liikumistest. Viimane oli eriti tunnuslik 1917. a. suvel tekkinud "Siuru" rühmitusele. Veebruarirevolutsiooni järel hakati otsima võimalusi eesti kirjanikkonna organisatsiooniliseks ühtekoondamiseks. 1917. a. kodumaale naasnud Fr. Tuglas oli üks agaramaid initsiaatoreid, kes püüdis värvata organisatsiooni liikmeiks enamikku eesti kirjanikest. Lõpuks liitusid Tuglasega tollased noored kirjanikud. Moodustus 6-liikmeline rühmitus, kuhu kuulusid lisaks Tuglasele Marie Under, August Gailit, Artur Adson, Henrik Visnapuu ja Johannes Semper. Hiljem liitusid rühmitusega veel August Alle ja Johannes Barbarus. Tihedalt olid rühmitusega seotud veel kirjanikud Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas, kunstnikest N. Triik, K. Mägi ja A. Vabbe. Ametlikult registreeriti kirjandusühing "Siuru" 10. juunil 1917. Ühingu presidendiks sai M. Under, sekretäriks F.
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatl
5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia Eduard Vilde ,,Pisuhänd" 2) Tragöödia William Shakespeare ,,Romeo ja Julia" 3) Draama Eduard Vilde ,,Tabamata ime" 4) Jant Oskar Luts ,,Kapsapea" 5) Stsenaarium Albert Kivikas ,,Nimed marmortahvlil" 6) Kuuldemäng 7) Tragikomöödia A. Kivirähk ,,Eesti matus" 4. LÜRO-EEPIKA 1) Eepos Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" 2) Värssromaan Aleksandr Puskin ,,Jevgeni Onegin" 3) Ballaad Marie Under ,,Õnnevarjutus" 4) Valm Ivan Krõlov ,,Luik, haug ja vähk" 5) Poeem B. Alver ,,Leile" KIRJANDUSE FUNKTSIOONID Teadmised Sõnavara Elamused Moraalsed väärtused Aja veetmine Õpetab inimesi tundma
Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali - ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust - kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga kirjandusteose põhilised koostisosad on motiivid ja detailid. Motiiv on teose kõige väiksem terviklik osa, mis kujutab tavaliselt mingit sündmust. Detailide ülesanne on motiivi ilmestada, iseloomustada näiteks tegelasi või tegevusaega -kohta.
vaheline heitlus, nähes selle heitluse avaldusi eri elusektorites, eri maadel, eri ajajärkudel. Muidugi olen ma katsunud kõike seda esitada mitte arutuste näol, vaid üksikute inimeste ja iseloomude saatuste kujutuste ja kokkupõrgete kaudu, nii et harilik lugeja leiaks põneva ja kaasakiskuva jutustuse, kuna ainult uurija ja juurdleja silm ulatuks sügavama ja kaugema tagapõhjani või ideestikuni, on kirjanik pidanud vajalikuks selgitavalt lisada. Meie ülesanne ongi teost lugedes õppida nautima kirjaniku haaravat jutustamislaadi, aga süveneda ka teose sügavamasse mõttesse, tema ideelisse sisusse. "Tõde ja õiguse" II osa sündmustik areneb härra Mauruse I järgu eragümnaasiumis. Väliselt lõbus, sagedasti ühest koomilisest situatsioonist teise arenev sündmustikukulg kätkeb Indrek Paasi pingelise seesmise arenemisloo vabanemise usulistest eelarvamustest materialistliku maailmavaate kasuks
Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust. Iga
Realism kirjandusvooluna valitses 1830-1870. Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele
ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete, igatsuste, lootuste, armastuse, õnne, hiilguse ja salapäraga. Romantilised tegelased:
öelda elu kohta kõike. Modelleeritakse kogu maailma ja olemist. Selle aja draamakirjanik valis mingi alusteksti, töötles seda ja valmis teise tekti tõmmisena näidend. Kaalep võttis Piibli aluseks. Nõukogude ajal ei võinud Piibli esiletõstmisena näida tekst. Ain Kaalepi (,,Iidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator" (1967) - tüstoopia klassikaline näide). Mati Unt (esimene tähelepanuväärseim näidend ,,Phaethon, Päikese poeg" (1968) kohtuvad suured alustekstid, mida selle aja kirjanikud armastasid kasutada (Phaethon antiikmütoloogiast) ja teisalt tekkiva noortekultuuri märgid laulsid kaasaegset Eesti luulet. Paul-Eerik Rummo (Tuhkatriinumäng (1969) läbimurre. Skandaalid. Pseudopus (1968) Oidipuse müüt sotsiaalse vaatenurgaga ja süsteemikriitilise vaatenurgaga. Mõlemad peaaegu samal ajal kirjutatud, sarnased juhtumid. Enn Vetemaa (draamaloomingu algus ,,Illuminatsioonid keravälgule ja üheksale
kloostri viimsed päevad". 11. klass 1. Tooge viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont. Viis realistlikule kirjandusvoolule omast joont on: sotsiaalsus, ühiskonna kriitiline käsitlemine, objektiivsus, kangelasteks harilikud inimesed, tavaline keel. 2. Millal ja kus pannakse alus realismile? Realismile pannakse alus 1831. aastal, Prantsusmaal. 3. Nimeta viis tuntumat realisti maailma kirjandusloost. Viist tuntumat realisti maailma kirjandusloost on Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens ja Dostojevski. 4. Mida nimetatakse kriitiliseks realismiks? Kriitiline realism on 19. sajandi kirjandusvool, mida iseloomustab tugev ühiskonnakriitika ja eetiline hoiak. 5. Mille poolest erineb realism romantismist? Realism erineb romantismist selle poolest, et: käsitleb eeskätt argielu, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust, vaatleb inimest ajaloolispoliitilistes ja sotsiaalsetes
Kirjanduse arvestus. Talv 2008. Secunda aste. Pilet nr. 1 Jevgeni Onegini analüüs. Onegin oli elupriiskaja, armastuses pettunud, sai päranduseks maamõisa. Ta kolis maale ning kuna seal väga palju haritud inimesi ei olnud, sõbrunes ta noore poeedi Lenskiga. Lenski tutvustas Oneginit kahe õega- Olga ja Tatjanaga.Tatjana armub Oneginisse ja kirjutab talle kirja. Onegin ei vasta talle samaga. Tatjana nimepäevapeol hakkab Onegin Olgaga flirtima, mille peale Lenski Onegini duellile kutsub. Onegin tapab Lenski. Oma teo kohutavust mõistnud on Onegin ka ise kohkunud ning läheb kolmeks aastaks eemale. Kui Tatjana ja Onegin uuesti kohtuvad, on Tatjana juba abiellunud ja väga austatud daam. Onegin armub Tatjanasse ning kirjutab talle kirja, millele Tatjana ei vasta. Oneginis oli nii vooruslikkust kui kõlvatust. Vooruslikkust selles mõttes, et ta oli ikkagi intelligentne ja haritud inimene. Kõlvatust selles mõttes, et ta hakkas Olgaga flirtima ning tappis Lenski, kuigi oleks või
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde" Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa"
realism.Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega.
,,Sigtuna väravatega". Parimaid on novell ,,Ohtlik leiutis", milles kindlate väärtuste kaitsjad panevad üpris veenvate argumentidega põlu alla ohtliku leutise trükikunsti. Paraboolide kõrval kirjutab Valton Eesti ajaloost, eriti muinas- ja keskajast inspireeritud novelle, filmistsenaariume (,,Viimne reliikvia", ,,Hundisegaduste aegu") ja näidendeid, kus kohtame nõidu, manatarku ja ravitsejaid inimesi, kes oskavad vaimujõul vormida reaalsust, umbes nii, nagu suudavad kirjanikud ja teised kunstiloojad. Vaimu vägi ja loomise jõud on Valtonil kõrgelt väärtustatud. Ajapikku kristalliseeruvad Valtoni loomingus opositsioonipaarid, mille vahel ta mõttemängud kulgevad: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu-hetk/igavik, mees-naine, ratio-intuitsioon, siinpoolsus-teispoolsus, mateeria-vaim jm. Dekonstruktsioon piirdub enamasti hierarhilise suhte ümberpööramiseg, s.t väärtustatud
Peatselt ilmusid Lavrenti ja Pasa uuesti, seekord põgenes Zara Aliide majast ning jäi kaugemale juhtuvat jälgima. Aliide laseb Lavrenti ja Pasa maha. Viimaks saadab Aliide Zara minema. Aliide teab et Ingel, Linda ja Zara saavad eesti passid ja ka selle Aliide maa. Ta kirjutab Inglile kirja, et maade tagastamise paberid on notari käes ja Inge ja Linda peavad Eestisse tulema. Liide valab maja petrooliumiga üle. Ta tõmbab konku põrandalauad üles ja heidab Hansu laiba kõrvale. Sarnaselt teosega esineb ka tänapäeval ohtralt riigivastast tegevust ning teisi illegaalseid ettevõtmisi nagu selleks on prostitutsioon. Hoolimata aastakümnest või sajandist, tunduvad jäävat need probleemid likvideerimatuks ning paratamatult peab tänapäeva ühiskond ebaseadusliku tegevuse olemasolu tunnistama. Pilet 2 3. ANTIIKKIRJANDUSE MÕISTE, HOMEROSE EEPOSED Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja -Rooma kirjandust ajavahemikus I at eKr - 5. saj pKr
1760. -1780. hakkasid tekkima uued kirjandussuunad. Tekkis selline kirjandus, mida loeti. Ajakirjatiraaz oli 600 eksemplari (populaarsematel 2500). 18. saj anti ajakirju välja ka kordustrükina. Tekkis sentimentalism veidi siiski hiljem kui Euroopa kirjanduses. Vene kirjandus hakkas järele jõudma Euroopa kirjandusele. Valgustuse sajand avaldas Venemaale väga suurt mõju. 18. saj hakatakse Euroopas lugema ka vene kirjandust (Sm ja Pr). Vene kirjanduses sünnivad 1790. 1810. need kirjanikud, keda loetakse veel aastakümneid (Derzavin ja Karamzin). See on suur üleminekuaeg, mille piiriks on 1812. aasta sel aastal tungis Napoleon Vm-le. Esimese teatri rajasid Sumarokov, kellest sai esimene teatridirektor, ja F. Volkov, keda kutsuti esimeseks näitlejaks, mis tähendas lavastajat. Alguses oli teater Vm-l mitmezanriteater, kuid sellest sündis kaks erinevat teatrit muusikateater ja draamateater. Esimesed teatrid 6
2. Kronotoop. Mihhail Bahtin’i (1895 – 1975) 1930ndate aastate lõpus loodud mõiste, mis kreeka keelest tõlgituna tähendab „aegruum“. Eeskujuks oli Albert Einsteini mõiste „aegruum“ füüsikast (relatiivsusteooriast). Esimest korda tuldi 20. sajandil selle peale, et aeg ja ruum moodustavad neljamõõtmelise ühtsuse. Bahtin rakendas selle idee humanitaarias kirjandusele. Kirjanik loob oma jutustava teosega justkui ühtse maailma aegruumist omaette olemisse sopistunud iseseisva, autonoomse aegruumi (kronotoobi). Eri ajastutel ja erinevates eepilistes žanrides on kronotoobil erinevad avaldumisvormid. Bahtin vaatles neid vorme alates antiik-kreeka romaanist kuni 20. sajandini (näiteks Marcel Proust). 3. James Joyce (1882 – 1941). Iiri kirjanik, kirjutas inglise keeles. Talle eelnes Iirimaal nii-nimetatud „keldi taassünd“ või „iiri taassünd“ (tuntud ka kui „keldi videvik“)
kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud. Selle 20 aasta jooksul võime me rääkida kahest kirjanike lainest Eesti kirjandusprotsessis: 1. Kirjanikud kes paljuski debüteerivad 80ndate teisel poolel ja kehtestavad ennast kirjanikena 90ndate vältel. Nt Indrek Hirv, Priidu Beier, Sinijärv, Kivisildnik, Sauter, Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Ehlvest, Õnnepalu, Krull, Kivirähk. See on see laine, mida võiks tinglikult nimetada esimeseks
1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule
põhimõtteid. Eriti selgesti nähtuvad impressionistliku stiili elemendid jutustuses ,, Varjundid". Impressionistlike teoseid ei kirjutanud Tammsaare palju, juba teise loominguperioodi lõpus hakkas ta püüdlema realistliku kujutamislaadi poole. Jutustused ,, Pikad sammud", ,,Noored hinged" kujutavad üliõpilaste tundeelamusi. ,,Üle piiri" käsitles naisemantsipatsiooni teemast, mis tollal oli aktuaalne. Teise loominguperioodi lõpetab Tammsaare teosega ,,Kärbes", milles esitatakse tagasivaade Esimese maailmasõja eelsele üliõpilaselule Tartus. Stiililiselt on ,,Kärbes" mitmekesine teos. Objektiivse realistliku jutustuse kõrval esineb siin ka huumorit, lürismi, ja irooniat, mis rikastavad teose kunstilist poolt. Karakterid on kõvasti ilmekamad ja mitmekülgsemad kui varasemates linnaainelistes teostes. Miniatuurid ja kunstmuinasjutud koondas Tammsaare raamatusse ,,Poiss ja liblik" (1915) Tammsaare miniatuure iseloomustab
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
Kristjan Raud "Kalevipoeg", Jüri Arrak "Suur Tõll · Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, "Kevade", "Uku aru", Elmo Nüganen ,,Nimed Marmortahvlil" · Balleti ja ooperiga - Bulgakov 2 2. Vaba valik Erich Maria Remarque ,,Aeg antud elada, aeg antud surra" Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan. Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida. Sündmused leiavad aset nii Venemaal kui ka Saksamaal. Teos algab saksa rügemendi tegevusega Venemaa rindel. Õhkkond on kohati päris võigas, ent samas suudavad naljatlevad noored sõdurid positiivsust üleval hoida
· Jumalate vahelisi suhteid ja tegevusi kirjeldati peaaegu paralleelse teemana. · Keskendutakse peaaegu ainult paarile peakangelase. · Enamus või siis vähemalt suur osa tegelastest saab teose lõpuks surma. · Mõlemas teoses toimub tegevus samas piirkonnas Vahemere ääres, samuti ka aeg on sama, ainult, et Odüsseia on kirjutatud 50 aastat hiljem ning on järg Iliasele. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. 4. Maailma kõige talupoeglikumast eeposest. ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 1835. Selles eeposes on 31 luuletust. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 luuletust. Eeposes on kokku 22 000 värssi. Selle aluseks on
1857 tegi Tolstoi oma esimese välisreisi Prantsusmaale, Sveitsi, Itaaliasse ja Saksamaale. See reis valmistas talle suure pettumuse. Sealne kultuur ja kodanlik kord olid talle eemaletõukavad. Kui ta naasis reisilt, üritas ta rahvast aidata. 1859-1862 avas ta talulastele kooli, kuhu kutsus noori õpetejaid ja õpetas ka ise. Ta asutas pedagoogilise ajakirja ja avaldas seal oma artikleid. Kirjutas ise aabitsaid, jutukesi. Ta väitis, et talurahva kultuur oli kõrgkultuurist kõrgem ja kirjanikud peaksid talurahva loomingust eeskuju võtma, sest nad on ehedad ja peegeldavad rahva eluvaateid. Ta järgis vabakasvatuse põhimõtet lapsed käisid, kus tahtsid ja tegelesid, millega tahtsid. Tolstoi abiellus nimeka Moskva arsti tütre Sofja Bersiga aastal 1862. Sofja oli haritud, hoitud, aga nende vanusevahe oli suur. Ta mõtles pingsalt loodusliku ehk rahvaliku ja tsiviliseeritud maailma suhete üle. Rikkuse ja vaesuse konflikt paistis talle Euroopas sügavam kui Venemaal. ,,Sõda ja rahu"
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma pikaajalise sõbra Vi
,,Sovremennikust" saab 19. saj keskel keskne ajakiri. 1847. aastal rendivad selle ajkirja kaks vene literaati N. Nekrassov ja I. Panajev. Panajevil oli raha ja Nekrassov oli väga andekas kirjastaja, luuletaja ja toimetaja. Luulet enam aktiivselt ei pruugita ega kirjutata. Nende zanrite asemele tulevad teised zanrid proosazanrid: olukirjeldus, jutustus, novell, lühijutt, romaan. Tähtsa koha omandab olukirjeldus. See on otseselt seotud ka realismi tekkimisega. Kirjanikud arvasid, et tegelikkust saab kirjeldada tõepäraselt. See on vastureageering romatismile. Romatismi hinnatakse halvustavalt, kuna ta põhineb väljamõeldisel. Ei kirjeldata enam suurseltskonnaelu, vaid hakatakse kirjeldama tegelikkust. Tekib küsimus, mida tegelikkuse all mõeldakse. Selle all mõeldakse sootsiumi alamkihtide elu: talupojad, köögitüdrukud jms lihtinimesed. 1861. kaotati Vm-l pärisorjus. Enne kujutati seda, mis oli kaunis
lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino- Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidend ,,Saaremaa onupoeg",1870, on mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. 2. H.de BALZAC ,,ISA GORIOT" Tegevus toimub inetus, räämas vaestekodus paralleelselt rikaste mõisate ning uhkete häärberitega. Lahendatakse nii rahalisi, positsioonilisi kui ka perekondlike probleeme. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisis , 19. sajandil proua Vauquer' ,,perekondlikus" pansionis. Tolleaegne ühiskond nagu ka see pansion oli räpane. Lagunenud, kulunud ja katkised asjakesed selles pansionis, võiks kõrvutada selle ühiskonna inimestega. Iga teine oli
aristokraatide käe läbi - romaani teke - Euroopa juhtiv maa oli Inglismaa - juhtiv zanr oli enne romaani luule - teatris oli populaarne draama, sest draama oli väga demokraatlik Valgustuse ideed: Mõistus ja tunded on selle sajandi kaks vastuolu. Lisaks on vastanduslikud ühiskond ja loodus, loodus ja tsivilisatsioon. Valgustussuundi nimetakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline ja eetiline kui kirjanduslik. Valgustusaegsed filosoofid olid tihti head kirjanikud, kuigi tänapäeval ei peeta enam Prantsuse valgustuskirjanikke filosoofideks. Inglise valgustuskirjanikud olid ilukirjanduse tootjad. 1) MÕISTUS ühelt poolt suunatud teaduslikule teadmisele ja teisalt ebausu vastu. ''Robinson Crusoe'' oli üks olulisemaid valgustuskirjanduse teoseid ning jõudis esimeste seas ka eesti keelde. Raamatus räägitakse ebausust, mida inimene peab oma mõistusega kontrollima. Nt üksikul saarel põõsast sahinat kuuldes arvas Robinson Crusoe, et tegu on
mõtted. (tol ajal suhtus teatrisse halvasti. See rikub inimese vms). Varasem konseptsioon oli allutatud mõistuse ülistusele. Hilisem on suunatud ratsionaalsuse jms vastu ja sellest edasi. III loeng , 22.09.2011 Valgustussuundi nimettakse kokku valgustuslikuks humanismiks. Valgustuse sisu on pigem filosoofiline, eetiline kui kirjanduslik. Valgustuslik mõtleja on ühtlasi ka vägev kirjamees. Prantsuse valgustuskirjanikke ei peeta tänapäeval päriselt filosoofideks. Inglise valgustuslikud kirjanikud on ilukirjanduse autorid. Valgustust kannab eetiline mõõde?valgustuses pöörati ohtralt tähelepanu kasvatuse küsimustele. Valgustus on suurte murrangute periood. Paljud valgustuslikud autorid(Rousseau) vaagib oma teoses Emilie kasvatusküsimusi üsna põhjalikult. Üks valgustuse kandvamaid ideesid oli hariduse seal hulgas ka kirjanduse viimine välja sellisest elitaarsest piiritletud seltskonnast. Valgustuse käigus luuakse uued esteetilised kriteeriumid
liigse ilustamise ja fanaatilisuse kriitika. Peategelane on 90ndate võimsamaid kirjanduslikke müstifikatsioone. Omamoodi koomiline vaade Nõukogude perioodist, esimesest Vabariigi ajast kui paradiisist kuni praeguse ajani. Kontrast seisneb selles, et Ivan Orav idealiseerib kogu Eesti Vabariigi aega, sellele vastandub nõukaaeg, kus kõik on halvasti, on reeturid. Ideaalid kaovad. Jõhker okupatsiooni võim tapab kogu vaba vaimu jne. Kivirähk võimendab stereotüüpi viimase piirini. Teine võte: tõlgendatakse fakte üpris vabalt. Tekitatakse pinge või vastuolu fakti ja väljamõeldise vahel. Raamat imiteerib ajalooraamatut või ka teaduslikumat väljaannet/teksti. Kivirähu üks kirjutamisressurss on kõikvõimalikud, tuttavamad multifilmid, filmid, meedias ringlevad väljamõeldud kujud,kes kõik tekstides kokku saavad. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" (2007)
Scott Fitzgeraldi, Gertrude Steini ja William Faulkneri. Neid võib liigitada angloameerika modernismi, ka kõrgmodernismi alla, selle hiilgeaeg oli 1920. aastail. Modernistlik romaan tekkis 1920. aastatel. Taustaks ühiskondlikud vapustused ja psühholoogiateaduste areng (austria psühhiaatri ja psühholoogi Sigmund Freudi alateadvusteooria, tema arvates olid kompleksid ja unenäod alateadvuse peegeldus). Ka tolleaegsed kirjanikud mõjutasid psühholoogiateadusi. Tunnused. Vormieksperimendid: vorm ja keel pidid täiuslikult edasi andma teose sisu, neid peeti sisust (sotsiaalsest, psühholoogilisest, filosoofilisest sõnumist olulisemaks. Näiteks loobumine kirjavahemärkidest nii luules kui ka proosas tuli taotlusest võimalikult vahetult edasi anda alateadvust. Korrastamata struktuur: sageli ei tee vahet, kas tegevus toimub olevikus või minevikus või milline tegelane parajasti räägib
Ta möönab, et seal on olemas üldinimlik pilt kui ka poliitiline pilt, sest need käivad kokku. 1974 Lugemik-lugemiki – lastekirjandus. Rummo innustub moodsatest teatri- ja mänguteooriatest. Tuleb päevakord ka mängiva lapse küsimus, kas mitte mängivas lapses ei peaks peituma tõeline loominguline alge. Ta hakkab lastele pakkuma isegi riskantset teksti – pöörased sõnamängus 1986 Ajapinde ajab – Muutused järgneva teosega tuleb selles teoses. Sellest teosest on välja jäänud kõige poliitilisem osa. 70ndate alguses tekkis tõrge, mis oli ilmselgelt poliitiline. 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 – Kolmas loominguperiood. See jääb algselt käsikirja, ja hakkab nii ringlema. Selle raamatu ettelugemisi korraldab ka Rummo. Ta pole tsensuuri läbinud raamat. Ta pole muutustega nõus ning see raamat ei ilmu. Luule muutub proosalähedaseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
