Koostasid: Minna Liisi Liivrand, Erli Haavasalu, Keili Kase, Karin Kruup Taime- ja loomaliikide hävinemine Põhjused Kliima soojenemine Elupaikade hävinemine inimtegevuse tagajärjel Mürgine ümbrus Happevihmad Küttimine Kliima soojenemine Kliima soojenemise Click to edit Master text styles tõttu kaovad senised Second level elupaigad ja paljud liigid Third level Fourth level ei suuda ümber kolida Fifth level endale sobivatesse paikadesse. Suurimas ohus on taimed ja putukad kuna imetajad ja linnud suudavad kergemini oma elupaiku vahetada. Elupaikade hävimine Inimtegevuse käigus hävitatakse Click to edit Master text styles loomade ja ...
Kliimasoojenemise põhjused, tagajärjed Kliimasoojenemine on olnud viimastel aastakümnetel väga suur. Selle põhjuseid on mitmeid, ühed kaalukamad kui teised. Tagajärjed on tõsised ja puudutavad kõiki, kes elavad siin planeedil. Me ei pruugi seda teada, kuid me kõik mõjutame oma igapäevaste toimetustega kliimas toimuvaid muudatusi. Peamine probleem, miks temperatuur tõuseb on kasvuhoonegaaside hulga suurenemine atmosfääris. Seal paiknevad osakesed lasevad läbi sisse tuleva päikesevalguse, kuid peegeldavad tagasi maapinnal tekkinud soojuse kiired. Nende gaaside hulka kuuluvad süsihappegaas, mis tekib fosiilsete kütuste põletamisel nagu puit, nafta, maagaas ja lubja (tsemendi) tootmisel. Metaan, seda paiskub õhku märgaladelt, eriti riisikasvatustest, loomade väljaheidetest ning prügilatest. Kuigi metaani eraldub vähem on selle peegeldav toime suurem. Lämmastikdioksiidi tekib enamasti sisepõlemismootorites ja põ...
Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg ,,Meid on niivõrd kaua ja kohutavalt hirmutatud, et enam ei olegi õudne," kirjutas üks loodusajakirja lugeja Interneti-foorumis. Globaalsest soojenemisest kõneldakse ja kirjutatakse palju, pea iga päev luuakse uusi hüpoteese ning dementeeritakse vanu. Mitmed arvamuse avaldamised ja artiklid on üksteisega vastuolus ning tekitavad mõtete virvarre, mis on otseseks põhjuseks inimeste apaatia tekkele keskkonna suhtes. Järgnevalt üritan süstematiseerida pea kõigile kättesaadavat informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontse...
palju teisi kahjulikke kliimat soojendavaid gaase. Mõned teadlased on tõestanud ka Päikese mõju kliimasoojenemisele, kuid see on väga väike. On selge, et inimkond ei saa jätkata ületootmist ja ületarbimist, sest kui inimesed soojendaksid kliimat sama aktiivselt nagu eelmisel sajandil, siis oleks 10 000 aasta pärast Maa keskmine temperatuur umbes 70 kraadi ja elu siin planeedil oleks peaaegu võimatu. Mõni aasta tagasi hakati tõsisemalt mõtlema kliimasoojenemise kiiruse peale ja leiti, et niimoodi jätkates ei püsi elu siin kaua. Erinevad liidud hakkasid seadma norme kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliima soojenemise peatamiseks. Igaüks meist peaks suutma midagi teha kliimasoojenemise vastu. Ärge reostage ega saastage keskkonda ja tarbige asju mõõdukalt, sest kui me kõik seda teeme, siis on see suureks abiks meie planeedile.
globaalprobleemid. Globaalprobleemideks nimetatakse ohte, mis tervikuna ähvardavad nii inimkonda kui keskkonda. Lähtuvalt avaldumisviisist jagatakse need kaheks keskkonnaprobleemid ning sotsiaalprobleemid. Kuid millised need põhilised mured on, mis on neid põhjustanud, ning kuidas oleks võimalik globaalprobleeme lahendada? Inimkonna majandustegevuse kõige tõsisemaks tagajärjeks võib lugeda globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ning turvas. Eriti palju paiskavad õhku saastet erinevad tehased ning samuti ka igapäevaselt kasutatavad autod. Seega võib öelda, et vastutajateks oleme me kõik. Teisteks kliimasoojenemise põhjusteks on metsade vähenemine ning kõrbestumine intensiivse põllumajanduse tagajärjel
Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna, suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha. Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanud meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja. Meritäht võib kliimasoojenemise üle elada. Kanada teadlased avastasid, et vähemasti üks meritähe liik suudab kliima soojenemise ja merevee happestumisega kardetust paremini toime tulla. Suurem osa uuringuid on viinud teadlased järeldusele, et paljud mereloomad, nende seas meritähed, kannatavad, kui fossiilkütuste põletamisest õhku paiskunud süsihappegaas merevette jõuab, sest see aine teeb vee happelisemaks ja lagundab mereolendite kaltsiumkarbonaadist skelette ja kodasid
traditsioonilises kooselus elavate paaridega. Minu meelest on igal inimesel õigus otsastada oma valikute eest ja kellegil teisel ei ole õigus seda alavääristada. Me peaksime rohkem mõistma üksteist, kes me võrdselt elame siin riigis. Loodus meie ümber on samuti sallimist väärt. Ma loodan, et Eestis on tulevikus igale inimesele enesest mõistetav prügi sorteerime. Iga aastased koristustalgud riigis ja kodukohtades saavad juurde üha rohkem osalejaid. Hakatakse üha enam mõistma kliimasoojenemise põhjuseid ja neid ennetama. Eesti tulevik on meie endi kätes. Kui me suudame sallida teisi rahvuseid meie keskel, kui me austame teisi kultuure ja suudame mõista meist endist erinevaid inimesi ning hoiame keskkonda kus elame, siis arvan, et tulevik on parem igaljuhul. Loodan, et tulevikus on Eestis rohkem sallivust!
Näiteks ettevõttele annab ökoloogilise jalajälje mõõtmine konkreetse ja realistliku ettekujutuse sellest, kas majandatakse jätkusuutlikult või mitte. Kui ettevõtted soovivad kavandada ettevõtte jätkusuutliku arengut, siis tuleb eelkõige silmas pidada keskkonnast tulenevaid mõjureid. Loodusressursse jääb üha vähemaks, ja mitte ainult fossiilseid kütuseid. Bioloogilise mitmekesisuse kahanemisel muutub nõrgemaks ökosüsteemi tasakaaluvõime, mis on kliimasoojenemise tõttu niigi surve alla sattunud. Ökosüsteemid on viimase 50 aastaga kiiremini kahanenud, kui kogu senise uuritud inimajaloo jooksul. Piltlikult öeldes tähendab see seda, et me elame globaalses mõttes võlgu. Me kulutame rohkem, kui me tagasi maksta suudame, ka meie eestimaalased. Inimkond ületaas maakera taastootmis piiri 1980ndatel aastatel. 2002. aastal kulutasid tööstusriigid aastas 23% rohkem loodusressursse, kui maakera taastoota suutis. Tarbimine on ülikiirelt
Nature ● On rahvusvaheline looduskaitse organisatsioon ● Püüab ära hoida maavarade raiskamist ning säilitada võimalikult suur elusorganismide mitmekesisus. ● Missiooniks on luua tulevik, kus inimesed elavad loodusega kooskõlas. Asustamine ● Asustati 29. aprillil 1961 ● Dokumendi allkirjastas väike grupp inimesi, mis on tuntud Morges Manifestona ● Peakorter asub Šveitsis, Glandis. Suuremad probleemid ● Väljasurevate loomade kaitsmine ● Kliimasoojenemise vastu võitlemine ● Metsaalade ja veekogude kaitse ● Puhas joogivesi ja õhk Kus riikides? ● Rohkem kui sajas riigis üle maailma. o Eestile lähimad: Soome, Rootsi, Taani, Norra. ● Kokku üle 5 miljoni toetaja Logo ● Inspiratsioon tuli pandast, kes saabus Londoni loomaaeda organisatsiooni asustamise aastal ● Vaja oli tugevat ja äratuntavat logo, mis ületaks keelebarjääri ● WWF-i asutajad nõustusid, et see suur karvane loom sobiks suurepäraseks logoks.
3 "Veetaseme tõus pühib esimeste seast Maldiivid", Forte,
tulivedelast magmast kristalliseerumisel (nt. graniit, basalt). Settekivim Maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega (nt. liivakivi, lubjakivi). Liivakivi Moondekivim Maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseerunud tard ja settekivimid (nt. kilt, gneiss, migmatiit ). Gneiss Marmor Kivimite ringe Tunnikontroll Mida näitab soolsus Kliimasoojenemise mõju maailmamaerele Nimeta ookeanid Kuidas tekib põhjavesi Laamtektoonika Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks ehk laamadeks, mis triivivad astenosfääril erineva kiirusega. Laamade liikumisviisid Külgsuunaline lahknemine ehk spreeding Horisontaalne lahknemine Põrkumine Subduktsioon Kui põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam, siis ookeaniline laam on sunnitud sukelduma vahevöösse, kus ta üles sulab.
suurtemate tekkeni. Iga päev sünnib juurde palju lapsi ning leiutatakse mõni järjekordne elektrooniline seade. Elu muutub üha mugavamaks. Ühel hetkel ei suuda enam planeet Maa taolist inimkonda ülal pidada, mis aina tarbib ja saastab ümbritsevat keskkonda. Esmapilgul võib tunduda, et reisimine ei tekita problemaatikat, kuid tegelikult rikutakse niiviisi erinevaid kultuure. Kui kõik inimesed kasutaksid ühistransporti, siis suudaksime hoida kliimasoojenemise kontrolli all. Suhtlusportaalid nagu näiteks Facebook ja Twitter on lihtsustanud suhtlemist sõprade ja tuttavatega, kuid ka rikkunud privaatsust. Liivia Narvik 11a
meie planeeti tasapisi mürgitanud, on erinevate fossiilkütuste põletamine. Meile kõigile meeldib istuda soojas ja valgusküllases toas. Selles mõttes oleme teinud suuri edusamme, et ei pea enam küünlavalgel elama, kuid need nii öelda ,,mugavad kütused" on teinud selle aja jooksul planeedile rohkem paha kui kunagi varem. Fossiilsete kütuste põletamise tulemusel eraldunud süsihappegaas on üheks peamiseks kliimasoojenemise põhjustajaks. Õnneks on tänapäeval hakatud populariseerima ka mitmeid taastuvenergia kasutamisviise. Päikese-, tuule- ja hüdroenergia on arvatavasti peamised märksõnad tuleviku energiakasutuses. Võibolla nende mugavate ressursside vähenemine ongi äratuskellaks, et peaksime rohkem panustama loodussõbralikematesse alternatiividesse. Oleme seni elanud meie planeedi pakutavaid ressursse tarbides ja ära kasutades, kuid nüüd näeme ka selle tegevuse kahjulikku mõju keskkonnale
kalanduspoliitika, mis ei soosi nende kalandustraditsioone ja -süsteeme ning seetõttu ei olda mitte kuidagi nõus oma suveräänsusest loobuma. Kui Island liituks ELiga, siis lubaks ELi ühtne kalanduspoliitika kalandussektorisse välisinvesteeringud ning ühtlasi tähendaks see seda, et püügikvoodid ja muud suunised otsustatakse Brüsselis . Island ja makrellipüük ELi ja Islandi vahel käiv makrellisõda on liitumiskõnelustele samuti üsna tumedat varju heitnud. Kliimasoojenemise tõttu on makrell usinalt Islandi külje alla ujunud. 2010. aastal oli lausa 23% kogu makrellivarust Islandi rannikul. Island kehtestas seejärel ühepoolselt püügikvoodid 2011. aastal on see 146,818 t, mis moodustab 17% soovitatavast lubatud kogupüügist maailmas. EL ja Norra tõstsid protestikisa ning jaanuaris teatas EL, et ELi sadamates on Islandi lipuga laevadel keelatud makrelli maha laadida.
sega.Näiteks tuleks kõik tehased kaasajastada,ning kontrollida,et õhusaastatus tehase ümbrus- tes ei ületaks lubatud piire.Just tehased on ühtedeks suurimateks õhusaastajateks,millele tu- leks suurt tähelepanu pöörata.Teisteks suurteks õhureostajateks on erinevad sõidukid,mis töö- tavad kütuste põletamise toimel.Selle vähendamiseks võiksid hakata autotootjad näiteks toot- ma rohkem hübriidautosid,mis saastaksid õhku väga vähe.Kuna kliimasoojenemise hirmuära- tavaid tagajärgi me kõik kardame,siis võiksime me ka anda endast kõik,mis meie võimuses,et heitgaase sattuks atmosfääri võimalikult vähe.Inimesed võiksid näiteks sõita jalgrattaga alati, kui võimalik ning autot kasutada vaid pikemate vahemaade läbimiseks. Nüüdisaja rahavastevahelised konfliktid ja erimeelsused on kohati nii teravad,et võivad põhjustada suuri sõdasi.Tavaliselt pärinevad need erimeelsused ja tülid erinevate rahvaste va-
Tema seisukohad ei pruugi aga tõele vastata, kuna maakera ajaloos on olnud teisigi kliima soojenemise ja jahenemise perioode ning veel ei ole sada protsenti ära tõestatud, et viimase aja soojenemise aluseks on just inimtegevus, kuid väga suur hulk inimesi pigem siiski usuvad teda, sest inimesed kuulavad seda, mida nad tahavad kuulata ja kui lihtsalt neile kogu infot serveeritakse. Keerulisi mõtteavaldusi ja uudseid ideid sellel teemal hetkeseisuga veel üldjuhul ei aktsepteerita, kuna kliimasoojenemise idee ja sellega seonudvad arvamused ja uskumused on sügavalt juurdunud ning lisaks sellele levivad nad edasi veel ka nö nakatuse teel. Hulga keskel on nakatusel esmapilgul vähetähtsam jõud, kui tegelikult. Kuid vastupidi, nakatus ongi üks kõige mõjuvamaid juhtide tegevuse vahendeid. Näiteks mingi hirm, kus mõnede lammaste segadus kandub edasi kogu karjale ning just samamoodi kehtib see ka Al Gore'i ideede puhul. Ideed levivad inimeselt inimesele ja lõpuks niiviisi see keskne
isegi miljoneid inimesi, siis tegelikult hukkus üksnes 75 inimest. Õnnetus lühendas kindlasti nii mõnegi ukrainlase või valgevenelase eluiga mitme nädala võrra, kuid tohutute inimkaotuste pidev ülekordamine on väga suur vale. Igapäevane oht Gaiale Oma igapäevast elu elades anname me peaaegu kõik oma isikliku panuse Gaia purustamisse. Tänu meie saastamisele on atmosfääris juba vähemalt pool teratonni süsinikku rohkem. Kui me suudame globaalse kliimasoojenemise üle elada, jõuavad tuleviku ajaloolased järeldusele, et üks meie suurimaid vigu oli liigne hirm vähktõve ees. Faktid väidavad, et ligi 30% meist sureb vähktõve tagajärjel, aga vaid vähesed teavad, et peamine põhjus on hapniku sissehingamine. Vaid üksikud meist on teadlikud, et õhus leiduv hapnik on ülekaalukalt kõige olulisem kantserogeen meid ümbritsevas keskkonnas. 2004. aasta jaanuaris toimus Cambridge´i ülikoolis teaduslik nõupidamine,
22.tagada vaalavarude kaitse ja vaalatööstuse jätkusuutlik areng vaalapüügi konv. 23.kaitsta väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende elupaiku ja kasvukohti Natura 2000 6. Tähtsam KeM valitsemisalas olevad ametiasutused on EV Maa- amet. 7. Milline objekt ei sobi loetellu. Kemu kadakas, Majakivi, Sakala, Valaste juga, Tori Põrgu 8. Eesti rahvuspargid Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Karula, Matsalu 9. Kliimasoojenemise juhitegurid (3). Kasvuhoonegaasid, aerosoolid atmosfääris (põllumaj. protsessid) , maakasutuse muutused (metsade maharaiumine põldudeks) 10. Too näiteid ennetavatest meetmetest keskkonnakaitses. Planeerimine, keskkonnamõjude hindamine, keskkonnaaudit, keskkonna juhtimissüsteemid (ISO 14001 ja EMAS), keskkonnariski hindamised. a. planeeringute liiigid: üleriigiline, maakonna planeering, detailplaneering ja üldplaneering. b
9.Too näiteid ilmakatastroofide kohta. Vastused: 1.Ilmastik muutub ebapüsivaks ja sellest on tingitud ka materjaalse kahju mitmekordne kasvamine viimaste aastakümnete vältel. Ulatuslikel aladel on kliima muutunud põuasemaks, mis on endaga kaasa toonud kõrbestumise, nt Sahara kõrbest lõunapoole jäävas Shaeli piirkonnas. Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast pole teada. Kliimasoojenemise tagajärjel tõuseb ka maailmamere veetase, mis on juba kaasa toonud negatiivseid tagajärgi ranniku üleujitamise ja purustamise näol, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. 2.Gradient jõud- paneb õhu liikuma, on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunasm Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e.õhurõhu gradient, seda tuhevam tuul puhub. Coriolisi jõud- mõjutab tuule suunda. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul
keskkonnasõbralikumaks. Näiteks kasutades suure maasturi asemel keskklassi autot, säästad 20 000 km läbisõidu puhul 16 000 kr ja 2.7 tonni kasvuhoonegaase. Ühistransporti eelistades aga kulutad sellestki 4-5 korda vähem energiat. Lennukiga lennata saab läbida kiiresti, kuid kokkuvõttes toob see keskkonnale palju kahju. Ühe inimese 10 000 km pikkune lennureis tekitab 1400 kg CO2, mis võimendab veelgi enam kliimasoojenemise probleemi. · Eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid · Eelista ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist · Kui vajad autot, eelista ökonoomseid mudeleid ja jaga oma autot teistega · Eelista lähemal toodetuid tooteid, eelista eestimaist 4. Kemikaalid ja keskkond Enne kui ükskõik, milliseid kemikaale osta, tuleks läbi mõelda, kas tegelikult on seda üldse vaja
midagi tõsist juhtunud, kuid kui peaks juhtuma, et sealne vesi satub kuskile elukeskkonda, siis on elukoosluse hävimine garanteeritud. Seega tuleb jätkata jäätmevabade tehnoloogiate arendamist ja puhastada oma reostunud vett enne selle loodusesse laskmist. Õhu saastumine on tänapäeval üks kõnekamaid jutuaineid, selle vastu võideldakse ka kõige rohkem ja samuti ka osoonikihi säästmine on tähtis, sest selle lõhkumine toob kaasa ka kliimasoojenemise. Kõige rohkem saastavad õhku autod ja tehastest tulnud mürgid. Suured autotootjad võistlevad pidevalt omavahel, kes teeks kõige keskkonnasõbralikuma auto, mis on ökoloogilisest vaatevinklist ääretult tõhus. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Tuul võib happevihmad teab kui kaugele viia. Kui happevihmad maha sajavad, tekitavad need ulatuslikku kahju. Happevihmad ei hävita ainult metsi, vaid ka
2. TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE Toidu saamiseks on vaja väga palju ressursse, milleks on vesi, energia ning fossiilsed kütused. Toidujäätmete mõju keskkonnale on suurem kui ainult vee ja maa kasutamine. Söögi tootmisekasutatakse 25% kogu aastasest magevee tarbimiskogusest. Energiat aga kasutatakse hoonete ja seadmete jaoks. Naftat kasutatakse põllumajanduses masinate töötamiseks ning transpordiks, mis omakorda saastab suurel määral õhku süsihappegaasiga, mis on peamiseks kliimasoojenemise põhjuseks [6]. Energiat kasutatakse ka plastpakendi tootmiseks, millega pakitakse enamik toidust. Tihtipeale on poe riiulitel olev söök veel üle pakendatud (topelt plastpakend). Toidupoed viskavad halvaks läinud toidu koos pakendiga minema, mis omakorda on loodusele kahjulik. Plastiku lagunemine on looduses pikk protsess ning selle põletamine paiskab õhku suures koguses süsihappegaasi ja tervisele kahjulike aineid [9]. Magevett kasutatakse suurtes kogustes saagi kasvatamiseks
Inimtegevuse negatiivsed mõjud on mõõdetavad objektiivsete kriteeriumide alusel ja teaduslikke meetodeid kasutades. Tavainimeste naiivsed konstruktsioonid põhjus-tagajärg seostest vaid segavad teaduspõhist keskkonnakorraldust Näiteks kliimamuutuste probleem: Realistide meelest annab enamuse teadlaste konsensus kliimasoojenemise üle piisava põhjenduse poliitiliste meetmete kasutusele võtuks. Kliimamuutusi eitavad teadlased on realistide meelest ilmselt äraostetud. POSTMODERNISM- Esiletõus lääne ülikoolides 1980ndatel Modernismi kriitika Soosib olemise viiside ja arusaamiste mitmekesisust, mitte konkreetseid väärtuskomplekse
Maapinna kiirgusbilanss kujuneb päikesekiirguse ning aluspinna ja atmosfääri soojuskiirguse koosmõjul. Kogu aasta vältel saadab maapind rohkem soojuskiirgust atmosfääri, kui ta sealt vastu saab. Kiirgusbilanss on suurema osa aastast positiivne. Vaid novembrist veebruarini kaotab maapind rohkem kiirgusenergiat, kui ta päikeselt ja atmosfäärist juurde saab. 1.3. Õhutemperatuur Eestis on 20. sajandil globaalse kliimasoojenemise tõttu aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud. 186699 on aasta keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,7 ºC võrra. Põhiliselt on soojenenud talv ja kevad. Läänemeri on peamine õhutemperatuuri Eesti-siseste erinevuste kujundaja. Sügisel ja talvel hoiab see rannikualad tunduvalt soojemana kui sisemaa. Isotermid kulgevad siis põhjalõuna-sihiliselt selliselt, et läänes on soojem ja idas külmem. Jaanuari keskmine
rahavastiku juurdekasv. Regionaalsed (7): happevihmad, õhusaaste, tuumajäätmed, kõrbestumine ja erosioon, rahvastiku juurdekasv, jäätmed, veepuudus, reostumine. Kohalikud (5): õhusaaste, jäätmed, veesaaste, kõrbestumine ja erosioon, veepuudus a reostumine. Kliima soojenemise põhjused: Antropogeensed: fossiilkütuste kasutamine ja kasvuhoonegaasid, freoonid. Looduslikud: päikesekiirguse kõikumine, ookeanide soojenemine. Kliimasoojenemise mõjud (5): ilmastik, jääkatte vähenemine, muutused sademetes ja taimestikus, muutused rannikualadel, muutused ookeanites. BM tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Kolm põhiosa: geneetiline, liigiline ja ökoloogiline mitmekesisus. Liigid suervad välja (7): elupaikade hävimine, KK kvaliteedi langus, maastike killustumine, jaht, tolmendajate puudumine, võõrliikide mõju. Millenium Goals 2001:
kliimasoojenemist käsitlevale filmile, milles USA endine asepresident kirjeldab hiiglaslike jäämägede lagunemist, liustike äkilist merre kukkumist ja jääkarude uppumist, sest nad ei saa enam varasemal kombel jääpankade vahel ujuda. Isegi need, kes kahtlevad, kas soojenemist põhjustab fossiilkütuste kasutamine, nõustuvad, et maakera temperatuur on kerkinud, ja et tõus näib jätkuvat. Gore'i film, mida USA-s näidatakse maikuust saadik on tõstnud ameeriklaste teadlikkust kliimasoojenemise suhtes. USA föderaalvalitsus aga seisab vastu Kyoto protokollile, mis seda pidurdada püüab. Kasvav hulk teadlasi arvab, et maailma ei oota ees mitte temperatuuri kümnenditepikkune aeglane tõus, vaid metsik teekond kliimakaosesse. Mõni temperatuuritõusust tingitud nähtus loob tagasisideefekti. Süsinikdioksiidi kasvav hulk lükkab atmosfääris tagasisideefektide abil maailma kliima üle hulga piirjoonte või murdepunktide, mis ähvardavad kaasa tuua
miljardit dollarit.Korallrahudel leiavad kehakinnitust ja puhkamisvõimaluse äärmiselt ohustatud merikilpkonnad. Merikilpkonnade rolli merede ökosüsteemi reguleerimisel hakkavad teadlased alles mõistma. Näiteks avastati üsna hiljuti, et rännuhimuline nahkkilpkonn armastab maiustada meduusidega, kellel eriti looduslikke vaenlasi pole. Meduuside arvukus on viimasel kahel kümnendil hoogsasti kasvanud paljuski kalade ülepüügi ja kliimasoojenemise tulemusel. Kuid meduuside kahju ei seisne pelgalt ilusa rannahooaja rikkumises, vaid nende roaks langevad lisaks planktonile ka kalamaimud, seega kujutab meduusipopulatsioonide plahvatuslik kasv tõsist ohtu maailma kalandusele. Mereökosüsteeme survestatakse liiga mitmest küljest ja liiga intensiivselt. Olukorras, kus neljandik maailma kalavarudest on hävinud, teine neljandik üle-ekspluateeritud ning
96. Primaarne ja sekundaarne saaste: Primaarsed saasteained on emiteeritud otseselt allikast nende tekkeprotsessil, näiteks CO auto heitgaasidest. Sekundaarsed saasteained on emiteeritud aga kaudselt; täpsemalt tekivad need siis, kui primaarsed ained reageerivad või seonduvad omavahel, nt. troposfääri osoon. 97. Milline võiks olla keskkonnasaaste mõju? Kahjustab elusorganismide tervist, õhu-, mulla ja veereostus, elusorganismide suremine ja haigestumine, happevihmad, kliimasoojenemise intensiivistumine, taimede hävimine. 98. Kemikaalide omadused, mis mõjutavad nende levikut keskkonnas. Molekuli struktuur, toksilisus, lahustuvus, vastupidavus välismõjudele, reageerivus erinevate ainetega, 99. Kuidas klassifitseeritakse ained nende ohtlikuse järgi? 1) plahvatusohtlik, 2) oksüdeeriv, 3) eriti tuleohtlik, 4) väga tuleohtlik, 5) tuleohtlik, 6) väga mürgine, 7) mürgine, 8) kahjulik, 9) sööbiv, 10) ärritav, 11) sensibiliseeriv, 12) kantserogeenne, 13) mutageenne,
kivisöel või naftal. Ühes kilogrammist looduslikust uraanist on võimalik toota umbes 20000 korda rohkem energiat kui samast kogusest kivisöest. Tänu sellele, et tuumaenergiast elektri tootmine on nii suure kasuteguriga, on uraanist elektri tootmine ka väga odav. [4] 3.2. Süsiniku vaba energia Üheks suureks boonuseks tuumaenergia juures on see, et tuumaenergia ei tooda peaaegu üldse süsinikdioksiid. Mõned tuntumad keskkonnakaitsjad arvavad, et globaalse kliimasoojenemise oht kaalub üle lokaalse tuumajaama katastroofi ohu. [4] Kui arvutada kokku kõik tuumaenergia tootmiseks tekkiv süsinikdioksiid ja sinna arvestada uraaniumi kaevandamine, uraaniumi rafineerimine ja rikastamine ning tehase ehitamine ja juhtimine. Suur 1,250 250-megavatine tuumajaam toodab oma eluajal umbes 250,000 tonni süsinikdioksiidi. Nende arvutuste järgi toodab kogu Ameerika tuumatööstus umbes 26 miljonit tonni süsinikdioksiidi
Positiivne on sellejuures see, et põllukultuuride saagikus peaks selle tagajärjel kasvama. Samas aga kaasnevad sellega ka meteoroloogilised ohud: ilmastik võib muutuda veelgi heitlikumaks põuad on tugevamad, paduvihmad vägevamad (Rowland-Entwistle 1996: 52). Kliima muutumine võib tuua kaasa ka paljude taime- ja loomaliikide hävinemise. Mõnede taime- ja loomaliikide arengut võib kliimamuutus hoopiski pärssida. Vaadates kaugemale kui Eesti on kliimasoojenemise negatiivsematest tagajärgedest on ehk kõige tõsisem lõunapoolsematel aladel kliima muutumine kuivemaks ja seetõttu veevarude vähenemine. Tõenäoliselt jäävad väga suured alad, mis praegu on viljakandvad, veepuuduse kätte (Kallis 2009). Põhjapoolsematel aladel muutuvad kliimaolud arvatavasti üldiselt soodsamaks. Lähispolaaraladel ja ka meil ei juhtu midagi hullu, kui pisut soojem on. 5. KUIDAS KOHANEDA KLIIMA MUUTUMISEGA?
Suurimad veokid veavad tuhandeid tonne liiva. Kuumutus ja bituumeni eraldamine liivast vajab miljoneid kuupmeetreid vett. Tarvis on tohutus koguses energiat. Saaste on katastroofiline. Kõige tähtsam tundub olevat iga talletunud päikesekiire ammendamine. Atmosfäär soojeneb. Transport , tööstus, metsade hävitamine. Meie tegevusega vabaneb tohutus koguses süsinikdioksiidi. Seda taipamata oleme me samm sammult Maa kliima tasakaalust välja viinud. Pilk on poolustel, kus kliimasoojenemise mõju on kõige märgatavam. See toimub kiiresti. Arktika jääkate sulab. Globaalse soojenemise mõjul on jääkate 40 aastaga kaotanud 40% on paksusest. Aastaks 2030 võib see kadunud olla. Mõni arvab isegi ,et aastaks 2015. Varsti on need veed jäävabad mitme suvekuu vältel. Päikesekiired, mille varem jääkate tagasi peegeldas, tungivad nüüd tumedasse vette ja soojendavad seda. Soojenemine kogub hoogu. Süsinikdioksiidi tase pole olnud nii kõrge juba sadu tuhandeid aastaid
Selleks, et saada üks kilo loomaliha, kulub umbes 10 kilo teravilja ja 5000-20 000 liitrit vett. Samas kulub ühe kilo nisu tootmiseks 500-4000 liitrit vett. Kuna loomade pidamine aina suureneb, kasvab ka vajadus uute põllumaade järele. Lisaks sellele käib tohutu vihmametsade hävitamine. Tänaseks päevaks on hävitatud 70% Amazonase vihmametsadest. Vihmametsad on aga planeedi Maa jaoks elulise tähtsusega. Intensiivpõllumajanduse ja kliimasoojenemise tagajärg on ka maailma mageveevarude drastiline vähenemine. Kõige rohkem reostab keskkonda loomade väljaheited. Väljaheited reostavad põhjavett, halvendavad mulla seisundit ning reostavad kohalikke veekogusid. Ainult loomapidamine ei tekita keskkonnareostusi vaid ka kõik karusnahatööstused. Maapinda saastavad nülitud loomade laibad, ning karusnahka töödeldakse mürgiste ainetega, mis tekitavad terviseprobleeme töötajatele.
Mõni ütleb, et peaks ostma hübriidauto, mõni ütleb, et poes ei tohi kilekotti võtta ja asjad tuleb pakkida kodust kaasa võetud mitmekordselt kasutatavasse kotti. Mõni ütleb, et peaks vähem põlevkivi põletama ja mõni arvab, et vihmametsi ei tohiks maha raiuda. Kindlasti võivad need asjad kaasa aidata kliima soojenemise peatamisele, aga see pole veel kõik. Kuna tegelik soojenemise põhjus on väga lihtne, siis on ka kliimasoojenemise peatamine väga lihtne. Seda on põhjustanud: 1. fossiilsete kütuste põletamise kaudu süsiniku lisandumine aineringesse, 2. soiste alade kuivendamine, mis on tinginud sooturba ulatusliku lagunemise ja süsiniku lisandumise aktiivsesse ringesse, 3. intensiivpõllundusega seotud sügavkünni ulatuslik kasutamine, mis on tinginud mullahuumuse vähenemise ja mineraliseerumise, 4. inimtegevuse tulemusel intensiivistunud kõrbestumine, mis on vähendanud
Butovo, Kunda, Swidry. Eesti ala sai asustada, kui jää oli taandunud. Esialgu ei saanud inimesed siia tulla, sest toitu oli siin vähe. Loomad elavad jääpiiri läheduses, näiteks põhjapõdrad. On leitud Lätist, Leedust ja Pihkvast põhjapõdraküttide asulaid jääaja taandumise perioodist. Jääaja taandumist loetakse paloliitikumi lõpuks ja mesoliitikumi alguseks. Kui jää oli taandunud, oli tärganud taimestik ja mitmesugused puud. Toimus kliimasoojenemise tulemusena. Selline kliima ei sobinud põhjapõtradele, kes surid siin välja või rändasid põhja poole. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mil inimesed elatuvad küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Eestis (u 8700/8550 – u 4000 eKr): * Pulli etapp (kultuur) – eripära: Eesti kõige vanem. Pulli asulakohas toimusid arheoloogilised kaevamised 1971. aastal. Umbes 9000. a eKr. *Kunda etapp (kultuur) – pole võimalik eristada erinevaid kihte. Kunda Lammasmägi asus malaveelises järves
Greenpeace: Rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, loodi 1971.aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi,põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vast u. Greenpeace peakorter asub Amsterdamis. Greenpeace'i rahvusvahelised ja regionaalsed harukontorid asuvad 42 maailma riigis. Eestis ei asu ühtki Greenpeace'i kontorit. Organisatsiooni sissetulekud saadakse eraisikute ja fondide toetustest, kusjuures keeldutakse riikide valitsuste ja suurte korporatsioonide finantstoetustest. Hinnanguliselt on Greenpeace'il umbes 2,8 miljonit toetajat.
kaitsta maailma linde ja nende elupaiku. Loodi 1922, Eestis teeb koostööd Ornitoloogiaühinguga. Greenpeace on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vastu. ELF (Eestimaa Looduse Fond) - tegevuse eesmärgiks on loodusliku mitmekesisuse hoidmine ning säilitamine Eestis ja maailmas koostöös üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja riigiasutustega järgmiste tegevuste kaudu: Ohustatud liikide ja nende elupaikade kaitsmine Eestile omaste loodusmaastike ja koosluste säilitamine Loodusvarade säästlikule kasutamisele kaasaaitamine
Põhjamere rannikul esineb palju suuri torme, millega võivad kaasneda suured veetõusukatastroofid. Merepind tõuseb igal pool kiiremini kui möödunud sajanditel. On ennustatud, et järgmise 100 aasta jooksul tõuseb see 20-90 cm võrra, põhjuseks jää sulamine kasvuhooneefekti tõttu. Kliima soojenedes tõuseb ka merevee temperatuur. See kõik tekitab torme ja kõrgvett, üleujutusi rannikupiirkondades. Palju aastaid on murelapseks olnud näiteks Venezia. Selles rannikulinnas on kliimasoojenemise tõttu veepind tõusnud juba 8 cm ja kliimaeksperdid arvavad, et järgmise 50 aasta jooksul tõuseb see veel 20 cm. Soolase vee pealetung muudab soolaseks ka rannikulähedase põhjavee, see muutub joogikõlbmatuks. Inglismaa ranniku kohta arvatakse, et järgmise 50 aasta jooksul tõuseb merepind seal 30 cm võrra. Erosioon ja tormiveed söövad kaldaid, nii et need muutuvad ohtlikeks. Kliimamuutustel on olnud oma osa taimestiku ja loomariigi kujunemisel ning arengus. Kuna
Loodi 1922, Eestis teeb koostööd Ornitoloogiaühinguga. Greenpeace – on rahvusvaheline keskkonnakaitseorganisatsioon, mis loodi 1971. aastal Vancouveris Kanadas, võitlemaks Ameerika Ühendriikide tuumakatsetuste vastu Alaskas. Hiljem on organisatsiooni eesmärkideks saanud paljude keskkonnaprobleemide reguleerimine ja lahendamine, eriti tuntud on Greenpeace'i aktivistide protestiaktsioonid vaalapüügi, põhjatraalimise, globaalse kliimasoojenemise, ürgmetsade hävitamise, tuumaenergia ja geenimanipulatsiooni vastu. WWF (World Wildlife Foundation): Tegeleb üle maailma kliimamuutusi käsitlevate programmidega, metsandusprogrammidega, puhta vee programmidega, ohustatud mereelu programmidega, liigisäilimis programmidega ning mürke ja toksiide käsitelvate programmidega. Alates 1961 aastast tegelenud looduse ja ökoloogiliste
annaabi.ee 
