Looduslik Meritäht (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Okasnahksed

Nad on veidra välimusega mereloomad. Neil puudub pea. Meritähe keha on õhuke, väikese keskosa ja külgedele väljaulatuvate pikkade jätketega. Seda kehajätket nimetatakse kiireks. Tavaliselt on meritähel viis kiirt. Meritähe keha on katsudes kare. Selle muudavad karedaks lubiogad. Loom saab kiiri aeglaselt painutada ning sirutada. Meritähed on tavaliselt punased või sinised. Meritähel on ka silmad, mis paiknevad kiirte tippudes. Silmi on tal nii palju, kui on tal kiiri. Meritäht tajub seda, kus on valgem, kus pimedam. Silmade ümber on tal kombitsad. Kompimismeel on meritähel kõige paremini arenenud. Liikumine. Meritäht liigub kiirte alapoolel olevate jalakeste abil, mis on varustatud iminappadega. Tal on üle viiesaja torukujulise seest õõnsa jalakese. Meritähe kehas on torusüsteem. Jalad paneb liikuma vesi, mis pumbatakse torusüsteemist jalgadesse. Mitmesaja jalakese koostöö tulemusena liigub meritäht aeglaselt edasi.

Bioloogia

16

doc

Meritäht

30 g-list koormust, mitme kiire paljude jalakeste ühisel koordineeritud tegevusel võib aga meritähe poolt arendav veojõud ulatuda mitme kilogrammini. See on täiesti küllaldane meritähe vertikaaltasapinda pidi üles ronimiseks, üsna suure saaklooma kinnihoidmiseks ja samuti sulgunud karbikoja avamiseks. (1) Meritähe kõhtmisel poolel keskosas on suu, mis viib suurde ja mahukasse makku. Normaalses olekus lamab meritäht seega suu peal. Suu on meritähel ka pärakuks. Selgmisel küljel asuv õige pärak on sedavõrd väike, et ei suuda suuremate palade eemaldamisega hakkama saada. Ehkki meritähel puuduvad nii kõrvad kui nina, tajub meritäht suurepäraselt nii hääli kui lõhnu. Kõiga tähtsamaks meeleks on siiski kompimine.(2) Meritäht näeb enda ümer toimuvat silmadega. Silmi on tal nii palju kui palju on tal kiiri.(5)

Bioloogia

25

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed ­bakter, kingloom või ka hulkraksed ­ imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus ­toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma lii

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)