Looduslik Meritäht (0)

MERITÄHT (ASTEROIDEA)
Meritäht on veidra välimusega mereloom, nimelt puudub tal pea. Tavaliselt on meritähel viis kiirt ( e. jätke ). Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Neil on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad . Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Meritähed on ühed tuntumad okasnahksed.
Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähed liiguvad keskmiselt 5-8 cm minutis . Enamik meritähti elab meredes. Ainus vähesoolasemat vett taluv liik, kes elab ka Läänemeres, on verev meritäht (Asterias rubens ).
Ta toitub väikestest merepõhjas elavatest loomadest: limustest, väikestest ussidest, korallidest jt. Meritähe suu asub keha alumisel poolel. Väiksemad loomad neelab meritäht tervikuna , suuremate toimetulemiseks sopistab ta mao läbi suuava välja ja ümbritseb selle toiduga. Seega toimub suurema saaklooma seedimine küll maos, kuid väljaspool keha.
Järglaste soetamiseks eritavad meritähed muna-ja seemnerakke vette. Seal toimub viljastamine. Munast areneb ujuv vastne, mis erineb kujult täiskasvanud meritähest. Vastne kasvab, teeb läbi moonde ja laskub merepõhja.
Meritäht võib kliimasoojenemise üle elada. Kanada teadlased avastasid, et vähemasti üks meritähe liik suudab kliima soojenemise ja merevee happestumisega kardetust paremini toime tulla. Suurem osa uuringuid on viinud teadlased järeldusele, et paljud mereloomad, nende seas meritähed, kannatavad, kui fossiilkütuste põletamisest õhku paiskunud süsihappegaas merevette jõuab, sest see aine teeb vee happelisemaks ja lagundab mereolendite kaltsiumkarbonaadist skelette ja kodasid. Kuid Briti Columbia Ülikooli teadlane Rebecca Gooding ja ta kolleegid vaatasid katseliselt järele, kuidas elab vee soojenemise ja happestumise üle meritäht Pisaster ochraceus. Selgus, et kuni 21 soojakraadini ning süsihappegaasi 780 miljondikosase kontsentratsioonini elasid need tähekesed täitsa hästi. Prognooside järgi merevesi sel sajandil nii soojaks ja happeseks ei lähegi.Uurimistulemus annab sellele liigile lootust, kuid teistel meritähtedel ja muudel mereolenditel ei pruugi nii hästi minna.