50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sikike
Õppematerjali autor
Saksofon Mis on saksofon ? Saksofon on puhkpuupill, mille konstrueeris belglane Adlophe Sax 19. sajandi keskel klarneti eeskujul. Saksofoni kasutatakse rohkem soolo- kui orkestripillina. Saksofon Saksofon on instrument, mis ei oma aastasadade pikkust kujunemislugu. Tema leiutamine Adolph Saxi poolt on aga sedavõrd märkimisväärne fakt, et peaaegu kõik käsitlevate kogude autorid on pidanud vajalikuks sellest mõne sõna kirja panna. Saksofoni hind Alto Saxophone P.Weingrill Eb proffessional Alto Saxophone Needle springs Articulated left hand table Natural cork Original mother-of-pearl HIND: 25900 Kasutatud kirjandus ://et.wikipedia.org/wiki/Saksofon http://www.hot.ee/saksofon/saxist.html http://http://www.youtube.com/watch? v=ekvYqGMUGtE The Pink Panther - Saxophone Quartet LaDoS Tänan, et kuulasite
Tabasalu Ühisgümnaasium Robin Nurk Saksofon läbi aegade Uurimistöö Juhendaja: Kristi Bauman Tabasalu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Saksofon on leiutatud Adolphe Sax-i poolt kuupäeval 28.06.1846. Esmane saksofoni kasutuselevõtt toimus sõjaväeorkestrites. Saksofoni algne populaarsus tuli Prantsusmaa jalaväeorkestrist, kus oli seda kuulda. Saksofon on puupuhkpill. Puupuhkpill kujutab endast aukude ja klappidega toru. Heli tekitatakse puhumise teel. Tavaliselt on saksofon valmistatud messingust, sellel on 18-21 kõlaava, mis on kõik klappidega juhitavad ja mille suurus järkjärguliselt kasvab. Saksofoniperekonnas on 6 saksofoni liiki. 21. sajandil tuuakse ikka veel saksofoni uusi mudeleid välja, aga neil on vaid pisikesed muudatused. Valisin selle teema, sest olen vanaisa juures näinud vana saksofoni, aga sellega enam
Referaat Dzäss Silver Alex Kelder Tallinna Reaalkool 9a klass 1. Mai 2012 a Sisukord: Sissejuhatus ................................................ 3 lk Dzäss Eestis ................................................ 4-7 lk Dzässi tuntumad inimesed .............................. 8-10 lk Dzässis kasutatavad pillid ............................ 11-12 lk Kasutatud materjalid .................................. 13 lk Sissejuhatus: Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika on nüüdismuusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa muusikapärimuse vastastikuse mõjul. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist, spirituaalidest ja minstrelite muusik
JAZZMUUSIKA AJALUGU Table of Contents 1 EESSÕNA See või teine muusik, keda me käsitleme on oma arengus teatud punktis. Tegelikult pole aga inimese elu mitte punkt vaid joon, punktide jada. Kuid korraga on haaratav vaid üks punkt mingi mängu viis või konkreetne grupp, kuhu muusik kuulub. Alati on tahetud muusikuid nii nende endi kui ka kriitikute poolt kuhugi liigitada. Kuid kindel muusik ei pruugi oma eluaja jooksul jääda vaid ühte gruppi või stiili. Toogem näiteks topetist Miles Davis'e, kes alustas bebop'iga ja lõpetas fusion`i ning hip-hop`iga. Enne surma küsiti temalt, et mida te veel tahaksite teha, siis olevat hr. Davis vastanud, et sooviks hakata DJ'ks. Ükski muusika stiil ei ole muusikuid endid kammitsenud ega kinni hoidnud. Eksisteerinud on pigem nende barjääride lõhkumine. Bebop'I kuningas ja nõ selle looja alt-saksofonist Charlie Parker ei arvanud, et bebop on see õige sõna iseloomustamas seda, mida siis tol ajal mängiti. Tem
1) Orjade töölaulud Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika saksofon tegi liiga kõva häält, kõvemat kui metsasarv ning pill vajus unustusse 50 aastaks. 3) Blues Korneti, klarneti ja trombooni selge ning jõulise tooni kõrval jäid esimeste saksofonistide arglikud 4) Puhkpillimuusika
eeletu tem po ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevad probleemid. Saanud tõukeSouth Side'ijazzielust,hakkasid noored valged keskkooli-ja kolledziõpilased, asjaarmastajad ning professionaalsed muusikud arendama seda, mida on hakatud kutsuma "chicagostiiliks".New orleansistiiliimiteerimineeritieiõnnestunud,kuid see-eest tekkis midagi uut-"chicago stiil".G rupp koolipoisseasutasansam bli"Austin High School Gang", mis sai andekate noorte taimelavaks. Alles nüüd hakkab tähtsust võitma saksofon, mida paljude hulgas peetakse jazzi kehatuseks. Teiste seas kerkis esile tenorsaksofonist Bud Freeman, esimene jazzisuuruste ritta tõusnud valge saksofonist. Esimeseks silmapaistvaks valgeks kornetistiks sai Bix (Leon) Beiderbecke (1903- 1931). Tema mängustiil oli täiesti erinev Louis Armstrongi omast. New orleansile iseloomulik meloodiaküllus oli peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad paralleelselt. Siitpeale hakkab soolo tähtsus jazzis pidevalt kasvama
ART- rock Traditsiooniline nii pillides kui seadetes. Muusika põhineb tavalisel laulustruktuuril. Surf rock. 60. Ameerika lääne osas pop rokkmuusikastiil Kuldaeg 61-64. Hilisematele stiilidele m]ju avaldav. Surfkultuur on üks subkultuure. Selle tarbijateks kõrgema palgalised keskklassi mehed. Mitte eriti populaarne subkultuur sai hoo sisse kui tuli müügile odav lainelaud. Surfrock algselt instrumentaalmuusika. Peamine meloodi instrument kitarr, saksofon. Mõjutused blues. Kantri, rock n roll ja ka keskaasia muusikast. 1 esimesi artiste Dick Dale. Isa Poolakas, ema Liibanonist. Kasutab tuupilist kitarrikõla. Saundi eripära on rohke kaja ja 1 sama nooti mängitakse kiiresti Tuntuim lugu Miserlou, aastast 62 Esimene surfrocki pala Dick Dale Lets go trippin 1961 Miserlou sai grammy ja see lugu on Pulp Fictionis. Teised artistid ja hittlood Surfaris- " Wipe Out" Chantays- "Pipeline" Beach boys, loodi 61. Californias
Alates 2000. aastatest kasutakse väljendit rythm and blues asemel peaaegu alati lühendit R&B. Peamiselt kannab seda nime kaasaegne R&B, mis on klassikalse rythm and bluesi ja hip-hopi segu. Eelnimetatud stiil tekkis diskomuusika võidukäigu lõppemisel 1980. aastatel. Terminit on kasutatud ka rythm and bass (ingl k rütm ja bass) muusikale viitamiseks. Klassikalises Rythm and Blues stiili viljelevas bändis oli tavaliselt klaver, üks või kaks kitarri, basskitarri, trummid ja saksofon. Lugusid harjutati, kuni neid on võimalik laval täiesti pingutusteta ette kanda. Vahel kasutatati taustalauljaid. Lihtsad korduvad osad lõimusid, luues liikuvuse ja rütmilisuse, mille koosmõjul tekkis mahe ja tihti hüpnootiline tekstuur. Samal ajal ei rõhutatud mitte ühtegi heli. Solist laulis hingeliselt, kuid püsis laval rahulik ja kontrollitud. Bändid kandsid laval ülikondasid või isegi mundreid. (Wikipedia)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid