50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ketsu16
Õppematerjali autor
Kaitse alla kuuluvad I,II ja III kategooria liigid. Loodusest eemaldamine on lubatud ainult teaduslikel ja õpetlikel alustel, nendega ei tohi äritseda ilma keskkonnaministeeriumi loata, kasvukoha hävitamine on keelatud, veereziimi ja valgusolude muutmine on keelatud, taime ja seene korjamine ja hävitamine on keelatud, ümberasustamine toimub kindla korra järgi, täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 45. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on keelatud, ajutised liikumispiirangus rännete ajal, surnud loomast tuleb viivitamatult teatada, 46. Millised on üldised piirangud liikide kaitsel?
Kaitse alla kuuluvad I,II ja III kategooria liigid. Loodusest eemaldamine on lubatud ainult teaduslikel ja õpetlikel alustel, nendega ei tohi äritseda ilma keskkonnaministeeriumi loata, kasvukoha hävitamine on keelatud, veereziimi ja valgusolude muutmine on keelatud, taime ja seene korjamine ja hävitamine on keelatud, ümberasustamine toimub kindla korra järgi, täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 45. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on keelatud, ajutised liikumispiirangus rännete ajal, surnud loomast tuleb viivitamatult teatada, 46. Millised on üldised piirangud liikide kaitsel? Kaitsealuseid loomi ei tohi püüda, tappa, häirida, jälitada ega vangistuses pidada.
Kaitse alla kuuluvad I,II ja III kategooria liigid. Loodusest eemaldamine on lubatud ainult teaduslikel ja õpetlikel alustel, nendega ei tohi äritseda ilma keskkonnaministeeriumi loata, kasvukoha hävitamine on keelatud, veereziimi ja valgusolude muutmine on keelatud, taime ja seene korjamine ja hävitamine on keelatud, ümberasustamine toimub kindla korra järgi, täpse asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud 44. Millised on nõuded kaitsealuste loomaliikide kaitseks? Lubamatu on tappa, vigastada ja jätta abitusse seisundisse; sigimisperioodil ei ole lubatud metsa ja mäetööd, isendite häirimine ja elupaikade hävitamine on keelatud, loodusest eemaldamine on keelatud, tehingud keskkonnaministeeriumi loata on keelatud, ajutised liikumispiirangus rännete ajal, surnud loomast tuleb viivitamatult teatada, 45. Millised on üldised piirangud liikide kaitsel? Kaitsealuseid loomi ei tohi püüda, tappa, häirida, jälitada ega vangistuses pidada.
sarnanev kaitsealune territoorium kultuurmaistus, puhke- ja kompensatsiooniala. Maastikukaitseala haruldase või Eestile iseloomuliku loodus- või pärandkultuurmaastikuga kaitseala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Looduskaitseala looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ning haruldaste ja hävimisohus olevate ja/või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks. Reservaat kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa- või veeala, kus tagatakse looduslike koosluste säilimine üksnes looduslike protsesside tulemusena. Reservaadis on keelatud igasugune majandustegevus ja loodusvarade kasutamine; inimeste viibimine, va järelevalve-, teadus- ja päästetöödel.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Kokkuvõte eksamiks Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused: Traditsiooniline ehk klassikaline looduskaitse – alustati 20. saj alguses, võeti kaitse alla peamiselt loodusobjekte: haruldased puud, salud, rändrahnud, taime-ja loomaliigid, unikaalsed ja kaunid maastikuvormid Looduskaitse eesmärk on säilitada inimese elukeskkond maakeral tootvana, tervena ja rikkana. Keskkonnakaitse- tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele.
6. Bioloogilised meetodid taimekaitses nt lepatriinu lehetäide tõrjeks 7. Repellendid loomade, lindude hirmutamiseks nt hernehirmutis 8. Epideemiate ärahoidmine, kollete likvideerimine veterinaarteenistus 9. Fotojaht 10. Loomaaiad Punane raamat : Algatus tuli Sveitsi Rahvusvaheliselt Looduse ja Looduvarade Kaitse Loodult juba 1949.a, mil loodi komisjon, mis hakkas koguma üle maailma teavet väljasuremisohus olevate haruldaste taime ja loomaliikide kohta. 1966 ilmusid esimesed raamatud. Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta levik, uurituse aste, seisund jne. Punasel raamatul pole seadusandlikku jõudu. Maastikukaitse Maastiku kujundamise ja hooldamise abinõud, maastikuhoolduse ennetav osa. Maastikukaitse kujuneb määravaks loodusparkides ja maastikukaitsealadel. Maastikuökoloogilised printsiibid, mida tuleb arvestada Eestis: 1
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Karl Ernst von Baer – ekspeditsioonid Peipsile ja Läänemerele, Peterburi Teaduste Akadeemia, kalavarude kaitse vajadus, valed püügiviisid. Koos Carl Alexander Schultziga bioloogiliselt põhjendatud kalapüügieeskirjad Alexander Theodor von Middendorf – Hellenurme ja Pööravere mõisapargid, Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid