Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kuid arvestades praegust olukorda maailmas, kas oleks see üldse võimalik? Ühiskonda saab edasi arendada inimene ja sellepärast on oluline, et riigis jätkuks inimesi, kes oleksid huvitatud tulevikust. Arenenud riigid, kel on võimalik tagada oma rahvale hea haridus, on aga negatiivse iibega
Nüüdisühiskond Kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskonna all mõistetakse tänapäeva arenenud ühiskonda, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur, väärtushinnangud ning inimõiguste tunnustamine. Igal põlvkonnal on omamoodi kohustuseks tagada oma järeltulijatele jätkusuutlik ühiskond, et viimane saaks edasi areneda. Kas arvestades praegust olukorda maailmas, oleks see üldse võimalik? Ühiskonna edasiseks arenguks on loomulikult vaja inimesi, kes seda arendaksid. Selle vastu räägib, aga hetke olukord, kus enamikes riikides Lääne-Euroopas on iive negatiivne.
Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Postindustriaalne ühiskond 20 saj. Lõpp Daniel Bell Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur-> keskklass Mitmekesised väärtushinnangud Ühiskonna juhtimine tsentraliseeritum Inimeste elustiilide lähenemine Industriaal Postindustriaal Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Piiranguteta Turjumajandus,
ratsionaalne, kiire, prakti- võimalus ise korraldada mitu elukutset ja Tööjõul vähene huvi töö tule line, pingeline, nüristav. Vahe töö- ja puhkeaja vahetatakse töökohti muste vastu (v.a. koduses Huvi töö tulemuste vastu on vahel kipub kaduma majapidamises) suurem Sotsiaalne I, II, III seisus/mõisnikud ja Põhiklassid on kapitalistid ja Kirju klassistruktuur, Kirju struktuur, klassi- struktuur talupojad proletariaat alam-, kesk- ja kõrgklass kuuluvus ei mõjuta edukaks saamist Põhiotsus- maaomanikud kapitalistid/firmaomanikud eksperdid, ärikorraldajad Info valdajad ja kasu-
samutu kaetud värvi või lakiga. Ming'i ja Qing'i dünastiate ajal arenes dekoratiivne kunst kõvasti ning tehti ilusaid portselanist, elevandiluust ja nefriidist figuure. Skulptuurid on täiest liikumatud ja staatilised, ainukesed dünaamilised figuurid on loomade fiuurid. Kuna Hiina skulptoreid ei peetud tõelisteks kunstnikeks, siis pole skulptuuridel ka kunstniku allkirja ja seetõttu on väga raske skulptuuri õigesti dateerida. Vana-Hiina kunstis peegeldub selgelt klassistruktuur. Kuni Sõdivate Riikide ajani (475221 e.Kr) olid kunstnikeks anonüümsed käsitöölised, kes töötasid kuninglike ja feodaalsete õukondade teenistuses. Alles pärast Han'i dünastia perioodi (206 e.Kr220 p.Kr) võime rääkida nn kaunitest kunstidest, mida tegid osa haritud aadlikest, kelledest paljud olid amatöörid, kuid peagi tekkis erinevus amatöörkunstnike ja profesionaalide vahel. Esimesed tõendid kunstist on 7000 kuni 8000 aastat vanad.
Postindustriaalse hiskonna erinevus tstushiskonnast 19. sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja
-,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus ära -aja-töö asemel tuli tulemus-töö 6. Eesti kohta postindustriaal ingo ja teadmusühiskond -infoühiskond- kuna informatsioon on kättesaadav üle 80% rahvaste, aga kardan et seda ei osata ära kasutada. 7. Heaolu ühiskonna iseloomujooned -resursse võib üle kanda ühest valdkonnast teise
• KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majanduslik-poliitiline koostööorganisatsioon, mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all. Keskus Moskvas, kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva.
Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused: * mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv 2) pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks * teadus ja tehnoloogia
Heleen Sinijärv 12.A Nüüdisühiskond-kas ühiskonna arengu lõpp? Nüüdisühiskond ehk postindustriaalne ehk infoühiskond kujunes välja 20. sajandi lõpus. Seda iseloomustab kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur, mitmekesised väärtushinnangud ja teenindussektori suur osatähtsus. Ühiskond areneb küll kogu aeg edasi, kuid seda millegi teise arvelt. Püüdes tagada endale heaolu, hävitame me samas loodust, mis on tegelikkuses kogu meie eksisteerimise alus üldse. Loodusvarade suur tarbimine viib nende lõppemiseni. Näiteks hetkel massiliselt tarbitav nafta on taastumatu loodusvara, üks hetk seda enam ei ole ja peame leidma alternatiive. Samas, leides mingi
Selle kujunemise eelduseks oli tööstusrevolutsioon st. leiutati masinad, mis panid aluse vabrikutööstusele.Vabrikutööliste kiht e. proletariaalid, tänu sellele said hoo sisse mitmed ülestõusud, millest tähtsaim on sotsialism.Tööstusajastul olid pikad tööpäevad, elutingimused halvad.Tugevnes ametnike võim e. bürokraatia.Suure hoo sai sisse linnastumine e. urbaniseerumine. Postindustriaalne ühiskond Sellele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks: 1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, kes tunnevad teatud valdkonda ülihästi.
Hiina Hiina asub Ida-Aasias. Sealne arhitektuur ja kunst on teistsugune kui mujal maailmas. Hiina tsivilisatsioon tekkis neoliitikumi ajastul. Hiina kultuur, kirjandus ja filosoofia alused arenesid välja Zhou dünastial. Hani ajastu (kunsti) mõju on tänapäevani tunda. Sellest ajast pärineb kunstnike oskus nii reljeefkunstis kui ka maalingutel väga nappide ja väheste vahenditega kujutada inimesi ja loomi. Ajajärk Vana-Hiina kunstis paistab silma klassistruktuur. Kuni sõdivate riikide ajani olid peamiselt kunstnikeks käsitöölised, kes olid kuningate ja feodaalide teenistuses. Pärast Han´i dünastiat saab rääkida niiöelda kaunitest kunstitest. Neid tegi osa haritud aadlikke. Neist paljud olid amatöörid. Peagi tekkis erinevus amatöörkunstnike ja professionaalide vahel. Esimesed leitud tõendid on ligi 8000 aastat vanad. Varajastel aegadel oli tähtsaimaks teemaks kunstis taeva tahtele allumine
Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Toimus linnastumine Valitsevaks perevormiks väike- ehk nukleaarpere Arenes välja modernne linnatsivilisatsioon linn kujunes progressi sümboliks. Kõige rohkem inimesi kuulus alam- ehk töölisklassi. Postindustriaalne ühiskond Tööstusjärgne ühiskond ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus. Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse. Pidev tehnoloogiline progress Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus: Tunnus Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond
tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Sotsiaalsed muutused Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust: 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linna ja maarahvastiku suhtarv Post - industriaalne ehk reenindusühiskond U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne, mille eritunnusteks: 1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud Infoühiskond või teadmusühiskond Postindustriaalne ühiskonna arendedes, kus üha määravamaks sai informatsiooni levik kõigis elusfäärides hakati nimetama infoühiskonnaks (www- ülemaailmne võrgend) Asjaolu et info levik oli kättesaadavam kõige madalamalgi tasemel (üle 80%) hakati antud ühiskonnakorraldust nimetama infoühiskonnaks. Täna eristatakse infoühiskonnast teadmusühiskonda - ühiskond kus infot majanduses ja poliitikas oskuslikult kasutatakse.
paremat elu utoopilises islamiriigis · tagasipöördumine islami seaduste juurde, islami tõekspidamiste tähendus uues valguses Uskumused ja väärtushinnangud : · õhtumaalane : inimesed võrdsed, privaatsus, tehniliste vahenditega saab kõike kontrolli all hoida · araablane : saatuse roll, armastus laste vastu, tarkus tuleb aastatega, mehed-naised erinevad · perekonna keskne roll, elu kindla mustri järgi, klassistruktuur, religioosne ja poliitiline käitumine · tähtis väärikus, au ja maine. Au ja häbi kollektiivse mõistena · ustavus tähtsam kui isiklikud vajadused · staatuse määrab eelkõige sotsiaalne ja perekondlik taust, seejärel iseloom ja saavutused · lääne maailm loob sageli vale ettekujutuse araablastest, neisse suhtutakse vaenulikult Sõbrad ja võõrad : · sõber on see, kelle seltskonnast tuntakse rõõmu, kuid tal on kohustus anda abi ja osutada
com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg ÜLDISELOOMUSTUS · Klassistruktuur · Anonüümsed käsitöölised · Kaunid kunstid · Esimesed tõendid kunstist www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates TEEMAD JA SÜMBOLID · Taeva tahtele allumine · Looduse mõistmine · Moraal · Inimsuhted · Draakon imperaator · Sookurg pikk elu · Orhidee süütus, puhtus · Jändrik mänd võitmatu vana ea hing www
1.Organisatsiooni mõiste Org-on kindla inimrühma ühiste eesmärkide taotlemiseks moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus 2.Org koostiosad: -Sisendvarad (Inimesed,Raha,Seadmed Materjalid,Teave) -Organisatsioon(Ümberkujundus protsess) -Väljundid(Tooted,Teenused ,Ideed) SV+V= Väliskeskkond ORG=Sisekeskkond 3.Kesk.iseloomustus: Sots. sektor-klassistruktuur, demograafia,elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor–ajalugu, traditsioonid,väärtused,normid, uskumused Legaalne sektor–seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor–võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seotud legaalse sektoriga) Majandussektor–turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor– teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon Füüsiline sektor– loodusressursid, maavarad 4.Klass.koolkond: Tööjaotus–kitsapiiriline
com Hiina kaart Download free powerpoint templates http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_the_People%27s_Republic_of_China.svg Hiina vapp www.PowerpointsFree.com http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:National_Emblem_of_the_People Download free powerpoint templates %27s_Republic_of_China.svg ÜLDISELOOMUSTUS · Klassistruktuur · Anonüümsed käsitöölised · Kaunid kunstid · Esimesed tõendid kunstist www.PowerpointsFree.com Download free powerpoint templates TEEMAD JA SÜMBOLID · Taeva tahtele allumine · Looduse mõistmine · Moraal · Inimsuhted · Draakon imperaator · Sookurg pikk elu · Orhidee süütus, puhtus · Jändrik mänd võitmatu vana ea hing www
Tööstusühiskond- Põhiline tegevus on tööstus ja ehitus Hankiv ja töötlev sektor põhiline Tööstutstootmine ja tootmisvõimsus majanduses tähtis Võimalikult suure kaubahulga tootmine määras riigi jõukuse Vajati rohkesti konveieritöölisi Töötstusjärgne ühiskond- Kõrgeltareenud tööstusühiskond Kõrgtehnoloogia kasutamine Kirju klassistruktuur Teeninudssektori osatähtsus suurem Teaduse ja tehnoloogia osa majanduses tähtis Insenertehnilise personali ja teenindusektori töötajate osakaal riikide võrdlemisel Haritud ja koolitatud spetsialistide vajalikkus Korraldusstruktuuri põhimõtted-struktuur kuidas mingi ühiskond toimub, mille järgi ühiskonna liiki määratletakse, tähtsamad ühiskonna osad, et see toimiks ja olulised faktorid. ( see mul
· Maailmatunnetus, inimsuhted modersus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik. Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürokraatia · Töö ja puhkeaja eraldmine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstuskond a) kõrgtehnoloogia b) kirev klassistruktuur c) erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsalistid (tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine · Info pidev ja oskuslik kasutamine info valdamise tähtsus · Loovus, vabam töökorraldus · Innovaatilisus · Laiapõhjaline ettevalmistus - Mõju keskkonnale
Asteegid ja nende mütoloogia Asteegid olid inimesed, kelle tsivilisatsioon domineeris praegu Kesk- ja Lõuna- Mehhikos umbes 1300-st, kuni impeeriumi varisemiseni 1521. aastal hispaania vallutuse tagajärjel. Arvatakse, et asteegid pärinevad Mehhiko loodeosast. Nad asutasid oma pealinna Tenochitilani, mis kasvas linnaks kus elas kuni 225 000 inimest. Asteekide ühiskonnas oli range klassistruktuur. Ülaosas olid valitsejad, preestrid ja sõdalased, orjad olid allosas. Asteegi preestrid moodustasid ühiskonnas erilise klassi. Nad vastutasid keerukate tseremooniate ja ohverdamise eest, mida korraldati suurtes templites. See oli organiseeritud ja läbimõeldud ühiskond, kes uskus müüdi-legendisse. Religioon oli igapäevaelu keskmes. Asteekidel võis olla kuni 1000 jumalat, kes kõik määrasid inimeste saatust. Jumalikke ei kummardatud eeskujutena ega lootusega saada "paremaks" isikuks
d) vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes e) inimõigused - universaalsed (vabadus,elu), sotsiaalsed (perekond,toit), kultuurilised (haridus), majanduslikud (töö,töötasu) Nüüdisühiskond e. postindustriaalne ühiskond Termin ,,postindustrialne" levinuim kuna nüüdisühiskonda peetakse industriaalühiskonna otseseks jätkuks. Ka kirjeldamisel rakendatakse sageli võrdlust industriaalühiskonnaga. Kindlalt iseloomulik kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega, toimus teadus- ja tehnikarevolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted. Suurima tööhõivega on teenindus
neis äärmiselt kehvad. Modernne linnatsivilisatsioon kujunes välja alles 19. ja 20. sajandi vahetusel. Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 20. sajandi viimaseks veerandiks omandas tööstusühiskond sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast, mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab rohkesti haritud spetsialiste erinevalt tööstusühiskonnale, mis enim vajas konveieritöölisi.
Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna olulisus on töö David Ricardo- rikkus jaguneb kolmeks. 1) palk 2) maksud 3) kasum, mida rohkem kasumit tööstusse investeeritakse, sedaa kiiremini see tööstus areneb Max Weber- majandus ja kultuur on omavahel seotud Postindustriaalne ühiskond- Tööstusjärgne ühiskond Tunnused: Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine Kirju klassistruktuur Mitmekseised väärtushinnangud Vähenes tööstussektori osakaal suurenes teenindussektori osakaal Tähtis pole enam tööstustootmine ja tootmisvõimsus vaid teaduse ja tehnoloogiasaavutuste kasutamine Tööstusühiskond Postindustriaalne Masinad Teadmised Firma Kõrgkool Firmaomanikud Spetsialistid
Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Postindustriaalühiskonna tunnusjooned. Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Info- ehk teadmusühiskonna tunnusjooned. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond. Info on kujunenud oluliseks kõigis elusfäärides. Avardunud on teabe edastamise võimalused. Rõhk infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele jne. Teadmusühiskond on terviklik ühiskonnakorraldus, mida iseloomustab tegutsemis- ja
Uue poliitilise eliidi ebakindlusest tingitud populism ning selle kahjulik mõju rahandussüsteemile. 5. Rahvuskonfliktide oht suutmatusest ühitada eri rahvuste nõudmisi. 6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. 5.tund POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND JA SELLE ANALÜÜS SOTSIOLOOGILISTES TEOORIATES Daniel Bell´i "postindustriaalne ühiskond": kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris ja tootmispõhimõtetes: agraar- ja tööstussektor kahaneb, teenindussektor kasvab. Tööstusühiskonna arvuka keskpärase haridustasemega spetsialistide asemel on vaja kõrgkvalifitseeritud tööjõudu, levinud on kõrgtehnoloogiline ja teadusmahukas tootmine. Industriaal- ja postindustriaalse ühiskonna erinevused TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND
1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast 19. sajandil kujunenud tööstusühiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavõrd palju uusi jooni, et hakati rääkima uuest ühiskonnatüübist – postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sotsioloog Daniel Belli pakutud termin märgistas kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele olid omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku võimsuse hindamisel erinevatest
kes hoolitseks ja vastutaks igapäevase normaalse eluolu tagamise eest. Lenin püüdis marksismi rakendada Venemaa tingimustes. Ühiskonna uuenemine toimub sotsialistliku revolutsiooni kaudu. Revolutsioonis on põhiliseks võimu küsitlus. Ühiskonna uuendamises etendab üha suurenevat rolli subjektiivne tegur. Selle kujundaja ja organiseerija on partei. Poliitilises tegevuses tuleb maksimaalselt arvestada konkreetseid tingimusi erinevates maades (klassistruktuur, rahvuslik koosseis jne). Poliitikas on vaja kasutada rahvamasside omaloomingut ja arvamust (nõukogud kui riigivõim, loobumine sõjakommunismist ja uue majanduspoliitika rakendamine). Lenini sõnul kujutab poliitika endast osavõttu riigiasjadest, riigi tegevuse vormide, ülesannete ja olemuse määratlemist. Riigi sisu on aga selles, et ta on klassivägivalla instrument. Õigus tuleneb riigist ja teenib riiki. 5.Poliitika kui võimaluste kasutamise kunst?
erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, ehk teenindusühiskond oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism proletariaat e. palgatöölised kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest
ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. I. Tööstusühiskond (konveiertööstus, ratsionaalsus, bürokraatia, urbaniseerumine, meelelahutuse areng, ühiskonna sotsiaalne muutus linnas rohkem, maainimeste arv kahaneb) II. Postindustriaalne ühiskond kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millel on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. (teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti, teadus ja tehnoloogia on majanduses tähtsad, tööjõud spetsialistid, kõrgharidus, massimeedia, -tootmine, -kultuur) III. Infoühiskond arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus. IV
erinevate erakondade, kodanikuorganisatsioonide ja survegruppide vahel. populism (1) - erakonna tegutsemisstiil, mille eesmärgiks on rahva poolehoiu võitmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogia abiga positiivne õigus (2) - nn "õige õigus", mille lahendid peaksid olema head ja õiglased postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond (1) - kõrgeltarenenud tööstusühiskond, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud postmodernism (1) - vool nüüdisfilosoofias, mille kohaselt tänapäeva inimühiskonda iseloomustab väärtuste suhtelisus, kultuuriline pessimism ja nihilism primaarne sektor (2) - tooraine hankimisega tegelev majanduse sektor proletariaat e. palgatöölised (1) - kapitalistliku ühiskonna põhiklass, juriidiliselt vaba, kuid omandi ja kapitali puudumise tõttu majanduslikult sõltuv kodanlusest, ettevõtjatest
· Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond Infoühiskond on ühiskond kus info kogumine töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edualuseks majanduses ja muudel elualadel Teadmusühiskond · Teadmistepõhjaline ühiskond · Informatsiooni hankimine ja töötlemine
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem
b) neid finantseerivad pankurid; c) linna keskklass, kaotasid a) maa- aristokraatia ja b) käsitöölised o ühiskonna kihistumises o riigi ülesanded o valitsemisviis: demokraatia laienemine diktatuuride ja hõimkondliku valitsemise arvel Postindustriaalne ühiskond e. tööstusjärgne ühiskond on kõrgeltarenenud tööstusühiskond, millele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris Tööstusühiskonnas esmatähtis roll hankival (majanduse primaarne sektor) ja töötleval (majanduse sekundaarne sektor) tootmisel, mis tarvitasid rohkesti keskpärase kvalifikatsiooniga tööjõudu. Postindustriaalne tootmine asendas suure osa sellest masinatega ja robotitega, toimus teaduse- ja tehnoloogia revolutsioon ning kasutusele tulevad kõrgtehnoloogia ja teadusmahuka tootmise mõisted
Tekkis reaktsioonina merkantilismile, riigi liigsele kontrollile majanduse üle Ebapiisav sotsiaalsete ja majanduslike võimusuhetega arvestamine Vabaturg võib viia algsest ideest hoopis teiseks, võivad tekkida monopolid Tüüpilised laissez faire pretensioonid praktikas: vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid vajaduspõhine abi riigi poolt KARL MARX (1818-1883) klassistruktuur kui sotsiaalsete suhete "võti" Baas vs superstruktuur baas määrab ära iga ühiskonna iseloomu (tööline ehk proletariat, tootmisvahendid, omanik ehk omastab selle mida töölised, orjad, feodaalühiskond toodavad) superstruktuur ehk institutsioonid nagu riik, pere, haridus, kunst jne (valitseb ideoloogia) Superstruktuuri iseloomustab baas Igale ühiskonnale on iseloomulik polariseerumine klasside vahel,
moodustatud ja terviklikult korraldatud ühendus Organisatsiooni tunnused Eesmärgid Formaalne struktuur ja rollide jaotus, teadlikkus Koosneb vähemalt kahest inimesest Erandiks on ajutine organisatsioon (idufirma), millel ei pruugi kõiki nimetatud tunnuseid olla Organisatsiooni kontsptuaalne mudel Keskkond sisaldab sotsiaalset struktuuri, kultuuri, füüsilist struktuuri ja tehnoloogiat Keskkond Sotsiaalne sektor – klassistruktuur, demograafia, elustiilid, haridussüsteem, migratsioon Kultuurisektor – ajalugu, traditsioonid, väärtused, normid, uskumused Legaalne sektor – seadused ja legaalne praktika Poliitiline sektor – võimu jagamine ja poliitilised süsteemid (seaotud legaalse sektoriga) Majandussektor - turud, fiskaalsüsteem, pangasüsteem Tehnoloogiasektor – teaduse ja tehnika arengutase, innovatsioon
Nt K.Marx teooria: revolutsiooniline situatsioon lakkab siis kui sotsiaalsed klassid kaovad, Marxi poolt rõhutatud ebavõrdsus on tänaseni domineeriv kui vastuhakkude ja revolutsioonide tekitaja. Kaasaegsed tevolutsioonid on tekkinud aga mitte kapitalistlikes ühiskondades vaid agraarühiskondades väliste mõjutajate tulemusena. Sisemised mõjud on olnud pigen poliitilised, mitte majanduslikud. Lõpuks ei ole revolutsioonide tulemusena muutunud mitte ühiskonna klassistruktuur vaid poliitiline struktuur. 3. E. Durkheim usust (sakraarne, profaanne); Weber usust(prohvetid ja preestrid) Uskumused, nagu keel ja kõik teised sümbolisüsteemid põhinevad mõistatuslikul kokkuleppel sümbolite tähenduse suhtes. Teiseks väljendab kõikide uskumuste süsteemide sisu- ideed, jumaldatavad objektid, kasutatavad tseremooniad ja pühaks peetavad väärtused-uskujate ühist saatust.
institutsioone ja rollistruktuuri. KONFLIKTITEOORIA - ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 3. Sotsiaalse side tekkimise etapid 1. RUUMILINE KONTAKT - inimeste vahetu või kaudne kokkupuude, mis võimaldab teada saada üksteise omadustest 2. PSÜÜHILINE KONTAKT - huvi tekkimine teise inimese mingite omaduste vastu, vastastikuse huvi tekkimine 3. SOTSIAALNE KONTAKT - ühepoolse või vastastikuse huvi alusel asuvad inimesed vahetama esemeid ja tähendusi 4. SOTSIAALNE TOIMING - teadlik tegevusakt, mille eesmärgiks on muuta teis(t)e
Hoolitsemine väikelaste ja vanurite eest oli agraarühiskonnas pere ülesanne. Tööstusühiskonnas, kus elujõulised mehed ja naised läksid linna tööd otsima, kujunes peamiseks leibkonnatüübiks väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. postindustriaalne ühiskond - kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, millele oli omane kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kuivõrd postindustriaalne ühiskond on tööstus- ehk industriaalühiskonna jätk, iseloomustatakse seda sageli võrdluses tööstusühiskonnaga. Suurim nihe ühiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Majandusressursid hinnati ümber. Sellest tulenevalt lähtutakse riigi majandusliku
sissetulek ei suuda üldtunnustatud eesmärkide saavutamise mõttes konkureerida organiseeritud pahe ekspluateerimisega seotud suurte tuludega. Sellega on seotud 2 asjaolu: 1) Selline antisotsiaalne käitumine on teatud mõttes tingitud mõningatest üldtunnustatud eesmärkidest ja klassistruktuurist, millega kaasneb erinev vahendite kättesaadavus. Eesmärkide ja vahendite vahelise seose nõrkus ning klassistruktuur soodustavad sellistes gruppides antisotsiaalse käitumise suremat sagedust. 2) Allumise kasutamist piirab fakt, et üldtunnustatud eesmärkide poole liikumine üldtunnustatud teede kaudu (vastupidiselt saapapuhastajast miljonäriks ideoloogia kaitsmisele), on suhteliselt raske. Takistuseks on formaalse hariduse puudulikkus ning piiratud majanduslikud ressursid. Grupis eksisteerivate edustusstandardite
Sõltuv muutuja nõude puhtuse aste Sõltumatud muutujad: Veesurve Nõudepesuvahendite kvaliteet Nõudepesija kogemus Valgus Tunne ära sõltuv ja sõltumatu muutuja Uurime vanuse mõju inimeste ideoloogilistele eelistustele Uurime kuidas riigi demokraatlikkuse aste sõltub riigi SKP-st Uurime kuivõrd individualistlikud ja ilmalikud väärtused vormivad antud riigi poliitilist kultuuri Suletud klassistruktuur ja riigi kõrge majandusliku sõltuvus naaberriikidest on olulisteks eeldusteks, et riigis võiks puhkeda revolutsioon. Negatiivne meedikajatus viis Reformierakonna reitingu langustrendi. Lisaks mängis rolli ka Harta 12 tehtud kriitika valitsusparteide aadressil. Sõltumatud muutujad ja sõltuvad muutujad Sõltuv muutuja tööalased võimalused Sõltumatud muutujad: Rahvus Eesti keele oskus Kondakondsusestaatus
Kommunistlik HR: müüdid ja tegelikkus Müüdid: Seal polnud HR-i. Kõik said täpselt samapalju, valitses võrdsus. Riik oli heaolu põhipakkuja. Tegelikkus: korporatiivse HR jooned: Töökohapõhised heaoluprogrammid (Bismarcki pärand), Kolmepoolne otsustusmehhanism (kompartei+valitsus+a/ü). Sotsiaalfondid eraldiseisvad riigieelarvest. Ühiskondlik (tarbimisfond) kom. režiimi kollapsi mõju HR-le: Siirdeaja majandusreformidel oli fundamentaalne mõju heaolu pakkumisele, klassistruktuur paistakse segamini, suured varanduslõhed, uusrikkad, sinikraed suuremas vaesusriskis. Ettevõtete erastamine teeb võimatuks ettevõtete sotsiaalteenused (elamufond, lastehoid, taastusravi, esmatasandi tervishoid). Elamumajanduse erastamine tõstab rängalt kodukulusid. Tööpuudus, mida varem ei tuntud (ja millega toimetulekuks polnud poliitikat). Postkom. “heaolumaailm” täna: 1. Catching-up countries 2. Anglo-saxon regimes 3. Failed regimes Üldine tulem: Postkom
Konfliktiteooria rõhutab konflikti olemasolu ja võimuerinevusi ühiskonnas. Ühiskond tekib ja muutub selle liikmete vahelise võitluse tulemusena ressursside kasutamise pärast. Stabiilsus tähendab alati kas tugevama poole domineerimist või jõudude tasakaalu. Selles sisaldub varjatud pinge, millest küpseb uus konflikt (võitlus rõhutute ja rõhujate vahel). Konflikti põhjusena nähakse eraomandust, võimusuhteid, ebavõrdsust. Ühiskonnas valitseb klassistruktuur, inimeste toimimine on mõjutatud klassiteadvusest. 25. 25. Mikrosotsioloogiline lähenemine: milles seisneb sümboolse interaktsiooni teooria põhiolemus? Mikrosotsioloogiline, põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõtestavad ja annavad tähendusi igapäevaelu sündmustele. Järeldusi tehakse üksikult üldisele. Sümboolne interaktsioon: kuidas inimesed mõistavad oma maailma, mõjutavad üksteist ja määratlevad seda, kes nad on ja mida nad ühiskonnas teevad?
· Venemaa 1830. aastatest kuni 1920. aastate lõpuni. · Eesti alates 1820. aastatest. o Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond TÖÖSTUSÜHISKONNALE JÄRGNENUD ÜHISKONNA ARENGUFAAS, MIDA ISELOOMUSTAVAD KÕRGTEHNOLOOGIA MASSILINE KASUTAMINE, PAINDLIK SOTSIAALNE STRUKTUUR, TEENINDUSSEKTORIS HÕIVATUTE ÜLEKAAL JA TEHNOLOOGILINE MASSIKULTUUR. Kujunes 20. sajandi viimaseks veerandiks, lisaks eelpoolmainitule eristas seda kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Suurim muutus oli teenindussektoris hõivatute osatähtsuse kiire kasv hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures teaduse ja tehnoloogia osatähtsust majanduses. Tööstustööliste asemel vajati haritud spetsialiste. Kujunes keskklass kõrge kvalifikatsiooni ning kindla ja suhteliselt kõrge sissetulekuga
annaabi.ee 
