Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjanikud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
realism, nipernaadi, goriot, peer, gynt, vilde, mäeküla, piimamees, tammsaare, kõrboja, peremees, gailit, balzac, dostojevski, karistus, tolstoi, tsehhov, ristikivi, ibsen, hamsun, nälg, kristjan, peterson, kauaks, tõnu, prillup, kremer, eevi, vauquer, courure, tütred, raskolnikovmukolmnurk, alkoholisõltuvus, psühholoogilised, võitu, püüad3. ,,Madame Bowary" 4. ,,Isa Goriot" 5. ,,Vanamees ja meri" 6. ,,Läänerindel muutusteta" 7. ,,Palat nr. 6" · Romaani2 1. ,,Külmale maale" 2. ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" 3. ,,Mäeküla piimamees" 4. Tõde ja õigus" I köide 5. ,,Kõrboja peremees" 6. ,,Toomas Nipernaadi" 7. ,,Ekke Moor" Realism Realism on tulnud ladina keelsest sõnast reàlis, mis tähendab reaalset, käega katsutavat. Kirjandus vooluna paigutab realism aja piiridesse 18301870. Realistide eesmärgiks oli kujutada elu nii nagu see tegelikult oli. Kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega ilma liialduste ja ilustusteta. Kirjanik pidi ümbritsevat olustikku uurima ja seda raamatus võimalikult tõepäraselt kujutama. Kujutati tüüpilisi karaktereid tüüpilistes olukordades. Realism kajastas äärmist sotsiaalset ebavõrdsust, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest
· ta lemmikuks oli Dostojevski ja Tsehhov · Suits ärgitas teda edasi kirjutama, esimene asi ilmus 1900 Postimehes · töötas ka ajalehes Teataja; õige pea hakkab teatriretsensioone kirjutama · 1907 TÜ Õigusteaduskond; Vabatahtlikult asub õppima ka prantsuse ja inglise keelt. Kirjanikest mõjutavad teda Goethe, Shakespeare. Teeb kaastöid ja võtab osa üliõpilasseltsist ,,Ühendus" see on ainus selts, kuhu Tammsaare oma elu jooksul kuulub. · õpingute ajal haigestub tuberkuloosi ja mötleb et parem diplomita elada kui diplomiga surra ja katkestab õpingud. · ainuke välisreis venemaale, end ravima-Kaukaasias · tal oli väike sõpruskond · loomingus matsi ja vurle suhe- tarbijad; Andres-mats, Pearu- vurle loomingul kolm perioodi, esimesel jutud, külarealism; Esimese perioodi olulisemad teemad on
kõrgromantilise stiili üldisele vormile sügavalt isiklik sisu. Koidula ongi romantiline luuletaja, kelle vaim lendab kõrguses ja hing ihkab ilu. Vaimustusvõime on ta tugevaim külg, kiirgab sära nii kõigele sellele, mida ta ise on kirjutanud, kui ka kogu eesti kirjanduse sünniajale, kogu ärkamisajale. · Realismi mõiste ja üldiseloomustus, realismi areng 19saj Euroopas · Realistliku romaani lähianalüüs (probleem, süzee sündmustik, Balzac, Stendal...) · Realism vene kirjanduses, Tostojevski elu ja looming · Tostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelane Raskolnikov 23a vaene üliõpilane, juba mõna aega kooli ja tööta. Üksi oa väikses kitsas korteris, pole mitu aastat pere näinud. Teos rääkis mõrvari psühholoogiast. Läbivaks teemaks oli inimeste jagunemise küsimus, alamliigiks (harilikeks), kes järglasi ilma juurde toovad ja kõrgemad ehk need kes ümbritsevale uusi tähendusi annavad, nad toovad
küljest. Kuid tol hetkel kui Onegin terve peoõhtu Lenski kihlatuga väga palju inimesi, keda huvitavad ainult tulemused, aga mitte see kuidas neid saadakse. Margareti seisukoha juurest, aga et isegi kõige rangemini kasvatatud inimest on võimalik ümber rääkida ja halvale teele viia. Selle teose järgi pole olemas inimest, kes suudas olla üdini kõlbeline ja mitte langeda pattude küüsi. Ernest Hemingway ,,Vanameess ja meri" A.H. Tammsaare ,,Kõrboja peremees" Saantiago vanamees Katku Villu ema ja isa Jüri, Katku Neero õpilane Kõrboja Anna isa Rein ja tädi Madli, Kõrboja Mousi Kõrboja eestegija Mikk Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees olnud, vanana Liisa; Leena; Jaan
hoolimatust. Lagunes, sest luules küllastumine ja kordamine, luuletajad olid juba iseseisvunud, sisepinged. Tarapita 1921-1922 Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Tuglas, Under, Aleksandeer Tassa Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. ["Katastroof" Barbarus, "Verivalla" Under, "appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Kisa ööst" jne "Küllalt laulest nüüd
Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,Noor Eesti,, (1905-1916) Tartus Eesmärk: · Olukorda põhjalikult muuta. Kultuur tuli viia Euroopa tasemele.Estetism-kunsti ja kirjanduse sõltumatus ja iseseisva väärtuse rõhutamine. Looming: · Rõhutati ühiskondlike, sealhulgas rahvuslikke ideid. Kirjandusvooluliselt esindas uusromantismi. Inimesed: · Tuglas, Vilde, Suits. Johannes Aaviku algatusel tõusis ,,Noore Eesti,, keeleuuendus. Villem Grünthal Ridala. Benrnhard Linde Teosed: · ,,Hirmu ja õudus jutte,, · ,,Tuleviku Eesti keel,, · Ajakiri ,,Noor Eesti,,(1910-1911) ,,Siuru,, (1917-1919) Eesmärk: · Üritati rohkem välja tuua vormitäiust ja kunstilist mõjukust. Oli valitud lugejale määratud kirjandus. Pidevalt oli kõneall noorte olukord, haridus jne. Looming:
Tema arvates on kirjanik ühiskonna teadlane. Ta jõuab järeldusele, et tuleb kirjutada vigadega, neid analüüsida. Viljeles jõgitomaani. Tema hiiglaslik teos: ,,Inimlik komöödia". ,,Isa Goriot" Väga hea realismi näide. Raamat ,,Isa Goriot" räägib endisest nuudlivabrikandist Goriot'st ja teistest Vauquer'i pansioni elanikest. Vaquer'i majja saabudes oli Goriot'l rikkalik varandus nagu suurkaupmehel. Tal on kaks kaunist tütart, kes elavad rikkalikku elu. Goriot hakkab nende võlgu tasuma. Ta ei räägi mitte ühelegi pansioni elanikule, et tal on tütred ja seetõttu arvatakse, et tea peab üleval oma armukesi, samal ajal ise vaesudes. Nimelt hakkas ta muudkui pansionis korrus kõrgemale elama asuma, sest mida ülespoole, seda odavamad, viletsamad olid toad. Goriot'ga saab suureks sõbraks üliõpilane E. de Rastignc, kes ,,tiirles" kaunite naiste ümber, et pääseda kõrgseltskonda. Goriot' elu lõpuni toetab Rastignc teda, isegi
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming
Viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont on: sotsiaalsus, ühiskonna kriitiline käsitlemine, objektiivsus, kangelasteks harilikud inimesed, tavaline keel. 2. Millal ja kus pannakse alus realismile? Realismile pannakse alus 1831. aastal, Prantsusmaal. 3. Nimeta viis tuntumat realisti maailma kirjandusloost. Viist tuntumat realisti maailma kirjandusloost on Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens ja Dostojevski. 4. Mida nimetatakse kriitiliseks realismiks? Kriitiline realism on 19. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab tugev ühiskonnakriitika ja eetiline hoiak. 5. Mille poolest erineb realism romantismist? Realism erineb romantismist selle poolest, et: käsitleb eeskätt argielu, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust, vaatleb inimest ajaloolispoliitilistes ja sotsiaalsetes suhetes, tegevus on ajalisruumiliselt täpselt määratletud, põhjusel ja tagajärjel on seos, rõhutatakse tüüpilisust. 6. Mida nimetatakse jõgiromaaniks
ühtlustab ainult üks parameeter nad kõik on vaesed, sest muidu nad seal ei elaks. Rahapuudus on nad proua Vauquer' majja kokku viinud. Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua Proua Courure - vabariigiaegse sõjaväeleitnandi lesk Victorine Taillefer - nooruke neiu, kelle isa oli hüljanud, eelistades temale tema venda Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest
Theodore DREISER 1. romaan “Õde Carrie” - Kiskjalik ühiskond, milles inimene kaotab oma väärtushinnangud, materialism. Francis Scott Key FITZGERALD 1. romaan “Suur Gatsby” - Raha järgi otsuste tegemine, pillav Ameerika ühiskond. August GAILIT 1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE 1. värsstragöödia “Faust” - Faust pole rahul inimese piiratud võimetega. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada headust. Inimese teeb õnnelikuks tegevus teiste heaks. Inimene on mõistusega olend, kes
Talle meenutati, kui julmalt tema oli naisele ära öelnud ning vaatamata sellele, et Tatjana tunnistas oma tundeid, pidas ta kohustust ühiskonna ees ja truudust oma abikaasa vastu tähtsamaks, kui eeldatavat õnne armastatud Jevgeniga. See kohtumine jäi nende viimaseks. Balzac ,,Isa Goriot" Isa Goriot elas proua Vauquer pansionis. Ta oli nuudli kaupmees. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad. Isa Goriot suhtumine teistesse inimestesse oli tavalisest erinev, kuna ta oli loomult lahke ja abivalmis. Algul suhtuti pansionis Goriot hästi, kuid keegi ei teadnud kuhu ta oma raha paneb. Vauquer arvas, et ta olevat üks naistemees. Kui tal oli mõni noorem sõber siis võttis ta teda kui oma last. Ta proovis aidata
Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11. Aforism: AHT ,,Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." 12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all" 1 Kirjanduse funktsioonid · Annab võimaluse lugeda
Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv. Järgmine " Kauka jumal"(draama vöi tragöödia) , 1912 aasta , ikka Vanemuises. Kaante vahel 1915. Ja siis "Libahunt" 1911 a , sellega avati Pärnus Endla teater. Zanr tragöödia. 5 vaatust. Kõikide näidendite tegevus maal . realism. Libahunt - Aluseks on oma varem ilmunud jutustus. Käsitleb minevikuuskumuste j akommete maailma. Põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad kaks tüdrukut - Tiina ja Mari. Tegelaste loomes peitub autori elukäsitus - ausal , siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Tiina oli kirglik , tundeline , põlgab orjameelsust , tuimust ning ihkab õnne ja armastust
teosed, kolmeosalise proosa ,,Kas mäletad, mu arm". Need on mälestused ja lood Eestist, kus näiteks 9 meest on Põhja-Rootsis puid langetamas ja räägivad oma mälestusi. Pilet 2: ,,Ekke Moori" või ,,Toomas Nipernaadi" analüüs ,,Toomas Nipernaadi" Zanr: Romaan novellides koosneb seitsmest novellist. Tegu on pitoreskse ehk kelmiromaaniga ja vagabondromaaniga. Aeg, koht: 1900 alguses Lõuna-Eestis Pea- ja tähtsamad kõrvaltegelased: Tähtsaim oli Toomas Nipernaadi. Ta oli pikk kõhn mees, umbes 40-des aastates. Oli rändurihingega kirjanik, kes sai rännakutest inspiratsiooni kirjutamiseks. Luiskas, aga ei valetanud. Armastas naisi. Mänguline. Räägib asjadest, mida ei ole, aga ei meeldi, kui keegi teine sama teeb. Kui tuleb otsustav hetk, siis lahkub. Toob inimesi rutiinist välja, aga võib-olla ka rikub nende elu. Räägib lugusid, sest naised armastavad kõrvadega. Nipernaadi on hingelt suur inimene
Kel tarkus peas, sel ohjad peos. 6) Naljandid Leida Tigane ,, Peremees ja sulne" 7) Pop-floor Blondiininaljad 8) Linnalegendid Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima
tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab
Patriootiline paatos leidis kirjandusliku väljenduse rahvusromantismis, mis tõusis kõige eredamalt esile lüürikas ja lüroeepikas, hiljem ka ajalooainelises jutustuses. Kaasaja elust jutustav proosa ja näitekirjandus ei teinud kaasa romantilist kõrglendu. Neile omane maalähedane asjalikkus probleemistikus ja tõepära taotlus olukujutuses hakkas järk-järgult tugevnema ja 19. sajandi viimasel aastakümnel sai eesti kirjanduses valdavaks realism. Realistlik kirjandusvool Realism (sõnast realis ld k esemeline, tegelik) kirjandus taotleb tegelikkuse tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilmnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud. Nende kahe voolu vahel ei olegi alati selget vahet tehtud. 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus
.................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"................................................................+9 9. Juhan Liivi elu ja looming + 1 luuletus peast.........................................+13 10
Sündis vallaslapsena Varblas, käis kohalikus koolis. Vahetas palju elukohti, hiljem õppis Tallinnas kaubanduskoolis, Tln Kolledzi humanitaarharus (kirjutab ajalehtedes). 1933-34 sõjaväes. I teos kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Võtab osa paljudest kirjandusvõistlustest. 1936 ,,Semudele" ja ,,Sinine liblikas". Jätkab õpinguid Tartus geograafia + filosoofia loengud. Kuulub ,,Veljesto" korporatsiooni, jätkab kogu aeg kirjutamist. 1938 ,,Tuli ja raud" eest preemia + Tammsaare tunnustav kriitika. 1942 lõpetab ülikooli, 43 mobilisatsioon. Elab üle Tartu pommitamise, pääseb napilt surmast. Usub saatusesse ja peab seda oma teiseks võimaluseks, mille peab realiseerima. 44. aastal pageb Rootsi, elab Stockholmis ja töötab haigekassa ametnikuna. Armastatuim koht Kreeka, kuhu tahtis enne surma minna. Looming: alustab lasteraamatutega, kirjutab palju ajaloolisi romaane. Triloogia ,,Tallinna
Inimesed usuvad temasse. Ibsen näeb paremini kui tema teose peategelane, et kõik inimesed ei saa olla elu edasiviijad. Brand hukkub, surres mõistab ta, et tema valitud tee oli väär. Brand on romantiline tegelane, kes astub vastu kogu maailmale ja jääb lõpuks täiesti üksi, sest kogu tema võitlus oli olnud individualistlik. Järgmine teos on maailmakirjanduse üks poeetilisemaid ja kütkestavamaid draamasid ,,Peer Gynt", kus segi on lõbusus, sümbolism ja traagika. Peer Gynt on Brandi täielik vastand: kergemeelne, tahtejõuetu egoist, kelkija ja fantaseerija, kes rändab seigeldes läbi kogu maailma. Ta ei tee kellelegi head ega saavuta ka ise midagi. Peeri elu eesmärk on ,,olla tema ise". Ibseni loomingu eesmärgiks on tugeva, tahtejõulise, ühiskonnale vajaliku inimese otsingud. Peer on sellise inimese antipood, sest mitte kunagi ei jää ta iseendaks, tal polegi oma ideaali. Arutu kiitlemine on ta nõrkuse tunnuseks.
JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik. (Villu on vanaema juures, vaeste linnas). Vaestele ehitatud hütid Kukulinnas. Villu lapsepõlv rõõmutu. Jalavarje polnud. Vahel said süüa, vahel mitte
Romaanid: ,,TOOMAS NIPERNAADI" (1928) Ilmus 3 osa kaupa kõigepealt Loomingus, seejärel omaette raamatuna 1928. Romaan sai kiiresti tuntuks ja tõlgituks. Koosneb 7 novellist, peategelane romantiline seikleja - on eesti kirjanduses täiesti uus kuju, kuigi maalilmakirjanduses on hulkuriromaane ka enne kirjutatud. Süzheeks on peategelase rännak mööda Eestimaad varakevadest hilissügiseni. Esimese novelli muretust parvepoisist saab lõpuks resigneerunud intelligent. Palju kontraste - muretu Nipernaadi ja asjalik, purutõsine, rikas ja kitsi talupoeg. Naised armuvad temasse murdu, sest ta oskab neid panna igatsema millegi teistsuguse ja parema järele. Tolleaegses eesti kirjanduspildis mõjus TN mänglevus väga värskelt ja vaheldust pakkuvalt. ,,KARGE MERI"(1938) Kirjeidab suletud külakogukonda maailmast eraldatud hülgepüüdjate saarel. Omad kindlad, kohati julmad ja ebaõiglased tavad. Tegelaste galerii mitmekesine: tugev ja iseseisev Epp Loona,
saksastunud eestlane. Gümni ei lõpetanud, vaid hakkas Lätis ajakirjanikuks. Töötas saadikuna. I MS ajal põgenes Riiast Eestisse ja jäigi siia. Sõbrustas Visnapuuga. Kuulus Siurusse, kus sai tuntuks. 1920ndatel jõuab suuremale kirjanduslikule tasemele. Oli Vanemuise direktor, 1930ndatel Tallinnasse. Kirjutas peamiselt lühijutte, kuid ka mõned novellid, romaanid. Kirjandusse tuligi novellikirjanikuna, juttudes fantaasiaküllasus, eksootilisus ja õudus. Tegelastel naljakad nimed: Nipernaadi, Siimon Vaa, Katariina Jee jne. 1928 novellikogu “Toomas Nipernaadi”. Seal on (talle varem iseloomulik olnud) tegelaste grotesksus juba vähenenud. Novellikogud “Saatana karussell”, “Idioot”. 1935 “Isade maa” kujutab Vabadussõda, milles ta sõjaväeametnikuna osa võttis. 1939 romaan “Karge meri”. Elu lõpu poole vähenes loomingus fantaasia osakaal, suurenes tõepärasus. Eesti kirjanduse suurim romantik sel ajal. 1941 “Ekke Moor”. Põgenes paadis, kaasas käsikiri.
aastal rahvaluule ballaad ,,Lapse sünd" ning samal aastal ilmub revolutsiooni sõlmküsimusi analüüsiv ,,Kõik on kokku unenägu", misjärel keskendus õpetamisele ülikoolis. Suurem osa tema käsikirjadest põles II ms ajal. 1944. aastal põgenes Rootsi, kus töötas samuti raamatukogus. 1950. ilmus tema viimane luulekogu ,,Tuli ja tuul". 1956. aastal surnud Suits on maetud Stockholmi. 4. PILET ÜLEVAADE ANTIIKLÜÜRIKAST , S APPHO, O VIDIUSE , VERGILIUSE LOOMING PÕHIJOONTES A.H TAMMSAARE ELU JA LOOMING , ,,JUUDIT" 7. ja 6. sajandil eKr hakkasid oma tekste kirja panema ka luuletajad. Esialgu nimetasid kreeklased luuletajaid eleegia- ja jambi- või laululoojaiks. Eleegiaks nimetati luulet, millele oli omane kaksikvärss, sisuks elulised teemad. Jambi puhul oli iseloomulik kolmik värsimõõt, sisult enamasti satiiriline. Paljude eleegiate eripära seisnes näiteks selles, et need innustasid sõdalasi võitlema
Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika 5poega pidi panema eri ametitele, et nad kroonuteenistusse ei peaks minema. Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894
Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. Draamast sai näitekirjanduse juhtiv zanr 19. sajandi lõpus 20. sajandi alguses. Kuulsad draamakirjanikud on norralane Henrik Ibsen (1828 -1906), rootslane August Strindberg (1849 -1912), venelane Anton Tehhov (1860 -1904), sakslane Bertolt Brecht (1898 -1956); eestlased Eduard Vilde (1865 -1933) "Tabamata ime", August Kitzberg (1855 -1927) "Tuulte pöörises", Anton Hansen Tammsaare (1878 -1940) "Kuningal on külm", Juhan Smuul (1922 -1971) "Lea", Enn Vetemaa (1936) "Õhtusöök viiele". Dramaatika- näitekirjandus, üks kolmest ilukirjanduse põhiliigist lüürika ja eepika kõrval. Dramaatika põhizanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks.
1940 -1944 (okupatsioonist okupatsioonini) Sõja ajal ilmub raamatuid vähem, sest paberit on vähe. Samas, kui midagi ilmus, siis kohe suure tiraaziga. Teine võimalus periodiseerida kirjandus 1905 1921 (Noor Eestist Tarapitani) -> Uusromantilise kirjanduse tippaeg. Siuru ja Tarapita jätkavad Noor Eesti pakutud raamides. 1922 1944 (,,Kõrboja peremehest" teise Nõukogude okupatsioonini) -> Tammsaare on hakanud siis oma klassikalisi teosed kirjutama. SIURU 1917 1920 Artur Adson ,,Siuru-raamat" (1949, a tr 2007) Nigol Andresen ,,Siuru". Murranguaegade kirjanduslikust liikumisest. Looming 1973, nr 7 Toomas Haug ,,Sonetid" ja ,,Siuru" Retseptsiooniloolist. Looming 1981, nr 6 Toomas Haug Looming ja ,,Looming" enne ,,Loomingut". Looming 1998, nr 4 Toomas Haug Kohvijoomine ja kohviku loomine. Marie Under ,,Sonetid" (1917), ,,Sinine puri" (1918)
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
luuletaja ja kodumaa saatuse samasus. Alveri järgmisedki luulekogud ("Eluhelbed", 1971; "Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik. Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu "Korallid Emajões" (1986). Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi. 7. Edvard Vilde draamalooming 6 Eduard Vilde oli esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. Ta sündis ja kasvas Virumaal mõisamiljöös ning omandas hariduse Tallinnas alg- ja kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad
REALISM EESTIS (u 18901905) Taust Euroopas oli realism alguse saanud ja õitsema hakanud rohkem kui 50 aastat tagasi. Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud (È. Zola). 19. sajandi lõpul oli realismi küpsemine eesti kirjanduse kõige olulisem nähtus. See avardas kirjanduse võimalusi elu mõtestamisel ja tõi kaasa uue kunstitaseme. Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Realismini Eestis viis eelkõige muutused eesti ühiskonnas endas. Must lagi on meie toal / ja meie ajal ka nõnda tunnetas Juhan Liiv 19. sajandi lõpu Eesti olusid. Rahvusliku ärkamise romantilisele meeleolutõusule järgnes mõõn, ummikutunne ja kainenemine. Ärkamisajal eestlased ootasid baltisakslaste võimu vastu tuge tsaaririigi keskvalitsuselt. Aleksander III trooniletulekuga 1881
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas. Realism tekib vastureageeringuna romantismile. Romantistid Puskin, Lermontov poeetidena ja Gogol proosakirjanikuna. Puskini lõunapoeemid ei ole romantilised? Lermontovi ,,Meie aja