Noodikirja areng 8.-13. saj. 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid
Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks. Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks. Milline on missa ülesehitus üldiselt (kaks suurt osa koos alguse ja lõpuga)? Mis on missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis on gregooriuse koraal? gregooriuse laul Mis on neuma? Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad Millega on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? ''Kuido käega'' Mis on organum? mitmehäälse kirikulaulu tüüp Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasid organumeid? Millises kirikus nad tegutsesid? Leoninus ja Perotinus Kuidas nimetakse eri piirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal
Hera Õde ja Abikaasa Taeva kuninganna. Abielu kaitsja. (Lemmikloom lehm) Hephaistos Poeg Tulejumal, jumalate sepp. 5.) Kujunes 8 saj. eKr Foiniikia tähestiku põhjal ja koosneb 24-st tähemärgist. Hakati kasutama kangelaseeposte ja seaduste kirjapanekuks. Edasi jagunes Ladina (600 eKr) ja Slaavi (9 saj. pKr) tähestikuks, mida kasutatakse tänapäevalgi. 6.) Teater sai alguse draamakunsti tegevusest VI saj. eKr. Ateenas pühendati koorilaule ning näidendeid Dionysose auks. Teemad mida esitati pidid pakkuma huvi kogu polisele. Näidendites rääkiti erinevatest teemadest. Näiteks võib tuua müütidelt kuuluvad õpetused; jumalatele meelejärgi olemine ja poliitikute mõnitamine. Peamisteks zanriteks olid tragöödiad ja komöödiad. 7
Häälikute kvaliteet häälikute omaduste kogum, mis eristab neid teistest häälikutest Häälikute kvantiteet häälikute omadus, mille akustiliseks vasteks kõnesignaalis on ajaline kestus, kõne vastuvõtul aga tajutud pikkus Haru osa keelepuust, moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses Idiolekt ühele isikule omane keelekasutus Infiks tüve sisse lisanduv morfeem IPA kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem Isolaatkeel on keel, millele ei ole sugulaskeelt Kääne väljendavad tüvele lisatavad käändelõpud Kaksikliigendus keelemärgi jaotamine vormiks/tähenduseks ja vormi jaotamine foneemideks Keeleuniversaalid keelte üldine omadus Keelkond on kokkukuuluvate sugulaskeelte rühm Kiri märgisüsteem teksti ülesmärkimiseks nähtavate või kombitavate märkide abil
Egiptuse kultuur 1. Kiri ·Tekkeaeg: IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. ·Kirjamärgid: Piltkirja meenutavad hieroglüüfid; hiljem tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega hieraatiline kiri (usutekstide kirjapanekuks) ja demootiline kiri (rahvakeelsed tekstid). ·Kirjutusmaterjal: papüürus (valmistati papüürustaime säsist) 2. Haridus ·Koolid: ,,Kuninglike järglaste maja", kus õppisid tulevane vaarao ja kõrgemate ülikute pojad; kool ametnike poegadele ja templikoolid. ·Õpetajad: preestrid (ranged) ·Õpilased: Koolis käisid ainult poisid; enamik õpilasi pärines rikastest peredest kuid ka lihtrahva lastel oli mingi võimalus kooli pääseda.
· Motett tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse motetil vastu 13. saj lõpul tõrjuti kirikust välja. Seega oli motett lakanud täitmast liturgilise laulu põhiülesannet-kanda liturgilist teksti. · Põhimeloodiaks oli rahvaviis, kuna see meeldis rahvale, üritati seda jäljendada. · Populaarseks seltskonnalauluks sai naljamotett. · Tekkis vajadus olulised laulud kirja panna. · 7.saj tulid kasutusele esimesed märgid meloodia kirjapanekuks, milleks olid neumad. · 10.saj tuli kasutusele esimene noodijoon. Määras kindlaks FA-noodi. · 11.saj jõuti 4 noodijooneni. · 13.saj loobuti neoumadest ja iga noodimärk tähistas üht helikõrgust. · 14.saj esineb esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. · 15. saj hakati kasutama tänapäevat noodikirja.
hinduistlikud teosed, mis sisaldavad jumalustele pühendatud hümne. Braahmanad kirjeldavad ohvririitusi ja seletavad rituaalide tähendust. Aaranjakad analüüsivad ja tõlgendavad tulerituaali, kus tõmmatakse parallel rituaali ja kosmose vahel. Upasandid on vanimates veedades ja braahmanates olevate mõtete kommentaarid ja arendused. Kõik pühad tekstid on kirjutatud sanskriti keeles. Hilisemaid üleskirjutusi ei peeta ilmutusteks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata", mis on kujunenud aastatel 400 eKr- 400 pKr. ,,Mahabharatasse" kuulub iseseisva osana India usulise kirjanduse kuulsaim teos ,,Bhagavadgita" (jumalate laul). Hinduismi kultus Hinduistide jumalateenistus on väga individuaalne see toimub kodus, looduses või templis. Erinevused tulenevad sellest, millisesse kasti inimene kuulub või kus ta elab. Hinduistlik kunst
missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. 6. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. 7
9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10. Noodikirja kujunemine: 1) Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. 2) Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA- noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saada, sest kasutati ka palju nn. kobarneumasid. 3) 11. saj. jõuti 4 noodijooneni, mis olid värvilised
süüdistab. 13. Mora accipiendi. Mora solvendi – vastu võtmise viivitus. Tasumise/kohustuse täitmise viivitus/edasilükkamine 15. agenda – ettevõtmist, täitmist vajavad asjad = päevakord 16. de lege ferenda – tulevase seaduse kohaselt , seadust välja andma 17. pactum de vendendo –leping müüdava asja kohta 18. pactum de contrahendo – tehingu teostamiseks tehtud leping, eelleping 20. Decem viri legibus scribundis –kümme meest seaduste kirjapanekuks Tekst XXI 1. Praedium dominans. Praedium serviens. – Valitsev maatükk (õigustatud asi); teeniv maatükk (koormatud asi) 2. Iudex est lex loquens – kohtunik on rääkiv seadus 3. Hereditas iacens – puhkav/lamav/lebav pärand (s.o pärandi seismine ajavahemikul, mis tekib isiku surma ja pärija poolt pärandi vastuvõtmise momendi vahel) 4. Inter absentes - eemalviibijate seas/vahel 5. Damnum emergens et lucrum cessans – vahetult tekkinud kahju, otsene tegelik kahju ja
Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k hiraman `laenama'; h-in-iraman ` laenas') Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA: International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud Isolaatkeel: on keel, millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille sugulaskeeled on välja surnud). Kääne: grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega Kaksikliigendus: on keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks (Saussure'i
Haru - on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt - konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks - tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon - (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA (International Phonetic Alphabet) – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud) Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille sugulaskeeled on välja surnud) Kääne - grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega Kaksikliigendus on keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks (Saussure’i jaotus), teiselt poolt vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks,
(otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) tõene, kui lahtris on tekst ISNONTEXT(lahter) tõene, kui lahtris pole tekst ISLOGICAL(lahter) tõene, kui lahtris on tõeväärtus
(otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) – indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS – lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN – lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT – kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) – valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) – valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) – lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) – tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) – tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) – tõene, kui lahtris on tekst ISNONTEXT(lahter) – tõene, kui lahtris pole tekst ISLOGICAL(lahter) – tõene, kui lahtris on tõeväärtus
(otsinguviis 0 on täpne otsing) INDEX(lahtrivahemik;indeks) indeksiga määratud reas oleva lahtri väärtus Viitamine: ADDRESS lahtri aadress tekstina ROW, COLUMN lahtri rea ja veeru järjenumber INDIRECT kahekordne viitamine lahtrile Loogikafunktsioonid IF(tingimus;valem1;valem2) valem valitakse sõltuvalt tingimuse täidetusest AND, OR, NOT keerulisemate tingimuste kirjapanekuks IFERROR(valem;veaväärtus) valemi väärtus või veaväärtus IFNA(valem;veaväärtus) valemi väärtus või #N/A korral veaväärtus Infofunktsioonid TYPE(lahter) lahtri sisu tüüp ISBLANK(lahter) tõene, kui lahter on tühi ISNUMBER(lahter) tõene, kui lahtris on arvväärtus ISTEXT(lahter) tõene, kui lahtris on tekst ISNONTEXT(lahter) tõene, kui lahtris pole tekst ISLOGICAL(lahter) tõene, kui lahtris on tõeväärtus
kõrvalekalle kaotas ohvi mõju. 3. UPANISADID ilmusid Brahma raamatute jätkuna ja täiendusena. Seavad esiplaanile õpetuse meelelaadi. Upanisad see tähendab nii istumist ja kuulamist kui ka veedades sisalduvat salajast õpetust ja tarkust. Nende kohta kasutatakse ka nimetust Veedanta ehk veedade lõpp. Upanisade peetakse ka veedade täienduseks, sest neis on religioonifilosoofiline mõte arenenum kui veedades. Hilisemad üleskirjutisi ei peeta ilmutuseks, vaid pühade meeste kirjapanekuks. Sellesse rühma kuuluvad suured eeposed ,,Ramajana" ja India rahvuseepos ,,Mahabharata". palverännakud Hinduistid sooritavad palverännakuid seitsmesse pühasse linna, milleks on: · Ayodhya · Dvarka · Hadwar · Kanchipuram · Mathura · Ujjain · Varanasi Enamus neist asuvad hindude püha jõe Gangese ääres. Hinduistide palverännaku sihtkohtades sai enamasti sooritada rituaalset puhastavad suplust jões, järves,
ülepäevased raportid välismaal asuvale ülemusele. Kui antud isik on viibinud selles situatsioonis juba umbes nädala, saab ta kirja healt sõbralt, kellest pole ammu midagi kuulnud. Vastus sellele eeldaks midagi pisut põhjalikumat kui kaks lauset viisakust ja seega peab ta paremaks pigem vastamisega viivitada. Töösituatsioon jääb aga muutumatuks, vajalikku aega mingi isikliku sõnumi, isegi lühikese, kirjapanekuks ei ole. Katseisik ei ole oma sõpra unustanud, aga mida aeg edasi, seda pikemat vastust saadud kiri eeldaks. Pikapeale muutub igapäevane mõte sellele kohustusele aina ebameeldivamaks ja selle täitmine vastvalt vaevanõudvamaks. Seega võibki asi lõppeda sellega, et selleks ajaks kui pingeline töösituatsioon raugeb, on kirjutamiskohustus muutunud nii rusuvaks, et seda on pea võimatu täita ja selleks ajaks kui vaene inimene ennast
Kõneleja ja kuulaja kas ei märka foneemivariantide erinevusi üldse või siis ei omista neile erinevustele mingit tähendust. Foneetiline transkriptsioon Foneetilises transkriptsioonis ja foneetilistes uurimustes on kombeks märkida väljendite häälikkujud nurksulgudesse ([]), vastandina sõnade ortograafilisele märkimisviisile. Kõne produktsioon: kõneorganid Häälikute jaotuse alused IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem. SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Eesti keele vokaalid Eesvokaalid Tagavokaalid Kõrged vokaalid iü U Kekkõrged vokaalid eö õo Madalad vokaalid ä a Eesti keele kononandid
III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) Noodikirja kujunemine 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid
· Keelepära (radix linguae) radikaalid · Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid Suuõõne erinevad osad: · Kurgunibu (uvula) · Pehme suulagi (velum) · Kõva suulagi (palatum durum) · Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks. · Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? · IPA = International Phonetic Alphabet kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud). Häälikud märgitakse nurksulgudesse []. · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Setälä häälduskiri. + õpi märgid Pire Terase vihikust lk 67. 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? · Kõnetraktis kaashäälikute hääldamisel tekib ahtus.
sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna
(kreeka, kirillitsa, heebrea, araabia, kopti ja armeenia tähed). Kolme kaheksabitist koodiühikut kasutatakse nt hiina, koera ja jaapani kirjamärkide puhul. Nelja koodiühikut on vaja ülejäänud Unicode tabelis olevate märkide jaoks, mille hulgas on nt matemaatilised sümbolid ja piktogrammid. Kuna kahendsüsteemis läheksid arvud kiirelt pikaks, on tabelites kasutatud kümnend- ja kuueteistkümnendsüsteemis arve. Unicode-i kirjapanekuks on kasutusel mitmesuguseid kaardistusi, tuntud kui UTF (Unicode Transformation Format). Nende seas on UTF-32, UTF-16, UTF-8 ja UTF-7, kusjuures numbrid näitavad, kui mitu bitti on minimaalselt tarvis ühe tähemärgi kirjapanekuks. UTF-32 puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Loogika olemus – klassikalisest kreekakeelsest sõnast logos, algtähendusega sõna ehk mida räägitakse
· Moodustusviis- mis toimub kopsudes ja nina kaudu tuleva õhuga, keele ja huulte asend. · Moodustuskoht- millisest kõnetrakti osas häälik moodustatakse Vokaalid saavad esineda üksi, konsonandid mitte. Takistusteta ja takistatud õhuvool Üldkeeleteadused 29.09 IPA= International Phonetic Alphabet-Transkripteerimine-foneetilise järgi kirja panek. Ladina ja kreeka märgid+muud+diakriitikutest koosneb. SUT= soome-ugri transkriptsioon (1901)- uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Kõnetuvastus. · Igat mingit ajahetke kirjeldab mingi hulk kepstrikordajaid. Neid võrreldakse andmebaasiga ja omavahel, ja tehakse tõenäosuste alusel tehakse järeldused. · Sisend käib läbi helilaine ja teeb iga teatud sammu tagant teatud ajahetke spektri (st. Mis sagedusel on intensiivsus) spekter · Spektrist teeb ta veelkord spektri, seda nim. Kepstriks
Toon on mingi üksuse (nt silbi) heli kõrgus suhtes ümbrusega, nt sama sõna teiste silpidega.
Toonikeeltes eristab toon tähendust (nt WALSist, fayu, mandariinihiina)
31. Intonatsioon - Intonatsioon on toonimuutus lause tasandil
32. Fonoloogiliste kategooriate kategoriaalne taju
33. Suprasegmentaalid - segmendiülesed hääldusvahendid (
Vt ka lisamaterjale Moodle'ist. 29.09.2010 Foneetika, fonoloogia, kirjasüsteemid I. osa ,,Kõnes avaldub keel üksteisele järgnevate häälikute jada (ehk segmentaalfoneemide) ning nende häälikute rõhulisuse, kestuse ja tooniga seotud nähtuste (ehk suprasegmentaalsete nähtuste) summana." Eesti keele käsiraamat online: http://www.eki.ee/books/ekk07/o/o4.html Transkribeerimine, transkriptsioonisüsteemid: · IPA = International Phonetic Alphabet - kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud), 1. x 1888, nt WALS; IPA sümbolid õpiku lisa 1 ja Moodle'is · SUT = soome-ugri transkriptsioon (1901) uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem, vt näidet http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF lk 7-8 Maailma keelte häälikusüsteemid, vt WALS (link Moodle'is) + hääldusnäited (link Moodle'is) Koartikulatsioon ehk kaasahääldus
ladina, slaavi), 2)logograafiline (märk ja sõna, nt hiina). Silpi tähistatava märgiga kirjad e silpkirjad (nt korea, etioopia, brahmsi). Jaapani kiri on nende kirjasüsteemide kooskasutus (kanji hiina märkide laen; hiraganat kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakanat selliste võõrsõnade kirjapanemiseks, millele kanji märke pole. Mõlemad on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnee lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Inkade kipud e sõlmkiri on küll kiri, kuid ei koosne graafilistest sümbolitest. Tänapäeval on keelel 2 avaldumisvormi: suuline kõne ja kirjalik tekst, keel avaldub nii kõnes ku ikirjas. Uurida saab suulist kõne või kirjalikku teksti. Nende põhjal saab teha järeldusi keele kui süsteemi kohta. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne, mis on kirjast vanem. Osa kirja liike ongi kõne jäädvustamise vahendid
selles järjestuses. Positsioonilise arvusüsteemi aluseks nimetatakse naturaalarvu k, mis tähistab, mitut numbrit (null kaasa arvatud) arvusüsteem kasutab. Näiteks kümnendsüsteemi alus on kümme: see kasutab numbreid 0 kuni 9. Igas arvusüsteemis (va juhul kui alus on 1) on aluse tähis 10, sest see on esimene arv, mida ei saa tähistada k numbri abil. 2. Mis on arvusüsteemi alus? Mida ta määrab? Arvusüsteemi aluse mõiste – numbri kirjapanekuks kasutatavate märkide arv. Arvusüsteemi alus on täisarvuline, mis tähistatakse p tähega. Määrab süsteemi: • 10ndsüsteem: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 • 2ndsüsteem: 0, 1 • 16ndsüsteem: 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, A, B, C, D, E, F 3. Kuidas on iga arvujärgu kaal määratud? Positsioonilistes arvusüsteemides omab iga arvu järk oma kindlat kaalu, mis on tavaliselt seotud „aluse“ astmega. an an-1 an-2 ... a1 a0 , a-1 a-2 a-3 ... a-m pn pn-1 pn-2 .
PROGRAMMEERIMISE MÕISTED ALGORITM on täpne ja üheseltmõistetav eeskiri mingi ülesande lahendamiseks. Algoritmi esitusviisid: Pseudokoodis, kus kasutatakse programmeerimiskeele võtmesõnu, lauseid. Graafiliselt - blokk-skeemid. PROGRAMMEERIMISKEEL on tehiskeel algoritmide kirjapanekuks arvutitele "arusaadaval" kujul. Programmeerimiskeeles kirja pandud algoritmi nimetatakse PROGRAMMIKS või, kui veelgi täpsem olla, PROGRAMMI TEKSTIKS. Programmeerimiskeele süntaks on range eeskiri, mis sätestab väga üksikasjalikult, kuidas tohib programmi kirja panna nii, et see oleks arvuti poolt vastuvõetav. Vastasel juhul on tekstis süntaksivead. Programmi süntaks võib olla õige, kuid sellegipoolest see programm ei tööta arvutis nii, nagu soovisime. Siis on
Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks.
Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). 30. IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks.
Nt haploloogia (kahest silbist üks nt lihulalane = lihulane). Kvantiteet=pikkus- hääldamisel tekkiva õhu väljahingamise aeg sekundites. (Eesti keel on kvantiteetkeel (3 vädet)). Kategooriline taju- eri keeltes on erinev hulk fonoloogilisi kategooriaid (lühikese-pika hääliku vastandus, erinev foneemide hulk (nt vokaalid). IPA , SUT; maailma keelte häälikud IPA= International Phonetic Alphabet- kõigi keelte foneetilise pidi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem SUT= soome-ugri transkriptsioon, uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem http://www.murre.ut.ee/EMK.PDF Maailma keelte häälikusüsteemid- WALS 31. Kiri, kirja tekkimine; kirjasüsteemid; kirja liigid; tähestikud Kiri on nähtavate või muud moodi tajutavate märkide süsteem keelelise väljenduse kinnistamiseks ja ajas ja ruumis edastamiseks.
märgistada. Saab kasutada andmete esitamiseks tekstina Lihtne, aga veidi kohmakas kasutada EI OLE PROGRAMMEERIMISKEEL JSON Javascript Object Notation Andmete esitamise formaat tekstina Javascripti programmeerimiskeele ,,native" andmestruktuur Väga lihtne ja mugav kasutada Kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui XML EI OLE PROGRAMMEERIMISKEEL 11. LAMBDA ARVUTUS Lambda-arvutuse keel on Alonzo Churchi poolt 1930. aastatel leiutatud lihtne ja universaalne meetod funktsioonide kirjapanekuks. Lambda-arvutuse keel on Alonzo Churchi poolt 1930. aastatel leiutatud lihtne ja universaalne meetod funktsioonide kirjapanekuks. Churchi tees väidab, et iga algoritmi saab lambda-arvutuse keeles kirja panna. On võimalik näidata, et lambda-arvutus, nagu ka Prolog, C ja Basic on üks paljudest universaalsetest programmeerimiskeeltest. Konkreetselt on lambda-arvutuse keel ja teooria funktsionaalsete programmeerimiskeelte aluseks. PROLOG
Taustkehaga seotakse sobiv koordinaadistik ja kell, mis koos moodustavad taustsüsteemi. Mingi keha asukoht taustkeha suhtes määratakse koordinaatidega vastavas koordinaadistikus. Kohavektor on selline vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Seetõttu on kohavektori koordinaadid võrdsed vektori lõpp- punkti koordinaatidega. r Ristkoordinaadid (ortonormaalne reeper) Koordinaadid. Termin kolmemõõtmeline väljendab vektori kirjapanekuks vajalike sõltumatute muutujate - koordinaatide - hulka. Igapäevakogemus kinnitab. et keha asukoha määramiseks piisab kolmest arvust (tinglikult pikkus, laius ja kõrgus). Nende kolme arvu saamiseks tuleb konstrueerida koordinaatsüsteem - reeglistik nimetatud arvude leidmiseks. Lihtsaim ja sagedamini kasutatav on ristkoordinaadistik (ka Descartes'i või Cartesiuse koordinaadid): kolm üksteisega risti olevat ühikvektorit, mille suunale projekteeritakse kirjeldatav kohavektor. Neid nn
Definitsioon 1.3. Maatriksit, millel on ridade ja veergude arv v~ordne, s.o. m=n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, millel ridade ja veer- gude arv on erinev, s.o. m = n, nimetatakse ristk¨ ulikmaatriksiks. Ruut- maatriksit m~ o~ otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨ arku maatriksiks. Definitsioon 1.4. Reaalarve, millest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi kirjapanekuks t¨ahistame tema elemente v¨aikese p~ohit¨ahega, n¨aiteks t¨ahega a, mis on varustatud kahe indeksiga. Neist esimene u ¨tleb mitmendas reas ja teine mitmendas veerus see element maatriksis asub. N¨aiteks (m, n)-maatriks n¨aeb v¨alja j¨argmine a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n . (1.1)
Definitsioon 1.3. Maatriksit, millel on ridade ja veergude arv v˜ordne, s.o. m=n, nimetatakse ruutmaatriksiks. Maatriksit, millel ridade ja veer- gude arv on erinev, s.o. m = n, nimetatakse ristk¨ ulikmaatriksiks. Ruut- maatriksit m˜ o˜ otmetega (n, n) nimetatakse ka n-j¨ arku maatriksiks. Definitsioon 1.4. Reaalarve, millest maatriks koosneb, nimetatakse maatriksi elementideks. Maatriksi kirjapanekuks t¨ahistame tema elemente v¨aikese p˜ohit¨ahega, n¨aiteks t¨ahega a, mis on varustatud kahe indeksiga. Neist esimene u ¨tleb mitmendas reas ja teine mitmendas veerus see element maatriksis asub. N¨aiteks (m, n)-maatriks n¨aeb v¨alja j¨argmine a11 a12 . . . a1n a21 a22 . . . a2n . (1.1)
piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava kindluse müürile tungida. Sõjaväkke värvati itaallaste kõrval üha enam ka provintside elanikke. Rooma sõjaväe peamine väeüksus oli leegion. See koosnes umbes 5000 mehest, peamiselt raaskerelvastusega jalaväelastest. Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr. saavutasid plebeid võitluses patriitsidega mõningaid tulemusi. Pleebsi survel valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanekuks. Kirjapandud seadused avaldati nn. Kaheteistkümne tahvli seaduste nimetuse all. Kaheteistkümne tahvli seadused andsid tunnistust eraomanduse arenemisest eelkõige maale, karjale, orjadele, õigusest läbi võõra maa karja ajada, vett juhtida või liikuda. Sellel ajal tekkis mõiste piiramatust omandist. Omandi rikkumist karistati karmilt. Näiteks, seda, kes öösel söötis paljaks võõra põllu, ootas surmamõistmine
15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikzanr. Noodikirja areng 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna pea oli
Haru: on osa keelepuust. Selle moodustavad rühm keeli, mis on omavahel lähedases suguluses. Idiolekt: konkreetsele indiviidile omane keele variant Infiks: tüve sisse lisanduv morfeem (nt tagalogi k – hiraman ‘laenama’; h-in- iraman ‘ laenas’) Intensioon: (ehk denotatsioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele IPA: International Phonetic Alphabet – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud Isolaatkeel: on keel, millel ei ole leitud ühtegi sugulaskeelt (või mille sugulaskeeled on välja surnud). Kääne: grammatiline kategooria, mis väljendab sõna semantilis-süntaktilist vahekorda lause teiste sõnadega Kaksikliigendus: on keelemärgi jaotamine ühelt poolt vormiks ja tähenduseks (Saussure’i jaotus), teiselt poolt vormi jaotamine väiksemateks iseseisvateks,
9 Eksamiks: rekursiooni Eksamäratundmine, - A subroutine is said to be recursive if it calls itself, either directly or indirectly baasjuht Eksamja Eksamrekursiivne Eksamjuht, rekursiooni Eksamekvivalentsus Eksamtsükliga, arusaamine Eksamfunktsionaalse Eksamkeele Eksamnäitejuppidest Eksamloengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus. Mis on lambda-arvutus Eksam– Eksamlihtne ja universaalne meetod funktsioonide kirjapanekuks, pmst progekeel Prologi Eksamnäide Eksamtuleb Eksamära Eksamtunda (et on Prolog) - on esimene -- ja siiani kasutusel -- loogilise programmeerimise keel. Prolog-ile lisaks on välja töötatud mitmeid uuemaid loogilise programmeerimise keeli ja süsteeme. Arvutivõrgud: mac Eksamaadress Eksam– Eksamphysical Eksam48bit device code ip Eksamaadress Eksam– Eksamaadress Eksamkõigil võrguseadmetel
rohkem muutub valguse levimise suund sellesse keskkonda sisenemisel. Õhus levib valgus peaaegu sama kiiresti kui tühjuses. Kui me näiteks tahame teada, kui kaua levib valgus Päikeselt või mõnelt teiselt taevakehalt Maale, võib julgesti võtta kiiruse väärtuseks kogu liikumise kestel 300 000 km/s. Valguse murdumisel esinevate seaduspärasuste valemi abil kirjapanekuks jääb 8. klassis õpitud matemaatikast väheseks. Piirdume sellega, et sellist keskkonda, milles valgus levib muutumatu kiirusega, nimetatakse optili- selt ühtlaseks keskkonnaks. Katsed näitavad, et erinevates optiliselt ühtlas- tes keskkondades levib valgus erineva kiirusega. Mida optiliselt tihedam keskkond, seda aeglasemalt valgus selles keskkonnas levib.
slaavi (sh konsonantkirjad nt foiniikia ja standardaraabia) logograafiline ehk ideograafiline e mõistekiri (märk ja sõna, nt hiina; logos kreeka k `sõna') Silpi tähistava märgiga kirjad e silpkirjad, nt etioopia, brahmsi AGA nt jaapani kiri = nende süsteemide kooskasutus: (kanji hiina märkide laen; hiragana (kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakana (selliste võõrsõnade kirjapanekuks, millele kanji märke ei ole) on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnede lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Kirja algus LähisIdas sumeritel (u 5000 aastat tagasi) ja maiadel Ameerikas (u 2000 aastat tagasi) Hakati joonistama pilte, mis olid Saussure'i järgi tähistatava tähistajad. Kirja sünniks võib pidada seda, kui tekkis ühendus tähistaja (=pildi) ja seda tähistava sõna vahel, st kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega.
527 eKr) pani aluse dzainismile. · Dzainism - atomistlik ja dualistlik olemisõpetus, protest kastikorra, sisutute ohvrirituaalide ning preesterkonna ülemvõimu vastu, karma ja taassüü tunnustamine. India vaimne kultuur pärandus pikkade sajandite jooksul suulises vormis põlvest põlve. Vanaindia kiri, brahmi, arvatakse olevat tekkinud 7.-6. sajandil eKr. Esialgu kasutasid kirja vaid kaupmehed arvepidamises, hiljem hakati seda kasutama ka usutekstide kirjapanekuks. Selleks ajaks olid Indias saavutanud hea taseme paljud teadusharud, kirjandus, arhitektuur, kujutav ja tarbekunst. Haridus Brahmanismi tõekspidamiste järgi oli hariduse andmise ainuõigus braahmanitel, kuid haridust saada võisid ka teistesse varnadesse kuuluvad inimesed. I aastatuhandel eKr tekkisid braahmani koolid, mis tegutsesid 12.-13. sajandini pKr. See oli kool ,kus õpilane elas oma õpetaja kodus ning seal peale õppimise veel tööd tegema ning palvetama. Õppemaksu
hinnagute andmine kritiseeringutele ja praktiliselt realiseeritavate ideede nimekirja koostamine. Antud meetod võimaldab kvaliteetselt ja küllaltki kiiresti anda hinnangut prognoosi objekti arenguvõimalustele. 2. Meetod ,,635" on üks ajurünnaku erikujudest , kus numbrid 6, 3, 5 omavad kindlat tähendust. Meetodi kasutamisel kaasatakse 6 osalejat, kellest igaüks peab kirja panema 3 ideed 5 minuti jooksul. Ideede kirjapanekuks kasutatav leht käib ringi, mille tulemusena peaks poole tunni jooksul igaüks kirja panema 18 ideed ning kokkuvõttes tekib 108 ideed. Sellist meetodit rakendatakse eriti tihti Jaapanis. 3. ,,Komisjonide" meetodi aluseks on spetsiaalselt moodustatud komisjonide töö. Ekspertide grupid arutavad ümarlaua taga ühte või teist probleemi eesmärgiga kooskõlastada vaatepunktid ja väljatöötada ühine arvamus. Nimetatud meetodi
). Järeldas, et gaaside molekulmasside suhe võrdub nende tiheduste suhtega. Berzelius: esitas elementide aatommasside tabeli, ignoreeris Avogadrot Andis elektrokeemilise põhjenduse kordsete suhete seaduse "lihtsuse printsiibile": elemendid on elektronegatiivsed ja elektropositiivsed. keemiliste elementide tähistusviisi tähtsümbolitega, mis sobis ka ainete valemite j keemiliste reaktsioonide kirjapanekuks Volta: tõestas, et elekter tekib erinevate metallide kontakti tõttu, mitte organismide sees.Konstrueeris1800. a. esimese keemilise vooluallika nn. Volta samba. Leiutas seadme, millega sai efektiivselt koguda staatilist elektrit elektrofoor Davy: oletas, et soojus on liikumise vorm, sai esimesena elektrikaare, sai sulatatud soolade elektrolüüsil naatruiumi, kaaliumi, magneesiumi, strontsiomi, baariumi, kaltsiumi, tõestas, et Cl, I on elemendid
Krakow. o reeglipärased nimed – originaalkujud ehk ladinakeelsed ümberkirjutused; Kirjaviis määrab häälduse ja kirjutamise suhte. Kui räägime vanast kirjaviisist, on see kirjaviis, mis annab edasi sama hääldust. Nime kirjutusviis on muutunud läbi aegade rohkem kui kirjaviis. Lisaks ortograafiale on püütud eristada kirjalike suhtumise vorme: o stenograafia (ortograafiaga võrreldav, mõeldud kiireks kirjapanekuks, kindlad lühendid jne), o krüptoraafia – salakiri; o pedograafia – eeskätt mõeldud keeleõppeks, kuna ortograafia ei anna edasi kõiki hääldusiseärasusi, nt eesti k märgime palatalisatsiooni, väldet. o tehnograafia – oskuskiri, erialade tundjatele mõeldud kirjaviis (nt foneetikud). o mahhinograafia – masinkiri, nt morse. Ümberkirjutus Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme. Kiri on graafiliste märkide süsteem millegi kirjapanekuks –
Millised olid nende alaliikide eesmärgid? 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? Need on kõnekunsti voolud. asianism palju retoorilisi kaunistusvahendeid, kadus välisesse efektitsemisse, ülespuhutusse, manerismid. atikism tugevnes vastukaaluks asianismile; lihtne, selge ja napp väljendusviis, Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero ja Seneca olid filosoofilise proosa loojad. 129. Millise proosazanri õitsengu tõttu nimetatakse 1. sajandit pKr Rooma kirjanduses entsüklopeediliseks ajastuks? Nimeta selle perioodi teaduskirjanduse esindajaid (autorid, teosed). Teaduslik-tehnilise proosa õitsengu tõttu. Esindajad: Cato (,,Põllumajandusest"), Celsus (,,Meditsiinist"), Frontinus (,,Akveduktidest"). 130
sõna vm keelelist üksust tekstis mõista.) Kui me lähtume Woolfist, kuidas oleks vajalik uurida naiskirjanikke ja milliseid tegureid peaksime arvesse võtma, otsides ajaloost naiste kirjutatud kirjandusteoseid ja hinnates nende kvaliteeti? Oleks vajalik uurida naiskirjanikke läbi selle prisma, kas ja mil moel on neil olnud tuge nii vaimses kui materiaalses mõttes oma lugude kirjutamisel. Kui ei ole olnud vabadust ise luua oma loomingu kirjapanekuks vajalikke tingimusi, siis seda mittevabadust ja ebavõrdsust peaksimegi arvesse võtma naiskirjanike uurimisel, nende kirjandusteoseid analüüsides ja loomingu kvaliteeti hinnates. Milliste teemadega on tegelenud kirjandusteadlased, keda huvitab soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses? kuidas kirjutatakse, kuidas meeste ja naiste kirjutised üksteisest erinevad, kuidas loevad mehed ja naised Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune
Ühikvektori e2 valime selliselt, et e1 e2 ning et {e1 ,e2} oleks parema käe ristbaas (siis {O; e1,e2} on parema käe ristreeper). Eelpool valitud ristreeperit nimetatakse hüperbooli kanooniliseks reeperiks. Reeperi fikseerimisega on fikseeritud ka kõigi punktide koordinaadid. Hüperbooli suvalise punkti X korral saame kirjutada X(x1, x2). Toome sisse järgmise suuruse: c := 1/2 |F1F2|. Sel juhul saavad hüperbooli fookused järgmised koordinaadid: F1(-c, 0), F2(c, 0). Hüperbooli võrrandi kirjapanekuks koordinaatides leiame esmalt lõikude F1X ja F2X pikkused koordinaatide kaudu. Et F1X = (x1 + c, x2), F2X = (x1 - c, x2), x2 y2 - =1 a2 b2 Hüpooli (ellipsi) kanooniline reeper ristreeper {0; e ,e } 1 2 Hüperbooli fookused - Punkte F1 ja F2 nimetame hüperbooli fookusteks. Hüperpooli keskpunkt - Ristreeperi alguspunkt ehk pooluse O paigutatud lõigu F1F2 keskpunkti.
muusikateos.Vastavalt liturgiale koosneb missa kuuest osast. Ulatuslikumate teoste puhul võivad need olla jagatud väiksemateks osadeks. Missa tekst on alati ühesugune. · Noodikirja kujunemine 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi,
Aleksandriast. "Grammata hieroglyfika", eristamiseks "grammata hieratika" papüürusel kursiiviga kirjutatud tekstid) on vanaegiptuse piltkiri, oli kasutusel III aastatuhande algusest eKr ligikaudu kolmanda sajandi alguseni pKr. Algselt tähistas iga pilt tervet sõna, hiljem loodi märke ka silpide ja konsonantide jaoks; vokaale ei tähistatud. Argitarbeks tekkisid lihtsustatud hieroglüüfidega kirjad: hieraatiline kiri (hieratikos "preesterlik"), mida kasutatakse peamiselt usutekstide kirjapanekuks, ja demootiline (demos "rahvas"), milles kirjutati peamiselt rahvakeelsed tekstid. Hellenismi ajal kujunes kreeka tähestikust ja sellele lisatud mõnest demootilist märgist kopti kiri (sai nime ristiusuliste egiptlaste koptide järgi). Hieroglüüfkiri kujutas endast algselt lihtsalt piltkirja, ent esimese dünastia aegsetel raidkirjadel, mis on varaseimad meile teadaolevad tekstid, on see juba muutunud keerukamaks
annaabi.ee 
