Leidsid 26 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klaasimaailm ehituses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
klaasid, ioon, paketi, klaaspaketi, alumiinium, isolatsioon, lamineeritud, 2017, soojajuhtivus, klaasil, gaas, kirgas, võrgumaterjal, available, ioonid, akende, päikesekaitse, röntgen, 2016, klaasile, privaatsus, soojajuhtivuse, õhuvahe, tavalisel, turva, armeeritud, liist, sulamispunkt, arhitektuur, vaheseinad, tuppa, nurkades, disain, avatäited................................................................3 1. KLAASIST ÜLDISELT...................................................................................................................4 1.1. Klaasi omadused........................................................................................................................4 2. KLAASI LIIGID..............................................................................................................................5 2.1. Kirgas klaas...............................................................................................................................5 2.2. Eriti kirgas klaas........................................................................................................................6 2.3. Karastatud klaas.........................................................................................................................6 2.4. Lamineeritud klaas.............................................
Klaasi kombineeritakse tihti betooni, metalli või puiduga. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. [1] Klaaside omadustest ja kasutusaladest lähtuvalt võib neid liigitada järgmiselt: kirgas float-klaas, jääklaas, toonitud klaas, musterklaasid, matistatud klaas, sardklaas, selektiivklaas, päikesekaitseklaas, karastatud klaas, lamineeritud klaas, 4 tuldtõkestavad klaasid ja isepuhastuv klaas. 5 1.1
............................................................. 2.3.Klaasi lamineerimine........................................................................................................ 2.4.Klaasi painutamine............................................................................................................ 2.5.Klaasi taustvärvimine........................................................................................................ 3.Erinevad klaasid....................................................................................................................... 3.1.Tavaline klaas.................................................................................................................... 3.2.Kirgas klaas..................................................................................................................... 3.3.Päiksekaitseklaasid..........................................................
.............................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................3 Klaasi funktsioonid ja omadused ........................................................3 Klaasi tootmine....................................................................................4 Klaasi töötlemine.................................................................................5 Erinevad klaasid..................................................................................7 Kasutatud kirjandus............................................................................12 Sissejuhatus Klaas on eriline materjal, mille kasutusvaldkond on väga lai ning seda oma erinevate omaduste tõttu. Klaas on läbipaistev, suhteliselt tugev, raskesti kuluv, oluliselt inertne ja bioloogiliselt mitteaktiivne materjal, mistõttu saab temast kujundada siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu.
Pärast seda, kui klaas on võtnud vormi kuju, algab jahutusprotsess, mis viiakse läbi võimalikult aeglaselt, vältimaks sisepingete ja liiga suurte deformatsioonide tekkimist klaasi pinnal. Viimistlusprotsess tuleb teostada enne klaasi painutamist. [4] 7. Klaasi taustvärvimine Tänapeva tehnoloogia võimaldab katta klaasi erinevates toonides- klaasile saab anda nii värvilise läike kui ka mati pinna. Baasklaasiks võib olla nii kirgas kui ka masstoonitud klaas. Taustvärvitud klaasi näol on tegemist karastatatud klaasiga, mis tähendab, et seda klaasi hiljem enam töödelda ei ole võimalik. Värvikate põletatakse klaasi karastusprotsessi käigus osaliselt klaasi pinna sisse, mis muudab klaasi äärmiselt vastupidavaks ilmastiku ja mehaaniliste vigastuste suhtes. [4] 2. ERINEVAD KLAASID 8. Tavaline klaas Tavalist (Float-klaas, ehitusklaas) aknaklaasi valmistatakse liivast, soodast ja kalgist. Antud
.....................................8 3.7 Klaaspõrandad .......................................................................................................................8 3.8 Klaasist varikatused ...............................................................................................................9 3.9 Klaasfassaadid .......................................................................................................................9 4. ERINEVAD KLAASID .............................................................................................................10 4.1 Tavaline klaas ......................................................................................................................10 4.2 Päikest hülgavad klaasid ......................................................................................................10 4.3 Isepuhastuvad klaasid ...........................................................
.................................14 2.1 Tavaline klaas...........................................................................................................................14 2.2Energiasäästuklaas.....................................................................................................................14 2.3Isepuhastuv klaas.......................................................................................................................15 2.4Müra summutavad klaasid.........................................................................................................16 2.4.1Klaaside mõju heliisolatsioonile.........................................................................................16 2.5Päikesekaitseklaasid..................................................................................................................16 2.6Pindkaetud päikesekaitseklaasid.......................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond MYEo17 Marily Kaas AKNAMATERJALID Referaat Juhendaja Maire Kask Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1 LIIGITUS.....................................................................................................4 1.1 Raami materjal....................................................................................4 1.1.1 PVC aknad.....................................................................................4 1.1.2 Puitakanad......................
9 1.2 Klaasi kasutamine Klaasi kasutatakse arhitektuuris, skulptuuride, kujude juures, klaasist tehakse latte, vardaid, torusid, plaate, plokke jmt. Klaasi kombineeritakse tihti betooni, metalli või puiduga. Peegeldav või mittepeegeldav klaaspind, värvide mäng, geomeetriline või figuratiivne disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda.10 Klaasist valmistati Tallinnasse Vabaduse väljaku äärde püstitatud Vabadussammas [26.12.07]. 7 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm 8 http://www.annaabi.ee/klaas-m2671.html 9 http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Klaas.htm 10 https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised-materjalid
Puhumist saab kasutada ainult materjalide puhul, millel on teatud temperatuurivahemikus plastsed omadused – puhutakse kuumalt ja lastakse jahtuda, et säiliks puhumisega antud kuju. Puhumisega samalaadne võte on klaastoru venitamine ja painutamine. Mõne millimeetri jämeduse klaastoruga on seda gaasipõleti leegis lihtne teha. Kuuma klaasi saab ka joota. Nii näiteks joodetakse veiniklaaside külge jalad ja kannudele kõrvad. Jootmiseks ei kõlba klaasid, mis vanamise või mitmekordse kuumutamise tõttu on hakanud kristalluma, sest nende voolavus on vähenendu. Nagu puhumist, nii on ka klaasi jootmist võimalik automatiseerida, kuigi see on märksa keerulisem. Kinnijootmise teel saab mitmesuguseid klaasnõusid ja aparatuuri osi välisõhust püsivalt ja hermeetliselt eraldada. Sedasi joodetakse kinni hõõglambipirne, kineskoope ja muid seadmeid. Klaasi sisse saab joota ka metalltraati. Siingi on esmatähtis paisumistegurite sobivus,
Värvus oleneb lisanditest, mida kasutatakse alljärgnevalt: · lisatakse sulamassile · õhuke värviline klaasimassi kiht piserdatakse klaasile puhumise käigus mitmekihiline klaas, · keraamilise pigmendiga kaetakse üks pind · maalimine (värvimine). Näiteks rauaoksiidid annavad klaasile roheka värvi. Peale värvi on värvilistel klaasidel ka muid selektiivseid omadusi: · Kollased ja pruunid klaasid võivad takistada bioloogilisi protsesse · Rohelised ja sinakasrohelised adsorbeerivad infrapunast kiirgust, seega koguvad endasse soojust, tõkestavad soojuskiirgust. · Hall klaas tõkestab nähtavat valgust. Tihedus. Tavalise ehitusklaasi tihedus on 2500 kg/m , üldiselt aga 2200-3000 kg/m klaasi koostisest 3 3 olenevalt. Optilised omadused.
nt pvc-plastmassid • Termoreaktiivsed- . NT polüesterplastmassid. Kui nad on ära kõvastunud, siis ei ole enma võimalik neidtöödelda, jäb järele liffimine v freesimine. • Elastomeerideks- tähtsaim on sünteetiline kumm, Plastmassitööstuse tähtsaim tooraineon etüleen, mida saadakse toornaftast vüi maagaasist. Plastmassid on iekustuvad, lisaks veel stabilisaatorid pidurdavad vananemist. Plastmasside omadused: • Kergus • Läbipaistvus • Isolatsioon • Vastupidavus • Keemiliselt vastupidav • Väike soojajuht • Väike elektrijuht Kasutamist mõjutavad: • Vananemine • Roomavus • Tuleohtlikkus • Madal temperatuuri ja ilmastikukindlus Plassmassid on keskmise tihedusega 900-1500kg/m3 kohta. Plastmassil on tulekindlsu väga väike, mis põledes eraldab kahjulikke gaase. Laseb valgust lbi 80-94%. Väga halvad elektrijuhid, siit tuleneb ka see, et sobivad hsti isolaatoriks
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmutustsüklite arvuga. Nõutav külmakindlus sõltub materjali kasutamise kohast; mida rohkem ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse. Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus ʎ (W/mk) .Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat. Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/®C kg) Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks.
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). [g/cm3] Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). [g/cm3, kg/m3] Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Materjal niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem aururõhust materjali pinnal. Kui materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta. Veeläbilaskvus sõltu
Erimass:materjali mahuühiku mass tihedas olekus( ilma poorideta). Org materj em 0,9..1,6 ja kividel 2,2..3,3, metall 2,7.. 7,8. Mahumass: ( tihedus) mahuühiku mass looduslikus olekus( koos pooridega). Poorsus:näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab
2. Ehitusmaterjalide termilised omadused 1) KÜLMAKINDLUS materjali omadus veega küllastunud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja tugevust kaotamata. Materjali külmakindlust iseloomustatakse külmatsüklite arvuga, mida ta talub kuni murenemistunnuste ilmumiseni või tugevuse märgatava languseni. Mida rohkem on materjal ilmastiku mõju all, seda suuremat külmakindlust talt nõutakse 2) SOOJAJUHTIVUS materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/m0C). Mida kergem ja poorsem on materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenepoorne materjal juhib soojust vähem kui jämepoorne. Niiskumisel materjali soojajuhtivus suureneb. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. Väikese soojajuhtivusega materjale nim SOOJAISOLATSIOONI materjalideks. 3) SOOJAMAHTUVUS materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat
· 05.05.2014 · Aurutiheduse mõiste on sarnane gaasitihedusele, ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes). · 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused- · Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. · Soojajuhtivus on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Soojajuhtivuse mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK), mis näitab soojusenergia hulka, mis voolab läbi materjali kuubi, serva pikkusega 1m, 1t jooksul, kui temperatuuride vahe kuubi vastaspindadel on 10C. Materjali soojajuhtivus sõltub peamiselt tema poorsusest. · Soojamahtuvus on materjali omadus soojenemisel salvestada endasse soojusenergiat.
8)Gaasitihedus-mtrjli omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühik-Pascal/ mm/Hg 9)Aurutihedus-mtrjli omadus endast auru läbi lasta. Mõõdetakse grammides. 2.Ehitusmaterjalide termilised omadused 1)Külmakindlus-mtrjli omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse kaotuseta. 2)Soojajuhtivus-mtrjli omadus juhtida soojust läbi enda. Mida kergem ja poorsem materjal, seda väiksem on tema soojajuhtivus. Niiskumisel mtrjli soojajuhtivus suureneb, kuna vee soojajuhtivus on suurem, kui õhul. Temperatuuri tõusuga soojajuhtivus suureneb. 3)Soojamahtuvus-mtrjli omadus soojenemisel endasse soojust salvestada. Jahtumisel annab selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud, väikese soojamahtuvusega on metallid. 4)Põlevus-mtjli põlevust iseloomustatakse süttivusega (põlevad ja mittepõlevad materjalid). Mittepõlev eh
2 19.3 22 19.4 19.5 19.6 19.7 19.8 20.0 20.1 20.2 20.3 20.4 23 20.5 20.7 20.8 20.9 21.0 21.1 21.3 21.4 21.5 21.6 24 21.7 21.9 22.0 22.1 22.2 22.4 22.5 22.6 22.8 22.9 25 23.0 23.1 23.3 23.4 23.5 23.7 23.8 23.9 24.1 24.2 Kriitiline suhteline niiskus: Korrosioon: teras RH60%, alumiinium: RH>75% Hallitus, puhas materjal, toatemperatuuril: RH>75%... 95 Puidumädanik RH 95…100% Põrandakatteliimid RH 90…95% Veeauru kondenseerumine RH 100% Hallituse kasvutingimused puidul Hallituse kasvu piir Viitaneni järgi: 100 %
Sisekliimat mõjutavad ka lemmikloomad. Võivad põhjustada allergiaid. Hoonete ohutus Piirdetarindite ja nende detailide ning kinnitite mehaaniline tugevus peab tagama hoone kasutajate ja hoonest möödujate turvalisuse. Hooneteosade lahtipääsemine peab olema välistatud ka juhuslike mõjude tõttu. 13 Ohutuks klaasiks võib lugeda klaase mis on karastatud, lamineeritud, karastatud ja lamineeritud klaasid. Müratõrje ja heliisolatsioon Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele. Müra kahjustav toime oleneb: heli intensiivsusest dB, hali sagedusest Hz, müra kestusest ja jaotusest, kumulatiivsest müraekspositsioonist. Müra ja vibratsioon võivad kahjustada närvisüsteemi, halvendada mälu, tähelepanuvõimet, põhjustada peavale jne.
............ 38 3.8. Puidu kuivatamine ............. 39 3.9. Puidust ehitusmaterjalid ............. 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1
Pragusid kipsplaatide vahel ja seinte nurkades väldib plaadivuukide ülekleepimine võrklindiga, nurkade täitmine elastse mastiksiga, värvkatte sarrustamine klaaskiudkangaga. Kivist massiivseinad Paekiviseinu paksusega 60 cm ehitati elamutele kuni möödunud sajandi alguseni, nende soojajuhtivus on kuni 1,85 W/m2 0K. Soojustamata tellisseinu paksusega 51 cm ehitati elamutele 1950-ndate lõpuni, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Kärgtellistest seinte soojajuhtivus on kuni 0,80 W/m2 0K. Gaasbetoonplokkidest seinu ehitati kuni 1990-ndate aastateni paksusega 30 cm, nende sooja- juhtivus on kuni 1,00 W/m2 0K. Gaasbetoon ei talu niiskuse ja külma koosmõju, sellepärast niiskuse eest kaitsmata seinad lagunevad suhteliselt kiiresti. Kõik eelpoolnimetatud seinad vajavad tänapäeval lisasoojustust, kusjuures see tuleb reeglina paigutada väljapoole. Soojustatud tellisseinad
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
annaabi.ee 
