Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjanik ja tema aeg (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mis on siis kirjaniku aeg?
Kirjanik ja tema aeg
Kirjanik on füüsiliselt nagu iga teine inimene, ta elu algab sünniga ja lõppeb surmaga ning sinna vahele jääb tema eluaeg . Kuid teoreetiliselt on kirjanik meiega edasi ka peale oma surma, seda muidugi läbi oma loomingu. Kuid mis on siis kirjaniku aeg?
Kirjaniku aeg on see millest ta kirjutab. Enamjaolt on teostest näha, et suured maailma kirjanikud on kirjutanud oma lood just selles ajas, kus nemad elasid. Seega võib algul arusaamatuks jääda, mis meid köidab selles tegevuses, mille aeg ja tegevuskoht on unustuste hõlma vajunud. Kuid tegelikult on vastus ju ilmselge, et inimeste vahelised probleemid jäävad läbi aegade ikka samaks. Näiteks üks parimaid raha ja inimeste vahelisi suhteid kajastav kirjanik Honore de Balzac , kirjutab oma teoses "Isa Goriot " karmist realismiajastust, seda lugedes tajume, et ega eriti midagi polegi muutunud. Raha paneb meid endiselt tegema mõtlematuid tegusi ning lõhub lugematuil kordadel peresuhteid.
Kuid mitte alati ei kirjuta kirjanik ajast mil tema elab. Meie oma Andrus Kivirähk teosega "Mees, kes teadis ussisõnu", rändab tagasi aega, milles pole kirjaniku vanavanemadki elanud. Tegevus toimub muistsel ajal kui eestlased veel metsas elasid ning täielik pagana rahvas oli. Teost lugedes võiks eeldada, et kirjanik omab mõnd üleloomulikku annet rännata ajas tagasi, kuid ometi reaalse pilguga vaadates, saab järeldada, et Kivirähk on filosoof , kes kõva mõttetööga on loonud täiesti iseseisva ajajärgu.
Kirjaniku aeg on see ajavahemik kui tema teoseid loetakse. Oskar Luts on öelnud, et kuulsaks saab ainult pärast surma. Paljude kirjanikega nii paraku ongi. Kunagi oli elu palju raskem ja kallim ning kirjaniku amet polnud just kõige tasuvam, puudus võimalus oma teoseid avaldada ja nii jõudsidki paljud meistriteosed meieni alles siis kui meistrid ise juba manalateele olid läinud. Tänapäeval seda muidugi väita ei saa, kuid võimalused enda loomingut avaldada ja levitada on ka palju suuremad.
Isegi täppisteaduses füüsikas on aeg üks vähestest suurustest mida ei saa defineerida teiste suuruste kaudu. Seega on seda veel võimatum seletada üheselt kirjaniku aja näol ning siin kohal jääbki lugeja otsustada, mida pidada kirjaniku ajaks, olgu selleks siis kirjaniku eluaeg, loomeperiood, aeg millest ta kirjutab või hetk millal kunstnik ja tema looming aktuaalne on.
kirjanik elab oma ajas
probleemid on tänini samad
tegevus toimub kirjaniku eluajal kui võib ka vastupidi
Kirjanik ja tema aeg #1 Kirjanik ja tema aeg #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Doriiish Õppematerjali autor
essay

Sarnased õppematerjalid

11 klass kirjandus
22
doc

11.klass kirjandus

Henrik Ibsen, B. Bjørnson (1832 ­ 1910), J. Lie (1833 ­ 1908) ja A. Kielland (1849 ­ 1096) tegi norra kirjanduse maailmakuulsaks. Rootsi näitekirjanduse tegi maailmakuulsaks August Strindberg (1849 ­ 1912), kelle loomingusse kuulub umbes 60 draamateost. Läbimurde rootsi kirjandusse tõi reformatsiooniajastu sündmusi käsitlev realistlikus laadis ajaloodraama ,,Meister Olof" (1872). See oli esimene lavateos, mis käsitles Rootsi ajalugu, sündmusi 16. sajandil. Paljud tema draamad kujutavad kodanliku ühiskonna varjatud külgi, pahelisi instinkte, hukatuslikke kirgi, perekonnas valitsevat usaldamatust ja vihkamist. Armastust käsitleb Strindberg kui mehe ja naise võitlust ülemvõimu pärast, mistõttu tema abieludraamad lõpevad enamasti traagiliselt. Neist tuntumad on ,,Isa" ja ,,Surmatants". Strindbergi abielud ebaõnnestusid. Esimese abielu lahutusega kaotas ta hooldusõiguse oma neljale lapsele, teise

Kirjandus
Kirjanduse eksam
55
doc

Kirjanduse eksam

Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetid ,, Ekstaas" ­,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema: 1) Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda 2) Kujunesid välja isiksusteks Sümbolism + impressionism= uusromantism Under ­ printsess Adson ­ tema paaz Visnapuu ­ vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt. Tekitab jõulisust.(J. Barbarus ,,Katastoof I"- tsitaat ,,Läheb hukka kõik, täis pooduidvõllad, palgid). Ilmub ka ajakiri. (7 numbrit). Ametlikud liikmed: Artur Adson, August Alle, J. V. Barbarus, Albert Kivikas- proosa; Jaan Kärnas- luule; M. Under, F. Tuglas, J. Semper.

Kirjandus
Kirjanduse eksamipiletid
54
docx

Kirjanduse eksamipiletid

,,Saaremaa juturaamat" ­ kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 ­ 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883­1920) vanaisa vend. Esimesel kümnendil jõuab realism Saaremaale, kelle esindajaks on Mändmets. Jakob Mändmets ­ 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult". Maetud Rahumäe kalmistule.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914)

Kirjandus
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Balleti ja ooperiga - Bulgakov Teatri kunstiga - Dramaatika e. Näitekirjandus esitatakse näidendeid Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema - nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks.

Kirjandus
Anna Karenina
30
doc

Anna Karenina

4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik ­ väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid

Kirjandus
Kirjanduse eksami piletid
53
doc

Kirjanduse eksami piletid

sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterjali ­ ainest. Ainestiku ammutavad kirjanikud eri allikatest: isiklikest kogemustest, igapäevaelust, ajaloost, kirjandusteostest jm. Kirjandusteose väärtus ei sõltu otseselt ainese päritolust, vaid sellest, kuivõrd kunstipärasele tulemusele kirjanik jõuab. Kirjanikud püüavad teose teemat käsitleda võimlikult sügavalt, anda sellest lugejatele tervikliku pildi. See eeldab kõigi teose koostisosade läbimõeldud esitust ­ kindlat kompositsiooni ehk ülesehitust

Kirjandus
Kirjanduse konspekt - realism-sümbolism
10
doc

Kirjanduse konspekt - realism, sümbolism

Realism kandus ka kirjandusse: * täpsus * reaalne maailm * objektiivne maailm. Tunded ja vaated jäid tahaplaanile. Zanritest said valdavaks romaan ja novell. Realismis vaadeldakse elu tõetruult, ilustamata, idealiseerimata, kujutatakse ka inetusi ja labasusi. Romantismist eristab realismi kindel seos vastava ajastu (peamiselt autori kaasaja) ja ühiskonnaga, samuti sündmuste loogiline esitus ja ajaloolise tõe taotlemine. Realismi isaks loetakse Balzac. Tema tegelased on tegutsejad, võitlejad. Tema teostes on tohutud detailid. Realismi tippteoseks loetakse Flaubert'i "Madame Bovary". Realismi põhimoto: ilus on vaid tõde. Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele

Kirjandus
Kirjanduse eksami materjal
61
doc

Kirjanduse eksami materjal

naturalismi mõjud,realism naturalismsit avaram,19 saj realismi küpsemine eestis kriitiline realism. EKSPRESSIONISM: SÜMBOLISM: NATURALISM: Naturalismis muutub keskkonnas mõiste. Naturalistide teostes amandab sotsiaalne keskkond pigem bioloogilise elukeskkonna jooned, see mõjutab tegelasi kasvatuse ja ühiskonna valitsevate seaduste kaudu. Naturalismi kirjanduses naaseb inimene loodusesse, taas näakse temas looduse orgaanilist osa. Termini naturalism pakkus välja E.Zola, tema määratles ka uue esteetika olemuse. Kirjanik-naturalist õpib oma objekti tundma dokumendite järgi, jälgib hoolikalt seda, mida kavatseb kirjeldada. Kirjutades inimesest looduse orgaanilise osana, pöörasid naturalistid suurt tähelepanu inimelu füsioloogiale. Pärilikke haigusi, agooniat, mädanemist ja lagunemist võib kohata pea igas need teoses. Detailseid kirjeldusi, mi solid tulvil kliinilisi üksikasju, hakati nimetama naturalistlikeks kirjeldusteks. 4)G.Suitsu elu ja looming. (30

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun