Järgmine kord, kui satute masendusse, suudate end kergemini jalgadele aidata, tolmu maha kloppida ja jälle otsast alata. Lynda Field. 60 võimalust oma elu parandada. Sinisukk. 2000 Enesehinnang on üldine enesetunne, Mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei Sõltu objektiivsetest põhjustest, Mis meie rahulolu või rahulolematust Võivad mõjutada. William James, The principles of psychology, 1890 Helle Pullmann Enesehinnang Tartu Ülikooli Kirjastus 2003 Sissejuhatus Minakäsitlused on psühholoogide jaoks olnud üheks huvipakkuvamaks teemaderingiks enam kui sajandi vältel. Süstemaatilise enesehinnangu uurimise alguseks peetakse William Jamesi klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid" (1890/1950), kus ta muuhulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole.
Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused I osa 1. SÜSINIKU KEEMIA (LK 24) 3. Tasapinnaline struktuurivalem Ruumiline struktuurivalem H H H H H H C O H C C C O H C C H H H H H H H H 4. a) b) OH c) Cl 5. H H a) b) H ...
rasvõlide koostises. Glütseriini kasutatakse parfümeerias, samuti lõhkeainete tootmisel. Mitmealuseliste hapetega kondenseerimisel saadakse glütseriinist polüestreid alküüdvaike, mida kasutatakse lakkida valmistamiseks. Suurema hüdroksüülrühmade arvuga alifaatseid alkjohle leidub sageli looduese, kus nad moodustuvad neile vastavatest sahhariididest. 7 Kasutatud kirjandus Igor Grandberg. 1979 Kirjastus "Valgus". Orgaaaniline keemia Ants Talumets. Tallinn 2002. Kirjastus Avita. ORGAANILINE KEEMIA õpik gümnaasiumile.
Rahvapillid ja pillimuusika 11. kl Vanemale pillimuusikale oli omapärane: ühehäälne mõtlemine, kitsas heliulatus, lühikeste vormiosade kordamine Mängiti tavaliselt üksi Uuem mitmehäälne muusikaline mõtlemine levis 18.-19. Sajandil kui populaarsuse võitsid suurema heliulatusega ja saatehäälega pillid nt. Viiul, lõõtspill, kannel 19. Saj lõpul hakkasid tekkima rahvapillide ansamblid 19. Saj oli eestlaste laulujumalaks Vanemuine. Pillimäng oli traditsiooniliselt meeste tegevus, hiljem 20. sajandist hakkasid pille mängima ka naised (eelkõige kannelt) KEELPILLID (kordofonid ) Heli tekitavad pingutatud keeled- poognaga või näppe teel. Vanemal ajal valmistati keeled sooltsest, hobuse saba jõhvidest. Uuemal ajal tehakse keeled metallist. Õõnes puust kõlakast toimib resonaatorina, mis võimendab heli. Kannel vanim tantsumuusika pill t...
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised
KOORILAUL JA LAULUPIDUDE TRADITSIOONI KUJUNEMINE · Laulupidusid sai hakata korraldama tänu sellele, et Eestis oli selleks ajaks juba piisavalt haritud dirigente ja koorilaulukogemusega inimesi. · Kooriliikumine oli saanud alguse Lõuna-Eesti vennaskoguduse lauludest. · Koore hakati Eestis asutama 1820. aastatel kihelkonnakoolide ja kirikute juurde, juhatajateks olid koolmeistrid ja köstrid. · 19. sajandi koolis peeti muusikaõpetust väga oluliseks. · 19. sajandi keskpaiku hakati saksakeelseid koorilaule eesti keelde tõlkima ja eestikeelseid tekste viisistama. ·1860. aastate lõpul ilmus Aleksander Kunileidi eesti koorilaulude kogu ,,Wanemuise kandle healed" Saksamaa eeskujul hakati ka Eesti linnades kokku kutsuma lauluseltse. 1865. Aastal asutas Jannsen esimese meestelaulu seltsi Vanemuine, millel oli oluline osa esimese üldlaulupeo organiseerimisel. Laulupidu pühendati pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevale. Esimene üldlaulupidu ...
Luulekogu analüüs 1. Jaan Kaplinski „Õhtu toob tagasi kõik“. Ilmumisaasta 1985, kirjastus „Eesti Raamat“. 2. Jaan Kaplinski on Eesti kirjanik ja tõlkija, sündis 22. jaanuari 1941 Tartus. Poola rahvusest õppejõu Jerzy Kaplinski ja eestlannast tantsijatari Nora Raudsepp-Kaplinski poeg. Lõpetas 1958 aastal Tartu 1. Keskkooli ja õppis 1958-1964 Tartu Ülikoolis prantsuse filoloogiat. Töötas 1974–1980 Tallinna Botaanikaaias algul nooremteadurina hiljem ka vaneminsenerina. 1980. aastal siirdus ta taas Tartusse, töötas Viljandi
Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksande...
Väikelinn Chicago? Kirsten Boie ,,Väikelinn Chicago?" on saksa kirjaniku Kirsten Boie teos. Originaal on ilmunud aastal 1999. Tõlge on ilmunud aastal 2001. Raamat on Avita kirjastuse Teraviku sarjast. Teose on saksa keelest tõlkinud Nele Lopp Teoses räägitakse 13.-aastasest poisist Niklasest ja tema probleemidest uue õpilase Karliga. Karl tundub algul Niklasele lahe poiss, kuid aja jooksul taipab ta, milline Karl tegelikult on. Karl varastab Niklaselt tema asju ja tekitab talle palju pahandusi. Süzee kokkuvõte: Koolivaheaeg on lõppenud ja Niklase klassi tuleb uus poiss Karl. Õpetaja paneb Karli ja Niklase koos töötama, sest nad elavad üksteisele lähedal. Kui Karl järgmisel päeval Niklase juurde tuli tegid nad kodutöid ja kuulasid Niklase õe CD-plaate. Kui Karl ära oli läinud, plaati, mida nad kõige rohkem kuulasid, enam ei olnud...
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999)
docstxt/1323009584153791.txt
olla nii valed) ning mis põhiline- olen uhke, et olen just selline, sest see tähendab, et olen eestlane. Sellist rahvuslikku uhkust peaksime tundma iga päev, sest nii on meie püsimajäämine maailmamastaabis palju tõenäolisem ja kindlam. Kasutatud kirjandus: 1. Realo, A. & M. Schmidt & M. Vadi. Kultuur ja sotsiaalne käitumine. J. Allik & M. Rauk (Toim). Psühholoogia gümnaasiumile, 2006 Tartu: TÜ Kirjastus, 14. pt, lk 222-235 2. Valk, A & A. Realo (Toim). (2004). Eesti ja eestlased teiste rahvuste peeglis. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 3. Kivirähk, A. (2000/2006). Rehepapp ehk november. Tallinn: Varrak.
Oluline on hoida on veresuhkur ja kolesteroolitase normis, kontrollida oma tervist regulaarselt, vältida suitsetamist ning alkoholi tarbimist, jälgida jalgadele seisukorda ning nende pidevalt hoolitseda. Tungivalt soovituslik on põhjalik tervisekontroll vähemalt 1 x aastas. 8 KASUTATUD ALLIKAD 1. P.Ilanne-Parikka, E. A. Kaprio, T. Kangas, T. Rönnemaa, ,,Diabeet" Kirjastus Medicina, 2000 2. Ebe Rooks, ,,Diabeedi tüsistused"Eesti Diabeediliit, 1996 3. http://www.med24.ee/apteeker/article_id-10450 (21.01.2012) 9
"Antropoloogiline uurimus kogukonna arendamisest" Uurimistöö on olemuselt mitmepaikne välitöö, kus uuritava nähtuse mõistmiseks vaadeldakse mitut sotsiaalset keskkonda. Kahes külas, mida nimetati programmis pilootpiirkondadeks, veedeti kokku 20 kuud. Kuigi elati enamuselt külades, siis reisiti arenguprogrammis toimunud ürituste tõttu regiooni eri piirkondadesse ja pealinna. Uurimuse struktuur koosneb kolmest teemas: Kahe küla etnograafia, mida arenguprogramm testimiseks kasutas. Arenguprogrammi etnograafia, mis koostati Eestis tegutsenud asjaosaliste tegevuste kaudu. Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähen...
Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust ...
1. Teave. Teabevajadus. Teabelevi. Isiksuse teabeväli. 1.1 Informatsioon ja teave Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 8) ,,Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda." (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8) Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses ...
rünnakule asusid, kui esimesed ristiusu mõjutused olid juba saabunud. Või tuleks tagasi pöörduda küttide ja kalastajate maailmavaate juurde, mis on kahtlemata tunduvalt vanem põlluharijate omast. Esivanemad on pühad tükkis oma tõekspidamiste, mõtteviisi, usu, tavade, pühaduste ja tõotustega. Peame vääriliselt hindama nende pingutust andmaks edasi pärimust, mõtte- ja eluviisi Kasutatud kirjandus 1. Talve, I., (2004). Eesti kultuurilugu. Kirjastus: Ilmamaa 2. Vahtre, L., (2004). Eesti ajalugu. AS Kirjastus Ilo
Versailles´ rahuleping oli kui viitsütikuga pomm, mis oli paika pandud lääneriikide poolt ja plahvatas 1939. aastal Hitleri abiga. Kui poleks olnud natsionaalsotsialiste, oleksid Saksamaal tõenäoliselt võimu haaranud kommunistid. Sõda lääneriikidega oleks ikkagi olnud paratamatu. 8 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Teatmeteos. Eesti Entsüklopeedia, 3. kd. Tallinn, kirjastus "Valgus", 1988 2. Raamat. Robert Gellately. 2009. Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Tallinn, kirjastus Varrak 3. Raamat. Richard Overy. 2007. Diktaatorid: Hitleri Saksamaa ja Stalini Venemaa. Tallinn, kirjastus Varrak 4. Raamat. Bernd Freytag von Loringhoven. 2008. Hitleri viimased päevad. Tallinn, kirjastus Varrak. 9
Osa kunstniku väikesemõõtmelistest maalidest kujutavad stseene kiskjate omavahelisest võitlusest, mis tuginevad tema Aafrika-reisi muljetele. Seejuures on märkimisväärne, et Toulouse-Lautrec ei käinud kunagi kunstikoolis, vaid sai õpetust ainult kunstiateljee seinte vahel. Toulouse- Lautreci kunstikäsitluses ei ole maalimine tegelikkuse otsene jäljendamine, vaid reaalsuse tõlgendamine. 5 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) 6 Henri Perruchot "Toulouse-Lautrec" (kirjastus Kunst, Tallinn 1980) (lk 58) 7 Udo Felbinger ,,Henri de Toulouse-Lautrec. Elu ja looming." Koolibri kirjastus. 2007 (lk8-9) Kunstnikukutsumus Võime nähtut piltidele üle kanda oli Toulouse-Lautreci peres juba olemas, kuna nii isal, kes valmistas kipisist loomaskulptuure, kui ka tema venal oli joonistamises annet. Seejuures märkis Henri vanaema:''Kui mu pojad tapavad metspardi, tunnevad nad sellest kolmekordset
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja ...
Mänguasjad peavad olema arendavad mitte lihtsalt mänguasjad. Lapsevanem peab jälgima kuidas ja mis gruppides mängivad lapsed ning vajadusel neid suunama. Lapse ja täiskasvanud koostöö aitab lapsel mõista maailma ja õpetab last maailmas hakkama saama. Kasutatud kirjandus 1. Johan Huizinga "Mängiv inimene" Kultuuri mänguelemendi määratlemise katse, Varrak 2003 2. Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades,"Laste arengu mõistmine"TLÜ kirjastus 2008 10 Mäng ja lapse areng 3. Aino Ugaste (2005). Laps ja mäng. Laps ja lasteaed. Lasteaiaõpetaja käsiraamat. Tartu: Atlex 4. Kivi.L(2000). Kodust kui arengukeskkonnast lapse õpivalmiduse kujunemisel. Kodu eesti ühiskonnas ja kultuuris. Toimet. I.Kraav. Tartu: Perekasvatuse Instituut TÜ pedagoogika osakond, 11-16 5. Siren-Tiusanen, H(2003) Leikki ja oppiminen
Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlinist Kodanikunimi: Ketlin Rauk Sündinud: 31. märtsil 1982 Eesti kirjanik tõlkija ning vabakutseline ajakirjanik Liblikasonaat "Liblikasonaat" – ära märgitud kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel Teisi teoseid: Tunnustused 2004 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastus Tänapäeva ja ajakiri Täheke lastejutuvõistlusel ("Koeralaps Berta seiklused") 2006 – 3. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Maarjamäe kägu") 2008 – 2. koht kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liiseli võti") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva lastejutuvõistlusel ("Väike kuninganna") 2008 – ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus
kirjastuse nimi, leheküljenumbrid, mida töös kasutati Teiste üliõpilaste poolt tehtud töödele viitamine: Kalvik, Mari-Liis. 2004. Kvantiteedisuhted rannikumurdes. Tartu. [Magistritöö], lk 13, 15, 30-35 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Aasta. Töö pealkiri. Kus tehtud?. [töö liik (seminar, bakalaureus, magister, doktor)], leheküljenumbrid Ajakirja või ajalehe artiklile viitamine: Sutrop, Urmas. 1999. Eesti keele välted ja balti polütooniline keel Keel ja Kirjastus nr 4-5, lk 238, 2, 153 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri ajalehe või ajakirija pealkiri ning vastav number, leheküljenumbrid Artiklite kogumikele viitamine (üks konkreetne artikkel paljudest): Kask, Arnold. 1956. Eesti murrete kujunemisest ja rühmitamisest. Raamat: Eesti rahva etnilisest ajaloost: artiklite kogumik. Toimetanud Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 29-31
ISESEISEV TÖÖ NR 1 1. ALLIKALOEND Laanisto, R. (2006). Õpime hääldama: A, O, U, E, I. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2004). Õpime hääldama: R. TEA Kirjastus. Laanisto, R. (2003). Õpime hääldama: K. TEA Kirjastus. Seero, H. (2008). Lasteaialapse kõne - hääldusraskused, kõnetakistused ja alakõne. Ilo. Kask, E. (2008). Lapsevanematele erivajadustega lastest. Atlex. Nõmme, A. (2009). Iga laps tuleb oma õnnega: eesti vanasõna. Atlex. 40 aastat eripedagoogide ja logopeedide koolitamist Eestis. Õpetajate leht. http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=164 (14.02.2012 21.14) Martinson, M. (2010). Õpiraskused: kelle probleem? Kust otsida lahendusi? Koolibri. Kõrgesaar, J. (1990)
tööde koostamine, iseseisev töö kirjandusega. KOHUSTUSLIKUD ALLIKAD: Eesti põhiseadused 1920, 1934, 1938, 1992 Oppi, T. 2002. Sissejuhatus avalikku haldusesse. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Roots, H. 2002. Eesti bürokraatia järjepidevus ja uuenemine. Sisekaitseakadeemia, Tallinn. Varrak, T 2001. Poliitika- ja riigiteadus. Tallinn: Kirjastus Külim SOOVITUSLIKUD ALLIKAD: Annus, T. 2001. Riigiõigus. Kirjastus Juura, Õigusteabe AS, Tallinn Dunleavy, P, O'Leary B. 1995. Riigiteooriad: liberaalse demokraatia poliitika. Eesti Haldusjuhtimise Instituut, Kirjastus Külim Drechsler, W. (toim.) 1997. Avaliku halduse alused: valimik Euroopa esseid. Tartu Ülikooli Kirjastus Hagopian, M. N. 2003. Reziimid, liikumised, ideoloogiad: võrdlev sissejuhatus poliitikateadusse, Tallinna: kirjastus Olion Jay, A. ja Lynn, J. 1999
Turismi iseloomustus: Itaalia tuntus turismimaana: Itaalia on turistirikkamaid maid. Selles pole midagi üllatavat, sest Itaalia pakub toredaid maastikke, sooja kliimat, oivalisi toite, meeldivaid ja külalislahkeid inimesi ning ajaloo ja kultuuri poolest rikkaid linnu. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Turismi arengueeldused: Arengueeldusteks on soe ja päikeseline kliima, ajalooliselt tuntud ja kuulsad paigad ning väga hea transpordi mitmekülgsus, kiirus ning kvaliteet. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Kõige enam külastatavad kohad: Kõige enam külastatakse Itaalias tõenäoliselt Roomat, Milanot, Napolit ja Torinot ning nende ümbruses olevaid ajaloolisi paiku. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Reisivõimalused Eestist Itaaliasse:
31.01.2013 Metalli eihitus ja struktuur. Metlalsete matralide baasid ja nende omaduste muutmine. Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013 Metallide aatomkristalne struktuur. Suur plastus, hea elektri juhitavusega, hea elastsus. Metallide omadused on seletatavad ehk aatomi tuumaga mis koosnevad prootonitega ja massiga. Laenguta osakases on neutronid. Prootonite arv=aatominumbriga=aatomit ümbritsevate elektronide arvuga.
niisutab kallis vihm uuesti lõhnama. 1957 4 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross 03.02.2011 http://www.epl.ee/artikkel/285220 03.02.2011 http://www.annaabi.com/materjal-35582-jaan-kross-referaat 03.02.2011 Kross J. ,,Söerikastaja", kirjastus ,,Eesti Riiklik Kirjastus", Tallinn 1976, lk 62 Kross J. ,,Söerikastaja", kirjastus ,,Eesti Riiklik Kirjastus", Tallinn 1976, lk 72 Kross J. ,,Söerikastaja", kirjastus ,,Eesti Riiklik Kirjastus", Tallinn 1976, lk 83
Lugejatele ei pruugi selline keel meeldida, ning nad ei pruugi sellist keelt suuta vastu võtta koos sellele omaste lausumise viiside, emotsioonide, iroonia ja erinevate häältega, mis selles keeles aeg ajalt võimu võtavad. Elo räägib, et tema keel ei ole selline, mis lugejale kohe kergelt meelde jääks ja mida ta oma meeltes kordama ja armastama hakkaks, kuid samas püüab ta vältida muutumist elitaarseks või üleliia hermeetiliseks. 7 luulekogu: · ,,Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 · ,,Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993 · ,,Võlavalgel" kirjastus Tuum 1995 · ,,V" kirjastus Tuum 1998 · ,,Esimene tahe" kirjastus Tuum 2002 · ,,Teatud erandid" kirjastus Tuum 2003 · ,,Selge jälg" kirjastus Tuum 2005 Sa oled ta valede väljapääs Sa peatu, kui kuuled ta kaledat häält, Öö kurbustel seilavast laevast, see kõlatu moondunud sõnaks
· "Bertrande" (Tänapäev, 2009) · "Mustlasplikad" (Tänapäev, 2009) · "Sefiirist loss" (Tänapäev, 2010) · "Ei iialgi ilma Murita" (Kentaur, 2010) · "Liblikasonaat" (Tänapäev, 2010) · "Evelini lood" (Tänapäev, 2011) · "Igavesti sõbrad" (Tänapäev, 2012) · "Armastusega fännidelt" (Tänapäev, 2012) (http://et.wikipedia.org/wiki/Ketlin_Priilinn) Tunnustused · 2004 ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastus Tänapäeva ja ajakiri Täheke lastejutuvõistlusel ("Koeralaps Berta seiklused") · 2006 3. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva noorsooromaanivõistlusel ("Maarjamäe kägu") · 2008 2. koht kirjastus Tänapäeva romaanivõistlusel ("Liiseli võti") · 2008 ära märgitud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastus Tänapäeva lastejutuvõistlusel ("Väike kuninganna")
eripedagoogika AÜ iseseisev töö nr 1 Eripedagoogika kui teadusharu Armen Tõugu, Kerttu Soans. 2005. Indigolapsed. Kas uus põlvkond? Väike Vanker OÜ Cordula Neuhaus. 2001. Hüperaktiivne laps. Kirjastus ,,Kunst". Eesti Erapedagoogide Liit. 2009. Eripedagoogika. Hooldusõpe. Nr. 33 november. OÜ Tartumaa Trükokoda. Iris Adams, Veronika Struck, Monika Tillemanns-Karus. 2005. Hopsadi-huu, võimlemas on suu. Hääldusliigutuste harjutuste kogumik. Kirjastus Ilo AS ja Tiiu Tammemäe. Karl Karlep. 2003. Kõnearendus. Emakeele abiõpe II. Tartu Ülikooli Kirjastus. Leena Kaikkonen, Kai Kukk, Kristi Kõiv. 2000-2003. Õppija ülemineku toetamine. Kool ja töö kõigile. OÜ Vali Press trükikoda. Mary Jo Noonan, Linda McCormick. 2006. Young children with disabilities in Natural Environment. Method and Procedures. Paul H. Brookes Publishing Co., Inc. Mark Selikowitz. 1996. Downi sündroom: müüdid ja tegelikkus. II trükk. Hansaprint.
,,Tähtajaline elu" Heli Künnapas Heli Künnapas O 10. märtsil 1982 O Hariduselt personalijuht O Kirjanik, blogija, poliitik ja kirjastaja O Heli Kirjastus O 14 raamatut ,,Tähtajaline elu" O Esimene osa kaheosalisest teosest O Ilmus 2015. aastal O llustreerija: Lisette Eriste O Kirjastus: Heli Kirjastus Tegelased O Rebecca- peategelane, lapsehoidja O Teele- ,,parim sõber" O Sven- eelmine poissõber O Marek- Teele poissõber O Kris- uus sõber Eestis O Elina ja Kristel- au pairid Ameerikas Kokkuvõte O Rebecca otsus minna Ameerikasse O Enne lahkumist tutvub Krisiga O Sõit Ameerikasse O Koolitus O Tutvus perega O Töö Kokkuvõte O E-mailide kirjutamine kodustele O Tutvus sakslastest au pair´idega O Elina ja Kristel O Florida perepuhkus O Uus pere
astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente eelkõige 1 http://www.folklore.ee/tagused/nr10/varn.htm 2 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat meteoroloogilisi, agrotehnilisi ja veterinaarseid, aga ka tehnoloogilisi, meditsiini- ja hügieenialaseid. See kokku moodustabki põhiosa vanasõnade temaatilisest perifeeriast. Uurijad on korduvalt tähele pannud, et vanasõnad räägivad üksteisele vastu: mida ühed jaatavad ~ käsivad, seda teised eitavad ~ keelavad. Nii näiteks on eesti vanasõnades peaaegu pooleks vastandlikke arvamusi selle kohta, kas lapsi tuleb
STAATILINE KOMPOSITSIOON kompositsioon, mis väljendab paigalseisu STILISATSIOON vormiüldistus, detailidest loobumine SÜMMEETRIA terviku asetus, kus keskteljest või pildi keskpunktist võrdsel kaugusel asuvad osad on ühetaolised või peegeldavad üksteist. TELGSÜMMEETRIA telgedest või punktist ühel kaugusel olevad motiivid ühtivad, pöörlevad punkti või telje ümber. Kasutatud materjalid Douet, C. Valerie "Joonistamine. Nõuandeid, nippe ja soovitusi kunstnikelt" Kirjastus Egmont, 2005 Hansen, Albert "Ornamendi kujundamise alustest" Kirjastus Kunst, Tallinn 1965 Gair, Angela "Joonistamise ja maalimiskursus"Kirjastus Egmont, 2002 Kiivet, Ülle(toimetaja) DK teejuht maailma. "Kunst. Maailmakuulsate maalide taustast". Kirjastus Koolibri 2004 Kärner, Eve "Kompositsiooniõpetus"Tea kirjastus,Tallinn 2006 Lambillon, Paul "Aurad ja värvid", Kirjastus Tänapäev, Tallinn 2001 Linnuste, Ülle "Värvid kodus", As Ajakirjade Kirjastus, Kodukiri 2005
väiksem aga tasandikel. Eesti kõige järverikkam piirkond on Kirde-Eesti, Kurtna mõhnastikust leiame 30 ruutkilomeetri suurusel maa-alal umbes 40 järve. Haanja kõrgustiku 100 ruutkilomeetri kohta on enam kui 30 järve. Otepää kõrgustikul ja Karula kuplistikus on sama ala peale 25-30 järve. Rohkesti on järvi ka Saaremaa loodeosas Tagamõisa poolsaarel. Keskmiselt tuleb meil 100 ruutkilomeetri kohta 3 järve. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 274) Suurus ja sügavus Umbes 50% Eesti väikejärvedest on kuni 3 hektari suurused ja umbes 30% 3 kuni 10 hektari suurused. 10 kuni 100 hektari suurusi järvi on alla 20% ning üle 100 hektari 3,6%. Eesti järved on enamasti madalad, 75% uuritud järvedest on sügavus alla 10 meetri. 15 meetri sügavusi ja sügavamaid on teada kõigest 46. Sügavamad järved paiknevad
ÜRO inimarengu indeks 0,916 SKT elaniku kohta (USD) 29 000 Sündimus 0,9 % Suremus 1,0 % Imiku suremus 0,6 % Kirjaoskus 98,5 % Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Riikide rühma kuuluvus: Majanduse harukoosluselt ja monopoliseerituselt sarnaneb ta teiste kõrgetasemeliste suurriikidega, kuid jääb neist maha rahvatulu suuruselt 1 elaniku kohta, põllumajanduse intensiivsuse ja masinatööstuse kõrgtehnoloogia poolest. Maailma reisipass ITAALIA, kirjastus "Tea", 1999 Majandusorganisatsioonid: Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuuluvus: Itaalia kuulub sellistesse organisatsioonidesse nagu:
Teise põhjusena saab välja tuua Eesti riigi avatumaks muutumise, Schengeni viisaruumi kuulumine. Tänu sellele on suurenenud Eestit külastavate turistide arv ja kaubavahetus lääneriikidega. (Statistikaamet) 5 KASUTATUD ALLIKAD 1. A. D’Agostino, R., Serafini, M., Ward-Warmedinger. Sectoral explanations of empolyment in Europe. The role of services. 2. Algis Perens. "Teenuste marketing", Tallinn: Kirjastus Külim, 1998. 3. Anderson, K., Zemke, R. Tippteenindaja raskused ja rõõmud. Tallinn. Kirjastus Koolibri, 2003. 4. Naessen, L-O. Parem teenindamine. Tallinn. Kirjastus Avita, 1997. 5. Statistikaamet. Hõivatud majandussektori järgi 6. Tooman, H. 2003. Teenindusühiskond, teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn. TPÜ Kirjastus. 7. Tooman, H., Mae, A. Inimeselt inimesele. Tallinn. Kirjastus Avita, 1999.
koorik; · haavand,mis ei parane; · suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale.
Eesti Kirjanike Kooperatiiv Eesti Kirjanike Kooperatiiv oli aastatel 1950-1994 Lundis tegutsenud kirjastus. EKK oli suurim eesti pagulaskirjastus, mis tegutses Rootsi põgenenud eesti kirjanike ühisettevõttena. Kirjastus andis välja peamiselt Rootsis, aga ka mujal elanud eesti kirjanike teoseid. Autorite hulgas olid eesti kirjanduse suurkujud: Artur Adson, August Gilit, Gert Helbemäe, Bernard Kangro, Kalju Lepik, Karl Ristikivi, Gustav Suits, Henrik Visnapuu jne. Kunagi 1950ndate aastate keskpaiku hakkasid mitmesuguseid teid pidi Eestisse jõudma Rootsis trükitud eestikeelsed raamatud, köiteseljal Endel Kõksi kavandatud tiibhobuse märk.
REISIKIRJA LUGEMINE “Saladuslik saar” J.Verne Lars Markus Linnupold Tallinna Reaalkool 8.a 1. Raamat “Saladuslik saar” (J.Verne) ilmus esimest korda aastal 1874. Raamat mida mina lugesin on uuestitrukk, ilmunud aastal 2015, kirjastuses Hea lugu. 2. Tegevus toimus aastatel 1865-1869, Ameerika kodusõja ajal. 3. Tegevuskohaks oli saar, millele raamatu peategelased panid nimeks Lincolni saar. Saart pole tegelikkuses olemas. Saar asub kordinaatidel S 34’57’ ja E 150’30’ Saar asus umbes 200km kaugusel Austraaliast, kagu suunas. 4. Cyrus Smith oli raamatu peategelane. Ta oli põhjaameeriklane, kõhn, kondine, hallikate juuste ja tihedate vurrudega. Cyrus Smith oli elukutselt insener ja tunnustatud teadlane. Ta oli 45 aastat vana. Tal oli leidlik vaim ja ta oli samuti osavate kätega mees. Smith oli nii teoinimene kui ka mõtleja, ehk miski ei valmistanud talle raskusi. Ta oli suurepärase ...
Jahutus- Noolutus Saadud Saadud - aeg, min keskkon - tõmbe- kõvadus temperat. d temperat. tugevus HRC 3.3 Põhjendage kirjalikult tabeli täitmisel tehtud otsuseid, kirjutage välja kasutatud valemid ja arvutuskäik ning viited kasutatud tabelitele või graafikutele kirjandusest. 4.Vajalik kirjandus: 4.1.Enn Hendre jt. Materjalitehnika. Õpperaamat. TTÜ Kirjastus, 2003. 4.2.Priit Kulu. Metalliõpetus. TTÜ Kirjastus, 2005. 4.3.Priit Kulu jt. Materjaliõpetuse praktikumide ja kodutööde juhend. TTÜ Kirjastus, 2010.
Sama aasta 30. detsembril sünnib neile ka tütar, kellele Ervin paneb enda lemmik nime Tiina. 1953. aastal kolib noorpere Tallinnasse, kus nad sätivad ennast sisse Asta onu korterisse. Seal elasid nad õnnelikult kuni Ervinil hakkas huvi tekkima noore näitleja Tamara Gaenko vastu. 1966. aastal pakib Ervin Abel oma asjad ja lahkub Tina tänava korterist, et minna Tamara juurde. Tamara on ise öelnud: ,,,,Helises uksekell. Ervin ukse 1 Kirsti Vainküla Siin ma olen, Tallinn: Menu Kirjastus, 2010. Lk. 23 taga. Kohvrikene käes ja seljakott seljas. Ütles, et tuli minu juurde. Kõik. Mina ju samuti armunud, ütlesin, et väga tore... Ja jäigi meile. Jäigi! Mida ma oleksin pidanud tegema? Kas ma oleksin pidanud ta ära ajama?! Mina teda ei kutsunud, ise ta tuli. Mind on häirinud, et ma ta niimoodi vastu võtsin ta oli ju abielus ikkagi! -, kuid mida ma oleksin saanud teha? See abielu pidi juba enne kiivas olema." 2 Sama aasta lõpus, 29
. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke artikkleid. II-1907. keskendub ilukirjandusele, Tuglas ja Suits. III-1909- saknaal, uuenduste töttu, Petersoni luuletused,Hämming Vilde novell "kuival" prostitutsiooni probleemid, süüdistatakse porno levitamises. BOLUTAREI luuletus ,,Raibe"-otsekohene,räige,Randvere movell ,,Rutt" ideaalsest naisest
15 1/3 , 5 . 2/3 Times New Roman, 12, 1,5. 4 . , , 16, - 14 . Word Heading 1, Heading 2, Heading 3 . /// , . . () ( 1 4. . , , , , . .) ( , ) ( . ) !!! ( , , ) ( . 14) Autor(id) (Ilmumisaasta). Pealkiri. Ilmumiskoht: Kirjastus. Näide: Tamm, A. (2003). Kooliharidus Eestis. Tartu: TÜ Kirjastus. (, , , ) () () () (Kokkulepe) . , + . . . 1. (, , ) 2. 3. , , , , 4. ( ?) 5. , , , . , , . 6. 7. . . 7 , 7. . ... GÜMNAASIUM KIRJALIKU TÖÖ TEEMA Kirjaliku töö liik Õpilase nimi, klass Õpetaja nimi ... 2017
kirjastada, kuid ei saanudki. 1944. aasta sügis sundis Haava sõjapakku. 24. novembril paigutati kurnatud Haava Põltsamaa linnahaiglasse diagnoosiga veresoonte lubjastus ja kõrge vererõhk. 1945. aasta mais sai Anna Haava uuesti koju, kus jätkas harjunud töökat ja kasinat eluviisi. Anna juures elas mõned aastad ka lesestunud vend Rudolf, kes suri 1950. aastal. [10] 1952. aastal hakkas Eesti Riiklik Kirjastus ette valmistama valitud teoste sarju rahvuskirjanduse klassikast. Sellesse plaani kuulus ka Anna Haava luule väljaandmine. Kevadtalvel koputas aadressil Koidula 8 asuva maja uksele kirjastuse esindaja Paul Rummo. Peale esmast ebaõnnestumist said Haava ja Rummo omavahel kokkuleppele ning Oskar Kruus asus koostama valimikku ,,Luuletused’’. [10] Anna Haava 90. sünnipäeva puhul korraldati luuletaja kodulinnas juubelipidustused konsertaktusega
poolt tömbikskulutatud põhjatipp ulatub Navesti jõe oruni. Kõrgustiku jalam asub suures osas 50-55 meetri kõrgusel ja lagi kõrgeneb 60-70 meetri kõrguselt Viljandi ümbruselt nii loode kui lõuna poole, kõrgudes keskosas kuni 136 meetrini põllustatud Kärstna ja 144 meetrini metsastes Rutu mägedes. Need on Sakala kõrgemad kohad. Viimastest lõuna sihis maapind madaldub ja on Läti piiri läheduses ligi 70-75 meetri kõrgusel. Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005, lk 219 Sakala kõrgustiku põhijoonis (www.vkg.werro.ee/.../ juku/pinnam/sakala.html) 3 Sakala kõrgustiku maastiku eripära
Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond RAAMATUTE KOKKUVÕTE Õppejõud: prof. M. Veisson Tallinn 2010 Lühikokkuvõte raamatutest: Kõrgesaar, J.(2001). Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse. Tartu: TÜ Kirjastus. ( 85 lk ) Lapse arengu hindamine ja toetamine (2008). Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus. Kirjastus Studium. ( 72 lk) Rogers, B.(2009). Taasleitud käitumine. ( 259 lk) Unt, I.(2005). Andekas laps. Kirjastus Koolibri. ( 110 lk) Veisson, M.(2009). Lapsevanemale erivajadustega lastest II. Tartu: AS Atlex ( 61 lk ) Väärtused koolieelses eas. Väärtuskasvatus lasteaias. TÜ eetikakeskus, TLÜ kasvatusteaduste instituut. Tartu 2010. ( 189 lk) 1
Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on õppimise ajendiks sisemine huvi ümbritseva maailma vastu toetudes Piaget'i tunnetusprotsesside mudelile. Käesoleva referaadi teema asetub kognitiivsete teooriate hulka
Velsker, Aare Pilv, Anneli Mihkelev, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Ivar Sild, Asko Künnap, Hasso Krull, Katrin Hallas, Kalev Kesküla, Jukka Koskelainen, Heikki Saure, Anna Jörgensdotter, Elisabeth Nordgren jpt. Hariduskäik 198189 Tallinna muusikakeskkool 198992 Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, viiuli eriala 199294 Tallinna 1. õhtukeskkool Lõpetanud Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal 1999 Ilmunud teosed luulekogu "Telg" Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990 luulekogu "Laeka lähedus" kirjastus Tuum 1993 luulekogu "Võlavalgel" kirjastus Tuum 1995 proosakogu "Ingelheim" kirjastus Eesti Raamat 1995 luulekogu "V" kirjastus Tuum 1998 luulekogu "Esimene tahe" kirjastus Tuum 2002 luulekogu "Teatud erandid" kirjastus Tuum 2003 soomekeelne tõlkekogumik "Paljastuksia" kirjastus Nihil Interit 2000, tõlkija Katja Meriluoto rootsikeelne tõlkevalimik "För en stämma" kirjastus Ariel 2004, tõlkija Peeter Puide
Pr/Hug01 40355 40367 12 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40526 40544 18 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40411 40430 19 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40477 40495 18 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40222 40249 27 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40394 40422 28 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 40501 40508 7 Victor HugoHüljatud Pr/Hug01 Count 14 Grand Count 892 Aasta Kirjastus Keel Orig Tõlkija Kommentaar Klient Eesnimi 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2007 Eesti Joonisfilm est est Lastekirjandus 4,9E+010 Erika 2009 Varrak est est Lastekirjandus
annaabi.ee 
