Klaasist uksed Klaasmööbel 7 Klaasist trepid Peeglid 1.1.6 Ohutus ja turvalisus 1.1.6.1 Ohutud klaasid Kes meist ei ole saanud vigastada purunenud klaasi kildudega. Tänu sellele ebameeldivale kogemusele tunnetame me reaalselt klaasi ohtlikkust. Eriti ohtlikud on klaaspinnad kohtades, kus on võimalik inimese, eriti laste vahetu kokkupuude klaasiga klaasuksed, klaasvaheseinad, põrandani ulatuvad aknad, klaasmööbel, klaaspiirded, jne. Vältimaks inimeste vigastusi purunenud klaasi kildudega on võetud kasutusele nn. ohutud klaasid. Ohututeks klaasideks loetakse: -Termiliselt karastatud klaasid Klaasi purunemisel tekivad suhteliselt väikesed killud, millised ei kujuta märkimisväärset ohtu inimesele. -Lamineeritud klaasid Purunemisel säilitab lamineeritud klaas üldjuhul oma esialgse kuju (klaas ei kuku raamist välja) ja ei teki ka kilde
pärast põrandakatete paigaldamist. Siseviimistlus värvkatted tehakse kahes osas: krohv (kus vaja) pahtel krunt esimene värv. Eeldatakse, et raudbetoonelementidel ja kergvaheseintel tehakse ainult lauspahteldus, krohvimine on ainult kivist sahtidel, mis ei ole vooderdatud kipsplaatidega. Eeldatakse, et hoone sees viimaseks mustaks tööks on seinte lihvimine, ning enam suurt tolmu ei tekki. Siis kui esimene värv on paigaldatud, tehakse ripplaed, põrandad, klaasvaheseinad, siseuksed, piirded ja paigaldatakse santehnika. Pärast loetletud töid tehakse värvkatete teine osa värviparandused ja teine lõplik värvikiht. See on viimane ehitustöö, pärast tuleb lõppkoristus ja üleandmine. Siseviimistlustööd tehakse korraga esimesel ja teisel korrusel. Kolmas viimistletakse viimasena. Põrandakatete paigaldus pärast esimest värvikatet. Must ettevalmistustöö nagu põrandate lihvimine või põrandate tasandus tehakse tingimata enne seinte kruntimist.
annaabi.ee 
