Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti asend ja geoloogiline ehitus (3)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on Eesti põhikaart?
  • Mis on Balti klint?
  • Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood?
  • Mida näitab geograafiline laius ja geograafiline pikkus?
Eesti asend ja geoloogiline ehitus #1 Eesti asend ja geoloogiline ehitus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 169 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisas Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
14
doc

Eesti geoloogiline ehitus

kliimavööndit. Maailmakirjanduses tuntakse seda kivimikompleksi Old Red´ina). Devoni ladestu kogupaksus Kagu-Eestis on 450 m. Majanduslik tähtsus: Piusa klaasiliiv ja Joosu rasksulav savi. Devonist kvaternaarini so sadade miljonite aastate vältel oli Eesti ala maismaalistes tingimustes. Milline täpselt oli reljeef enne esimest jääaega, pole täpselt teada. Arvatavasti oli tegemist lauskmaaga, mida lõhestasid sügavad jõeorud. Pinnakate Pinnakate, mis on Eesti maastike alus, on välja kujunenud viimase miljoni aasta jooksul (kvaternaari ajastul) ja selle kujundajateks oli mandrijää, jääsulamisveed ja mereveed. Mitmel korral (3 või 4 jääaega) kümneid tuhandeid aastaid kestnud jääaegadel liikus üle maa mitmesaja meetri paksune liustikujää, mis hõõrus maapinda ja rebis sellest lahti mitmesuguse kujuga ja suurusega kivimitükke (moreen) ning kandis neid edasi lõuna poole teel seda peenestades ja ümardades

Eesti loodus ja geograafia
thumbnail
8
pptx

Eesti geoloogiline ehitus

Eesti geoloogiline ehitus Richard-Sven Rivik Geoloogiline asend • Oma geoloogiliselt asendilt kuulub Eesti Ida-Euroopa platvormi (ehk kraatoni ) loodeossa • Külgneb vahetult Skandinaavia poolsaart ja Soomet hõlmava Fennoskandia (Balti) kilbiga Geoloogiline ehitus Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: • Kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord • Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord • Enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Aluskord • Eesti alal on maakoor 44-51 kilomeetrit paks ja kahekorruseline: all kristalsetest kivimites koosnev aluskord ja peal settekivimeid pealiskord • Mandriline maakoor kujunes Eesti alal ligi 2 miljardit aastat tagasi Proterosoikumis ja sellest ajast on pärit meie alal

Geograafia
thumbnail
5
doc

GEOLOOGILINE EHITUS

GEOLOOGILINE EHITUS Eesti asub Ida ­Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa nimetatakse pinnakatteks. Maa geoloogiline ajalugu ulatub tagasi u 4,5 miljardi aasta tagusesse aega. Suurimaid geoloogilisi perioode nimetatakse eoonideks ( arhaikum, protersoikum ja fanerosoikum). Fanerosoikum jaguneb vana-,kesk-ja uusaegkonnaks. Aegkonnad jagunevad ajastuteks. 3.1 aluspõhi Aluspõhjaks nimetatakse kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Aluskord Aluskorra tugevamad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra

Geograafia
thumbnail
2
doc

Kaardid ja geoloogiline ehitus

Geograafia ,,Kaardid" ja ,,Geoloogiline ehitus" 1. Kaardid Jagunevad: · Suurmõõtkavalised kaardid; 1: 200 000; nt. linnaplaanid, taluplaanid, väga täpsed maantee kaardid · Keskmõõtelised kaardid; 1: 300 000, 1: 1 000 000; nt. Eesti kaart Aerofoto ­ satelliidiga tehtud pilt Topograafiline kaart ­ kaardil on kujutatud mäed Vektorkaart ­ digitaalne kaart, koosneb punktidest, joontest ja isegi tekstist. Rasterkaart ­ koosneb ruutudest ja eri värvidest. Iga värv on ära määratud. Aerofoto ­ topograafiline kaart ­ vektorkaart ­ rasterkaart Teodoliit ­ nurgamõõduaparaat maa mõõtmiseks Maa-amet tegeleb maa kaardistamisega.

Geograafia
thumbnail
2
docx

Eesti geoloogiline ehitus

Eestis leidub paljandeid eriti veekogude ääres, kus pinnakatte alt tulevad nähtavale aluskorra või Eesti aladel oli palju rändrahne, kuna Eesti oli Asub Ida-Euroopa platvormi loode osas Pealiskorra moodustavad settekivimid Pinnakatte paksus on näiteks Devoni liivakivi ja setted, keskmiselt 5-10m näiteks lubjakivi Aluskord koosneb eelkambruni Eesti geoloogiline ehitus kivimitest näiteks graniit

Geograafia
thumbnail
3
doc

Eesti geograafiline ehitus

1. Maavarad: igapäevases elus kasutatavad kivimid · Mere-ja järvemuda ­ kvaternaar ­ Haapsalu,Kuressaare,Värska ­ meditsiinis,väetised,loomatoit · Turvas ­ kvaternaar ­ Ellamaa,Puhatu,Sangla ­ kütteturvas,alusturvas,väetis · Liiv,kruus ­ kvaternaar ­ Männiku,Kuusalu,Piusa ­ ehitus,klaasivalmistamine · Devoni savi ­ Joosu,Arumetsa,Küllatova ­ keraamilised plaadid · Devoni liiv ­ Piusa liiv ­ klaasi valmistamine · Lubjakivi,dolomiit ­ ordoviitsium-siluri ­ Väo,Vasalemma,Harku ­ ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ­ ordoviitsium ­ Kurkse küla,Ida-Virumaa ­ kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ­ ordoviitsium ­ Tamsalu,Lääne-Virumaa ­ keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi ­ kambrium ­ Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri ­ tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse

Geograafia
thumbnail
2
odt

Eesti geoloogiline asend

Tardkivimite liigitus sõltuvalt magma jahtumise kiirusest maakoores. Tardkivimite lausvormid (batoliidid, lakoliidid jt). Settekivimid: purdsed, keemilised ja orgaanilise päritoluga settekivimid. Moondekivimid. Ülevaade Eestis leiduvatest kivimitest. KALLISKIVID Mineraalid ja kivimid kui vääris- või poolvääriskivid. Peamised esindajad, levik maakeral ja kasutusalad. EESTI GEOLOOGIA PÕHIJOONED Platvorm ja kristalne kilp kui geoloogilised mõisted. Eesti asend Balti (Fennoskandia) kilbi lõunanõlval. Eesti maapõue liigestus: aluskord, pealiskord, aluspõhi, pinnakate. Eesti territooriumi areng kvaternaarieelse aja vältel. Aluspõhja kivimite (vendi, kambriumi, ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastuil tekkinute) iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi.

Geograafia
thumbnail
1
doc

Geoloogiline ehitus

Aluskord Aluskorra tugevad kivimid võivad moodustada nii positiivseid kui ka negatiivseid kurde. Aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal, nimetatakse kilpideks. Eesti aluskord koosneb peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubjakivide peale settisid jälle liiv ja s

Geograafia



Lisainfo

1. Eesti asukoht maailmas.
2. Mis on Eesti põhikaart?
3. Millistest kivimitest koosneb
4. Mis on Balti klint?
5. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood?
6. Mida näitab geograafiline laius ja geograafiline pikkus?


Kommentaarid (3)

gloomyXcore profiilipilt
gloomyXcore: on abiks, tänud :)
16:52 16-02-2013
tibenz profiilipilt
tibenz: Väga hea!
00:00 01-10-2009
wighy profiilipilt
wighy: suht norm
17:01 14-10-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun