Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU II Lea Pild 1. september 2009 Realismi tekkimine vene kirjanduses Kaks kirjanduslikku suunda: romantism ja realism. 1840ndatel aastatel kujuneb realism kirjandusliku suunana. Realismi on defineerida kõige raskem (võrreldes romantismi, akmeismi, futurismi jms). Kõigil teistel on väga täpsed kirjanduslikud määratlused. Nad kirjutasid manifeste, kuhu pandi kirja mingi suuna määratlused. Vene realismis ei ole manifesti olemas.
Kaili Miil SISSEJUHATUS VENE KIRJANDUSLUKKU I Ljubov Kisseljova 11. veebruar 2009 Vene kirjanduse arengu etapid Kooli vene kirjanduse kursus hakkab tavaliselt Puskinist, keda läbitakse suhteliselt kiiresti. Vene kirjandus suuremalt hakkab aga Dostojevskist ja Tolstoist kõik eelnev jääks nagu tagaplaanile. Leitakse, et just need suurkirjanikud hakkasid mõjutama Euroopa kirjanduslikku protsessi. Aga vene kirjandus ei sündinud 19. saj keskpaiku. Eelkõige on aga kaks suurt epohhi:
juuli 1904 Badenweileris , Saksamaal . Ta oli vene kirjanik, tuntud peamiselt novellisti ja näitekirjanikuna. Anton Tsehhov õppis Moskva ülikoolis arstiteaduskonnas, oli elukutselt arst. Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis ta Moskva ülikoolis arstiteadust. Sel ajal alustas ta Antosa Tsehhonte varjunime all kaastööd huumoriajakirjadele. Ta külastas 1890. aastal Sahhalini saare sünnitöölaagrit, tutvus vangide elutingimustega ning kirjutas sellest raamatu ,,Sahhalini saar" (1893-94). Kirjanduslukku on Tsehhov läinud eelkõige oma novellidega, mida ta kirjutas Moskva lähedal Melihhivos. Tsehhov põdes tuberkuloosi ja elas seepärast tükk aega Jaltas. Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Ta abiellus 1901. aastal Moskva Kunstiteatri näitlejanna Olga Knipperiga Aastal 1886 ilmus tema esimene jutustuste kogumik ja 1887 teine kogumik. Tema teostest tuntumad on näidentitest näiteks : "Ilma isata" (1878) , "Ivanov" (1887) , "Kajakas" (1896) , "Onu Vanja" (1899) , "Kolm õde"
Pärast Esimest maailmasõda valitseb kirjaniku hinges sügav pessimism.Oma hoiaku tõttu saksaokupatsiooni aastatel sai temast traagiline kuju.Asudes sakslaste poolele kutsus ta oma kaaslasi üles loobuma sakslastele vastupanu osutamast.Oma käitumise motiive püüab Hamsun selgitada oma mälestuste raamatus"Rohtukasvanud rajad".Knut Hamsun suri 1952. aastal. Looming: Knut Hamsuni looming on jätnud kahtlematta sügava jälje Norra ja kogu maailma kirjanduslukku .Romaanis "Nälg" toob kirjanik meieni nälja ja viletsuse okkalise argipäeva.Nälg ei ole teoses sotsiaalne probleem,me ei kohta teoses hala ega arveteõiendamist ühiskonnaga vaid vaid hoopis viletsuses vohavat fantaasiat,inspiratsiooni võimu,nälgivat geeniust. "Victoria" see raamat räägib traagilisest armastusest, inimeste individualistlikkest käitumisnormidest, kuidas suhtutakse ühiskonda, kuidas peab alluma reeglitele ja
kogemus. See on eriline, psühholoogiline biografism. Püüd kauni, olemusliku poole leiab väljenduse romantilises maastikus ,,hinge peeglis", kus poeedi valitud kujundites lahustub detailide materiaalsus, harjuvad äratuntavad kontuurid ja ille kaudu looduse salapära varjatud olemus avaneb poeedi tunnetele.*Z toon vene luulesse ka ballaadizanri. Tema ballaadide aluseks on tihit ,,võõrad" süzeed, millele on omistatud vene rahvuslik kloriid. Z ei ole vene kirjanduslukku läinud mitte ainult kui ,,üleminekuperioodi" silmapaisvaim poeet , esimene romantiline lüürik. *Dekabristlik romantism on tihedalt seotud valgustusega. Keskel kohal on siin rahvuslikkuse ja türanniavastase võitluse ideed. Poeedi väljamõeldav kangelane on tugev, rõhumise vastu mässu tõstev ennastohverdav võitlev, vaba ja julge kohtunik kodanik. Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku. *Vene kirjanduse romantiline kangelane
rahvuseepose "Kalevipoeg" eeskuju ja eelkäija. August von Kotzebue Saksa näitekirjanik, prosaist, publitsist, teatrijuht ja Venemaa keisririigi riigiametnik Aastal 1784 asutas A. von Kotzebue Tallinnas asjaarmastajate teatri Euroopas oma kaasajal ning 19. sajandil enim mängitud ja tõlgitud draamakirjanik August von Kotzebue kirjutas vähemalt 211 näidendit, lisaks arvukalt romaane, proosapalu, reisikirju, autobiograafilisi ja ajaloolisi tekste. Eesti kirjanduslukku on Kotzebue läinud peamiselt eestikeelse teatrikirjanduse varaseima virgutajana.
1200 õigustekirja saanud ülikooliga, mis Euroopas oli teine ülikool. Esimene Euroopa ülikool asutati 1088. aastal Itaalias Bolognas. Haridus muutus ajapikku aina ilmalikumaks ning vabanes kiriku eeskoste alt. Koolidega seotud isikud, skolaarid ja kleerikud, nagu haritlasi kesajal nimetati, olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ning lõid ladinakeelseid laule, parodeerides piiblit, jumalateenistust ja ülistades maiseid rõõme ning heites nalja igavese elu üle. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide ehk goljaaride nime all. Linnalüürika Vagantide luule on keskaegse linnalüürika esimene kuulutaja. Loobuti kurtuaassest ilutsemisest. Esimene tuntud vagant XIII sajandil oli pariislane Rutebeuf, kelle lüürikas olid kõige uudsemad need pihtimusluuletused, milles ta jutustab oma viletsast elust, näljast. Temalt on säilinud arvukalt satiire mungaordude ja vaimulike pihta, rahvanaljadel põhinevaid värssjutte lõbusatest eluseikadest ehk fablioosid ja näidendeid
ja Iiri kunungatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul meeeletult teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest seisuslikud eelarvamused ja saatuslikud õnnetused ei lase neil abielluda. 5) LINNA KIRJANDUS Linnad muutusid kultuuri ja haridus keskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis. Koolidega seotud isikud olidki esimesed linnakirjanikud. Nad rändasid ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles parodeerisid piiblit ja jumalateenistust. Kirjanduslukku on nad läinud vagantide nime all. Vagantide luule on keskaegse linna lüürika. Pariislane Rutebeuf jutustab oma viletsast elust, näljast ja niisama avameelselt pihib ta oma patte. Viimane ja suurim keskaja lüürik on Francois Villon.
meeleolusid ja tundeid Ø Tundis hirmu reisile minnes ja sealt ka tulles Ø Teda lummasid eelkõige Itaalia ja Kreeka Pagemine Ø 1943. a Soome Ø 1944. Rootsi Ø Töötas kindlustus- ja haigekassaametnikuna Ø 65. eluaasta: lootus pensionäripõlve pääseda Ø Suri 19. juulil 1977 (oletuslik) Ø Viimane puhkepaik asub Stockholmi M etsakalmistul Ø Diskussioonid põrmu asukoha teemadel Karl Ristikivi tähtsus Ø On läinud kirjanduslukku Eesti ühe parima romaanikirjanikuna Ø Avaldas Eesti ühe silmapaistvaima luulekogu "Inimese teekond" Ø Väga kõrgelt on hinnatud tema lühiproosaloomingut ("Sigtuna väravad") Ø Suri üksikuna Ristikivi mälestamine Ø Karl Ristikivi muuseum * avati Tartu Linnamuuseumi filiaalina * 16. oktoober 1991 Ø Karl Ristikivi Selts * Tartu Kirjanduse M aja Karl Ristikivi * 16. oktoober 2001 : 89 mälestuskivi
Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi Siiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda ühes arvustuses nooruse veteraniks, kelle jaoks noorus muutus lahingumemuaarideks. Tundmatuks jäi Arvi Siig aga paljudele, tuli leppida värssidega." 1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest poeesiatsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja maailma asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas kogu aeg aga tõrksa tänavapoisi ilme. E. K. L.: "Viimaseks jäänud kogu "Valguse nimi" (1993) on aga täidetud juba eksistentsiaalsetest puhasnukratest toonidest. Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist Jevtusenkoni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus." Arvi Siia poeesiat on helindanud ulatuslikult Vennaskond (ansambel).
Avaldamisvõimalusi oli noorte jaoks napilt ning Noorusest ei pääsenud keegi mööda. Ning Noorus oligi väga sõbralik toimetus. Olime Arvi Siiaga pikka aega tuttavad. Nimetasin teda ühes arvustuses nooruse veteraniks, kelle jaoks noorus muutus lahingumemuaarideks. Tundmatuks jäi Arvi Siig aga paljudele, tuli leppida värssidega." 1970. aastate keskel käis Arvi Siig Majakovski jälgedes USA-s ja kirjutas sellest poeesiatsükli. E. K. L.: "Hilisem Siig jääb kirjanduslukku aga ennekõike oma rõhutatult sotsiaalse ja maailma asjade pärast mureliku hoiakuga." Arvi Siia sotsiaalne aktiivsus säilitas kogu aeg aga tõrksa tänavapoisi ilme. E. K. L.: "Viimaseks jäänud kogu "Valguse nimi" (1993) on aga täidetud juba eksistentsiaalsetest puhasnukratest toonidest. Siig eestindas mitmeid tähelepanuväärseid poeete Majakovskist Jevtusenkoni. Viimasega näis teda siduvat tõsine hingesugulus." Arvi Siia poeesiat on helindanud ulatuslikult Vennaskond (ansambel).
7.Kes olid esimesed linnakirjanikud ja milline oli nende elustiil? Vastus: Esimesed linnakirjanikud olidki enamasti kooliga seotud inimesed - skolaarikud ja kleerikud. Vabamate tingimuste otsinguil rändasid nad ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles kuulutati ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirnadust, heideti nalja igavese elu üle. Lauldes veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest, taaselustasid nad antiikluule motiive. Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid. Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa õuelaulik, kelle "Vagandi patutunnistuses" loetletakse oma ülesastumisi ja jõutakse kokkuvõtteni. 8.Narrikirjandus. Kilplaste lugu (sisu). Vastus: Temaatikalt on narrikirjandus mitmekesine, valdavalt naerdakse välja rumalust. Pärast trükikunsti leiutamist levis narrikirjandus laialt odavate rahvaraamatutena, eriti Saksamaal
kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil – loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani- sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja “Dorian Gray portrees” manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima.
Saksa rahvaraamatu kaudu jõudsid Eestisse ka inglise kirjaniku D. Defoe 1719. a romaanina ilmunud Robinsoni seiklused, tõlge Pärnu kooliõpetajalt H. G. Lorenzonnilt: 1842. a ,,Norema Robinsoni ello ja juhtumised ühhe tühja sare peal". 1840. aastatel läks ilukirjandusliku raamatu tegemine peaaegu täielikult eestlastest autorite- tõlkijate kätte. Kuigi suurem osa ilmunud teostest olid ikka veel mugandatud tõlked saksa rahvaraamatust, ilmus ka kirjanduslukku läinud trükiseid. Faehlmanni ettepanekul tõlkis ja eestipärastas Kreutzwald J. H. D. Zschokke karskusjutustuse ,,Die Brannteweinpest", mis ilmus 1840. a pealkirjaga ,,Wina-katk". Raamatus kirjeldab Kreutzwald viinajoomise hävitavat mõju rahvaste ja üksikute inimeste suhtes ning soovitab viina täielikku mahajätmist. Kreutzwaldi 1843. a trükivalgust näinud ,,Sippelgas" kujutab endast kogumikku nõuandeid
Vähenõudlikul Kipri Taavil puudub auahnus, ta ei hooli rahast. "Aga kuldne tee on keskmine. Oma vaevast saad, oma lõbuks annad! Ja aitad teistki, kui jaksad." See on Taavi elukreedo. Elu kujutatakse läbi Taavi juurde elama võetud Juuljuse silmade. On Mälgu kõige enam tõlgitud romaan. Anneli Oidsalu 19 Albert Kivikas "Nimed marmortahvlil" Albert Kivikas on kirjanik ja ajakirjanik, kes on läinud kirjanduslukku peamiselt Vabadussõja-ainelise romaani "Nimed marmortahvlil" (1936) autorina. Albert Kivikas 1930. aastatel Anneli Oidsalu 20
Soldaten Christi auf dem Schlachtfeld und in der Heimat (1917) Rodrigo, der Schiffsjunge des großen Kolumbus, (1926) Das Geheimnis um Monika (1940) Kleine Buben und der große Krieg (1937) Die Fahrt nach Amerika (1937) Tõlkijast Raamatu "Kolumbuse laevapoiss" on tõlkinud Rudolf Rahaleid, kodaniku nimega Rudolf Heinrich.Laanes (Lilienbach) (1917-1940). Rahaleid oli traagilise saatusega perspektiivikas kirjanik, kelle elutee katkes liiga noorelt jõudmata jätta sügavamat jälge meie kirjanduslukku. Ta omandas Tartu Ülikoolis filoloogia magistrikraadi, oli Eesti Üliõpilaste Seltsi "Veljesto" liige ja õpetaja Treffneri gümnaasiumis.. Rahaleid hukkus 23-aastasena 14.VII 1941 Tartu Ülikooli võimlat kustutades. Raamatu trükist Helene Pagés'i ,,Kolumbuse laevapoiss" on eesti keeles ilmunud ainult 1939.aastal Tartus, kirjastuses ,,Loodus". See on omaaegse populaarse noortesarja ,,Looduse kuldraamat" 88. raamat
„Sügisball“ „Sügisballi“ autor Mati Unt oli kirjanik, lavastaja ning tähtis kultuuritegelane. Tema jaoks oli teater väga tähtsal kohal. Ta on teinud üle saja lavastuse. Eesti Päevalehe 2005. aasta arvamusartikkel- „Esteetiliste väärtuste rüütel,“ sõnab Mati Undi kohta nii: „Mati Unt on viimase 40 aasta jooksul olnud nii kirjaniku, publitsisti kui ka lavastajana Eesti kultuuriloos niivõrd oluline, lausa keskne kuju, et väheseid on talle kõrvale panna. Eesti kirjanduslukku jääb Mati Unt uuendajana, põhimõttelise modernistina.“ „Sügisball“ tõi Mati Undile rahvusvahelise tunnustuse. Romaanis kujutab ta linnastunud inimeste üksildust ning sellest tulevaid ohtusid. Romaani tegevus toimub suurlinna moodsas elamurajoonis, mis hakkab inimestele peale suruma oma elulaadi (miksike, 2005). Romaani tegelaste elu on suhteliselt raske jälgida. Peatükid on tegelaste vahel väga ära tükeldatud. Väga palju on fakte ja leheküljepikkuseid loetelusid
keskmiselt kõrvaliste tööde ümbertrükid, milles ei väljendunud pagulaskirjanduse esteetiline ja eetiline põhipinge. Need olid enamasti varustatud saatesõnaga, kus oli näpuga ära näidatud, et see siin on pagulaskirjandus, meie omakeelne võõras. Erandina ilmus 1971. aastal Rootsis elava Elmar Õuna romaani Männi ja Suits esmatrükk, argumendiks poolehoid klassivõitlusele ja teose finaal; karistuseks ei võetud teda 1973. aastal aga pagulaste kirjanduslukku. Vähe trükiti maailmas ka Eestis elavate autorite töid, aga nende algväljaanded olid sealsete ideoloogiliste piirangute puudumise tõttu seal hõlpsasti kättesaadavad. KODANLIK JA DEMOKRAATLIK EESTI Ametlik nõukogude ideoloogia proovis Eesti ja lääneriikide eesti kultuuri vastandada leninlikust printsiibist lähtudes, mille järgi igas rahvuskultuuris on kaks vaenulikku kultuuri: kodanlik, mida
Dagö looming kõigub (enese)kriitika ja idülli vahel, selles on nii optimismi kui skepsist. Sõnades võideldakse eneseunustuse ning -müümise vastu, didaktilise sõnumi siluvad alaline kahemõttelisus ja tüüne kõnetoon. Umbes sama kunstilist ideaali järgib paljus uuem eesti luule, mis on püüdnud ühendada sügavaid tundeid ja ausust mängulise ühiskonnakriitika ning (enese)irooniaga. Kui poplaulude sõnameistreid hakatakse koos libretistidega kord suurde kirjanduslukku arvama, saab Saatpalu klassikuks. Dagö muusika (autorid Saatpalu ja Peeter Rebane) on heakõlaline ning selge ja meeldejääva meloodiajoonega: popp parimal ja professionaalseimal kujul. 2. Mina ja Dagö Dagö on minu jaoks midagi enamat kui bänd. Dagö on justkui tunne, miski, mis kajastab minu mõtteid, tundeid, emotsioone siis, kui mina enam ei oska, ei suuda. Lisaks muusikalisele elamusele kannavad äärmiselt olulist rolli ka Saatpalu kirjutatud laulude sõnad
Näidendi tegevus toimub ulmelises supertsivilisatsioonis millele on iseloomulik bürokraatia ja nuhkimine. Samas leiti, et see on juhuslikult kirjutatud näidend, mis ei vääri mainimist. Kokkuvõtteks Alliksaar on jõuliselt ja haardeliselt mõjutanud oma loomega tervet rühma ühe ajajärgu silmapaistvaid Eesti luuletajaid. Ta on legend ja inimene, luuletajana sööbinud eelmise sajandi teise poole Eesti poeesiasse ja kirjanduslukku kui talent, kuid ka kui ajastu märk, härdaks võttev täht, taustaks tema enda eludramaatika. Vangipõli, tulekahi, milles hävis kodu, virelemine muldpõrandaga kuuris ja garaazis, naise haigus, ümbritseva reetlikkus, põlu all elu, surmav vähktõbi. Ent kõigele vaatamata- kõrgekraadiline vaimuelu, andunud jüngrid ja sõpruskond ning isikupärane, keele- ja mõtterõõmust pulbitsev luule. Kasutatud kirjandus: ,,Eelmise sajandi Eesti kirjandus" - Künnimees 2002, lk 214-218 http://www
kirjamehed pluss mõni mujalt lisaks. Tundub, et kirjameestele see kuurort pikemaks loometööpeatuseks ei passi: päris oma kirjanikku nagu polekski Haapsalu jaoks võtta. Kuigi, jah lahtriteloedist jäi välja üks Haapsalule iseloomulik, nn. Õnnelikkude ehk niisuguste liik, kel harrastus ja töö kokku langevad. Nagu Villem Grünthal-Ridala. Kuid kõiki selliseid me ei tea: mõni ülitagasihoidlik tegi näo nagu puhkaks, aga ise kirjutas, sest leivaraha oli tarvis. Kirjanduslukku jäid tühjad kohad. See teeb uurijate töö raskeks. Neid, kes nimekamalt kirjanikehuvisi uurijaina rahuldanud, võib Haapsalust ühe käe sõrmedel lugeda: esmest 'Kalevala' tõlkijast J. M. Eisenist, H. Tobiasest ja V. Alttoast. Jääb veel vist ainult kirjandusteadlane Liisi Raud, kes käis Läänemaa Ühisgümnaasiumis 1920.-1922. a. ja peale Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Vilde elu ning loomingu põhjaliku uurimise ning tutvustamise raamatutes on
A. Hindrey ajakirjanikukutsest ja siirdub n-ö vabakutseliseks. Ja sellega algab tema elu kõige viljakam ajajärk. Hindrey oli mitmekülgne kirjanik, kes kirjutas nii noortele kui vanadele, nii memuaare, romaane kui ka lühiproosat. Ta sulest pärineb üks näidend ja paar populaarteaduslikku raamatut. Hindrey kirjanduslikul teel osutub õnnelikuks murranguaastaks 1932, kui ta on leidnud nii uue aineala kui ka uue zanri: ta hakkas kirjandusajakirjas ,,Looming" avaldama novelle. Meie kirjanduslukku ongi K. A. Hindrey läinud eeskätt novellistina. 1930ndatel iseloomustas selleaegset lühiproosat küll kõrge tase, kuid väike lugejamenu. Romaanid olid palju populaarsemad. Novellis valitses vaieldamatu realism, mida enamasti väärtustas psühholoogiline süvendatus. Niisugust psühholoogilist novelli viljeles ka Hindrey. Kuna kompositsioonimeister pole kirjanik kunagi olnud, siis võib öelda, et K. A. Hindreyle pole tähtis novellide vorm, vaid nende psühholoogiline sisu
Wilde kohtusse ja mõisteti süüdi kõlvatuses. Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja "Dorian Gray portrees" manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima. I Kunstniku ja Gray tutvumine. Kunstniku tunded Gray vastu ning Gray ja kunsti seos. II (21-36) Lord ja Gray kohtuvad. Kui Basil Doriani maalib, räägib Henry Dorianile noorusest ja Gray´st. Maal valmib (juunis). Gray ja Henry lähevad teatrisse. III (36-49) Henry uurib onu juurest Doriani vanemate tausta (lk. 40) ja pärast läheb tädi
Jambiline värss sarnaneb tavalisele kõnekeelele ja seda kasutati peamiselt tunnete ja meeleolude väljendamiseks (Kleis 1980: 49-50). Jambe kirjutasid näiteks Archilochos ja Semonides. (Unt 2001). Monoodilise lüürika sünnikohaks oli Lesbose saar. Kohalikust rahvalaulust kasvas välja rida erinevaid kultuslikke ja rituaalseid laule ning värsimõõte. Tähtsaimad autorid Lesbosel olid Alkaios ja Sappho ning Joonias Anakreon. Anakreon on jätnud sügava jälje maailma kirjanduslukku oma lihtsuse ja mänglevusega. Anakreontilist luulet on harrastanud peale mitmete saksa ja prantsuse luuletajate ka vene suurkirjanikud Puskin ja Lomonossov. Ning juba 19. saj. alguses tõlkis Kr. J. Peterson kaks anakreontilist laulu ka eesti keelde. (Unt 2001). Koorilüürika oli seotud mõne suurema ühiskondliku sündmusega. Koorilüürikas eristati mitmeid liike: epiniikionid (võitjate auks spordivõistlustel), enkoomionid (kiitusalul tähtsale
Tema seltskondlik positsioon oli seega hävitatud. Wilde ütles kord, et ta tunneb end ära romaani kõigis kolmes peategelases. Tegelikkuses oli ta nagu Basil loov kunstnik. Muu maailm tajus teda nagu Henry Wottonit, mängurit ja pilkajat, kes ei võta midagi tõsiselt. Ja Doriani-sugune oleks ta meeleldi tahtnud olla. Aga see jäigi ainult sooviks. Wilde polnud mingi iludus. Aga ilu kirgliku imetleja ja kirjeldajana on ta läinud kirjanduslukku. Ja "Dorian Gray portrees" manas ta eelaimusena esile oma suure armastuse, noore Alfred Douglase, nagu oleks romaan ergutanud tegelikkust ennast matkima. Dorian Gray, noor ja rikas iludus, kes on hingelt puhas ja rikkumatu, nagu laps alles. Basil Hallward, kinnine ja omaette hoidev kunstnik. Lord Henry Wotton (Harry) on küüniline aadlik, elus epigramm, kelle põhitegevuseks on oma paradoksaalse kõneviisiga inimeste ajusid kokku jooksutada. Aforismikahur.
G. Schwabe „Lapse uinutamise Laulu“ (1797). 19. saj 34-40ndatel jõudsid Eestisse „robinsonid“ ja „jenovevad“ – rahvusvaheline sentimentaalne jutukirjandus, mis tõlkijate ja mugandajate poolt enamasti ka „laste kasuks“ oli mõeldud ja mille algallikaks osutubki tihti mõne saksa noorsookirjaniku menuteos. Esimestena hakkasid Eestis lastele koolivälist lugemisvara sihiteadlikult soetama vennad Körberid (sakslased, kelle looming kuulub eesti kirjanduslukku). Carl Körberi (Vändra pastor) „Karjalaste luggemisse ramat“ (1849) – esimene täielikult lastele adresseeritud ilukirjanduslik juturaamat. Sisaldab 21 õpetlikku juttu ja eessõna nii perevanematele kui karjalastele endile. Jutukesed kõnelevad headest ja alandlikest ning neile vastandlikest halbadest lastest, aga on ka mõistujutte loomtegelastega ning lugusid, kus peategelasteks on täiskasvanud. Autor jagab drastilisel moel karistusi pahadele lastele,
Nende üliõpilaste arvult, kes saavad oma teadmised tasuta, on Venemaa maailmas esimesel kohal. Ülikoolides, instituutides ja akadeemiates õpib kolm miljonit noort inimest see on rohkem, kui kõigis Lääne-Euroopa riikides kokku. KULTUUR Kirjandus Vene suurim luuletaja on päris kindlasti Aleksandr Puskin (17991837) peetakse uue vene kirjanduse teerajajaks, vene kirjandusliku keele loojaks. Puskini anne oli mitmekülgne. Kaunitele lüürilistele luuletustele lisaks on temast kirjanduslukku jäänud muinasjutud, jutustused, poeemid ja eelkõige muidugi tema kuulus värssromaan ,,Jevgeni Onegin". Teise tuntud poeedi Mihhail Lermontovi(18141841) loomingus valitseb rahutu romantiline hing ja möllavad tunneteleegid. XIX sajandi üks säravamaid vene poeete on Fjodor Tjuttsev (18031873) olgugi et kirjandus ei olnud temale elukutse. Tjuttsev uskus selle maa erilisusse ning ettemääratusse ja on seda väljendanud ka oma luules.
2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kaanon. Kaanoni määratlus. Kaanoni kriitika.
2001 Eesti kirjandusloo arengutendentsid. Millised on eesti kirjandusloo probleemaatilised aspektid? Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kuidas erineb see, mida peetakse osaks kirjandusloost erinevate sajandite lõikes? Antiik: Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig.) uurima hermeneutilise ringi kaudu ning kultuurilis- ajaloolisel taustal. Aleksandria ja Pergamoni raamatukogudes uuriti ning kirjutati ümber käsikirju. Aleksandria koolkond arvustas ja katalogiseeris kreeka pärandit, Pergamoni koolkond tõlgendas
Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood - kontekstikeskse lähenemisega. Hiljem tekstikeskne. 90ndatel kaasati kaasaegseid teooriaid. Tekkis mitme kaanoni küsimus: Nõukogude perioodi kirjandus siin ja paguluses, baltisaksa kirjandus. Probleem oli, et teised kirjakultuuri allikad, alamsaksa keel ja ladina keel, peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand. Mis üldse kuulub kirjanduslukku? Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu = antropoloogiline ajalugu. Kultuur hõlmab kõiki inimtegevuse tahke, rõhutab ühiskonna sümboolset ja keelelist mõõdet. Rakendatud on totaalne minevikukäsitlus, et anda sellest mitmekesisem pilt. Problematiseerib juurdunud vastandpaare nagu eliidikultuur/rahvakultuur, tegelikkus/fiktsioon jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed.
Plinius Vanem oli vanarooma õpetlane, Plinius Noorema onu. 56. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsste kasutamine. Kasutas peamiselt eleegilist distihhoni. ( epigrammide loomisel ) Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. Säilinud on 16 heksameetreis kirjtatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. 57. Milliseid kristlikke rooma kirjanikke teate? Hieronymus ( 347 420 pKr ) Aurelius Augustinus ( 354-430 pKr )
76. Iseloomustage Martialise ja Juvenalise loomingut. Martialis · Martialis ongi eelkõige epigrammiklassik kirjutas 1560 epigrammi, mis anti välja 15 raamatuna. Tema epigrammidel oli tohutu menu. · Martialise epigramme iseloomustavad: 1) lipitsemine imperaatorite ees; 2) obstsöönsuste kasutamine. Juvenalis · Juvenalise eluloo kohta on vähe andmeid, tema kirjandus- ja retoorikaalane haridus oli kindlasti hea. · Kirjanduslukku on Juvenalis jäänud satiiri klassikuna. · Säilinud on 16 heksameetreis kirjutatud satiiri, mis ilmusid 5 raamatus. · Juvenalis oli kirglik kombelanguse ja linnaelu pahede sarjaja. Samas ei saanud ta impeeriumi tingimustes kasutada otsest ja isiklikult ründavat laadi. Mõeldes Traianuse ja Hadrianuse aegse Rooma oludele, toob ta konkreetsete isikutega seotud näiteid varasemast Domitianuse ja isegi Nero ajast. Oma kaasaegsetest ründab
Coleridge oli ekstrentriline ja seiklushimuline. Õppis Cambridge'is. Astus valenime all sõjaväkke, sõbrad tõid ta sealt tagasi. Käis Oxfordis, kohtus Robert Southiga. Otsustasid rajada Ameerikas kommuuni. Kolmas mees võeti ka kampa, hakati semmima kolme õega. South ja Coleridge abiellusid. Coleridge sai tolle õuega 4 last ja läks minema. Temast sai oopiumitarvitaja. Reisis ringi ja jäigi eluks ajaks reisima. Teenis raha ajakirjanduse ja avalike loengutega. Kolm teost, millega läks kirjanduslukku: ,,Christabel", ,,Lugu vanast meremehest", ,,Kubla Khan" Meremees lauldavad värsid, riimitud ja rütmistatud, refrään. Kolm meest on teel pulma, tee ääres vanamees räägib oma loo. See oli meremees, räägib Albatrossist, tapab linnu. Hakkab peale karistus. Kogu meeskond sureb, ainult vanamees jääb ellu. Moraal: mismoodi ei tohi eksida looduse seaduste vastu. ,,Christabel" pseudokeskaegne värssteos, algus veab ette Arturi tsükli, temast räägitavad legendid
J.Petersoni ja J.Liivi loomingut Gustav Suits 20. sajandi I poole Eesti kultuuriloo üks silmapaistvamaid isiksusi on kahtlemata Gustav Suits (1883 1956). Eesti luule kujundi- ja vormikultuuri arendamisel on tal suured teened. "Noor-Eesti" juhtiva kirjanikuna oli Suits tuttav Euroopa, eriti aga Põhjamaade luule eri suundade ja vooludega. Tal on ka tähelepandavaid saavutusi kirjandusteadlasena ta oli esimene eesti kirjanduse professor Tartu Ülikoolis , kuid kirjanduslukku on ta läinud eelkõige luuletajana. Luulekutsumus ärkas G.Suitsus varakult: tema esimene luuletus avaldati 1899. a, kui ta oli vaid 15- aastane. Esikkogu "Elu tuli" ilmus 1905. a Helsingis, järgnesid "Tuulemaa" (1913) ja "Kõik on kokku unenägu" (1922) ning samal aastal ka armastusluule valikkogu "Ohvrisuits". Viimane luulekogu "Tuli ja tuul" ilmus 1950.a Stokholmis. Esikkogu "Elu tuli" sisaldab luuletusi aastaist 1900 1904. Neid luuletusi kannab usk inimesesse,
Gailit on suurepärane jutuvestja. Gailit ei jõudnud realismini, vaid jäi romantiliseks kirjanikuks. Loomingu ühikuks jäi püsima novell. 10. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 192944. * Naturalismi ja agulirealismi esiletõus. (u 1927). 1927.-1933.a möödusid proosa ja eluläheduse tähe all. Tähelepanu keskmes oli romaan. Vääriline oli ka 1932. a novellitoodang (Vallak, Hindrey, Jürna, Jakobson ja Roht). 1920ndate 2. poolel tõusis August Jakobson tähena, jäädes kirjanduslukku vastuolulisel viisil. Kõige kuulsam ja esimene romaan ,,Vaeste-Patuste alev" (1927) on stiilipuhas naturalistlik proosa. Seda nähti muidugi alles hiljem (naturalistliku argielu ja töölisklassi olelusvõitluse kirjandussuuna algust). Isiklikud kogemused ja alevi eeskujuks on Pärnu Rääma linnaosa. Romaan liigub karmides realistlikes toonides. Jakobson äljub realismi tõenäolistlikumast pinnast, kasutab fantaasiamaailma tegevusarengus. Äkiline pööre
Cronica general- 1270, hõlmab hispaania ajalugu. Hispaaniakeelsed teosed. Hiljem ilmus kroonika ka maailma ajalooga. Kuningal oli ka luulesoont, ise kirjutanud. Kirjutas luulet galeegi keeles. 14. sajandil on kaks suuremat autorit, üks oli Juan Manuel (Alfonso X vennapoeg), elas 14. Sajandi esimesel poolel. Võttis osa ühiskonna sündmusest, kindlasti ka mingitest lahingutest. Kirjutanud hulga raamatuid. Kirjutanud nii relvadest kui armastusest. Kirjanduslukku on läinud teosega ,,El Conde Lucanor", paigutatakse selle raamatu lõpetamisaastaks 1335. Juan Manuel kirjutas enne Boccaciot juba novelle, aga Boccaciol oli juba uuema aja vaimus ja pikemad, arenenumad. Hiliskeskaegne kirjandus, hispaaniakeelne. ,,Conde Lucanoris" on 51 juttu, väiksem kui ,,Dekameron". Eesti keeles on ainult mõned üksikud kirjandusnäited, tõlkinud Artur Robert Hone. Raamis on krahv Lucanor, tal on nõudandja Patronio. Kui krahvil
G isaliini pidi lätlane. Kuna ta oskas ka läti keelt töötas mingi aja Riias ajakirjanikuna. G. Kohta ajakirjanduses liikvel müüt, et katsetas päast esimest katest ka läti keeles kirjutada,kuna ei õnnestunud, jätkas eesti keeles. Visnapuu - ka temalt polnud ilmunud ühtegi isesesivat luulekogu. Ühisteosed aga küll: 1912 ,,Moment esimene" R.Rohu ja M Heibergiga. Kriitika suhtus üsna teravalt sellesse, ühes arvutuses nimetati seda futuristlikuks katsetuseks. Sealt läinud ka kirjanduslukku nagu tegemist oleks olnud futuristliku koguteosega. Futuristlikku seal ei leidu, küll aga solvusid mehed (R. Roht ja Visnapuu) ja andsid välja teose ,,Roheline moment" ja see juba oli futuristlik teos. Futurismi mõiste oli tol ajal õhus tänu Marinettile. Oli üks paljudest 20 sajandi alguses tekkinud ismidest (dadaism, sürrealism, abstraktsionism, kubism). Semper oli seotud tol ajal sõjaväeteenistusega, liitus hiljem. Atson - Marie Underi truu saatja, erasekretär
päevik, vaid filosoofiliste mõttekäikude kogu. Säilinud käsikiri täidab kaustikust vaevalt veerandi. Enamik lehekülgi jäigi tühjaks, sest surm tuli liiga vara. Päevaraamat on eestikeelne, kuid seal esineb mitmes võõrkeeles tsitaate. Mõni uitmõte puudutab kodu, kodumaad ja emakeelt, peamiselt aga arutletakse abstraktsetel teemadel, nagu usk, inimvaimu tähendus, kõlblus. Noorelt surnud andekas luuletaja on eesti kirjanduslukku jäänud püsima üksikuna, tema luule ei loonud traditsiooni. See vähene, mis oli enne teda, ja see, mis tuli teatava katkestuse järel (Kreutzwaldi ja Koidula looming), on stiililt ja vormilt sootuks teistsugune: mitte kõrges stiilis vabavärss, vaid saksa eeskujul rangelt silpe ja rõhke loendav korrapärane luule. Vabavärss tuli eesti luulesse tagasi alles 20. sajandi alguses.
annaabi.ee 
