disain, need on vaid mõned klaasi pakutavad võimalused, et luua kaasaegset ja kvaliteetset arhitektuuri. Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. [1] Klaaside omadustest ja kasutusaladest lähtuvalt võib neid liigitada järgmiselt: kirgas float-klaas, jääklaas, toonitud klaas, musterklaasid, matistatud klaas, sardklaas, selektiivklaas, päikesekaitseklaas, karastatud klaas, lamineeritud klaas, 4 tuldtõkestavad klaasid ja isepuhastuv klaas. 5 1.1.Float-klaas Float-klaas on klaasitööstuse põhitoode, mis on aluseks näiteks sellistele vääristatud klaastoodetele
.................................................................... 3.7.Turvaklaasid.................................................................................................................... 3.8.Mürasummutavad klaasid............................................................................................... 3.9.Dekoratiivklaasid............................................................................................................ 3.10.Matistatud klaasid......................................................................................................... 3.11.Taustvärvitud klaasid..................................................................................................... 3.12.Siiditrükitud klaasid...................................................................................................... 3.13.Painutatud klaasid..........................................................................
Nähtav valgus Soojuskiirgus 6 43 5 19 46 5 49 58 5,7 8 33 5 14 36 5 59 52 5,7 10 26 5 10 29 5 66 46 5,6 12 20 4 7 23 5 72 42 5,6 2.6. Matt klaas Matistatud klaasid jagunevad põhiliselt kaheks [11]: 11 keemiliselt matistatud ehk söövitatud klaasid; liivaprits-matistatud klaasid. Viimaste klaaside puhul on pind pritsitud liivaga tasaselt matiks. Selliselt matistatud klaaside puuduseks on pinna väga kerge määrdumine ja suhteliselt raske puhastatavus. Sellise meetodiga
................................................11 4.5 Turvaklaasid ........................................................................................................................11 4.6 Mürasummutavad klaasid ....................................................................................................12 4.7 Dekoratiivklaasid .................................................................................................................13 4.8 Matistatud klaasid ................................................................................................................13 4.9 Taustvärvitud klaasid ...........................................................................................................14 2 4.10 Painutatud klaasid ............................................................................................................14 4
Klaas on suurepäraseks vahendiks seal, kus on vaja teatud privaatsust olgu siis selleks saunalava, kuhu võõras silm nägema ei ulatuks. Või hoopis kontoriruum, mis klaasist vaheseintega liigendatud ning seeläbi töötajatele privaatset keskendumisruumi pakub. Vajadusi, nagu ka võimalusi, jagub. [3] Klaasid ei loo ainult õdusat atmosfääri, vaid ka filtreerivad valgust, pehmendavad ja reguleerivad seda. Privaatsuse loomiseks sobivad mustrilised klaasid, matistatud klaasid, siiditrükitud klaasid ja dekoratiivsed laminaatklaasid. [3] 1.1.3 Heli-isolatsioon Ehitiste heliisolatsiooninõuded koos terminite ja määratlustega on ära toodud standardis EVS 842:2003. Heliisolatsiooni hindamist ja mõõtmist hoonetes ja hooneosadel käsitlevad standardid EVS- EN ISO 717-1 ja EVS-EN ISO 140. Rääkides õhumüra isolatsioonist, on oluline vahet teha suurustel RW' ja RW. Vastavalt standardile EVS 842:2003 iseloomustab suurus RW' heli ülekannet läbi
1. OFSETRÜKI EELIS TEISTE TRÜKITEHNIKATE EES · Kvaliteetne, kiire,suure diraazi puhul ka odav 2. TRÜKIPLAATIDE VALMISTAMINE - MATERJAL, KIHID. · Alumiinium · (kaetud uv-ga ehk valgustundliku emulsioonikihiga) · oksüdeerimise eest kaitsmiseks lisatakse plaadile õhuke kummikiht · alumiiniumist plaat · vaakum mullid · positiv ja negativ kihid · alumiinium oksiidid · karestatud , matistatud alumiinium 3. POSITIIV- NEGATIIVPLAADID. · Negatiivplaadil valgustatakse see osa, mida on vaja trükkida. · Positiivplaadil valgustatakse see osa, mida ei ole vaja trükkida 3. TRADITSIOONILINE, CTP - UV-LASER JA TERMOLASER PLAADI VALGUSTAMISE TEHNOLOOGIA. · CTP computer to plate. Laserplaadiprinter, kus laser või kimp lasereid joonistab (põletab) plaadile kujutise printerisse saadetud faili järgi.
16. Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. [2] 17. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivapritsitud klaasideks. Satiin klaasid on läbikumavad ning tema töödeldud pind on viimistletum. Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on soovitatav pind tefloniga katta või klaasipaketis sisemise
Dekoratiivklaasid Dekoratiivklaasidel on reljeefne pind, mis valtsitakse kuuma klaasimassi klaasi valmistuse käigus. Dekoratiivklaase on saadaval mitmete erinevate mustritega, rohkem ja vähem läbikumavaid, olenevalt mustrist. Dekoratiivklaase on palju erinevaid toone kirgastest kuni tumedate toonideni välja. Klaasi paksus on üldjuhul 4mm, kuid on ka sorte mille paksus ulatub 10mm-ni. Enamus dekoratiivklaasid on karastatavad ja lamineeritavad olenevalt mustri sügavusest. Matistatud klaasid Matistatud klaasid jagunevad matistamise tehnoloogia järgi satiin klaasideks ja liivapritsitud klaasideks. Satiin klaasid on läbikumavad ning tema töödeldud pind on viimistletum. Satiin klaasi on kerge käsitleda nind ta on karastatav. Liivapritsitud klaasi pind on liivaga tasaselt matiks pritsitud. See tehnika võimaldab ka mustriga pindu valmistada. Liivapritsitud pindasid on raske puhastada, mistõttu on
Interjööris pole eri intensiivsusastmetes lilla mitte alati olnud enesestmõistetav valik, kuid oma kahvatus väljenduses on ta leidnud tee ruumikujundusse. Kui hoolikalt valida ja kasutada lilla värviskaala heledamaid toone, on tulemus suurejooneline, avardav ja valgust peegeldav. Tume sügav violetne on tugev värv ja suures mahus võib see häirima hakata nagu punanegi, kuid detailide ja aksessuaaridena mõjub vägagi efektselt. Suure pinna jaoks tasuks valida pisut matistatud violetsed toonid, mis on kergelt kallutatud pruuni alatooni suunas. 7 Värvi kasutamine Violetne ei sobi kasutamiseks näiteks olulise majandusinfo korral. Sel juhul võivad andmed paista ebaoluliste ja ebareaalsetena. Värvipimedatele paistab violetne õrna sinise varjuna. Meile on selline toon praktilist märkamatu. Juhul kui vaataja ei mõista taustavärvi, ei paista
......................................................................................................15 Tuletõkke klaas............................................................................................................17 Turvaklaas....................................................................................................................18 Dekoratiivklaas............................................................................................................20 Matistatud klaas...........................................................................................................21 Taustvärvitud klaas......................................................................................................22 Painutatud klaas...........................................................................................................23 Kokkuvõte....................................................................................................................24
.................................................18 3 Erinevad sisutsusklaasid.............................................................................................................19 3.1 Klaasid sisedisainis..............................................................................................................19 3.2 Dekoratiivklaasid.................................................................................................................19 3.3 Matistatud klaasid................................................................................................................19 3.3.1 Satiin klaas...................................................................................................................19 3.3.2 Liivapritsitud klaas.......................................................................................................19 3.4 Klaasprofiilseinad....................................................
v1 lainete levimise kiirus esimeses kkonnas v2 lainete levimise kiirus teises kkonnas Valguse üleminekul tihedamast kkonnast hõredamasse on murdumisnurk beta lahgemisnurgast alfa suurem, ülemiekul hõredamast tihedamasse väiksem. Valguse murdumise intensiivsust mõõdetakse refraktomeetriga. Kasutatakse kriitilise nurga printsiibi (krit nurk nurk, millest alates toimub täielik sisepeegeldus). Esimene prisma pind on vedelikuga kokkupluutekohalt matistatud. Matistatud pind tekitab intensiivse sisepeegelduse, millest tuleneb okulaari vaateväljas tume ala, vedelikukihi läbinud refrakteerunud kiired tekitavad vaateväljas heleda ala. Hele ja tume ala on eraldatud terava eraldusjoonega. Mida suurem on vedeliku murdumisnäitaja, seda rohkem kallutatakse valguskiiri optilisest teljest kõrvale ja seda laiem on tume ala. Kuna murdumisnurk sõltub lainepikkusest, siis määramine toimub mingil kindlal lainepikkusel.
Ümbriste valik sõltub säilitatavatest fotomaterjalidest. Igasuguse kahtluse korral on soovitav kasutada neutraalse reaktsiooniga paberit (pH 7.0-7,5). Plastikmaterjalidest sobivad ümbriste valmistamiseks polüester (kõige jäigem), polüpropüleen ja polüetüleen. Plastikümbriste eeliseks on läbipaistvus, kujutist on võimalik vaadelda ilma fotot ümbrisest välja võtmata, mis vähendab kasutamisest tingitud mehaanilisi kahjustusi. Plastikümbrised ei tohi olla kaetud, st matistatud, ei tohi sisaldada plastifikaatoreid, värvaineid, kloriide, oksüdeerivaid ühendeid. Plastikmaterjalide puuduseks on staatilise elektrilaengu olemasolu, mis tõmbab ligi tolmu, ja umbsus, nad ei lase õhku ega niiskust läbi. Kõrge õhuniiskusega ja muutliku hoiukliimaga hoidlates ei tohi kasutada plastikümbriseid, sest nende sisepinnale võib tekkida kondensvesi (Filmiariiv, 2015). Klaasnegatiivide ümbristamiseks kasutatakse paberist volditavaid nelja klapiga ümbriseid, et
Päikesevalguse mõju suureneb temperatuuri ja õhuniiskuse tõustes. Tugevuse vähenemist saab määrata ajaga, mis läheb vaja kiu valguse käes hoidmiseks, et kiu tugevus väheneks 50%. Päikese UV-kiirte toimel pleekunud täislinane kangas (üleval) ja sama kangas pleekumata (all). Pleekumata täislinane kangas suurendatult. Kiudude valguskindlus võib suureneda värvimise abil. Matistatud (puuduv läige) keemilised kiud on vähem valgustundlikud. Valgusele vastupidavuse järgi jaotuvad kiud: · Väga hea - klaaskiud, akrüül, modakrüül, polüester · Hea - lyocell, lina, puuvill, viskoos · Mõõdukas - triatsetaat, atsetaat · Halb - polüamiid, vill, siid Tänapäeval räägitakse rohkem vastupidavusest ilmastiku toimele (õhusaaste). Õhusaaste korral mõjutavad tekstiili välisõhuga segunenud reageerimisvõimelised ained
Klaasi läbipaistvus on sama, mis tavalisel klaasil. Klaas ise lamineerimise käigus tugevamaks ei muutu , küll aga on lamineeritud klaas ohutu ning raskendatud on tema läbimine välise jõu mõjul Kui klaas puruneb, hoiab klaasidevaheline kile või vaik klaase omavahel koos, ning killud ei lenda laiali. Klaas jääb raami, võimalike lõikehaavade oht on minimaalne ja minimeeritakse ka klaasist läbikukkumise võimalus. Mattklaas Matistatud klaasi valmistamiseks kasutatakse kolme erinevat tehnoloogiat : Liivmatistatus Keemiline matistus Klaasi katmine mattkilega Liivmatistuse all mõistetakse klaasi mehaaniliset pritsimist spetsiaalliivaga Liivmatistuse korral tekitatakse klaasi pinnale mikroskoopilinsed vigastused ja sellisel viisil saadakse matt pind. Liivmatistusega pinnadasi on soovitatav kaitsata spetsiaalse kaitsevahaga, mis
annaabi.ee 
