Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 1. Ajalugu............................................................................................................................................. 4 2. Feminism.......................................................................................................................................... 5 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir...........................................................................................................................5 2.2. Feministid. Elaine Showalter.................................................................................................................................6 3
TARTU KÕRGEM KUNSTIKOOL Fotograafia osakond Kristin Hansen FEMINISMI ARENG KIVIAJAST TÄNAPÄEVANI Essee Juhendaja: Kristina Tamm Tartu 2017 Feminismi eesmärk on juba 19.sajandi klassikalisest realismist saati olnud luua võrdsus kõikide inimeste õigustele ning vabadusele. Mina aga panen selle fakti kahtluse alla ning küsin, kas feminismi eesmärk on tõesti koguaeg olnud luua võrdseid õiguseid meeste ja naiste vahel või on see läbi aja transformeerunud? Miks feminism üldse tekkis? Kas see võis tekkida naiste ning meeste suure erinevuse tõttu või on siin ka muud põhjused? Seda on küsinud ka ajaloolane Joan Scott
Ajakirjandus ei ole kirjandus, seal puudub ilukategooria). Kirjandus, see on õiged sõnad, õiges järjekorras. TUNNUSED: Ilukirjanduse tähtsamad jooned: esteetiline eesmärk. 20. Sajand loob sellise asja, mida võiks nim. inetuse esteetikaks. Nt. slängid, kasutused ühes ja teises teoses. Teatud hoolimatus Vana- Kreekas loodud esteetiliste vormide suhtes. Ilukirjandus on keele eriline kasutusviis. St, et kirjanduses kasutatakse ära keele mitmetähenduslikkust. Mingisugune sõna või väljend või tegelane või tegevusliik võib ilukirjanduslikus tekstis tähendada mitut asja. Kindlasti sõltub see lugejast, sündmustest. Keel ütleb midagi enamat, kui on kirjas. Ilukirjanduses on ühel sõnal rohkem tähendust, kui esialgu paistab. Kõik ei ole otseses mõttes mõeldud. (..Su silmist pliidile võtta võib tuld...). Ajakirjanduses peaksid sõnad olema nende otseses tähenduses. Kirjanduses on eriline koht väljamõeldisel. Moraal oleks see, et kirjandus võib kuuluda
selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) · Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur loodus, hea-kuri, kristlus judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada · Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks
alati koosolekuga, millest võtavad osa kõik ellujäänud tegelased). LK.106 110 c) Poststrukturalism- (mõiste ,, binaarne opositsioon"- hea vastandub kurjale vaim- keha : üks vastandub teisele ; Nt. kristlik ideoloogia tagandab keha, vaim: piitsutamine, häbistamine ja alandamine on esile tõstetud.) Tekib 1970.aastatel Prantsusmaal( J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Focault, P.de Man) Poststrukturalistlik liikumine lõhub binaarse opositsiooni, iseloomulik on binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Kuidas üks või teine ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks? Millised on tekstides olevad vastuolud ? LK. 110 135?
KOOL, KUS SA ÕPID FEMINISM Referaat Juhendaja: õpetaja nimi Tallinn aastaarv Sisukord Sissejuhatus.................................................................Error: Reference source not found 1. Feministliku teooria põhiülesanne..............................Error: Reference source not found 2. Feminism kui ideoloogia.............................................Error: Reference source not found 3. Põhimõttelised probleemid..............................................................................................5 4. Juured Lõuna Ameerikas..........................................Error: Reference source not found 5. Feminism Eestis...............................................................................................................6 5.1. Feminism Nõukogude Eestis.......
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.............
- B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
kunstialased saavutused - B) rahvakultuur kui `oma' kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Varasemad kirjanduslood > kontekstikeskne lähenemine 1930-ndad positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool FEMINISM EESTIS Referaat Mõdriku 2016 1 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1feminismi ajaloo ülevaade............................................................................................4 2feminism eestis.............................................................................................................5 kokkuvõte.
2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on alla surutud nii keeletasandil kui tõlke ja kultuuri mitteväärtustamise seisukohast. Chamberlain uurib tõlke retoorikat, mis esindab sugudevahelist ja tekstide hierarhia võimumänglust. Tuntud tõlketeoreetiku Sherry Simoni sõnul tegelevad nii feminism kui tõlkimine viisidega, kuidas defineerida ja kanoniseerida ,,teisesus"; mõlemad on vahendid keeles väljendatava erinevuse kriitiliseks mõistmiseks (Simon 1996: 87). Nii tõlkimine kui naine on selle käsitluse järgi opositsioonide süsteemis negatiivne pool. Selline ,,teisesuse" konstrueerimine mees-naine hierarhia kaudu on nähtav eriti tõlkimisele omistatavates seksistlikes metafoorides, millel on lääne traditsioonides tugevad juured.
suhtelisse anonüümsusse ja arusaama, et "teod kaaluvad rohkem kui sõnad", kerkis Tema esile kui lääneliku kunsti keskne embleem. Kreeklaste jaoks omasid mehe ja naise keha mõlemad inimlikku (mitte tingimata seksuaalset) laadi ilu; tõepoolest võisid nad jõulisuse ja perfektsete proportsioonide tõttu austada rohkem noort mehe- kui naisekuju. Ka roomlased ei demonstreerinud kalduvust naiselikkuse kujutamisele oma põhiliselt monumentaalses kunstis. Renessansi ajal hakkas naiselik vorm ülekaalu omandama, mitte ainult kui ema valitsevas madonna col bambino-embleemis, vaid ka kui esteetiline uurimisvaldkond iseenesest. Esialgu kujutati alasti naisekujusid rahvarohketes stseenides või Aadama ja Eeva diptühhonis, kuid järk-järgult kogus ülemvõimu Veenus. Maarja Magdaleena muutub naitumisealiseks ja ekstaatiliseks, anonüümsete noorte neidude portreed, kes on ainult oma kenaduse
kogemusfaktidest, mida saadakse teada vaatluse või eksperimendi käigus.Isiklikul arvamusel, eelistusel ega spekulatiivsetel kujutlustel pole teaduses kohta.Teadus on objektiivne. See arusaam hakkas levima pärast teaduslikku revolutsiooni, mis leidis aset peamiselt 17. Saj jooksul ja mille põhjustasid eelkõige suured teadlsed Galilei ja Newton. Toonitades,et kui me tahame mõista loodust, tuleb uuridagi loodust mitte Aristotelese teoseid, võtsid tollase suhtumise teadusse kokku filosoof F.Bacon ja paljud ta kaasaegsed.Nad hakkasid teaduslike teadmiste allikaks pidama kogemust. Bacon paneb aluse arusaamale teadusest: teadus on midagi, mida tehakse läbi induktsiooni meetodi (üksikult üldisele). Induktsioon on filosoofias arutlemise viis, mille puhul sellest, et ühtedel asjadel on teatav omadus, järeldatakse, et see omadus on ka mõnel teisel asjal või isegi kõikidel samalaadsetel asjadel, või sellest, et mingitel asjadel on mingi omadus, järeldatakse, et see
.13 Lisad...................................................................................................................................................14 Lisa 1..............................................................................................................................................14 2 Sissejuhatus Antud referaadi teemaks on Jacques Derrida. Referaadi käsitletakse ajastulugu, mil antud filosoof elas, tema põhiveendumusi ning põhiteese ning kuidas on ta mõjutanud kaasaega. Töö koosneb kuuest peatükist ning kolmest alapeatükist. Esimeses peatükis käsitletakse Derrida elulugu. Järgnevates peatükkides on Derrida kolme ideed, raamatud ja seos tänapäevaga. Töö ilmestamiseks on toodud pildimaterjali. 3 1. Elukäik 1.1 19301959 Jacques Derrida, algse nimega Jackie Derrida, sündis 15
Heideggeri Olemine ja aeg 28. Gadamer. Meetod ja tõde. Traditsioon, eelarvamus ja autoriteet humanitaarias. Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs.
Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse. Esimene, 60-ndatesse aastatesse jääv periood keskendub teadmiste arheoloogiale, mis näitab ära
- B) rahvakultuur kui ‘oma’ kõrgkultuuri aseaine, kehastab rahvuse vaimu. Probleeme: Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskne lähenemine, 1930-ndad - positivism ja tekstikesksus 1960-1970-ndad - põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika) 1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus
paralleelkujund: maalil Robert Gober Untitled 1990 Titaanlikud päevad (1928) kujutab ta naise muutumist meheks, mis sj ei toimu mitte ilma võitluseta. Irooniat ja tähendust lisab nüanss, et naine on enne ülikonnastumist alasti, ehkki selles peegeldub ka vihje kunstiajaloole, kus suur osakaal naisaktil. Suburgi võitlus oli ÜHE naise võitlus meeste ühiskonnas, kus veel oli harulduseks rudolfrimmel'lik (posthipilik, täpsemalt: feminismi II laine järgne) hoiak: Mees, sa kummarda pea naise nõrkuse ees, et tal püsti jääks pea mehe kõrkuse ees8. Niisiis, loovalt manööverdades! - ülekantud tähendustes sümboliseerib Magritte'i maal Suburgigi võitlusi naise-mehe soospetsiifika epitsentris. Teistlaadne on tänase NY gay-kunstniku Robert Goberi gender-taju: inimjuustega täiendatud vahakuju sünteesib võrdses osas mõlemad sugupooled (Untitled 1990). Ent harmooniat ei näi siingi olevat: selgelt
nn. avalikus sfääris, milleks olid salongid, kohvikud, vaba ajakirjandus jt. kohad kus inimestel oli võimalik sõltumata oma sotsiaalsest päritolust mõtteid vahetada. Kapitalismi areng aga pidurdas inimese võimet ühiskonda kriitiliselt analüüsida ja ka võimalusi oma arvamuse avaldamiseks. Kapitalistlikus ühiskonnas domineerib instrumentaalne ratsionaalsus (maailma allutamine teaduse abil) mis tuleks asendada kommunikatiivse ratsionaalsusega (inimeste vaheline vaba arutelu). Feminism Võib eristada järgmisi feminismi voole Liberaalne feminism tekkis juba 18. sajandil. Võitleb selle eest, et naised saaksid meestega võrdsed poliitilised õigused, võrdse võimaluse haridust omandada jne. 4 Sissejuhatus sotsioloogiasse Marksistlik feminism naiste rõhumine meeste poolt on omane kapitalistlikule ühiskonnale
vaimuseisungitega (olen olemas vaid mina kui mõtlev objekt ja välismaailm on üksnes minu teadvuses). • Psühhoanalüüs, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud, psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on konfliksed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud. Need kujunevad eelkõige lapsepõlvekogemuse ja sotsiaalkriteerimite põhjal. Sigmund Freud (19-20. saj) rajas psühhoanalüüsi kui ravimeetodi, psühholoogiateooria ning ühiskonna- ja kultuurikäsituse. Süvapsühholoogia, 20. sajandi psühholoogia ja psühhiaatria voolud, mis peavad inimese hingeelu ja käitumise põhiliseks suunajaks alateadvust ehk teadvustamatuid tunge (näiteks sugutungi ehk libiidot). Kitsamas tähenduses on psühhoanalüüs Sigmund Freudi rajatud psühhoteraapiasuund, milles psüühikahäireid tekitavatest tõrjutud
Perevägivald Referaat Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................3 Miks on osa meestest vägivaldsed oma naiste vastu?.................4 Statistika......................................................................................4 Perevägivald ja sellega seotud müüdid ......................................5 Laste väärkohtlemine koduvägivalla osana. ..............................5 Koduvägivald kui inimõiguste rikkumine..................................6 Vägivallakogemus lapsepõlvest. ...............................................6 Perevägivald ja alkohol..............................................................6 Millistest inimestest saab kergelt ohver? ..................................6 Vägivalla raskust tunnetab vaid ohver ......................................6 Kõige raskem on abi paluda .............................
*kas teos toetab kapitalistlikke, imperialistlikke või teatud klassiväärtusi? *kas teos kritiseerib ......väärtusi? Kuidas tekst sellist ideoloogiat paljastab ja õhutab kriitikat? *kas teos toetab nii marksismi kui ka kapitalismi ning imperialismi? Seega, kas teoses on ideolooogiline vastuolu? *kuidas peegeldab teos kirjutamise/sündmuse toimumise ajaperioodi ühiskondlikke tingimusi ja kuidas on need seotud klassivõitlusega? Feministlik kirjandusteooria. Feminismi põhilähtekohad. Lähtekohad: * valdavalt patriarhaalne lääne tsivilisatsioon, patriarhaalse ,,ideoloogia" pealesurumine ühiskonnas, kus valdav osa avalikku sfääri puudutavaid otsuseid tehakse meeste poolt, juurutades alateadvusesse eeldused meeste üleolekust. Tulemus: naissoo täiesti põhjendamatu alahindamine. * naissoo defineerimine mehel põhineva vormi teise poolena, ,,teise", mitte-mehena, alates piiblilugudest ja vanakreeka ühiskonnast.
konstruktsioonide väljendust. Kirjandussemiootika (Kadri Tüüri loeng). Sarnasused strukturalistliku ja lingvistilise uurimisega. Teksti mõiste kultuurisemiootikas. Mida tähendab, et kirjandusteos on „sekundaarne modelleeriv süsteem“? Binaarsed opositsioonid. Kummastusefekt. Ökokriitika (Kadri Tüüri loeng). Selle lähtekohad. Ökokriitika kolm peamist arenguetappi (-suunda). Looduskirjandus kui žanr. Psühhoanalüüs. Sigmund Freud. Alateadvuse ja seksuaalsuse roll indiviidi arengus Kirjandus ja seksuaalsus. Isiksuse struktuur. Oidipuse kompleks. C. G. Jung. Kollektiivne ja arhetüüp ning nende väljendumine kirjanduses. J. Lacan. Keel ja alateadvus. Imaginaarne ja sümboolne faas. Keel mitteteadvuse struktuurina (Kraavi 127– 131). Psühholoogiline kriitika vaatleb kirjandusteost kui autori meelelaadi ja isiksuse struktuuri väljendust. Autori isiksus on tõlgendamise aluseks ning kirjandusteose kaudu saab tajuda
IMPRESSIONISM Sissejuhatus Impressionismi määratlemisest Impressiooni - mulje (aisting) Maali pind on vahend kujuteldava maailma edasiandmiseks Impressionism ja impressionistid 1874. a esitas Claude Monet maali "Impressioon. Tõusev päike" (sealt sai alguse impressionism ja paljude jaoks see maal sümboliseerib impressionismi üldse) Kriitik Theo-dore Duret ütles et Monet' maalid tõepoolest annavad edasi aistinguid, lühiajalisi ilminguid vaadeldavast stseenist. oli esimene omataoline. Impressionistlike kunstnike rühmitus: Claude Monet, Camille Pissarro, Paul Cezanne, Auguste Renoir, Alfred Sisley, Frederic Bazille. Nende eesmärk oli seista vastu konservatiivsele, klassikalisele õpetusele ning hakata maalima vabas õhus, kasutades uudset, julget ja "visandlikku" laadi. Neile ei meeldinud tollase kunstikooli range õpetuskord, kus nad pidid jälgima klassikuid, kui nad tahtsid olla edukad. See mõjutas nende edukust näitustel, kui nad tahtsid saada kriitikute tunnustust või
üht-teist oma look´i nimel ette võtma, olgugi et Ken juba ammu magusasse unne on vajunud ja võibolla näeb undki. Õnneks ei ole Barbie veel ema. Kuidas ta saakski! Siis lakkaks ju Barbie kui selline olemast. Ent Barbiele meeldivad lapsed ja nende nimel on ta valmis palju ohverdama, kui vaja, siis ka iseenda... Tegelikult võiks kõik olla uskumatult palju lihtsam, kui vaid naiivne nukuke seda oskaks aimata. Ja kui miski muu enam tõesti ei aita, siis tuleb see igavana naiselik kavalus appi võtta,- seda peaks tal ju ometi olema! Milleks näha vaeva, kui saab ka lihtsamini hakkama. Lõppude lõpuks on ühel nägusal Barbiel ka palju muud huvitavat ja kasulikku ette võtta, kui oma väärtuslikku aega mingisuguste mõttetuste peale kulutada. Keegi pole asendamatu. Keegi pole ideaalne. Keegi pole Ken. Keegi pole Barbie... Me kõik kanname maske, olgu nendeks siis Barbie, Ken, Tuhkatriinu või hoopis Lumekuninganna. Sel pole vähimatki tähtsust
Soovis multikultuursust. Tema kirjutamislaad oli esimest korda positiivne ja seksuaalsust jaatav. Suhtus seksuaalsusesse positiivselt. Tõi esimest korda esile selle, et hälbeid ei põhjusta füsioloogilised põhjused. Ütles esimese mehena, et ka naistel on seksuaalsed ihad ning et masturbatsioon ei ole halb ega tekita hälbeid. Samas arvas, et homoseksuaalsus on kaasa sündinud hälve. Mõnes mõttes oli siiski oma ajastu ohver. - Sigmund Freud (1856-1939). Hariduselt meditsiinidoktor. Praktiseeris kõrgklassi täiskasvanutel. Patsiendid ei olnud normkontingent (nagu ka kahe esimese pioneeri puhul). Freudi mõjutas Ellis, kellelt ta võttis üle ideid, et masturbeerimine on tavaline nähus, ei põhjusta hälbeid. Küll arvas, et hälbeid põhjustab seksuaalsete tungide mahasurumine. Teooria formuleeris ta umbes 100 patsiendi põhjal. Jõudis järeldusele, et seksuaalsed impulsid vajavad
1. KEELE AVALDUMISVORMID – suuline kõne ja kirjalik tekst, st keel avaldub kas kõnes või kirjas. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne. Keele kirjalik kuju on tekstid, suuline on vestlus ehk diskursus. Suuline kõne pole juhuslik ega struktureerimata, sest seda reguleerivad eri sotsiaalsed normid. 2. ARGISUHTLUS VS INSTITUTSIONAALNE SUHTLUS. Argikeel ehk suuline silmast-silma spontaanne argidialoog, mitteformaalne suhtlus VS avalik ehk formaalne, institutsionaalne suhtlus 3. MIS ON JA MILLEGA TEGELEB SOTSIOLINGVISTIKA? Sotsiolingvistika uurib keele ja seda ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid, suhteid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. Sotsiolingvistika on keeleteadusharu, 20. saj uudne keele nägemise viis. 4. SOTSIOLINGVISTIKA PÕHIALUSED. Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumis
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda
koht, kuid ilu on alati vaataja silmades. Füüsilist veetlust hindab inimene lähtudes enda eelistustest. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel. Välimus mõjutab sündmuste arengut eriti tugevalt seni, kuni sõlmitakse lähem tutvus. Suhte jätkudes kaotab välimus aegamisi tähtsuse. Armumine kui lähedussuhte algus Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui iseenesest, siit ka ingliskeelne väljend fall in love. Selle tunde tekkimist on endal raske takistada ja kontrollida. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele.
koht, kuid ilu on alati vaataja silmades. Füüsilist veetlust hindab inimene lähtudes enda eelistustest. Puudub reegel, mis ütleks, kust jookseb piir ilusa, kena ja inetu vahel. Välimus mõjutab sündmuste arengut eriti tugevalt seni, kuni sõlmitakse lähem tutvus. Suhte jätkudes kaotab välimus aegamisi tähtsuse. Armumine kui lähedussuhte algus Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui iseenesest, siit ka ingliskeelne väljend fall in love. Selle tunde tekkimist on endal raske takistada ja kontrollida. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on lihtne olla särav ja energiast pakatav. Positiivsed emotsioonid kannavad justkui iseenesest edasi. Tulevikuplaanid, mida tehakse, tunduvad saavutatavad. Muutub reaalsuse tajumine ja väljavalitut hakatakse idealiseerima. Armunu vaatab vigadest mööda ja keskendub vaid paarile kaaslase heale omadusele.
Kuressaare Ametikool Teeninduserialade osakond Majutusteenindus Käti Peedumäe Seksuaalfantaasia Kirjalik töö Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 Seksuaalfantaasia Õnnelik inimene ei fantaseeri, seda teeb vaid rahulolematu, kirjutas fantaasiate kohta Freud. Arvatakse, et umbes 90 % naistest on vähemalt mõnikord oma elu jooksul seksuaalfantaasiaid kogenud. Jaanuaris 2001 avaldatud uurimuse andmetel üle kolmveerandi maailma inimestest tunnistab end vahetevahel erootilistel teemadel unistavat. Kas see tähendab siis, et nii suur osa inimkonnast on rahulolematu seksiga või oma eluga? Vaevalt küll. Ilmselt ei pea Freudi seisukoht fantaasiate kohta paika. Hiljutised uuringud näitavad,et tänapäeval on meeste ja naiste fantaasiad sarnasemad kui
julgus; naiseliku iseloomu omaduseks on loov vastuvõtlikkus, kaitseinstinkt, reaalsusetaju, taluvus, emalikkus. Sageli on nii, et kui mehe iseloomujooned on nõrgad, siis püüab ta puudust kompenseerida esmajoones rõhuasetusega oma mehe rollile seksis. Mees püüab tõestada oma mehelikku vaprust seksis, kuna ta on ebakindel oma mehelikkuses. Mehelikkuse veel äärmuslikuma halvatuse puhul võtab võimust sadism. Kui naiselik seksuaalsus on nõrgestunud või väärastunud, siis muutub see masohhismiks või omamiskireks. 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus Isegi pärast sündi pole imiku elu oluliselt erinev, võrreldes eelnenuga: ta ei suuda ära tunda asju ja inimesi, ta ei ole veel teadlik enesest ega teda ümbritsevast maailmast. Ainus, mida ta tunneb on soojuse ja toidu positiivne trgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust ja toitu selle allikast emast
sai inimese loomuse peidus osa, mida pole võimalik teaduslikult seletada. Inglise poeet W. Blake. Romantismi kalduvus märgata ja välja tuua kirgi, kirgede sügavusi, varjatud hoovusi, fantaasiaid jne, esialgne küsimusasetus. Shelley ,,Frankestein" noor tütarlaps kirjutab raamatu monstrumi loomise loo, tundus nii jabur toona. 1818 ilmus. ,,Nüüd kus ma olen tööga lõpuni jõudnud on hinge mattev tülgastus mu hinges". Objektiivne ilu, käsitlus kujunes defineeri Schelling (saksa filosoof ja kirjanik). Tema väide: kogu loodus on pm mõistuslik, sellisena sarnaneb ta kunstiteosele. Kogu loodus on kunstiteos. Absoluutne kunstiteos selle igavikulises ilus. Loodus on vaadeldav kui tohutu suur sümbolitest konstrueeritud tekst." Iga kunstiteos annab edasi universumi absoluutset ilu. Kunsti kohustus on tuua looduse ilu nähtavale. Kuna loodus oma olemuselt orgaaniline, peab ka kunst olema romantismiga kaasnev püüe looduslähedusele. Jumal on kõikjal meie ümber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
