Kaasaegsed luuletajad (6)

Kaasaegsed eesti luuletajad
Contra
Kristiina Ehin
Elo Viiding Autor:
Contra
Kodanikunimega Margus Konnula . Ta on sündinud 22. märtsil, 1974. aastal. Ta tuleb Lõuna-Eestist, Urvastest. Seal on ta üles kasvanud ja elab Urvastel tänaseni. Contra mängib oma päritolu tihti välja oma poeetilises biograafias, esitledes end kui "meest metsast" ja "meest Lõuna-Eestist". Selliseid väikse-küla identiteeti kuulutavaid kultuuritegelasi on viimasel ajal Eestis juurde tulnud. Contra oli mitu aastat Urvastes postiljon ja esitas ka seda ametit uhkusega. Contra on vabakutseline, teenides raha oma raamatute müügi ning esinemistega kõikjal üle Eesti. Ta esineb koolides , ärimeeste kogunemistel, kontsertidel ning kirjandusüritustel. Selline rahateenimisviis on praegu eesti luuletaja jaoks väga ebatavaline .
1981-1984 õppis Contra Urvaste Algkoolis.
Kuldre koolis õppis ta aastatel 1984-1989 ning Antsla Keskkoolis 1989-1992.
Aastast 2004 on ta Urvaste Valla Lehe toimetaja .
Aastast 1997 on ta Tartu Noorte Autorite Koondise liige.
Eesti Kirjanike Liidu liige on ta olnud aastast 1998.
Contra luule on lõbus, laululine ning leidlike riimidega. Tihti kasutab ta oma loomingus Võru murret. Arvatavasti just seetõttu, et kasutab Võru murret ka oma esmase kõnekeelena. Contra loomingust võib leida palju paroodiat ning kalambuure. Lisaks on Contral ka virtuoosne keelekasutus.
Jõepervel ( luulekogust „Päike ja lamp” 1998)
Jõepervel oled istunud maha
Jälgin sind- taipan mis teha sa tahad
Kui tahtis juhus ja siia mu tõi
Vaikselt ma vaadata kõrvalt ei või.
Istun su juurde ja küsin ja küsin- kas tohin
olla su kõrval kui jõekese kohin
Täidab su silma ja kõrva ja suud
Sinuga jääda- ei soovigi muud.
Kristiina Ehin
Kristiina on sündinud 1977. aasta 18. juulil. Kristiina Ehin on Raplast sirgunud luuletaja, kes on omandanud märkimisväärse ja üsnagi ainulaadse rolli eesti kirjanduses. Poetessina on ta karmilt edasi andnud urbanismivastast ja looduslembelist maailmavaadet .
Kristiina on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ning spetsialiseerunud rahvaluulele. Eesti ja võrdleva rahvaluule alal omandas ta 2004. aastal magistrikraadi. Magistritöö teemaks oli "Eesti vanema ja uuema rahvalaulu tõlgendusvõimalusi naisuurimuslikust aspektist". Kristiina on kuulunud Erakkonda, mis on nimelt 1995. aastast Tartus tegutsev kirjandusrühmitus.
Tema luule jutustab elust, inimestest ning loodusest. Ise on ta ka tihedalt loodusega seotud. Ta soovib, et saaks rääkida kas puude või loomadega . Loodususk on talle väga lähedane ja seepärast jutustavad enamus tema kirjutatud luuletustest just loodusest.
Kristiinal on 5 luulekogu :

• „Kevad Astrahanis: luuletusi 1992–1999” (Tallinn 2000)
  
• „Simunapäev” (Tallinn 2003)
  
• „ Luigeluulinn ” (Tallinn 2004)
  
• „Kaitseala” (2005)
  
• „The Drums of Silence” (Oleander Press, 2007)
  

Tema luuletusi on soome keeles ilmunud antoloogias "Kivikuu: virolaista runoutta"
Kevad Astrahanis
Valge Volga mu maja ees peatub
Astrahanis on kevad
aprikooside õitesajus
tänavad ligunevad.
Mu rõdultlaskumisrõõm
su silmade janused vaasid
see on kevad Astrahanis
vihmast voolavad tuuleklaasid.
Elo Viiding
Pseudonüüm Elo Vee. Ta on eesti luuletaja, kes on sündinud 1974. aasta 20. märtsil. Tema isa oli poeet ja näitleja Juhan Viiding. Elo usub, et tal on olnud tõeliselt õnnelik lapsepõlv. Ta ei kujuta ette, kas on olemas teist sellist isa, kes oma tütrega on nii palju tegelenud. Elo vanaisa Paul Viiding oli samuti luuletaja. Elo vanaisa ema poolt on Kaljo Kiisk .
1981. aastal alustas Elo õpinguid Tallinna muusikakeskkoolis. Selle lõpetas ta 1989. aastal. Aastatel 1989-1992 õppis ta viiuli mängimist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Aastatel 1992-1994 õppid Elo Tallinna 1. õhtukeskkoolis. 1999. aastal lõpetas ta Eesti Humanitaarinstituudi teatri erialal.
Tema luulet on tõlgitud inglise, saksa, vene, rootsi, soome jt. keeltesse.
Elo püüab oma luules väljendada seda, mida tavakeeles väljendada ei saa, või vahel isegi seda, mis tavakeeles öelduna lausa talumatult või võimatult kõlaks. Lugejatele ei pruugi selline keel meeldida, ning nad ei pruugi sellist keelt suuta vastu võtta koos sellele omaste lausumise viiside, emotsioonide, iroonia ja erinevate häältega, mis selles keeles aeg ajalt võimu võtavad. Elo räägib, et tema keel ei ole selline, mis lugejale kohe kergelt meelde jääks ja mida ta oma meeltes kordama ja armastama hakkaks, kuid samas püüab ta vältida muutumist elitaarseks või üleliia hermeetiliseks.
7 luulekogu:

• „ Telg ” Kassett 1990 kirjastus Eesti Raamat 1990
  
• „Laeka lähedus” kirjastus Tuum 1993
  
• „Võlavalgel” kirjastus Tuum 1995
  
• „V” kirjastus Tuum 1998
  
• „Esimene tahe ” kirjastus Tuum 2002
  
• „Teatud erandid” kirjastus Tuum 2003
  
• „Selge jälg” kirjastus Tuum 2005
  

Sa oled ta valede väljapääs Sa peatu, kui kuuled ta kaledat häält,
Öö kurbustel seilavast laevast , see kõlatu – moondunud sõnaks –
Pihk vasakus, võõras ja oodatud käes sa võta ta käsi, ja vii tema säält,
Sääl kauguses naeravad ta vaeva kuid iialgi sina ei võta
Hing tuimade kivide vahel kui loom
kõik kevaded andeks annab,
vaid seda, mis taevaid ei lahuta koost
ta vaevaöös edasi kannab
Kasutatud materjal
http://www.tuglas.fi/illimar/taustalukemiseksi/contra_ja_muut.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Contra
http://et.wikipedia.org/wiki/Kristiina_Ehin
http://paber.ekspress.ee/viewdoc/D3E440545586D6BEC225704300414F9F
http://www.epl.ee/?artikkel=319808
http://miksike.com/docs/lisakogud/kirjandus/vee.ht m
http://209.85.129.104/search?q=cache:ppJRhlrKj1MJ:www.zone.ee/mullmull/kool/viiding/+elo+viidingu+elulugu&hl=et&ct=clnk&cd=2&gl=ee
http://et.wikipedia.org/wiki/Elo_Viiding
http://www.sakala.ajaleht.ee/310506/esileht/5021255.php