Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Sisemajanduslik kogutoodang (SKP) ... ... on ühelt poolt ... on teisest küljest aga ka töötajate ja
.....................................................18 LOENG 16 MAKSEBILANSS................................................................................. 19 LOENG 17 TÖÖTURG JA TÖÖPUUDUS.................................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A. Smith (klassikaline majandusteooria) 1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus
3. Ainult raha abil saab majanduslikke protsesse mõjutada Milton Friedman (monetaristide esindaja) 4. Halb informeeritus võib viia kogu turu kokkuvarisemiseni või Joseph E. Stiglietz muuta selle madala kvaliteediga kauba ringiks 5. Majandus on oma olemuselt põhiliselt ebastabiilne John Maynard Keynes 2.Klassikaline majandusteooria: 1.kohaselt saavutatakse majanduses tasakaal tänu turumajanduses toimuvale konkurentsile; 2.eeldab turgude iseregulatsioonivõimet ja ei pea eriti tõenäolisteks majanduskriiside pikaajalist kestmist 3.peab oluliseks tööturu protsesside juhtimist riigi poolt 4.eeldab riigi aktiivset sekkumist majandustegevusse tagamaks tasakaalu majanduses 5.peab tööpuuduse peamiseks põhjuse kõrget palga taset ja töötajate tõrksust olla valmis
Makroökonoomika sissejuhatus Äritsüklid: a. on põhjustatud intressimäärade tõusust b. on põhjustatud negatiivsest seosest reaalse kogutoodangu ja hinnataseme vahel c. avalduvad majanduses vahelduvate langus ja tõusuperioodidena d. on põhjustatud tehnoloogia arengust Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: a. majanduse kaitsepühak on Bonefacius b. nii monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks c. majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks d. majanduses peaksid toimima ainult puhtad turusuhted J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: a. 1970 – ndate aastate stagflatsioonile b. välisteguritest tingitud äritsüklite teooriale c
Valitsuse ostude alla arvatakse ka valitsuse investeeringud. Välisturg. Neljanda komponendi SKP-st kulude meetodil moodustavad väliskaubandusele tehtud kulutused. SKP mõõtmisel võetakse arvesse ekspordi ja impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt
äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? Lembit Viilup PhD IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) 25%- ni; e) 30%- ni. ni 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) uusklassikalise koolkonna esindajad; b) keynsliku koolkonna esindajad;
Teema 1 Hindelised testid 1. Deflatsioon ilmneb kui: üldine hinnatase alaneb 2. Kui firma müüb oma kaubavarusid (ladustatud tooteid), siis SKP: ei muutu 3. Vältimaks korduvat arvestust võetakse SKP arvutamisel arvesse ainult: lõpptoodang 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalene SKP deflaator suureneb liigikaudu 2 protsenti. 5. Sisemajanduse puhasprodukt SPP võrdub SKP: miinus amortisatsioon 6. Vastavalt ILO määratlusele ei kuulu tööjõu hulka: õppimas või täiendõppel olevad isikud, heitunud, koduperenaised 7. RKP arvestamise aluseks on tootmistegurite omanduse põhimõte,lähtutakse residentide majandustegevusest nii riigi majandusterritooriumil kui välismaal. SKP
· RKT rahvamajanduse kogutoodang · GNI gross national income (=RKP) (Neil on siiski ka väike sisuline erinevus, pole päris sünonüüm) =KRT kogurahvatulu GNI = RKP + NCI (net capital inflow) intressid, dividendid · Eestis GNI = 87,4 % SKP-st · Suletud majanduses RKP = SKP · Avatud majanduses RKP = SKP + NFP · NFP (net factor payments) rahvusvaheliste tegurimaksete puhasväärtus Nominaalne ja reaalne SKP · Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades · Reaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust võrreldavates (baasaasta) hindades · SKP deflaator (SKPNOM/SKPREAL)*100% SKP tulude meetodil · Rahvatulu (RT) on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu RT = palk + rent + intress + kasum SKP = RT + amortisatsioon + kaudsed maksud SKP kulude (tarbimise meetodil) · Isiklik tarbimine (majapidamised) · Investeeringud (ettevõtted) a. Masinad ja seadmed
D IT Kolledz Ülevaade majandusliku mõtte arengust Adam S Ad Smith ith JJohn h MMaynard dKKeynes 05.06.1723- 17.07.1790 05.06.1883-21.04.1946 23 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz A. Smith (klassikaline majandusteooria) Tänapäeval peetakse 1. Parim majanduskeskkond edasiviivaks jõuks inimeste omakasu ja turujõudude puudust Puudus ei ole puudust. vastastikkune mõju. vaesus. 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3 Konkurents 3. Konk rents hoiab hinnad tootmiskuludele tootmisk l dele lähedal. lähedal 4. Riik ei sekku majandusse
reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate ostmine ettevõtete kulutused uuele sisseseadele ning uusehitustele kodumajapidamiste kulutused uuselamuehitusele,
KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE JA MAJANDUSKASV................................3 1.1. SKP olemus .....................................................................................................3 1.2. SKP arvutamise meetodid................................................................................3 1.3. SKP puudused .................................................................................................6 1.4. Reaalne ja nominaalne SKP .............................................................................7 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive..............................................................................8 1.6. Majanduskasv..................................................................................................8 2. KOGUPRODUKTI MÄÄRAMINE ..................................................................11 2.1 Multiplikaatori mudeli olemus
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade
kujutis, mida kasutatakse mitmesuguste võimalikke muudatuste toime uurimiseks ja mis sisaldab ainult olulisi üksikasju ja seoseid (näiteks TVK mudel). o Mudelite koostamisel tihti kasutatakse ceteris paribus`e (muudel võrdsetel tingimustel) eeldust. Vastavalt sellele oletusele eeldatakse, et kõik teised muutujad (v.a) uuritav muutuja on konstantsed. · Majandusteooria tegeleb majandusmudelite väljaarendamisega ja kujutab endast majandusmudelite kogumit. · Majandusanalüüs on vajalik majandusmudelite ja majandusteooriate väljatöötamiseks. o Analüüsi keeled: Verbaalne (definitsioonid - seisukohad aruanded) Graafiline (tabelid) Matemaatiline (valemid) · Positivistliku analüüsi põhiküsimus on, kuidas majandus toimib. Positivistlik analüüs
andmed on raskesti kättesaadavad. (makroökonoomikas on vajalikud andmed majanduse koondnäitajate kohtastatistikaasutuste abil kerge leida inflatsioon, tööpuudus, majanduskasv jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg. Graafiline parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa. Matemaatiline kui leitud seaduspärasusi soovitakse ka statistiliste andmete abil kontrollida, nt q=200/p 1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused
G- avaliku sektori tarbimiskulutused (suurendada võimalik, kui tõstame makse) X (eksport) / kui suudame eksporti suurendada, siis meie heaolu suureneb) M (import) / mida suurem on import, seda väiksem on meie heaolu) netoeksport. SKP prognoosimine Valitsus alustab eelarveotsuste ettevalmistamist alati SKP prognoosimisest Alus riigieelarve koostamisel Nominaalne ja reaalne SKP Nominaalne SKP- jooksvate aasta hindades Reaalne SKP- püsivates hindades, nominaalne SKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga (aitab hinnata, kas majandus on kasvanud/kahanenud) SKP deflaator = nominaalne SKP/reaalne SKP x 100 SKP deflaator annab informatsiooni, kuidas muutub majanduses üldine hinnatase Majanduskasv Reaalse SKP protsendilist muutust nimetatakse majanduskasvuks Majanduskasv= reaalne SKPt reaalne SKP t-1 /reaalne SKPt-1 x 100% SKP elaniku kohta Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse näitajat SKP ühe elaniku kohta.
Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Need on kaks lähenemisviisi sama uurimisobjekti teaduslikuks käsitlemiseks. Majandusteooria tundmaõppimist alustatakse tavaliselt mikroökonoomilise majanduskäsitusega tutvumisest. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksiksubjektist lähtuv käsitlusviis. Mikroökonoomikas esile tulevaid seaduspärasusi on empiiriliselt rakse kontrollida. Makroökonoomika lähtepunktiks on rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmise ja majandussektorite seoste problemaatika.
kolme juures. Kuna uurime kodumaist toodangut, siis ei arvesta teistes riikides toodetud kaupu ja lahutatakse. Nüüd saame kuludest lähtuvalt RKP: RKP = T + I + V + (E - I )= T + I + V + Ep 6.5 Mida mõõdab ja mida ei mõõda RKP RKP mõõdab: majandustegevuse ulatust väärtuseliselt. Eristatakse: nominaalset RKP-d aasta jooksul toodetud kaubad ja teenused jooksvates hindades; reaalset RKP-d näitab RKP-d püsivates hindades, s.t nominaalne RKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Nominaalne RKP X 100 = RKP DEFLAATOR Reaalne RKP Vastus annab meile hinnatõusu ja seda kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel. lõpptoodangut soovides teada saada majanduse kogu tootmismahtu, tuleb hoiduda korduvarvestustest. Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul tavaliselt 1 aasta. RKP ühe elaniku kohta, kui jagame loodud RKP antud riigi rahvaarvuga. RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid. N
turuhindades(jooksevhindades). Majanduses tuleb ette olukordi, kus tegelikult ei olegi toodang riigis kasvanud, aga koguväärtus turuhindades arvutatuna on tunduvalt suurenenud, see oli tegelikult tingitud kaupade hindade tõusust. Reaalne SKP on niisugune näitaja, mis arvestab sellega. Reaalse SKP väärtuse saamiseks jagatakse nominaalse SKP väärtus SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks (tähendab , et on elimineeritud hinnatõusu mõju). Lahutades SKP-st amortisatsiooni, saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP): NDP = SKP - D , kus D on amortisatsioon SKP-d hinnatakse jooksev- või püsivhindades. Püsivhindades arvutatu võimaldab võrrelda erinevaid perioode. Püsivhindade aluseks on võetud 1995.a. keskmised hinnad. Jooksevhindades arvutatu sobib mingi perioodi mitmesuguste struktuuri- ja suhtnäitajate arvutamiseks. 3.Sisemajanduse koguprodukti arvutamine 3.1
Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste tootmiseks kasutada:haritav maa;maavarad;matsad;veeressursid;kliima Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud vahendeid, mis on loodud varasema majandustegevuse käigus:tootmisvahendid;tootmishooned;masinad;seadmed;materjalid Finantskapital- Finantskapital ei kujuta endast klassikalise majandusteooria kohaselt majandusressurssi Postivistlik ja normatiivne analüüs Positivistliku majandusanalüüsiga on tegemist, kui majandusteadlased kirjeldavad majandust ja konstrueerivad mudeleid, mis võimaldavad prognoosida võimalikke muudatusi majanduskeskkonnas. Normatiivse majandusanalüüsiga on tegemist juhul kui majandusteadlased hindavad alternatiivseid majanduspoliitilisi otsuseid ning võimalikke tulusid ja kulusid, mida need otsused kaasa toovad. Majandusanalüüsi vahendid
äriühingud riigile esitada vaid e-arveid ning riik omakorda kohustub samaks ajaks looma e-arvlemiseks sobiva internetikeskkonna. Võtab eesmärgiks, et riigihanke 35 pakkumisi saab esitada ainult elektrooniliselt; Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Seminari teoreetilised küsimused 1. Millised on makroökonoomika eesmärgid? 2 Mida 2. Mid uurib ib makroökonoomika? k ök ik ? 3. Mille poolest erineb klassikalise makroökonoomika ja Keynesi j majandusteooria? 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. Suure Depressiooni ajal tõusis töötuse määr 1933 aastaks, mis USAs oli 1929 aastal 3,2 % kuni: a) 10% - ni; b) 15% - ni; c) 20%- ni; d) d) 25%- 25%- ni; ni; e)) 30%- % ni. 5. Turgude iseregulatsiooni võimele, mis viiks tööjõu täishõivele ja tagaks makroökonoomilise tasakaalu loodavad: a) a) uusklassikalise uusklassikalise koolkonna
pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et väiksema kiirusega. HINNAINDEKS- jooksva aasta ostukorvi maksumus/baasaasta ostukorvi maksumus. Tarbijahinnaindeksit arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutmise kaudu. RKT DEFLAATOR on RKT hinnaindeks väljendab protsentuaalselt nominaalse RKT suhet reaalsesse. TÖÖTUS Töötuse liigid: Hõõrdetööstus e. friktsionaalne töötus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega. Peetakse vabatahtlikuks töötuseks. Struktuurne töötus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavusest tööjõu pakkumisele. Tsükliline töötus esineb majanduse langusfaasis, kui ainult osaliselt koormatud
ning saadud lihtsustatud mudeli tulemuste tõlgendamisel sellega arvestada. 2. Mida tähendab ja miks kasutatakse ceteris paribus printsiipi. Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks. 3. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Selgitage erinevate väljendusviiside eeliseid ja võimalikke puudusi. Verbaalne esitusviis- on majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida mõisted, mida järgnvalt kasutatakse. Puudus: mitmetel mõistetel on on tavaelus ja majandusteoorias erinev tähendus. Graafiline kirjeldusviis- kahe muutuja- hinna ja koguse- seost kujutatakse kahemõõtmelises teljestikus. Graafikud esitatakse sageli seoste üldkuju esitavate skeemidena, pööramata tähelepanu seose täpsele matemaatilisele kujule ning telgede mõõtkavale
lahutatakse. Nüüd saame kuludest lähtuvalt RKP: RKP = T + I + V + (E - I )= T + I + V + Ep 6.5 MIDA RKP MÕÕDAB; MIDA EI MÕÕDA? RKP mõõdab: 1) majandustegevuse ulatust väärtuseliselt. 22 Eristatakse: · nominaalset RKP-d aasta jooksul toodetud kaubad ja teenused jooksvates hindades; · reaalset RKP-d näitab RKP-d püsivates hindades, s.t nominaalne RKP on korrigeeritud baasaasta hinnaindeksiga. Nomin. RKP/ Reaalne RKP* 100 = RKP DEFLAATOR Vastus annab meile hinnatõusu ja seda kasutatakse inflatsiooni mõõtmisel. 2) lõpptoodangut soovides teada saada majanduse kogu tootmismahtu, tuleb hoiduda korduvarvestustest. 3) Ühiskonna tootmismahtu kindlal ajavahemikul tavaliselt 1 aasta. 4) RKP ühe elaniku kohta, kui jagame loodud RKP antud riigi rahvaarvuga. RKP ei mõõda: 1) negatiivseid välismõjusid
Need kaks muutujat on omavahel korreleeruvad ehk siis nende mõlema väärtuse muudatused sõltuvad teineteisest. Kuid korrelatsioon ei tähenda veel põhjuslikke seoseid. Analüüsimaks, miks ühe muutuja väärtus muutub teise muutuja väärtuse muutudes, vajatakse teoreetilisi eelteadmisi, sest ilma teooriat tundmata ei ole võimalik kogutud majanduslikke fakte analüüsida ja pädevaid järeldusi teha. Teooria annab loogilise struktuuri muutujate korrastamiseks ja analüüsimiseks. Majandusteooria eesmärgiks on seletada majanduslike muutujate ja nähtuste omavahelisi seoseid. Teooria sisaldab kolme komponenti: 1) definitsioonid, mida antud teoorias kasutatakse 2) eeldused, mis tingimustel üks või teine teooria on rakendatav 3) hüpoteesid, mis väljendavad nende majandusnähtuste vahelisi seoseid, mida teooria uurib Definitsioonid esitavad defineeritava mõiste või seose kõige olulisemad aspektid. Näiteks nõudlusseadust
Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat
parimale võimalikule kasutamisele ja hüviste optimaalsele valikule. Selleks, et mõista kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ja teha parim otsus kaupade ja teenuste tarbimise osas peame teadma, kuidas jaotuvad ressursid ja hüvised ning kuidas kujuneb majanduslik tasakaal. Inimeste piiramatute vajaduste rahuldamine ressursside piiratuse tingimuses toobki endaga kaasa majandustegevuse ehk majandamise. Majandusteooria omakorda on õpetus sellest, et kuidas inimesed kasutavad oma piiratud ressursse, et rahuldada tekkinud vajadusi. Eelpool mainitud seitse suurt küsimust on mõned näited kõige olulisematest probleemidest millega majandusteooria tegeleb. 1.1 Valik Kui meil ei ole võimalik saada kõike mida me tahame, peame me valima olemasolevate alternatiivide vahel. Tõsiasi et hüviseid on alati liiga vähe järjest kasvavate vajaduste rahuldamiseks sunnib meid valima. Seetõttu ongi
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA ÕPPEMATERJAL Koostas Paavo Kaimre TARTU 2016 1 SISSEJUHATUS AINEKURSUSESSE LOODUSVARADE MAJANDAMISE ÖKONOOMIKA 5 Loodusvarade majandamise ning keskkonnaökonoomika ajalugu 10 Loodusvarade ja keskkonna majandusteaduslik käsitlemine 12 1. TOOTMISKULUD. KULUDE LIIGITAMINE 15 1.Tootmiskulud ja mittetootmiskulud 15 2. Lühi- ja pikaajalised kulud 16 3. Otsekulud ja kaudkulud 16 4. Muutuvkulud ja püsikulud 16 5. Juhitavad ja juhitamatud kulud 16 2. LOODUSVARAD JA MAJANDUS. JÄTKUSUUTLIK ARENG. 20 Majanduse ja keskkonna vahelised seosed
ressursside parimale võimalikule kasutamisele ja hüviste optimaalsele valikule. Selleks, et mõista, kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ja teha parim otsus kaupade ja teenuste tarbimise osas peame teadma, kuidas jaotuvad ressursid ja hüvised ning kuidas kujuneb majanduslik tasakaal. Inimeste piiramatute vajaduste rahuldamine ressursside piiratuse tingimuses toobki endaga kaasa majandustegevuse ehk majandamise. Majandusteooria omakorda on õpetus sellest, kuidas inimesed kasutavad oma piiratud ressursse, et rahuldada tekkinud vajadusi. Eelpool mainitud seitse suurt küsimust on mõned näited kõige olulisematest probleemidest millega majandusteooria tegeleb. 2 1.2. Valik Kui meil ei ole võimalik saada kõike, mida me tahame, peame me valima olemasolevate alternatiivide vahel
Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. 18. Rahaturu tasakaal: raha nõudmine ja pakkumine Rahaturu tasakaalu määravad rahanõudmise ja rahapakkumise kokkulangemine. Rahanõudmise ja rahapakkumise kujunemise vahel on oluline erinevus nõutakse reaalset raha, kaudselt nõutakse ju mitte raha vaid asju, mida raha eest osta saab ja nii suureneb koos hinnatasemega ka nõutav rahakogus. Kas ka spekulatsioonimotiivil .... Samas on rahapakkumine nominaalne keskpank on väljastanud teatud (nominaalse) koguse rahatähti, ka rahavõimendi võimendab vaid sama nominaalset kogust. Seega raha nõudmine sõltub hinnatasemest, raha pakkumine ei sõltu. Uue tasakaalu saavutamiseks on neli teed esiteks hinnataseme tõus, mis suurendab nominaalse raha nõudlust; teiseks intressimäära langus, mis samuti suurendabraha nõudlust, kuid hinnatase jääb samaks; sissetuleku tõus, mis
EESTI-AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA JUHTIMISE ALUSED Konspekt Koostaja: Ain Karjus 2012/2013. õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid 8 1.1.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
