Soki kudumine (0)

Soki kudumine
Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt.
Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik - või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise.
Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja –kiilust.
Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks kootaval kahel vardal kokku (kui kahel vardal on paaritu arv silmuseid, siis üks rida vähem). Nt kui kahel vardal on 24 silmust, siis kannalakaks kootakse 24 rida; kui kahel vardal on 23 silmust, siis 22 rida. Kannalaka servad kootakse silmuselised, millest hiljem uued silmused välja kootakse. Valmis laka külgedel on niisama palju silmuseid, kui palju on neid ühel vardal.
Kannapõhja kudumise eeltööna jaotatakse kannalaka silmused mõtteliselt kolme võrdsesse ossa . Nt kui kannalaka silmuseid on 24, siis 24 : 3 = 8 silmust. Äärmisi osi nimetatakse küljeosadeks, keskmist aga põhiosaks. Kui silmuste arv ei jagu jäägita kolmeks, liidetakse jääk enamasti põhiosale, tähtis on, et küljeosade silmuste arv oleks omavahel võrdne. Nt kui kannalaka silmuseid on 23, siis 23 : 3 = 7, jääk 2 – silmused saab küljeosade ja põhiosa vahel jagada järgmiselt: 7 + 9 + 7 või 8 + 7 + 8.
Kannapõhi kootakse edasi-tagasi kududes kahe vardaga kannalakaga samas koes. Kootakse ainult põhjasilmuseid, külgmiste osade silmused kahandatakse kord-korralt iga rea lõpus põhja külge. Edasireal kootakse põhja viimane ja külgmise osa esimene silmus kokku parempidise ületõstmisega, tagasireal pahempidise võttega. Põhjaosa kootakse seni, kuni kõik külgmiste osade silmused on kannapõhjaga kokku kootud ning vardale on jäänud ainult kannapõhja silmused.
Enne kudumise jätkamist jagatakse kanna põhja silmused võrdselt I ja IV vardale. Nt kui põhjasilmuseid on 8, siis 4 + 4, kui põhjasilmuseid on paarituarv, siis jagatakse silmused kahele vardale nii, et sellele vardale, kus algselt oli silmuseid rohkem, saaks ka nüüd üks silmus rohkem, nt 7 silmuse korral oleks jaotus 3 + 4. Lisaks põhjasilmustele korjatakse samadele varrastele veel kannalaka ääresilmused.
Nüüd on neljal vardal kokku rohkem silmuseid kui algselt, seega tuleb üleliigsed silmused kahandada. Kudumine jätkub ringselt vastavalt mustrile. Kaks esimest ringi kootakse kahandusteta, kolmandal ringil tehakse esimesed kahandused. Kahandatakse ühel ja samal kudumisringil soki mõlemal küljel, so I varda lõpus ja IV varda alguses. I varda lõpus kahandatakse parempidise ületõstmisega ja IV varda alguses parempidise võttega. Pärast esimest kahandusringi kootakse 3 rida kahandamata ja 4. tehakse uued kahandused. Pärast teist kahandusringi kootakse 4 rida kahandamata. Nii suureneb iga järgmine kahandusteta kootud kudumisringide arv kahandustega ringide vahel ühe kudumisringi võrra. Kahandamist jätkatakse kuni kõik I ja IV vardal olevad kannapõhja silmused on kahandatud ja varrastele on jäänud silmuseid sama palju kui kudumise alguses.
Pärast kahandusringe (ehk kannakiilude moodustamist), jätkatakse pöia kudumist kasvatamiste ja kahandamisteta. Kootakse seni, kuni pöid on 2/3 labajala pikkuselt valmis. Siis algab soki otsa kokkukudumine .
Kahandamist alustatakse kaheksast kohast korraga, so iga varda algusest ja keskelt. Kahandusringide vahele kootakse kahanduseta ringe , mis vähenevad ühe ringi võrra pärast igakordset kahandusringi. Iga kahandusringi vahele kootakse kahandusteta nii mitu ringi, kui mitu silmust on kahe üksteisele järgneva kahanduse vahel. Nt kui ühel vardal on 12 silmust, siis esimesel kahandustereal kootakse iga varda alguses kaks silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust, 2 silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust; edasi kootakse 4 rida kahandamata. Järgneb uus kahandustering, kahe kahanduse vahele jääb 3 silmust; edasi kootakse 3 rida kahandamata. Jne. Kahandamist jätkatakse kuni igale vardale on jäänud 1 silmus. Lõng katkestatakse, tõmmatakse silmustest läbi ja kinnitatakse töö pahemale poolele.
Joonised ja tekst E. Aljasmetsa raamatust "Heegeldamine ja silmuskudumine. Tööõpetus III-VI kl" (Tallinn, "Valgus", 1983).
Sokisuuruste tabel.
Tabeli aluseks on tabel internetiaadressilt:
http://barkasfarm.com/images/patterns/sockchart.gif
http://kasitood.trsm.pri.ee/index.php?id=60&keel=ee
http://www.hot.ee/kkassipoeg1/soki_kudumine.html
Kasutatud interneti aadressid :
http://www.hot.ee/kkassipoeg1/soki_kudumine.ht m 30.12.2008. kl.11.01.
http://knitty.com/ISSUEsummer06/PATTbaudelaire.html 30.12.2008. kl.11.15
http://www.ullaneule.net/0305/neuvot_sukka_varpaista.html 30.12. 2008. kl. 11.40
http://mercar.planet.ee/MYPATTERNS/sik_sak_sokid.pdf 30.12.2008 kl.18.50
blogger.com/blogger/2973/ 1841 ... 
Taha tekkisid suurendamise käigus mõnusad V-d.
Siin on jäetud viie vardaga sokisäär tegemata. Kootud on hoopis ripsi ja õmmeldud selle siis kokku sääreks. Silmad võeti küljelt üles ja kooti jalalaba külge. Rips venib täitsa piisavalt ja igati kobedad sokid tulid.
Seni olen ma kahekordsest villasest lõngast sokke kudunud ikka nr 2 vardaga. varasemad sokid vist olid peenemategagi (või kui peened need kunagised sukavardad olidki). ma olen ikka imestanud kuidas mõned oma sokid nii ruttu valmis koovad. nüüd võtsin vardad nr 3 ja tuleb tõdeda, et sokk saab tõesti kähku valmis. aga isiklikult meeldib mulle peenema vardaga kootud sokk siiski rohkem.
Soki silmuste arvu arvutamine: soki silmuste arv = jalalaba ümbermõõt korda silmuste arv viiel cm –l jagatud viiega . ( Ma ei oska seda murrujoonega teha).
Arvuta oma soki jaoks vajalik silmuste arv, teades oma jala ümbermõõtu ja proovilapil olevate silmuste arvu 5-l cm-l.
Et silmused tuleb jaotada neljale vardale, suurenda saadud arvu nii, et see jaguks neljaga (vastavalt lõnga jämedusele ja kudumistihedusele on silmuste arv ühel vardal tavaliselt 10 – 16).
Kirjuta soki osade nimetused: (niipalju minu joonistamisest arvutil)