva õhtuid, mil vanasti perega vaatasime filmi ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla". Just selles filmis oli algusmuusikaks ,,Leekiv armastus". Seega on mul kõik selle laulu sõnad peas ning laulsin seda koos sõbrannadega vaikselt kaasa. Selline hetk tekitas eriliselt mõnusa naeratuse meie suule. Tore oli vaadata, kuidas artist ise nii väga nautis selle loo esitamist. See oli minu arvatas ka selle õhtu üks kõige mõnusaim laul. Kontserdil kõlas ka laul ,,Wonderwall". Öeldakse, et see on üks esimesi laule, mida kitarril mängides ära õpitakse
Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja –lehtrid, avalõhed. 6. Kus Eestis avanevad maismaal aluskorra kivimid? Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 7. Maavarad Eesti pinnakattes Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 8. Kuidas liigitatakse sood Eestis? Liigitatakse kolmeks: Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. Rabad ehk kõrgsood on soode arengu aste
html 30.12. 2008. kl. 11.40 http://mercar.planet.ee/MYPATTERNS/sik_sak_sokid.pdf 30.12.2008 kl.18.50 blogger.com/blogger/2973/1841... Taha tekkisid suurendamise käigus mõnusad Vd. Siin on jäetud viie vardaga sokisäär tegemata. Kootud on hoopis ripsi ja õmmeldud selle siis kokku sääreks. Silmad võeti küljelt üles ja kooti jalalaba külge. Rips venib täitsa piisavalt ja igati kobedad sokid tulid. Seni olen ma kahekordsest villasest lõngast sokke kudunud ikka nr 2 vardaga. varasemad sokid vist olid peenemategagi (või kui peened need kunagised sukavardad olidki). ma olen ikka imestanud kuidas mõned oma sokid nii ruttu valmis koovad. nüüd võtsin vardad nr 3 ja tuleb tõdeda, et sokk saab tõesti kähku valmis. aga isiklikult meeldib mulle peenema vardaga kootud sokk siiski rohkem.
määratakse ära geoloogilise ehitusega, teisisõnu kivimite vastupidavusega. Tugevamate kivimite avanemisel kujuneb murrutusjärsak enam-vähem püstloodse seinana - pangana. Vastavat rannalõiku võiks nimetada ka pankrannaks. Kuid mitte alati ei kujune kõvadesse kivimitesse olulisi järsakuid väiksema kallakuse puhul võib kujuneda ka nõlvaline murrutusrand. Seega esialgsel v. vanal reljeefil on suur osa ka ranna morfoloogia kujundamisel. Kui murrutusele alluvad kobedad setted (liivad, kruusad, moreen), siis nendesse kujunenud murrutusjärsakut nimetatakse astanguks vastavat rannalõiku aga astangrannaks. * Neutraalsed -kus avanevad rõhtsalt lasuvad kivimid. Nende mõju rannikute morfoloogia kujunemisele on N suhteliselt väike. Tavaliselt on tegu suhteliselt sirge rannajoonega ning rannikuala ilme on ühetaoline väga pikkadel lõikudel. Nimetus neutraalne on tinglik, sest selge, et mingit môju
liivakivi jm). Tekkisid vanaaegkonnas ca 3,5 5,5 sada miljonit aastat tagasi. Katavad kristalseid kivimeid. Eestis: Vendi(um), Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devoni ajastu kivimid. Ka nendel kihtidel kallakus lõunasse 3. Pinnakate aluspõhja kivimeid katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud. Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas)setteist. Viimase 1.81 miljonit aasta jooksul kujunenud Kvaternaari ladestu on Eestis väga ebaühtlase paksusega. Eestis:
Liikuvate toiteelementide sisaldus väike. Põllumaa boniteet 35-45hp. Sobib lupiini ja tartra kasvatamiseks. Leedemullad (tüüpilised, huumuslikud, sekundaarsed) (L)- Tekkinud liivadel oksametsade all, kus puudub A-hor. traditsionaalsel kujul. 1,6% muldkattest. Võru-Petseri orund, Väike- Emajõe orund, Kagu-Eesti, rannikuluited Lääne-Eestis. Kamardumine puudub. Kujunenud liivadel. Esineb tugev leetumine. Huumuskate eksogeenne. Lagunemine seenelise iseloomuga. Lupjamist ei vaja. Kobedad ja hästi õhustatud. Põuakartlikud. Sobivad lupiini, tatra ja rukki kasvatamiseks. Gleistunud karbonaatsed mullad: paepealsed, rähksed (veeriselised, klibu), leostunud, leetjad, küllastunud (Khg; Kg) Khg:Vahelduv veereziim, kevadel liigniisked, suvel põua all kannatavad. Alla 0,5% maafondist. Põhja-Eesti paekalda lähedal, Loode-Eesti saartel. Ida- Virus, Harjus ja L-Virus. pH 6,5-7,5 har maal. Wakt alla 100mm. Kuivavad suve läbi. Väike liikuva K sisaldus. Kg 1,6% maafondist
Lõuna-Eestis 23. Kus avanevad Eestis Siluri kivimid? Kesk-Eestis ja Saaremaal 24. Maavarad ordoviitsiumis, siluris, kvaternaaris, Ordoviitsiumis lubjakivi, dolomiit, põlevkivi, liivakivi, fosforiit Siluris lubjakivi, dolomiit, mergel, domeriit, savi Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst? Karsti all mõistetakse nähtusi ja protsesse, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna- ja põhjavee toimel. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum.
sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hiidrahn Sete - maismaal või veekogus kivimite murenemisel või organismide jäänustest tekkinud pude materjal Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi
MUUD ROLLID · Mänginud kuuldemängudes "Dream Jockey" (1999), · "Õhtueine Emmauses" (1999), · "Linnud" (2001), · "Rännukutse" (2001) , · "Domini Cane" (2001). ROLLID FILMIDES · "Öine navigatsioon" (1999) · Abraham Holland - "Kõrbekuu" (1999) · Martin - "Ränk ja Kilk" (2001) · Jussi - "Lepatriinude jõulud" (2001) (hääl) · Man - "Perebisnes" (2003) · Toonik - Vanad ja kobedad saavad jalad alla (2003) · Ivanes - "Somnambuul" (2003) · "Frank & Wendy" (2005) (hääl) · Gynnar - "Ruudi" (2006) · Jan Uuspõld - "Hundi agoonia" (2006) · Jan Uuspõld - "Jan Uuspõld läheb Tartusse" (2007) · Jüri - "Vasha" (2009) ROLLID TELEVISIOONIS · Leo Natrunen/Vasili Molotov - "Siperian Nero!" (2000) (soome) · Jaan Zorro/Peeter Sõnajalg, Viki/Pets/Birx/Maie/Mürka - "Wremja" (2001-2003) (Kanal 2) · Jaan Zorro - "Sipelga 14" (2007) (Kanal 2)
Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord ehk aluspõhi. 48. Aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50
Rüükalade areng. Kahepaiksete, putukate, osjade, sõnajalgade ilmumine. (416-359 mln a. tagasi) 44. Kvaternaar – kainosoikumi kõige noorem ajastu. Ajastu algul ilmub inimene, nüüdisaegne taimestik ja loomastik. Imetajate, lindude, kalade, putukate õitseng. Kvaternaari jäätumised kujundasid ka Eesti maastiku. (1,5-2,6 mln a. tagasi) 45. Aluspõhi – settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. 46. Pinnakate – aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimitest või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. 47. Pealiskord – ehk aluspõhi. 48. Aluskord – hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi (graniidid, basalt, gneissid). 49. Lähtekivim – ka emakivim on mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa. 50
Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. · temperatuur nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, ·vegetatsiooniperioodi pikkus, MULD Mulla tekkest võtavad osa: nii · pinnamood, elusorganismid kui ka elutud maapinna · lähtekivimi, ülemised kobedad kihid. Peale nende · ala kliima, sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. · veereziim, Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. · elusorganismid, Muldade kujunemisel on oluline: · inimtegevus. TAIMKATE
1.Ettevalmistustööde masinad2.Kaevamis- transportimismasinad3.Kaevamismasinad e ekskavaatorid4.Tihendusmasinad5.Hüdromehhaniseerimisvahendid 6.Transeedeta läbindusmasinad7.Puurtöö masinad8.Masinad külmunud pinnaste töötlemiseks9.Vaiatööde masinad ja seadmed 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad- kobedad mullad, liivad, peened kruusad2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbonaatsed kivimid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad
moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus c) gaasiline faas, mille moodustab pinnase niiskusega täitmata poorides olev õhk. 4. Pinnase kaevandatavuse klassid, selgitused. Peamised parameetrid pinnase iseloomustamiseks on pinnaste tugevuslikud näitajad, terastikuline koostis, sise- ja välishõõrdetegurid, niiskuse sisaldus, tegelik tihedus, kobestatavus, kleepuvus, lõiketakistus ja tihendatavus. Neid arvestades on pinnased jaotatud kaevandatavuse klassidesse: a) kergelt kaevandatavad – kobedad mullad, liivad ja peened kruusad b) keskmiselt kaevandatavad – tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite e kaljupinnase osiseid 3) keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad - – tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4. Raskelt kaevandatavad – lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega 5. Väga raskelt
2005 Kolme Tähe orden (Läti kõrgeim orden) 2006 Riigivapi I klassi teenetemärk 2007 Tallinna vapimärk 1.9 Ühiskondlik tegevus Eesti Keskerakonna esimees (12.10.1991 10.10.1995 ja 30.03.1996 - ...) Estonia Seltsi liige (alates 1993) MTÜ LiVal sport liige (alates aastast 2002) MTÜ Soti sõprade klubi liige Eesti Jalgpalliliidu president (1990 1992) Eesti Sumoliidu president (1997 1998) Vinni valla aukodanik (Alates 20. september 2000) Osatäitmine filmis ,,Vanad ja kobedad saavad jalad alla" (2002) 2.1 Publikatsioonid Raamatud 1980 Eesti Õpilasmaleva areng, Tallinn. 1983 Koos Lembit Valdiga. Globaalprobleemid ja tulevikustsenaariumid, Tallinn. 1983 Koos Kalju Otsaga. Rahvasaadiku pilguga: Tallinna Mererajooni Rahvasaadikute Nõukogu töökogemusi, Tallinn. 1986 Tööviljakus. Töödistsipliin. Tööaeg, Tallinn 1986 Koos Roland Vinkeliga. Looduskaitse ja õpilasmalev, Tallinn. 1986 Edgar Savisaar (koostaja). Rahvastikuplahvatus ja rahvastikukriis, Tallinn
Ookeaniline maakoor vaid 5-10 km, koosneb õhukesest settekihist ja basaldist. Litosfääri koostis: magma- ehk tardkivimeid 95%, moondekivimeid 4%, settekivimeid 1%. Magmakivimid Magma- e. tardkivimid tekivad magma tardumisel. Magma = lenduvad komponendid + laava. Igneous rocks are formed by magma cooling and hardening. , , . Settekivimid Settekivimid on magma- ja moondekivimite murenemise produktid. Sekundaarsed, kobedad, sisaldavad fossiile. Sedimentary rocks are formed by sedimentation of material at the Earth's surface and within bodies of water. , . , , . Moondekivimid Moondekivimid e. metamorfsed kivimid tekivad sügaval maakoores sette- või tardkivimitest muutunud füüsikalis-keemiliste tingimuste toimel. Metamorphic rocks have been changed, usually by heat and pressure, from their original condition into rock with new minerals and/or structures. ,
5. Iseloomusta lühidalt Eesti aluskorda, aluspõhja ja pinnakatet. E aluskord koosn moonde- ja tardkivimitest ning tema pealispind sügavneb väga laugelt lõuna suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m'ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol välisjõududega mujalt kohale kantud. E pinnakatte mood Kvaternaari ajastul kujunenud setted. 2 6. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid.
Vesi seob üksteisega erinevaid maastikke. VESI ON MAASTIKU VERI. KLIIMA Kliima käivitab maastiku talitluse - soojuse ja niiskuse (vee) toime. Soojus ja niiskus määravad suuresti mulla ja bioota iseloomu. Maastike kujunemisel oluline: • sademete hulk, • auramine, • temperatuur - nii aasta keskmine kui ka maksimum ja miinimum temperatuurid, • vegetatsiooniperioodi pikkus, • tuul jm. MULD Mulla tekkest võtavad osa elusorganismid ja elutud maapinna ülemised kobedad kihid. Peale nende sisaldab muld ka elustikku, õhku ja vett. Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli. Muld on maastiku keerukam komponent. Muldade kujunemisel on oluline: • pinnamood, • veerežiim, • lähtekivimi, • elusorganismid • ala kliima, • inimtegevus. Mulda ladestub orgaaniline aine mitmel erineval viisil: Metsas ladestub orgaaniline aine mulla
Kogu maailmas on tehtud palju möödalaskmisi. See looduslik maismaa ja mere vaheline vastastikue mõju piirkond on väga õrn ja tundlik ning vajab tähepanelikku ja tõsiselt teadlikku suhtumist. KMH probleemid ja programmid. Rakenduslike küsimuste lahenduse aluseks peavad oema pikaajalised vaatlusread + teadmised + praktilised kogemused. Randade kaitse passiivsed ja aktiivsed meetodid. 10. PILET Randade arengu eeldused. Vana Reljeef: Lausk või järsk Setendid: Kõvad kivimid või kobedad (pehmed) setted Meretase: Lühiajalised ja pikaajalised muutused; erakordne ajuvesi Eksponeeritus: Avameri, sisemeri või lainevari Kliima: Parasvööde, troopika globaalsed kliimamuutused. RANDADE ARENGUT MÕJUTAVAD JÕUD o Lainetus :tuule- ja ummiklaine (kulutus, kuhje, rannasetete ränne) o Tuul: Kaudne mõju lainetuse näol. Otsene mõju voolsetetele. Vormide kujundaja- eelluited o Hoovused: Savikate setete ärakanne, hõljum
organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 40. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, rändrahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 41. Mis on vettkandev kiht ja veepide? 42. *Vettkandev (juhtiv) kiht e. põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti,
Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine. Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa.Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik.Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. *(7) Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. *(6) Mis on vettkandev kiht ja veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht-põhjaveekiht üks või mitu maa-alust kivimikihti või muud geoloogilist kihti, mis on piisavalt poorsed ja läbilaskvad, et põhjavesi saaks seal
piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: väga tihedad mullad (üksikteralised savid) tihedad mullad (raske liivsavi, savi) kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad) · Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne
leiduvad liivakivid on pudedad, puhtast kvartsist koosnev liivakivi on tavaliselt valge) 3. Kirjelda kivimiringet Liikumapanev jõud on laamtetoonika. 4. Eesti geoloogiline ehitus joonise põhjal – mis kivimikihid, mis ajastul tekkinud Aluskord: Kristallilised kivimid (graniit, gneiss jt), kujunes Proterosoikumis Pealiskord: Settekivimid (lubjakivid, liivakivid jt). kujunes Paleosoikumis Pinnakate: Peamiselt kobedad kõvastumata setted (kruusad, liivad, savid) kujunes Kainosoikumis Kvaternaari ajastul 3 5. Kuidas erinevad Eesti ja Skandinaavia kivimikihid? Eestis ei paljandu aluskorra kivimid kusagil, küll aga Soomes. Eesti geoloogiline ehitus hõlmab mitmeid erinevatel ajastutel tekkinud kivimikihte, Skandinaavias pole neid nii palju. 6
protsessid ja orgaanilise aine lagunemissaadustest tingitud keemilise muundumise protsessid. 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord-aluskord hõlmab tugevasti moondunud, kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi(graniidid, basalt, gneisid), mis moodustus põhiliselt maakoore geosünklinaalse arengu staadiumis. Aluspõhi ehk pealiskord- settekivimite kompleks, mis katab aluskorra kivimeid. Pinnakate-aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ja samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või geoloogiliste välisjõudude poolt mujalt kohale kantud. Eestis mõistetakse pinnakatte all kvaternaari setteid, mis koosnevad peamiselt purdsetteist(liiv, kruus, moreen jm), vähemalt määrel keemilistest(järvelubi) ja biogeenseist setteist(turvas). Pinakate on meil peamine ehitusalus ja mulla lähtekivim ning oluline veereziimi ja vee keemilise koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad
Eesti geoloogia Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni) loodeossa, külgnedes vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga. Struktuurselt ehituselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks: aluskorraks ja pealiskorraks. Aluskord koosneb kristallilistest kivimitest ja pealiskord settekivimitest. Pinnakatte moodustavad kobedad setted (liiv, kruus, moreen). Nii kristalse aluskorra pealispind kui ka settekivimikihid on kallutatud 0,1 kuni 0,3 kraadi lõunasse, umbes 3 meetrit ühe kilomeetri kohta. Kristalne aluskord Eesti kristalse aluskorra moodustavad 1800-1900 miljoni aasta vanused gneisid ja gneisse läbistavad 1540-1670 miljoni aasta vanused rabakivi intrusioonid. Need kivimid on kaetud 200-780 meetri paksuse Paleosoikumi settekivimite lasundiga.
spmmikirjad minema.Teda hmmastas alati,et filtrid ei suutnud ikka veel nii lihsaid asju kinni pda.mbrikke lahti tehes libistas ta hooletult esimesest ridadest pilgu le ning viskas veel paar reklaami ja nhtavasti vaimuhaigete koostatud kirja minema. Lk 372 Lidia raputas pead ja svenes nd juba vaikselt ajakirja lugemisse.Peeter kiigatas le tema la.Huvitav millist keelepaketti ta kasutab? Peaks uurima.Tegelikult on need varbavaralised sna kobedad ning sinna saab ka ise juurde kirjutada-niteks vru keelest ja mujalt.Sissejuhatava mrkuse phjal arvan,et ilmselt nii see ongi.Keeleinstituudi oma on ikkagi liiga puritaanlik.Ma ei usu,et nad selle on ostnud. Peeter neelas suure lonksu veini ja hakkas hajameelselt laual paberid lappama.Kiire otsing ei andnud selle kohta suurt midagi,kuid ta ei osanud ka tpselt oletada,milliste mrksnade abil viks selle seaduse les leida.Peeter tstis vaigistavalt ke ja libistas pilgu kiiresti le selge ja
meetodid) 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? Tahke faas-mis on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? Vedel faas-moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus. 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? Gaasiline faas-moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1.Kergelt kaevandatavad-kobedad mullad, liivad, peened kruusad 2.Keskmiselt kaevandatavad-tihedad mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25% kivimite ehk kaljupinnase osisid 3.Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad-tugevalt tihendatud liiv-savi pinnased kuni 50% kivimite sisaldusega 4.Raskelt kaevandatavad-lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75% kivimite sisaldusega 5.Väga raskelt kaevandatavad-liivakivi, karbonaatsed kivimid, tavalised lubjakivid, tugevad igikeltsad
5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 25. Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Tüsedus - kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. Horisontide ülemineku iseloom - aeglane...järsk. Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3.kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad). Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste esinemine - tekkinud mullatekkeprotsessi tagajärjel 5 mulla tahketele osakestele või nende vahele. Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. Lisandite
Kunagi metsa all tüüpiliste L, siis metsaraide tagajärjel asustatud rohttaimedega, T 45 cmol+ kg-1 (Bh ja A 68) tekkinud A, siis jälle metsa alla ja leetumine C:N suhe aheneb pinnalt (1213) sügavuse suunas (89) Liivaste L massiivides, kus esivanem alet teinud: Peipsi, Kagu-Eesti orgude veekogude läheduses Kobedad ja hästi õhustatud Valdavalt põuakartlikud Kõik 3 alltüüpi jaotatakse liikideks Ea ja B väljakujunemise järgi: Soojenevad kevadel kiiresti 1. LI, L(k)I, LsI nõrgalt e. väga õhuleselt leetunud: Ea < 7 cm, B tihenemata, kuid Aastafütoproduktiivsus 59 Mg ha-1
üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid 175-Mis moodustab pinnaste tahke faasi? on pinnaste mineraalne osa ja moodustab selle skeleti; 176-Mis moodustab pinnaste vedela faasi? moodustab pinnastes veena sisalduv niiskus; 177-Mis moodustab pinnaste gaasilise faasi? moodustab pinnaste niiskusega täitmata poorides olev õhk 178-Mitu pinnaste kaevandatavuse klassi eristatakse? 1. Kergelt kaevandatavad -- kobedad mullad, liivad ja peened kruusad;2. Keskmiselt kaevandatavad -- tihendatud mullad, kõva kuiv savi ja pinnased, mis sisaldavad vähem kui 25 % kivimite e kaljupinnase osised;3. Keskmiselt kuni raskelt kaevandatavad -- tugevalt tihendatud pinnased kuni 50 % kivimite sisaldusega;4. Raskelt kaevandatavad -- lõhatud kaljupinnased või kõvad pinnased kuni 75 % kivimite sisaldusega; 5. Väga raskelt kaevandatavad -- liivakivid, karbonaatsed kivimid, põlevkivid, tavalised
· Tüsedus kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid) 2. tihedad mullad (raske liivsavi, savi) 3. kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad) · Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne
5)Selgroogsed-närilised, mullamutt. 24.Mullaprofiili morfoloogilised tunnused. Tüsedus-kõigi horisontide leviku ulatus maapinnalt lähtekivimi ülemise piirini. Horisontide ülemineku iseloom-aeglane...järsk. Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munsell´i värviskaala. Mulla tihedus - tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: 1. väga tihedad mullad (üksikteralised savid). 2.tihedad mullad (raske liivsavi,savi). 3.kobedad mullad (struktuursed savid,liivsavid,huumusrikkad saviliivad). Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne. Liivadel struktuursus puudub. Uusmoodustiste
Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootud. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus esimesena kahepaiksed, Karboni lõpus lisandusid neile roomajad. Siis ilmusid ka esimesed putukad. 32. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus ja liiv on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 33. Mis on vettkandev kiht ja vettpidav kiht ehk veepide? Vettkandev (juhtiv) kiht – on maapõues paiknev kivimikiht (liivakivi), mis sisaldab vett ja laseb seda ka läbi. Vettpidav kiht ehk veepide on maapõues paiknev kivimikiht (savi), mis vett ei sisalda ega ka lase läbi.
piirini. · Horisontide ülemineku iseloom aeglane...järsk. · Horisontide värvus. Tuleb arvestada mulla niiskust, mida niiskem seda tumedam paistab. Munselli värviskaala. · Mulla tihedus tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tihedusastmed: väga tihedad mullad (üksikteralised savid) tihedad mullad (raske liivsavi, savi) kobedad mullad (struktuursed savid, liivsavid, huumusrikkad saviliivad) · Mulla struktuursuse all mõistetakse mulla omadust pudeneda mitmesuguse suuruse ja kujuga agregaatideks (sõmerateks). Kui mullas on piisavalt huumust, kolloide ja ibeosakesi, siis tänu nendele kleepuvad need üksikud mehhaanilised elemendid kokku struktuuriagregaatideks e. sõmerateks. Agregaadid võivad olla erineva kujuga: teraline, pähkeljas, tompjas, pankjas jne
lepetega seatud ülempiir. LPH määramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastusvõimet. Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus, Maa õhkkonna ja aluspinna elektromagnetkiirgus vahemikus 4100 µm. Atmosfääri soojuskiirguse allikad on veeaur, süsinikdioksiid, osoon ja pilved. P. k. põhjustab atmosfääri soojenemist ja kasvuhooneeffekti. Pinnakate aluspõhja kivimeid katvad kobedad kvaternaariajastu setted. Pinnakate on tekkinud kivimite murenemisel ja murendi ümberpaigutamisel geoloogiliste, keemiliste, biogeensete jm. tegurite toimel. Pinnasevesi maapinnalähedastes setteis, kivimites või turbas vettpidaval kihil lasuv surveta, harvemini surveline põhjavesi. Selle pealispind on haril. 025 m sügavuses. Eestis on pinnasevee looduslik mineralisatsioon alla 0,5 g/l, reostumise korral kuni 2 g/l. Pinnavesi maapinnanõgudes ja -lohkudes olev vesi
Seega kasega segus moodustub kuusikutes parem huumusevorm ja paraneb kuuse kasv. Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) olulisteks lämmastiku allikateks mullas. Mikrokliima Keskkonnatingimused (temp. valgus, niiskus jne) on metsas teistsugused kui metsata alal. See on tingitud võrastikust, puude mõjust keskkonnale. Seetõttu on mullatekke
pinnavorm, moreenist vall. P Paekallas, vt klint. Pank e järsakrand - mandrijäätekkeline pinnavorm, murrutuse toimel vastupidavatesse kivimitesse tekkinud järsak. Pankrannik - Põhja-Eestile iseloomulik maastikuvorm, osa Balti klindist. Pealiskord - aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ladestu settekivimid. Pinnakate - aluspõhja katvad kobedad setted (moreen, kruus, liiv jm). Platoo, vt lavamaa. Platvorm - tektooniliselt püsiv maakoore osa, koosneb kurdunud kivimitest aluskorrast, seda katvast kurdumata kivimitest ja settekivimitest pealiskorrast. Polaarpäev - periood, kui päike ei looju vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste ja polaarjoonte vahelisel alal, polaarpäeva pikkus oleneb geograafilisest laiusest Polaaröö - periood, kui päike ei tõuse silmapiirile vähemalt ühe ööpäeva vältel; esineb pooluste
Seega kasega segus moodustub kuusikutes parem huumusevorm ja paraneb kuuse kasv. Juured Mets avaldab olulist mõju mullale oma juurestiku kaudu. Metsamullad on võõratult rohkem juurestatud kui põllumullad. Puud võtavad valdava osa toitainetest peente juurte (d<2mm) kaudu. Neid produtseeritakse juurde igal aastal ja igal aastal neid ka sureb. Surnud juured kõdunevad, juurekäigud aga säilivad ja suur juurekäikude hulk on üheks põhjuseks, miks metsamullad on kobedad, suure vee- ja õhumahutavusega. Sageli on põllumaadele rajatud metsakultuurides puude juurte areng häiritud. See võib olla põhjustatud põllumulla suuremast tihedusest ja juurekäikude vähesusest. Lämmastikku siduvate puuliikide puhul on surnud juured (juurevaris) olulisteks lämmastiku allikateks mullas. Huumus Metsakõdu lagunemisel tekib huumus, mis on tavaliselt tume (pruun kuni must) amorfne mass ja mis on tugevalt seotud mulla mineraalosaga. Huumus koosneb
of Monuments) töörühma poolt välja töötatud põhimõtetest ja nõuetest. 217 Keldrikorruse tüüpjoonised on välja töötatud lähtuvalt järgnevatest variantidest: konstruktsioonile mõjuva kolme veekoormuse järgi: o variant 1 – niiske pinnas, vt. Joonis 13.6. Saneerimislahenduste väljatöötamisel on niiske pinnase all mõistetud konstruktsiooni ümbritsevat liivpinnast (kobedad mittekaljupinnas – kruus-, jäme-, kesk- ja peenliiv ja jämepurdpinnas, mis sisaldavad rohkem kui 50 mahuprotsenti osakesi), mille dreneerimisvõime võimaldab ajutise sademevee koormuse ilma konstruktsioonile survet avaldamata ära juhtida ). Tegemist on üldjuhul erijuhtumiga; o varinat 2 – muutuv pinnaveetase, vt. Joonis 13.7. Üldjuhul enamus keldrikorruseid jääb sellesse veekoormuse piirkonda, kus pinnasevee ülemine
annaabi.ee 
