Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klientide ja konkurentide uuring". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sülearvuti, disain, klient, intervjuu, kohvri, ürg, koti, kott, intervjueeritav, ankeetküsitlus, keskkonnasäästlik, kotti, kask, chris, jürgen, ankeetküsitluse, lähenemine, wooden, personaalne, kellad, tarbeese, äriidee, intervjuude, annus, prilliraamid, arvate, bold, swot, logo, maksevõime, pidasid, hinnatundlikkus, kaudsete, kõrvaltoodang8% Riie jah Plastik ei paber vahel 15% 74% Illustration 4: Koti materjali eelistus Illustration 3: Kottide korduvkasutamine 11 Tulemustest saab järeldada, et enamus vastanud noortest kasutavad riidest kotte. Vastanutest 74% noori, kes ei kasuta riidest ostukotte eelistavad siiski kasutada kotte korduvalt, mis suurendab võimalust, et nad sooviksid meie toodet osta. 8% 3% 14%
Nt kommid võivad head olla, aga kui neid on raske avada ning need on koledas pakendis, siis ei tõsta see väärtushinnangut · Lisad võimaldavad toodet eristada konkurentidest. Kuna need on kallid, siis on oluline enne uurida, millised lisad tarbijatele kõige enam meeldiksid. Väärtuslikud lisad annavad võimaluse kõrgemat hinda küsida, ning need on väärtuslikumad ka tarbija jaoks · Stiil ja disain stiilne toode mida on kerge ja mugav kasutada Oluline on tarbijale jagada informatsiooni kuidas, kus toodet tuleks kasutada, see tagab, et inimesed saaksid sellest maksimaalset väärtust. Näiteks kummiliimiga peeglit seinale paigutanud klient on kindlasti maruvihane ja tootega mitte rahul Pakend ja märgistus Pakend on eelkõige mõeldud toodeete kaitsmiseks väliste vigastuste eest. Samuti ka toote kooshoidmine. Üha rohkem on aga pakendil ka kaunistav funktsioon
kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste vastu; 4 Tuginedes uuringu tulemustele teha ettepanekud Hõbevalge teemapargi arendamiseks; Selgitamaks Eestis elavate lastega perede vajadusi ja kogemusi teemaparkides ning huvi Hõbevalge teemaparki planeeritud tegevuste suhtes, viiakse läbi kvalitatiivne arvamusuuring. Uuringu instrumentideks on poolstruktureeritud intervjuu sihtgrupi esindajatega ja lapsevanematele suunatud ankeetküsitlus. Enne uuringu läbiviimist tutvub autor erinevate teoreetiliste käsitluste ja uuringutega. Teoreetilise tagapõhja loomiseks tutvutakse teemakohaste raamatute, teadusartiklite ja internetiallikatega. Elamusmajanduse kontseptsiooni esmasteks tutvustajateks võib pidada Pine`i ja Gilmore`i. Nende 1998. ja 1999. aasta teosed on küll üle kümne aasta vanad allikad, kuid siiski olulised elamuse kontseptsiooni mõistmiseks
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
(primaar-) andmeid. Andmete hankimine algab alati teoreetilise uuringuga: otsitakse välja teisesed (sekundaarsed) andmed. See on info, mis on juba hangitud mõne teise probleemiga seoses. Alustuseks on hea otsida info, mis ettevõttes on juba olemas. Näited sellisest “sisemistest sekundaarsetest andmetest” on: varasemad uuringud, raamatupidamise andmed, käibeanalüüsid (nt Näiteks saab välja selgitada keskmise kulutatud summa iga oma kliendi kohta ja kui kaua ta on firma klient olnud). Kui selgitame ise välja vajaliku informatsiooni ja korraldame turu-uuringu, nimetatakse saadud andmeid esmasteks (primaarseteks) andmeteks. Kolm peamist turu-uuringu vormi on vaatlusuuring, eksperiment ja küsitlusuuring. Vaatlus on uuringu praktiline vorm, mille puhul uuritakse erinevate tarbijate ostukäitumist supermarketites ja kaubamajades. Uurija teab, mida tarbija teeb, kuid ei tea, miks. Ainult tarbijaküsitluste kaudu saab välja tuua motiivid.
majanduslik, juriidilis-õiguslik, demograafiline, kultuuriline, tehnoloogiline ja looduslik keskkond. 12. Turunduskeskkonna analüüs ja analüüsi meetodid. Makrokeskkonda analüüsitakse PEST-analüüsiga + SWOT analüüs. Sisekeskkonna analüüs: turunduse strateegiad, turundusorganisatsioonid ja süsteemid, turundusmeetmete analüüs, turunduse produktiivsuse analüüs. Väliskeskkond: makrokeskkond, turg, klient, konkurendid. 13. Turunduse infosüsteemi ja selle struktuur. Infosüsteemi all mõeldakse isikute, tehniliste vahendite ja meetodite kompleksi vajaliku ning objektiivse info kogumiseks, süstematiseerimiseks, analüüsimiseks ja õigeaegseks ning täpseks edastamiseks turundusotsuste tegijatele. Struktuur: ettevõttesisese aruandluse allsüsteem (tegeleb
soovib anda ülevaate tarbija olemusest, tema harjumustustest, eelistustest ja nende muutmisest. Samuti tehakse kokkuvõte naistarbija eelistustest ja nende muutustest iluvaldkonnas 21 sajandiga võrreldes. Käsitletakse nii tuntud teoreetikute allikaid, tarbijakaitseseadust kui Eesti Statisikaameti andmebaasi. Lõputöö empiiriline osa baseerub metoodika valikul, kus kasutatud on kombineeritud uurimismeetodit. Tuginedes uurimistöö teooriale on koostatud naisklientidele ankeetküsitlus. Vastajateks on üle-eestilise koguvalimi seast naisterahvad vanuses 25...60 eluaastat. Lõputöö andmeid analüüsitakse statistiliselt ning nende põhjal tehakse järeldused ja ettepanekud. 6 1. TARBIJA HARJUMUSED, EELISTUSED JA NENDE MUUTUMINE Inimene on looduse ees ilma abivahenditeta suhteliselt kaitsetu, peab ta olema võimeline mõtlema, mõistma ja mõtestama - nägema ette ohte ja ellujäämisvõimalusi.
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
Firma üritab võimalikult põhjalikult uurida tarbija vajadusi ja soove ning nende järgi talitada. 5. SOTSIAALSE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on ühiskond, fookuseks tarbija, st ühiskonna liikme vajadused, vahendiks 4P mudel ja ühiskondlik vastutus ning eesmärgiks kasum ühiskonnaliikme rahulolult ja eelistustelt. Selle kontseptsiooni aluseks on taotlus ühitada ühiskonna huvid tarbija huvidega. 6. SUHTLUSTURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on klient, fookuseks on kliendi vajaduste tundmine, vahendiks turundus vastavalt kliendile ja eesmärgiks kasum kliendi säilitamiselt. Tähelepanuväärne on asjaolu, et tarbija on asendunud kliendiga, st rõhutatakse individuaalset lähenemist, mille abilisteks on kliendiandmebaasid, elektrooniline meedia jne. 7. VÄÄRTUSPÕHISE TURUNDUSE KONTSEPTSIOON Lähtealuseks on firma omanik, fookuseks väärtuse loomine, vahendiks turundus varade
räätsamatku. Toode ja selle hind on tavakliendile orienteeritud. 4.10. Jaotus Müük toimub otse tarbijale. Kasutan online reklaamimist. Samuti reklaami raadios ning flaierite ja plakatite abil, mida saab üles panna või jagada inimestele üritustel. Toodete müümisega tegeleb sekretär, ise olen giidiks tõukerattamatkadel. Tarbijad peavad ise kohale tuleme sihtpunkti, kust matk saab alguse. Minu firma organiseerib kohale tõukerattamarkad ning lõunsaöögid. 4.11. Disain ja pakettimine Pakettimine ei ole ole oluline minu toote jaoks. Samas kui inimesed, kes tulevad kaugemalt avaldavad soovi jääda kauemaks kohale, siis saan teha koostööd teiste ettevõtetega, kes pakuvad majutust ja toitlustust. Logo on olemas, sest selle järgi tunnevad inimesed mu firma ära. 4.12. Turunduse toetuse meetmed
4. Toote/teenuse olemus ja peamised tunnused: *spetsiifiline; toode/teenus; * laiatarbekaup. 5. Füüsiline koostis - tooraine, pooltooted, valmistoode. 6. Turukõlblikkus ja konkurents: kas on tegemist uudistootega või on toode juba müügil? millised on olemasolevate toodete puudused? kas vaadeldavas tootes on olemasolevate toodete puudused kõrvaldatud? kui ei, siis kuidas seda puudust korvata? millist kasu saab klient vaadeldava toote omandamisest? 7. Eelised, mis teevad teie toote eriliseks ja konkurentide omast erinevaks? 8. Põhitoodetele/teenustele pakutavad lisanduvad tooted/teenused (hooldus, remont). 9. Tootearendus: kas teil on plaanis toote sortimenti laiendada (kui, siis mida ja millal)? 10. Kui suur on tõenäosus, et teie toodet hakatakse kopeerima; kas on vaja patenteerida; toodet teenust puudutavad seadused ja määrused. 11. Kuidas on tagatud toote kvaliteet? 12
hinnangutega, selleks viiakse läbi turundusalaseid uuringuid. Turundustööd analüüsitakse ja kontrollitakse pidevalt. Turustuskonseptsiooni eesmärk on kasumi kasv müügimahu suurendamise kaudu, turunduskonseptsioonis tuginetakse seevastu tarbijate vajaduste ja nõuete väljaselgitamisele ja rahuldamisele. Turunduskonseptsioon kaasab turundusjuhi töösse juba tootmistsükli alguses. Turu-uuringud annavad teada, mida klient antud tootes soovib nähe ning kus, millal ja millise hinnaga on ta nõus seda ostma. Turundus tähendab: · Suunitlust tarbijate vajadustele · Organisatsiooni kõikide tegevusalade integreerimist nende vajaduste rahuldamiseks · Pikaajalise kasumi saamist tarbijate vajaduste rahuldamise kaudu Eelarvelistes organisatsioonides keskendutakse tarbijate vajaduste rahuldamisele, kuid
müügimahule. Levinumaks eksperimendi variandiks on prooviturundus, kus uue toote turundus viiakse läbi teatud geograafilises piirkonnas KÜSITLUSTEHNIKAD Peale küsitlusformaadi valikut tehakse otsus küsitlustehnika kohta. Küsitlustehnikaid on 4: - telefoniküsitlus, - postiküsitlus, - personaalküsitlus, - internetiküsitlus. 4.1.1.1 TELEFONIKÜSITLUS on üks populaarsemaid küsitlusmeetodeid. Intervjuu läbiviimiseks võtab küsitleja respodendiga ühendust telefoni teel ning kui vastajale sobib, viiakse intervjuu kohe läbi. Kui ei, helistab intervjueerija hiljem tagasi. Seni saab ta jätkata teiste respodentide küsitlemist. Telefoniküsitluse eelised: kiirus, nii küsitluse läbiviimisel kui kui töötlemisel, kontrollivõimalus, suhteliselt madal maksumus võrreldes personaalküsitlusega,
3.1. Ajalugu ja taust 3.2. Põhiväärtused, missioon ja visioon 3.3. Konkreetsed taktikalised eesmärgid missiooni ja visiooni täitmiseks 3.4. Juhtkond ja personal, meeskond 4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus 5. Tooted ja teenused 5.1. Toodete/teenuste kirjeldus 5.2. Tootmisprotsess 6. Klient, turg ja konkurents 6.1. Tüüpkliendi profiil 6.2. Turg 6.3. Turundus- ja jaotuskanalid 6.4. Konkurents 6.5. Konkurentsieelised 6.6. Hinnapoliitika 6.7. SWOT-analüüs 6.8. Turundus 7. Tegevusplaan 8. Riskianalüüs 9. Finantsplaan 9.1. Stardikapital, investeeringud ja rahastamine 9.2. Müügitulu ja müügikulu
4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega. Vahendiks suunatud turundus 4P mudeli kasutamisega ning eesmärgiks kasum tarbija rahulolult. Firma peab tundma tarbija vajadusi ja soove. 5. Sotsiaalse turunduse kontseptsioon See on oma olemuselt sarnane eelmisega, tarbija vajadustele lisanduvad ka ühiskonna vajadused. Eesmärgiks on ühiskonna elukvaliteedi säilitamine ja parandamine. 6. Suhtlusturunduse kontseptsioon Siin tuleb tarbija asemele klient, mis tähendab personaalset lähenemist. Selles kontseptsioonis on aluseks klient, tema vajaduste ja soovide täpne tundmine. Vahendiks klienditurundus ning eesmärgiks kasum kliendi hoidmiselt. 4 2. TURUNDUSE JUHTIMINE (PLANEERIMINE) 2.1 TURUNDUSE JUHTIMISE MÕISTE Turunduse juhtimine on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: keskkonna
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 6 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
3.1. Tööstusharu ülevaade Kirjeldatakse üldiselt milline on tööstusharu. Tuuakse ära: - turu maht - kas on tegemist areneva, stabiilse või kahaneva haruga - tulevikunägemus - olulisemad tegijad (konkurendid) 3.2. Sihtturg Sihtturu osas kirjeldatakse täpsemalt, millises piirkonnas asutakse tegutsema (tänav, linnaosa, linn või riik) Kui on täpsemalt paigas tulevikuplaanid, tuleb kirjeldada ajaliselt kus alustatakse ja millises järjekorras uutele turgudele edasi liigutakse. 3.3. Klient Siin kirjeldatakse täpsemalt oma klienti: - kas eraisik või ettevõte - sissetulek/käive - ettevõtte puhul töötajate arv - eraisikute puhul harjumused - muu oluline klienti kirjeldav informatsioon 3.4. Turundusstrateegia Kirjeldatakse, kuidas viiakse info oma kaubast ja kaup klientideni: - milliseid kanaleid kasutatakse reklaamiks (TV, ajalehed, internet, otsepostitus vms.) - milliseid müügikanaleid kasutatakse (isiklik müük, oma kauplus, letid supermarketites, postimüük vms.)
ETTEVÕTTEKULTUURI KUJUNDAMINE KONKURENTSIVÕIME TEGEVUSTE TÕSTMINE KOOSKÕLASTAMINE TURG PÜÜDKE TOOTA SEDA, MIDA SAATE MÜÜA, MITTE VÄGISI MÜÜA SEDA, MIDA OSKATE TOOTA LEIDKE VAJADUSI JA PÜÜDKE NEID RAHULDADA ARMASTAGE KLIENTI, MITTE TOODET INSENERID LOOVAD TOOTE, MARKETOLOOGID KAUBA KLIENT ON KUNINGAS TURUNDUSKONTSEPTSIOONI JUURUTAMINE ANNAB ETTEVÕTTELE: suure arvu rahulolevaid kliente turu hea tundmise ja võime teistest kiiremini reageerida muutustele tarbijad, kes on väiksema hinnatundlikkusega oskuse paremini määratleda oma konkurentsieeliseid ja seetõttu edukamalt suurendada või kaitsta oma turuosa. 7 1.6 Turunduse tegevussfäärid Aegade jooksul on turundusse lisandunud üha uusi tegevusvaldkondi
Turundusplaani koostamise juhendmaterjal Tellija: Juhendmaterjali koostajad: 2005 Sisukord EASi pöördumine ......................................................................................................................2 Eessõna ....................................................................................................................................2 PLANEERIMISE ETTEVALMISTUS ............................................................................................6 Plaani koostamise vajalikkus ....................................................................................................6 Turunduse planeerimise protsess.............................................................................................7 Projekti ettevalmistus ja läbiviimine ..........................................................................................8 Projekti tegevuskava ja ajakulu...
Eesti Spa Liit, Saaremaa Lihatööstus, Peugeot, Liviko, Katusekino, Euroopa Komisjon, Elisa, Ettevõtle Arendamise Sihtasutus, Viru Keskus, Tarbijakaitseamet, LHV Pank, Eesti Post, Credit 24 jne. Reklaamiagentuur Kontuur Leo Burnett on Eesti reklaamipakkujate seas samuti tunnustatud kohal. Ettevõte sai alguse 1992. aastal, kui kaks soomlast, Timo ja Jarmo, otsisid koostööpartnereid Eestis ja leidsid Madise. Loodi disainibüroo Arkki Disain OÜ. 1994. aastaks olid eestlaste ja soomlaste arusaamad juba nii erinevad, et viimased olid sunnitud ärist lahkuma. Alguse sai Eesti oma Kontuur Disain. Kontuur tegutses alguses Tallinnas Laial tänaval. Ärkavale Eesti majandusele omaselt töötati toona jõudu säästmata ja aru andmata päeval ning ööl, kontor oli ka kodu ja kodu oli kontor. 1995. aastaks ei mahutanud kontor enam ära tegijaid, kliente ega ideid toimus kolimine Pärnu maanteele. (Kontuur Leo Burnett 2011)
Me lähtume igapäevaselt neljast põhiväärtusest: Algatusvõime - julgeme teha õigeid asju õigel ajal ning õpime aktiivselt ka teiste kogemustest. Asjatundlikkus oleme oma töös kompetentsed ning tunneme põhjalikult oma töövaldkonda. Täideviimine - Meie juhindume oma lubadusi järgides distsipliinist, meeskonnatööst ja püüdlemisest terviklahenduste poole, et vastata meie klientide vajadustele ja ootustele. Rõõm tegemistest - tööd teeeme mõttega: ,,Ise rahul - klient rahul!" 2.2 Missioon ja visioon Missioon: Püüda võimalikult täpselt tabada kliendi ootusi ja vajadusi, pakkudes igale vanuserühmale meeldejäävat puhkust ja ajaveetmist ning samuti sobivat ja meelepärast majutust. Visioon: Olla aastaks 2015 üks tuntuim ja soovitatuim turismitalu Lõuna-Eestis. Meile on oluline teenida välja kliendi rahulolu ja siiras naeratus, pakkudes neile kvaliteetset teenust ja suurepärast teenindust. 2.3 Äriidee iseloomustus
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. · Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? · MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) · KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
o Kontsern on iseseisvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla enamasti kapitaliosaluse kaudu (nt ema- ja tütarettevõtete ühendus) 5. Äriidee otsimise protsess (lk ?, Aeriidee_otsimine) · Ajurünnak (kirjutada üles nii palju ideid kui pähe tuleb, ka nn hullud ideed) · Valige välja sobivamad ideed ja püüdke neid edasi arendada · Tooge välja toote/teenuse omadused võimalikult igakülgselt (kuju/vorm, suurus, disain, värv, materjal, funktsioon, maksumus). Seejärel püüdke igale omadusele leida maksimaalselt palju alternatiive/valikuid. · Tuua välja toote/teenuse iseloomustus 5 küsimuse toel: kes? mida? kus? millal? kuidas? · MIDA? (toode/teenus, idee läbikaalumine, eesmärkide püstitamine) · KELLELE? (kliendid, e/v loomise eeldus) · KUIDAS? (s.o kontseptsioon, eesmärkide saavutamise viis) · Hea äriidee omadused: o uuenduslik iseloom,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Tõnis Teinemaa TALLINNA BÜROOHOONETE ARENDUSPROJEKTIDE FINANTSEERIMINE JA SEOTUD MÕJURID Bakalaureusetöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud kõikidele teiste autorite töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. Tõnis Teinemaa ................................. (allkiri, kuupäev) Üliõpilase kood: 112529 Üliõpilase e-posti aadress: [email protected] Juhendaja emeriitprofessor Ene Kolbre: Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele Ene Kolbre ................................. (allkiri, kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees
IKT sektorit võrrelda suuremate IKT sektoriga riikide omaga ning samas tuua välja IKT sektori võimalikke tulevikusuundi. Uurimustöö uurimuslik osa koosnes kahest faasist. Kõigepealt korraldati internetiküsitlus IKT ettevõtete seas. Selle küsitluse puhul seadis autor eesmärgiks, et uuringus osaleks üle kümne ettevõtte ja oleks võimalik mingil määral teha üldistusi Eesti IKT sektori personaliküsimustes. Teises faasis intervjueeriti Marius Arrast. Intervjuu viidi läbi vabas vormis, sest autori eesmärk oli intervjueerides koguda maksimaalne hulk informatsiooni, isegi kui see tähendas küsimustest kõrvale kaldumist. Uurimustöö allikatena on kasutatud enamjaolt varasemaid uurimusi IKT sektorist ja Statistikaameti andmebaasi, kuid kasutatud on ka mõningaid tunnustatud majandusalaste väljaannete artikleid. Autorile teadaolevalt ei ole eestikeelses kirjanduses käsitletud IKT
Turunduskontseptsioon vastandubki eelmisele kolmele kontseptsioonile selle poolest, et siin ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija (selle asemel et küsida "Mida on võimalik müüa?", küsitakse "Mida tarbijad soovivad osta?"). Tuntud loosungid: · püüdke toota seda, mida saate kergesti müüa, mitte aga vägisi müüa seda, mida oskate toota; · armastage klienti, mitte toodet; · klient on kuningas; · leidke vajadusi ning püüdke neid rahuldada. 9. Loetlege turunduskontseptsiooni komponendid? Kirjeldage turunduskontseptsiooni ühte komponenti põhjalikumalt. Kliendivajaduste rahuldamine väljendub ostjaskonna antud kõrges hinnangus pakutavatele toodetele. Konkurentsivõime tõstmine seisneb konkurentide ja nende kavandatud tegevuste tundmises ning ettevõtte jaoks konkurentsieeliste loomises.
1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE Põhimõisted: 1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks, mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess, mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikku
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Tiina Niin KUURORDIKONTSEPTSIOONI DISAINIMINE PÄRNU LINNA NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistri kraadi taotlemiseks (Teenuste disain ja juhtimine) Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2
Uurimustöö üritab võimalikult adekvaatselt kirjeldada, milline täpselt on ühe ettevõtte esimene aasta. Töö alameesmärgiks on uurida, milles peitub ettevõtte loomise keerukus ja kas see on tõepoolest nii raske nagu paljud inimesed arvavad. Tegemist on rakendusliku empiirilise uuringuga, mis kasutab järelduste tegemisel deduktiivset meetodit ehk lähtub antud valdkonnas varem tehtud tähelepanekutest ja teooriatest, mille põhjal koostas autor uurimuse läbi viimiseks intervjuu küsimustiku, kontrollimaks, kas teoreetiline materjal ettevõtte asutamisest peab paika ka Baltic Pack EST-i puhul. 5 Antud töö peamist kasu näeb autor selles, et töö käigus antakse hea ülevaade võimalikest takistustest oma ettevõtte loomisel, mis aitab sellest huvitatutel loodetavasti tulevikus analoogseid probleeme (vigu) vältida. Töö annab praktilist abi ettevõtte loomise koha pealt,
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3. Ettevõttesisese planeerimis- ja aruandlussüsteemi kujundamise vajadused .....6 1.4. Juhtimisarvestuse praktikat mõjutavad tegurid .................................................8 1.4. Ettevõtte kuluarvestuse süsteemi eesmärgid ja komponendid ..........................8 2. ETTEVÕTTE KULUARVESTUSE SÜSTEEM .................................................. 11 2.1.
annaabi.ee 
