Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid (0)

Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid
Üha enam kuuleme tänapäeval, kuidas meile põhjustavad muret erinevad globaalprobleemid. Globaalprobleemideks nimetatakse ohte, mis tervikuna ähvardavad nii inimkonda kui keskkonda. Lähtuvalt avaldumisviisist jagatakse need kaheks – keskkonnaprobleemid ning sotsiaalprobleemid . Kuid millised need põhilised mured on, mis on neid põhjustanud, ning kuidas oleks võimalik globaalprobleeme lahendada?
Inimkonna majandustegevuse kõige tõsisemaks tagajärjeks võib lugeda globaalset soojenemist ehk planeedi keskmise temperatuuri tõusu. Kliimasoojenemise üheks põhjuseks on fossiilsete kütuste tarbimisel õhku paiskuv saaste, näiteks süsihappegaas. Fossiilseteks kütusteks on nafta , maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi ning turvas . Eriti palju paiskavad õhku saastet erinevad tehased ning samuti ka igapäevaselt kasutatavad autod. Seega võib öelda, et vastutajateks oleme me kõik. Teisteks kliimasoojenemise põhjusteks on metsade vähenemine ning kõrbestumine intensiivse põllumajanduse tagajärjel. Viimane neist on eriti levinud just arengumaades, kus põõsastike hävitamisest saadud puitu kasutatakse kütteks ning suureneva rahvaarvu tõttu tegeletakse järjest rohkem maakasutamisega. Globaalse soojenemise tagajärgedeks on kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, looduskatastroofide sagenemine ning ka muud negatiivsed situatsioonid. Olemas on küll erinevaid organisatsioone, mis tegelavad rohelise mõtteviisi ehk säästliku elu propageerimisega, kuid täielikult ei suuda me kliimasoojenemist ilmselt kunagi peatada.
Teiseks globaalprobleemiks on rahvaarvu liialt kiire juurdekasv. Praegu peetakse maailma rahvaarvuks umbes 7 miljardit inimest, ning on öeldud, et aastas kasvab see arv ligikaudu 76 miljoni võrra. Rahvaarv kasvab peamiselt just arengumaades ning ülerahvastatus on piirkonniti just Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ning Aasias. Selle põhjuseks võib pidada näiteks suremuse langust. Aja jooksul on teaduse arengus toimunud tõeliselt suured murrangud, mis vähendavad tunduvalt näiteks vastsündinute surma. Samuti on leitud ravimeid rasketele haigustele, mis varasemalt hävitasid nii mõnegi inimese. Teiseks põhjuseks on religioossed ja kultuurilised tõekspidamised. Peetakse normaalseks, et perekonnad on tõeliselt suured. Samuti on probleemiks rasestumisvastaste vahendite vähene levik või nende üldine puudumine. Selliseid probleeme saaks lahendada näiteks nii, kui inimesed tegeleksid pereplaneerimisega. Samuti tuleks rohkem teavitada rasestumisvastastest vahenditest ning võimaluse korral neid ka levitada, jagada. Üheks lahenduseks on leitud ka laste arvu piiramist, kuid näiteks Hiina RV-s tõi see endaga kaasa üpriski šokeerivaid tulemusi. Nimelt Hiina RV-s üritati rahvaarvu vähendada ühe lapse poliitikaga. Kui perekonnas on üks laps, siis maksab riik selle lapse eest, näiteks haridusele minevad kulud. Iga järgneva lapse arvelt peavad perekonnad aga ise maksma, ning järjest suuremaid summasid. Tagajärjeks oli küll rahvaarvu kasvu tunduv vähendamine, kuid samuti ka sundabordid ning ebaeetilised võtted lastega. Usun, et riigi sekkumine perepoliitika kujundamisel on õigustatud, küll aga mitte sellisel kujul nagu Hiina RV-s, kus tagajärjed olid ülejäänud maailma jaoks üpriski ehmatavad.
Globaalprobleemiks saab lugeda ka vaesust , mis kimbutab väga paljusid maailma riike. Jällegi kuuluvad nende alla just arengumaad. Arengumaade vaesuse põhjuseks võib pidada sealset hariduse vähest levikut. Õppimisvõimalused on kehvad ning alati ka mitte kõigile saadavad. Nendes riikides valitseb tõeline ebavõrdsus inimeste vahel. On väga rikkad ning väga vaesed inimesed. Arvan, et siinkohal on üheks väga suureks vastutajaks ja sellise olukorra põhjustajaks just riigid, kes omasid arengumaades koloniaalvaldusi. Sekkuti näiteks Aafrika riikide majandusse ning poliitikasse, kuid midagi edukat ei saavutatud. Kasutati ära palju sealseid looduslikke ressursse ning Aafrika riigid tulu ei saanud. Külvati inimestes segadust ning põhjustati asjatult kodusõdasid ning riikidevahelisi pingeid. Üheks vaesusega kaasnevaks ohuks on inimkaubandus. Inimkaubitsejad kasutavad ära oma ohvrite vasesust, majanduslikust ja soolisest ebavõrdsusest tingitud soovi minna välismaale või suuremasse linna paremat elu otsima . Inimkaubandus on inimese värbamine, vedamine , üleandmine, petmine selleks, et inimest ekspluateerida. Ekspluateerimisena käsitletakse teise isiku prostitueerimisele sundimist või muul moel seksuaalset ärakasutamist või näiteks sunniviisilist tööd või teenistust , orjuses või sama laadi seisundis pidamist. Muidugi on ka teisi vorme ning eelnevad on vaid üksikud näited. Siinkohal saabki öelda, et globaalset vaesust peaksime peatama seetõttu, et eelnevaid negatiivseid juhtumeid ei toimuks . Vaesuses elavatele inimestele tuleks rääkida ohtudest, mis neid tabada võivad, juhul kui tegu on inimkaubandusega. Samuti võiks luua uusi ametikohtasid ning soodustada tuleks hariduse levikut.
Suureks mureks on ka nälg ja puhta vee puudus. Nälja üheks põhjuseks on näiteks mullastiku vaesumine . Kui rahvaarv kasvab, hakatakse üha rohkem tegelema põllumajandusega. Kahjuks aga ei ole igal pool maailmas inimesed teadlikud, kuidas säästlikult põldu harida, ning seetõttu muutuvad mullad viljatuks ning väheneb ka saak.
Nälja all kannatavaid piirkondi pole aga jäetud täiesti üksi. Üle maailma saadetakse sellistesse riikidesse toiduabi pakke, mis mingilgi määral neid abistavad.
Peale nälja on probleemiks ka puhta vee puudus. Seda põhjustab näiteks vee suur ärakasutamine põllumajanduses ning vee mitteotstarbeline kasutamine. Mitte puhast vett põhjustab ka arengumaades äärelinnades olev reostus ning maapinna reostus, mis rikub põhjavee. Lisaks toiduabile saadetakse sellistesse piirkondadesse ka vett, et tagada inimestele vähegi normaalsemad elutingimused .
Eelnevalt välja toodud puhta vee puudus on üheks võimaluseks, kuidas võivad levima hakata epideemiad. Epideemiad ehk taudid on nakkushaiguste puhangud, mis nõuavad ulatuslikke nakkustõrjeid. Näiteks sageli toidupuuduse all kannatavad Põhja-Korea elanikud ei saa isegi elementaarset meditsiinilist abi ning haiglates on ebahügieenilised tingimused, mis soodustavad epideemiate levikut. Ka ajaloost teame suuremaid epideemiaid nagu muhkkatk ja 1917-1920 levinud Hispaania gripp . Sellised haigused nõuavad alati väga palju inimelusid. Epideemiate ennetamiseks tuleks lisaks puhta vee tagamisele ka meditsiinilist abi pakkuda ning inimesi teavitada sellistest ohtudest.
Kuigi võib tunduda, et globaalprobleemid on nuhtluseks vaid arengumaadele, siis see nii siiski pole. Kliimasoojenemine on ülemaailmne mure, ning me kõik saaksime selle heaks midagi teha. Peaksime olema rohkem n-ö rohelise mõtteviisi pooldajad ehk kasutama vähem autosid, säästma elektrit ja vett ning ka prügi sorteerimine oleks väga hea mõte. Kuna me elame kõik ühel planeedil, siis arengumaade mured peaksid olema ka meie mured. Me peaksime austama kõiki inimesi, ning abistama neid, kes ise enda abistamisega toime ei tule.