Teose peategelane oli 14-aastane möldri poeg Johannes Møller. Oli suur unistaja, seikles koduümber metsas ja kivimurrul, teadis ümbruskonnas kõike lindudest ja loomadest jne. Tahtis saada tuletikumeistriks või tuukriks. Oli üks vahva poiss no. Talle meeldis 10-aastane Victoria mõisast. I. Isa teatas Johannesele (lihtsuse mõttes edaspidi Joh), et ta peab mõisa lapsed(Victoria ja ta sõbrad) paadiga saarele sõidutama. Johi ideid ei võetud seal eriti vastu ega peetud temast lugu, kuigi Joh oleks osanud neile kõike ette näidata saarel. Isegi kaldale ei võinud ta Victoriat(edasipidi Vic) kanda, seda tegi Otto. Hiljem käisid Vic & Joh niisama kivimurrul, kus Joh oma koobast näitas talle. II. Joh oli 19-aastane ja tuli linnast tagasi, kus ta oli õppimas. Oli linnas Vicist luuletusi kirjutanud
,,Victoria" (Knut Hamsun) Tegelased: Johannes, Victoria, mölder, Otto, Ditlef, Camilla, Richmond, mõisahärra, Seierite pere, lossiõpetaja. Sisu etapid: I *Johannes pidi Lossi noorrahva paadiga saarele viima. *Johannes tahtis Victoriat saarele kanda, kuna tal olid väiksed pandlaga kingad jalas, kuid linnahärra Otto jõudis ette. *Kõik peale Johannese, kes jäeti paati valvama, läksid saarele linnumune otsima. *Johannes tahtis noortele näidata kus on mune, viia koobaste juurde, näidata kus võib nirke näha, kuid ta sai noomida ja läks tagasi. *Ta läks üksi saarele uitama ning korjas mütsitäie mune (rohkem kui keegi teine), ta tahtis need
Metsarahvas arvas aga, et ainult inimahvid on nii lollid, et hundi seljas võidelda. Seepärast saadi lagedal väljal lüüa. Meeme võitles laane serval, ta ajas ussisõnade abil hobused perutama ja nottis metsas raudmehed maha. Meeme puhastas metsa võõramaalastest. L arvas, et kuna Meeme andis just talle sõrmuse, läheb ta koos Intsuga Põhja Konna otsima. L kohtus metsas mungaga, kes tahtis talt sõrmust ära võtta. Ints sisises, aga munk ei mõistnud seda ning Ints tappis munga ära. Munk neelas hirmuga sõrmuse alla. Ints kutsus vaskussi, kes puges munga suu kaudu kõhtu ja andis teada, kust kõht lahti lõigata, ja sõrmus saadi kätte. 7.peatükk L tutvub viimaste inimahvide Pirre ja Rääguga, kes on väga lahked ja kasvatavad täisid. Need elasid puurides ja ahvid aretasid üha suuremaid isendeid, need olid neile laste eest. Nad treenisid täisid ja õpetasid neile igasugu vigureid. Üks täi oli kitsesuurune ja sellega käis L nagu koeraga jalutamas
Nüüd tahab Jakob rääkida Timo unenäost. Nad istusid jälle kolmekesi, Jakob küsis vangisoleku kohta, et kuidas seal elu oli kah. Timo siis rääkis, et ega see mee lakkumine ei olnud. Ta ei tohtinud kellegiga suhelda , ei tohtinud väljas käia, aga süüa sai ta normaalselt ning isegi rikkalikult. Talle saadeti isegi eri korras shokolaadi, mida ta keeldus söömast. Ta sai endale klaveri. Ühel päeval tuli isegi keiser teda vaatama sel hetkel kui ta magas, tegelt Timo teeskles. Keiser palus jumalat, et Timo talt andeks paluks , et ta saaks ta vabastada , kuid too on liialt kangekaelne, keiser isegi tunnistas, et osa sellest kirjas olevatest väidetest on isegi tõsi. Siis nad isegi vaatasid teineteisele otsa. Jakob muidugi ei uskunud eriti Timo juttu. Kolmapäeval, 7-ndal septembril Lõpuks ometi käis Jakob Pärnus ära. Ta sai Masingult soovituskirja kaasa. Pidi minema Pärnu õpetaja Rosenplänteri poole. Too soovitas Jakobile kapten Snyderi, kes pidevalt Portugali vahet sõidab
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenainetahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
Trumm ei tunne muhke Pudrupäike Tere sipelgas Sõidame jalutama! See raamat peaks igal õpetajal varnast võtta olema. Leidsin sellest raamatust ka endale seoses tulevase emadepäevaga sobivaid luuletusi. Eriti meeldis luuletused „Kes on meie ema?“, „Kõige ilusam“ ja „Iga lapse isamaaa“, mida oleksin tahtnud õpetada oma lastele emakeelepäeva raames. Veel kõitis mu tähelepanu intrigeeriva pealkirjaga luuletus „ Löö mind armas õpetaja“ . Lõpuks tuli välja, et tegemist oli siiski palliga, mida õpetaja lööma pidi.Ironiseeriv veidi. Koristaja on me ema - Ema arstki on, kui vaja - kraamib tube, kraamib kööki. ravib terveks muhud-haavad. Samal ajal kokk on tema - Kui me grippi jääme talvel, kogu perele teeb sööki. istub öösitigi valvel ...
lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete,
D kuulutas, et ei lase maal enne vilja näha, kuni ta pole näinud oma tütart. Nüüd otsustas Zeus, et ta vend Hades peab järele andma. Zeus saatis Hermese allilma Hadesele ütlema, et too laseks oma mõrsja tagasi Demeteri juurde. Hermes nägi Persephonet nukrutsemas, kuna ta igatses ema järele. Hermese sõnu kuuldes muutus Persephone rõõmsaks. Hades teadis, et oma vennale ta vastu ei saa ja peab Persephone lahti laskma, kuid ta palus, et tüdruk temast halvasti ei mõtleks. Hades laskis Persephonel süüa granaatõuna seemet, teades, et seda tehes peab ta tema juurde tagasi pöörduma. Hades pani kaariku valmis ja Hermes juhtis mustad hobused otseteed Demeteri templi juurde. Demeter ja Persephone olid õnnelikud ja rääkisid üksteisele, mis vahepeal oli juhtunud. Demeter kurvastas, kui kuulis, et tütar sõi granaatõuna seemet. Zeus saatis Demeteri juurde oma ema Rhea, vanima jumala, kes palus Demeteril
tahtnud, kõik tahtisd raudmeestelt õppida ja uuesajaga kaasa minna, mitte vanadele edu toovatele kommetele kindlaks jääda, kõik hukkusid peale Meeme ja isa, nemad aga ässitasid ussisõnadega metsloomad vaenlastele kallale, Meeme pingutusi ei märgatud ja kõik tahtsid siiski külla elama minna, see muutis mehe ükskõikseks ja loiuks - Intsuga koos mindi sõrmusega õnne proovima Põhja Konna leidmisel, lagendikul kohati munka, keda Leemet väiksena raudmehe naiseks pidanud oli, munk püüdis Leemetilit sõrmust röövida, kuid Ints hammustas teda, munk suri, kuid jõudis enne suhu pandud sõrmuse alla neelata, Leemet palus Intsu, et too mehe sisse roomaks ja sõrmuse ära tööks, kuid sõber keeldus, kutsuti vaskuss, keda maod kasutasid ebameeldivate ülesannete täitmisel, vaskuss leidis sõrmuse, Leemet lõikas õigelt kohalt munga paksu kõhu lõhki ja saigi sõrmuse kätte, otsingud katkestati, sest oldi juba näljased, otsustati jätkata teine kord 7.
Mats Traadi ,,Harala elulood" -- ühe rahva portree ja saatus Uurimistöö Sissejuhatus Mats Traadi kirjutatud ,,Harala elulood" sisaldavad 168 epitaafi. Iga tegelase lugu on teisest erinev, samuti ka aeg, milles tegelased elavad. ,,Harala elulood" toovad lugeja nõukogude ajast aastasse 2001, mil ,,Harala elulood" täiendatuna ilmus. Uurimistöö koostaja valis selle teema osalt varasemate kokkupuudete pärast teatriklassis õppides, kui eksamietendusel esitati mõningaid epitaafe ,,Harala elulugudest". Antud teema andis palju võimalusi oma fantaasia rakendamiseks ja see oli samuti üks valiku põhjusi. Põhilise osa uurimusest hõlmavad tegelaste nn. ankeedid, kus on analüüsitud igaühe teatavaid omadusi ja fakte tema kohta. Samuti sisaldab see uurimus ajaloolise tausta analüüsi, mis näitab, milline oli tolleaegne elu. Lähemalt on uuritud meeste ja naiste osakaalu, surmapõhjusi (kõik teose tegelased peale üh
üksi kodu poole pöördus. Möödudes jnajast, kus elas Jeff Thatcher, nägi ta aias üht võõrast tütarlast, veetlevat väikest sinisilmalist olendit heledate, kahte pikka palmikusse punutud juustega, valge suvekleit seljas ja tikitud püksikesed jalas. Äsja-kroonitud kangelane langes ühegi pauguta. Endine lemmik Amy Lawrence kadus ta südamest ega jätnud endast isegi mälestust järele. Tom oli arvanud, et armastab teda hullupööra; ta oli pidanud oma kirge jumaldamiseks, ja ennäe! see oli ainult vilets kaduv kiindumus. Ta oli kuude kaupa Amyt võita püüdnud ja alles nädal tagasi oM tüdruk talle oma poolehoidu tunnistanud; ta oli olnud kõige. õnnelikum ja uhkem poiss maailmas ainult seitse lühikest päeva, ja nüüd, ainsa hetkega, oli Amy tema süda- 23 mest läinud nagu juhuslik võõras, kelle külaskäik on tehtud.
12 põuest kiskunud, juured ja ladvad maha murdnud ja enesele tüvedest maja ehitanud. Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad
Novelett ,,Maanaine"- teksti tõlgendus oleneb sellest, mida me teame, rustikaalne(talupoeglik) ,,Suur reheahi"- soojus, leivaga seonduv, kodune kindlustunne Mida tegi Vallak selle väljendiga? o Eri eestlasliku maailma o Vili on toit, andis elu o Volkonski:mis hoiab meid siin maal kinni? Vallak-suur reheahi See on oma, me ei saa kaugele minna Bernhard Kangro juhtis rootsis pagulaselu, kultuuri Luuletus: ,,Ajatu mälestus"- mina olen reheahi, reheahi on muudetud müüdiks, mida reheahi tunnetab? Ajatut mälestust, ühendab põlvkondi. Ajatu. Sügisball: minevikuta ja tulevikuta inimesed. Polnud reheahju Kolhoosis suur põld ja kortermaja- polnud ka reheahju, et lõhkuda minevikku, et kasvatada sotsialismi inimesi. FRIEDEBERT TUGLAS(1886-1971) · Lõuna-Eestis sündinud. · Mõisateenistujate perest
Õpetajat koheldi kui sultanit. Aleksandriga rääkis ta järsult ja karmilt. Jalutamas käisid nad vähe ja poiss pidi prantsusekeelseid sõnu pähe õppima. Aleksandr rändas tihti tubades ringi, ilma et oleks midagi kuulnud või märganud. Näris küüsi ja vaatas kõiki ja kõike. Mingid helid, kellegi väärad, kahtlased riimid piinasid teda; ise endale aru andmata kirjutas ta need üles. Need olid prantsuse värsid, riimid tulid pähe ennem, kui värsiread ise. Pärast lõunat palus Roussleau end õpetaja kohustustest vabastada, sest ta tunneb end ülearusena. Õpetaja ütles, et ta ei suuda Aleksandri laiskust ja jõudeolekut võita. Roussleau luges Aleksandri vanematele ette poisi luuletusi. Järsku tõusis poiss püsti ja rebis luuletused õpetaja käest ning jooksis minema. Roussleau läks poissi korrale kutsuma ning nägi, kuidas Aleksandr oma luuletusi ahjus põletas. Poiss tahtis haluga õpetajale kallale minna, ema tormas tuppa aga ei saanud poega takistada
Onegin oli Leningradis elanud tormilist elu, kus truudusel polnud kohta. Ta arvas enda naisemeheks mittesobiliku olevat. Tatjana aga armus Oneginisse ning saatis talle siira kirja, avaldades oma tunded. Jevgeni lükkas tema armastusavalduse tagasi, sest ta arvas, et muidu ta kasutaks Tatjana lapsemeelsust ära. Oma naiste suhtes kogemusterikka elu tõttu suutis Onegin jääda peaaegu kõrvalseisjaks ka Lenski ja Olga armuloos. Noore poeedi jutud sellest, kuidas ta Olgat armastab, tundusid Jevgenile naiivsed. Ta kuulas need ära, kuid tajus, et hajameelne literaat oli lihtsalt hullupööra armunud ega elanud enam reaalses maailmas. Onegin otsustas Tatjana nimepäevaks korraldatud peol, kus ta ka Tatjanaga jälle üle pika aja kohtus, et toob Vladimiri tagasi argipäeva. Terve õhtu tantsis Jevgeni Olgaga ning Lenski oli kõrvale jäetud. Viimane aga ei suutnud seda taluda ja kutsus Onegini armukadedusest ajendatuna duellile. Surma sai Lenski.
Kukk tõi palju näiteid, kuidas unenäod on tõeks saanud. Kana ikkagi ei uskunud. Ühel päeval tuligi rebane nende juurde ja kavalalt pettis kukke, et too hakkaks laulma, võttis kaelast kinni ja viis ära. Järsku laskis lahti ja kukk lendas puu otsa. Kanu ja naisi ei tasu usaldada. Kanooniku teenri lugu Kuidas petis petab mungalt raha välja. Käsib tal tuua elavhõbedat jms, teeb ise hõbedat, petab tegelt. Kullaproovis ka petab. Näitab mungale ette, kuidas teha. Munk annabki raha petisele selle retsepti eest. Tegelt pettus kõik. 4. ,,Secretrum" Petrarca Arutelu Francesco Petrarca ja Augustinuse vahel elu üle. Kirjutatud 1347-1353. 1. raamat- A arvab, et kui inimene midagi väga tahab, siis ta selle ka saab. Kui keegi tahab oma õnnetusest lahti saada, ei saa ta oma kavatsuses pettuda, kui ta seda tõeliselt ja täielikult soovib. P ütleb, et paljud on vastu tahtmist õnnetud. P tunneb häbi. A: õnnetud ollakse ja õnnetuks saadakse vaid pahe läbi.
" küsis ta. "Väga halvasti, te vist pole Johni surmast teadlikud?" küsisin talt väga ettevaatlikult. "Mis Johni surmast? Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina. Ma jutustasin talle sellest pikalt ja laialt. Järsku muutus ta hingemine raskeks ja ta vajus põrandale. Ma katsusin ta pulssi, aga see ei töötanud. "Appi, appi, Kristiina ärka üles!" röökisin täiesti kõrgist. Greete jooksis taharuumi ja küsis: "Mis juhtus?! Ta märkas maas lamavat Kristiinat. "Ma rääkisin talle, kuidas John suri ja ta kukkus surnult maha!!" kriiskasin ma. "Mida, John on surnud, Kristiina on surnud! Kes veel?" järsku hakkas Greete värisema ja
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
Keegi tõmbas ukse täiesti lahti ja vahtis Indrekut, aga see teda tähele ei pannud, sest tema silmad kiindusid õieli kaelaga ja lahutatud tiibadega luike, mis rippus lae all, nagu hõljuks ta lennul. ,,Just kui rahuingel," mõtles Indrek luike nähes. Aga sellesse mõttesse süveneda polnud tal võimalik, sest sama poiss, kes oli talle ukse avanud, jäi kuidagi külgepidi tema ette seisma ja küsis vabandaval, peaaegu nagu süüdlasel toonil: ,,Paluksin teie nime." Kui Indrek oli vastanud, palus poiss teda istuda ja tõttas ise läbi koja kuhugi üles, nagu tõendasid trepilt kostvad sammud. Indrek katsus oma mõtteid koguda, kuid need olid nii laiali, et võimata oli neist ainustki tabada. Pealegi tuli poiss liiga ruttu tagasi ja ütles Indrekule: ,,Härra Maurus palub teid üles." Ja kui ta oli Indreku läbi koja sellest uksest sisse saatnud, kust ta praegu tuli, lisas ta juurde: ,,Trepist üles, pahemat kätt uks."
on suur valevorst ja et see kõik tuleb tal loomulikult. Raamatu alguses istub Holden vaatamata vihmasele ilmale pargipingil ja vaatab oma õde. Noormees hakkab nutma (õnnest, vihast, kurbusest ja kes teab millest veel) - ta on segaduses väike poiss. Raamat lõpeb sellega, et Holden on jälle inimestest oma tavalise sallimatusega. Ta on samas hingeseisundis kui teose alguses. Holden on minategelane. Pheobe on Holdenist paar aastat noorem ning käib IV klassis. Tundub, et ta armastab väga oma venda, kuna kui Holdenile tuli mõte kaugele ära sõita, pakkis plikatirts oma kohvri kokku ja otsustas kaasa minna. Järele mõeldes on see üsna haruldane selline õe-venna suhe, kus mõlemad üksteisest lugu peavad ja hästi läbi saavad. Ackley ja Stradlater olid Holdeni ,,sõbrad", kes tal aeg-ajalt südame pahaks ajasid, aga polnud ka kõige hullemad. Stradlater oli Holdeni toanaaber Pencey´st, keda ta veidi põlgas, kuid samal ajal ka kadestas
mitmekesised. Nende hulgas leidub poliitilisi, sõja-, armastus- ja veinilaule. Selle zanri nimekaimad esindajad oli Sappho ja Alkaios. Kuulsamad autorid ja nende teosed: Sappho - Antiik-Kreeka luuletajanna ja pedagoog, kes sündis Lesbose saarel. Tema sünniaeg jääb vahemikku 630612 eKr surmaajaks dateeritakse sageli 570 eKr. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Alkaios - (7.6. saj eKr) oli Vana-Kreeka lüürik. Tema järgi on nime saanud Alkaiose stroof, milles on suur osa ta luulest. Alkaiose luulest on säilinud umbes 400 fragmenti. Simonides (u 556 eKr 468 eKr) oli Keose saarelt pärit poeet, piduliku lüürika tähtsaim esindaja. Simonidest peetakse ka epigrammizanri loojaks Antiikteater. Võrdlus tänapäevase teatriga. Antiikteater, vanaaja teater, kujunenud 6. sajandi eKr Kreekas (Dionysose pidustustest)
orjatariks tehtud. 4.PEATÜKK Pärast seda, kui Spartacus oli leidnud oma õe niisuguses häbistavas seisundis, oli tema esimeseks mureks, esimeseks mõtteks kiskuda ta välja lurjusest peremehe käest. Catilina oli otsekohe andnud endise gladiaatori käsutusse ülejäänud oma võidetud rahast, et ta saaks oma õe vabaks osta. Kui Spartacus läks siis peremehe juurde, valetas see hinna poole kõrgemaks. Alguses palus Spartacus viisakalt, kuid siis katkes ta kannatus ning sööstis peremehele kallale. Maha rahunedes, jõudsid nad kokkuleppele, et Spartacus maksab osa rahast tingimusel, et Mirzale antaks eri ruum majas, kuhu asub elama ka Spartacus. Kui Spartacus kuu möödumisel pole raha maksnud, saab peremees täieliku õiguse uuesti Mirza üle. Natuke rahunenud, läks Spartacus Catilina juurde ja andis talle raha tagasi. Gladiaator
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Parise vennast Hectorist sai Trooja sõjapealik. Priamos oli Trooja kunn. Sõda kestis vahelduva eduga 10 aastat. Jumalatest oli osa kreeklaste osa troojalaste poolt. Sõda venis. "Achilleuse viha" sellest algas eepos. Ach röövis endale imeilusa tütarlapse (preestri tütar), keda Agamemnon endale tahtis. Seepeale Ach vihastas. Ta ei väljunud oma telgist ning kreeklastel hakkas halvasti minema. Ache ema oli Thetis. Telki tuli Ache parim sõber Patroklos, kes palus endale Ach varustust. Ta sai selle. Troojalased arvasid, et tegu Achilleusega ning Hector tappis ta, võttis ka varustuse endale. Ach süüdistab sõbra surmas ennast, otsustab kätte maksta. Thetis tuli pojale appi, tõi uued relvad (Hephaistose valmistet). Achilleus leppis Agamemnoniga ää ja tormas Hectori vasta. Ache obene kukkus aga rääkima, et A sureb varsti. A ei pööranud sellele tähelepanu. Hector langeb lahingus
provotseeris ja pedekaks sõimas. J ütleb, et ta pole venelane vaid kreeklane ja kindalsti Karmo ise ei teinud midagi tüli alustamiseks. Klassijuhtaja Irka tunneb huvi, enne vene keele tundi kui teisi veel klassis ei ole,kas J-l on kodus hästi ja et Leedi oli ka käinud küsimas ka J-l on ikka kõik korras, et ta jääb aina kõhnemaks ja kõhnemaks. J seletab, et kodus on kõik hästi ja see et ta kodus tagasi on ta õppimist enam ei sega. Bianka saadab tunnia ajal kirja ,, Runnila palus öelda, et ta ei saa siia tundi tulla, sest nad lähevad Maiga kosmeetikusse. Vahatamisse." J vastab- ,,See on ok. Ma ei saa oma väljamõeldud sõpradega niikuinii eriti hästi läbi." ,,Miks?" ,,Neil on omal kujutletavad sõbrad ja minu arust on see haige." Bianka ja J saadetakse vene keele tunnist itsitamise ja kirjutamise pärast välja. Garderoobis küsib Leedi, miks nii vara koju- J ütleb, et oli paha laps ja saadeti koju. Leedi arvab, et J küll paha ei ole
Timur Pulatovi romaan ,,Tõrksa buhaaralase elukäik" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Pirimkul Kadõrovi romaan ,,Täheööd" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Rauf Parfi luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik)luuletus ja kirjeldada seda. Zulfija Israilova luuletuste tõlkevalimik. Valida sellest üks (lemmik) luuletus ja kirjeldada seda. Kirgiisi kirjandus Tugelbai Sõdõkbekovi romaan ,,Temir" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Musa Muratalijevi romaan ,,Kollane lumi" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk, süzee lühikokkuvõte peategelase seisukohast). Tsõngõz Ajtmatovi romaan ,,Tapalava" (ilmumise aasta, peategelane, tema tegutsemise eesmärk,
osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium
Lerna kuulsaks kohana, kustdateeritakse sageli 570 eKr. Oletatakse, et Sappho kirjutas ühtekokku 12 000 värssi, allmaailma pääseb. kannast näpistas. Loomulikult lõi Herakles ka vähi maha. Kreeklased uskusid, et järve põhjas oli pääs allmaailma ja et hüdra on selle valvur. Ent pärast hüdra neist säilinud aga umbes 193 fragmenti, tervikuna ka luuletus "Palve Aphroditele". Alkaios - (7.6. saj eKr) oli tapmist ei saanud Lerna kuulsaks Vana-Kreeka kohana, lüürik. kustjärgi Tema allmaailma pääseb. on nime saanud Alkaiose stroof, milles on suur osa ta luulest. Alkaiose luulest on säilinud umbes 400 fragmenti
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks
HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t
Puskini vanemad pole küll väga rikkad, kuid selle-eest väga armastatud. Aleksandrisse suhtutakse mõistetamatu külmusega. Koheldi nagu väikest täiskasvanut. Üksildane lapsepõlv, luges väga palju. Pole ühtki luuletust vanematest, küll aga hoidjast. 10-aastaselt avastab kehalise rõõmu (armastab kõndida ja on väga heas vormis). 1811-1817 Tsarskoje Selo- Tsaari küla, Vana-Ingerimaal. Seal avatakse lütseum, kuhu Puskin 1811 läheb õppima. 1814 ilmus tal trükis esimene luuletus. Lütseumi lõpuks juba 30 trükis luuletust. ,,Mälestusi Tsarskoje Selost" Lõpueksamil öeldi talle et ,,Vähemalt on nüüd Venemaal vähemalt 1 tõeline poeet." Kuni 1820 on ta ametis Peterburis ministeeriumis. Tantsib, armub palju. Puskin saab tuntuks luuletusega ,,Küla" (Mihhailovskoja). Kui vaene on tegelikult selle küla tööline. ood ,,Priius"-vabaduse ülistus. Puskin kirjutas epigramme, mis osaliselt käisid ka Aleksander I kohta.
selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vanapagan tahab kolme tilka verd ning annab siis kratile eluvaimu sisse. Kratt räägib Hansule igasuguseid armastuslugusid ning Hans kuulab teda terved päevad ja öösel käib preili juures. Hansu armub Liina, kes käis teda libahundina iga öö kuulamas. Rehepapp korraldab Hansu ja Liina kohtamise öösel pimedas. Kui hansu kratt sulab, siis tuleb Vanapagan Hansu hinge nõudma ning keerab Hansu kaela kahekorra. Kui
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
