Käitumisootused moodustavad käitumise strateegiad. Kultuur pole täielikult reguleeritav, sest on olemas spontaanne aspekt. 5. Sõnakunst ja teised kunstid Kirjanduse asend kultuuriruumis. Erinevad kunstide liigitamise viisid. · G. E. Lessing (1729-1781). Klassikaline kunstide liigitamise viis. Ruumilised ja ajalised kunstid. Ruumilised kunstiteost on võimalik ühe pilguga haarata: arhitektuur, maalikunst, skulptuur. Ajalised: muusika, kirjandus, kulgevad ajas. 1) väljamõeldud, fiktsionaalne aeg, sündmuste aeg narratiivne aeg; 2) jutustamise aeg narratsioon. Aeg, mis kulub nende sündmuste jutustamisele. Muidugi pole ka maalikunsti teose tajumine hetkeline, sest kätkeb endas märke, signaale, mis vaataja tähelepanu suunavad. Seda mõjutab lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel.
seotud probleemid. Seetõttu loobus ta süzeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest: igaüks kolmest tragöödiast on tal kujundatud iseseisvaks kunstiliseks tervikuks, mis sisaldab endas kogu oma problemaatika. Teiseks oluliseks uuenduseks oli Sophoklesel näitlejate arvu suurendamine kahelt kolmeni (mitmekesisem tegevus). Euripides (u. 480-406 e.m.a)- Sophoklese võistleja. Uuendusi pilgati konservatiivsetes ringkondades, hiljem, hellenismi ajastul taas populaarne. Säilinud rohkem teoseid kui Aischylosel ja Sophoklesel. Väljamõeldised madalast päritolust, õnnetust perekonnaelust, surmast (koerad, naised). Tõenäoliselt hoopis mõtleja-erak, kirjanduse harrastaja. Polnud poliitikas aktiivne. Elu lõpul Makedoonias. Teostes käsitles mitmesuguseid kreeka ühiskonda huvitavaid probleeme, esitas, arutas uusi teooriaid. Polnud järjekindel oma põhimõtetes. Kõikumised avalduvad suhtumise Ateena demokraatiasse, ülistab, ent kardab
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Kroonik kirjutas maailma ajaloo kontekstis. Kiievi-Vene ajalugu pandi maailma ajaloo konteksti. See pidi näitama lugejatele, kuidas tuleb oma elu elada nii igapäevaselt kui ka poliitika mõttes. See oli sügavalt poliitiline kirjutis, mis oli läkitus vürstidele, kuidas oma riiki hallata ja majandada. Kroonik õpetab, kuidas vältida konflikte. Kroonika on üks nendest zanritest. Seal on ka pühakute elulood, muinasjutud, rahvapärimus erinevate tekstide kogum. Teine populaarne zanr on sõjajutustus tähtsaim neist on ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12. saj lõpust pärit, kirjeldab vürst Igori sõjaretke, mis toimus aastal 1185. Siin on juttu kaotusest sellest, kuidas üks inimene eirab Jumala tahet, kuidas ta ei oska Jumala märkidest õigesti aru saada ja kuidas ta kaotab, kuna ei oska kooskõlastada enda ja Jumala tahet. Need tekstid on ilmalikud, kuid nende sisu on tugevalt religioosne. Mõlemates tekstides on usu poeesiat. Palju on kirjeldatud loodususkusid
Raamatukauplus on üks väheseid allesjäänud tõendeid, et inimesed mõtlevad./ J.Seinfeld.17 Õnneks on meil veel palju raamatupoode ja kirjandusteoseid ostetakse, vaatamata sellele, et nad on hinnalised. Rääkimata nende kaubandusasutuste lummavast aurast ja kunstiliselt heal tasemel kujundatud teoseist, mille järele tahaks haarata. Tihti suunab õpetaja õpilasi lugema. Nad loevad ja oskavad loetust kõneleda, aga ei oska selgitada, miks nad midagi arvavad. Nad loevad justkui kellegi teise jaoks. Nii nagu õpilased vajavad lugemiseks aega, vajavad nad ka aega, et arutleda loetu üle. Ei tee halba ka see, kui õpilane saab loetu põhjal kirjutada. Ta ei peaks tegema mitte ümberjutustust, vaid võiks väljendada oma tundeid, kuidas loetu mõjus, mis meeldis ja mis mitte ning miks, kuidas mõjutas väärtushinnanguid. . 17 K. Kask. Meediaõpetus. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2005, lk 62.
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega. Vastandab story – discourse nagu faabula – süžee (vrd. Chatman: story – plot). Poeetika ülesanne on selgitada välja tekstiloome mehhanismide universaalsed seaduspärad. Geneetiline strukturalism on taotlus luua üldist mudelit, millele alluksid kõik tekstid. (Greimas “Struktuurne semantika”) Üksiktekst on T. jaoks näite staatuses, illustreerib üldisi seaduspärasusi. Poeetika objektiks on kirjanduse diskursus ku
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate teisest poolest saab erinevate
IV osa – lahkukasvamise lugu, Indrek-Karin, partnerile tähelepanu pööramine V osa – elutöö, Pearu-Andres – kummal oli rohkem õigust, uus armastus Indrek-Tiina, noorte suheterägastik, sihikindlus (Tiina) Pilet 6 1. Postmodernism kirjanduses, „Sügisballi” analüüs 20. sajandi 90ndad aastad. Postmodernism on kirjandussuund, mis 1) jätkab modernismi 2) vastandub modernismile ja eitab seda. Sellega käib kaasas suur vennastumine, suureneb vabadus, tõuseb elutempo, suureneb tehnika mõju inimesele. Süvenevad võõrandumine, üksindus, lagunemistunne. Modernist on eitaja, skeptik, ängis olev inimene. Eesti kirjanduses on sellist ängi kõige rohkem Vaino Vahingu teostes. Inimene vastandub ühiskonnale. Tekstist kaob klassikaline ülesehitus, algus ja lõpp muutuvad avatuks. Postmodernism on veendunud, et inimene eksisteeribki ühiskonnast väljas. Sündmuste loomulik järgnevus lõhutakse. Mängitakse keelega. Osa teksti on sulgudes.
Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos kahe järgmise näidendiga "Seelikukütt" (1893) ja "Mrs. Warreni amet" (1893) nn "Ebameeldivate näidendite" tsüklisse. Need näidendid tekitasid pahameeletormi, sest vaatajad tundsid end puudutatuna, kuna nägid laval iseend. Shaw näitas inglise kodanlust, kes oma heaolu nimel on valmis alatusteks lihtinimeste arvel. · "Meeldivad näidendid" Järgmises tsüklis loobus kirjanik teravatest sotsiaalkriitilistest rünnakutest. Shaw pühendab tähelepanu peamiselt silmakirjalikule moraalile, mille ülesandeks on paljastada kodanlike suhete tõelist olemust
armastanud õnnetult Phaoni ja selle ajel enda Leukase saare kaljudelt alla heitnud). 1.2. Ovidiuse Ovidius (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja, silmapaistvaim eleegik. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Suurem osa elust vabakutseline kirjanik.Temaatika: oma elu (3 korda abielus olnud). Eluajal juba populaarne luuletaja ja jõukas mees. Tema luuletused populaarsed renessanssi ja keskajal, seda eriti kunstnike, luuletajate jne hulgas. Pani end proovile katsetades erinevaid zanreid. 50-aastaselt saadetakse pagendusse Tomi linna Musta mere äärde. Ta ei saanud enam kunagi Rooma naasta, sest: 1. Teos ,,Armastuse kunst" oli liiga vanamoodne 2. Ovidius semmis Augustuse tütretütrega, kes temaga samal ajal pagendati. Pagenduses kirjutatud luule melanhoolne, kajastades luuletaja kannatusi
võrdsust meestega. Draama Norra kirjanik Henrik Ibsen (1828-1906) pani XIX sajandi II poolel aluse moodsale draamale. Kujundas välja valdavalt proosavormis loodud kaasaja-ainelise sotsiaalse ja psühholoogilise rõhuasetusega draama. Alustas rahvusromantilise loominguga (1814 oli Norra vabanenud Taani võimu alt), kirjutas värssdraamasid Norra ajaloost ja laenas teemasid skandinaavia saagadest.1864 läks vabatahtlikult maapakku, kus valmisid tema uuenduslikud näidendid. "Peer Gynt" (1867) egoistlikust hulkurist, kes on lindpriiks kuulutatud. Solveig ootas teda kogu elu. "Nukumaja" (1879) räägib naiste õigustest. Peategelasesse Norasse oli juba isa suhtunud nagu lapsesse või mänguasja, kuid tema tahtis elada inimväärset elu. Nora otsustas kodust lahkuda, kui mees ütles, et tal on kohustused tema ja laste vastu, ütles Nora, et tal on kõigepealt kohustused iseenda vastu
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks. Realism kestab ka 60ndatel, ent hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks
Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos sellega otsekohe tekkis mõtlevates inimestes, et kas seda ikka on vaja, kas sellisel kujul peab näitama elu ennast. Tekkis skeptikute leer, kes algusest peale saatsid lendu sõnumeid, nägid asjas asja iseennast. Romaan ,,Lõks" oli palju kaalukam ja värvikam, lavale kandes kaotas see midagi oma sisukusest. Lõpuks selgus, et näidendid olid lisaks uuele ja ootamatule ka kõik see vana, millega melodraamade publik oli väga harjunud. Oli tegevuse pingeline arendus, efektsed situatsioonid, oli melodramaatiline pahategija. Tingimata lurjus jälitab oma ohvrit, kes oli puhtuse ja headuse kehastus. Romaanis lahti seletatud kuidas see mõjutab inimese saatust, kui toodi lavale, siis muutus melodramaatilisteks motiivideks. Siin ei olnud enam keskkonna mõju,
7. ja 6. sajandil eKr hakkasid oma tekste kirja panema ka luuletajad. Esialgu nimetasid kreeklased luuletajaid eleegia- ja jambi- või laululoojaiks. Eleegiaks nimetati luulet, millele oli omane kaksikvärss, sisuks elulised teemad. Jambi puhul oli iseloomulik kolmik värsimõõt, sisult enamasti satiiriline. Paljude eleegiate eripära seisnes näiteks selles, et need innustasid sõdalasi võitlema. Hellenismiajal tuli käibele mõiste lüürika, mille all mõisteti muusika saatel lauldavat luulet: monoodilist (soololaululine) ja koorilüürikat, mille puhul lisandus tekstile ka tantsuline liikumine. Monoodiline luule oli tundelisema teemakäsitlusega ning erines ka vormilt. See koosnes salmidest e stroofidest. Igal poeedil kujunes välja oma meelisstroof, milles kasutati erinevaid värsivõtteid. Koorilüürika moodustasid matuse- ja pulmalaulud, laulud jumalatele, peolaulud. Koorilüürika sai alguse Spartast, mistõttu jäi dooria dialekt selle
ureligiooni vastu. c)Visates kõrvale romaani, kui see on vastuolus meie moraalsete veendumustega. 10. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi teooriat? Motiiv või kogemine? Stolnitzil jääb hämaraks, kas ta teooria kõneleb: kogemise/hoiaku motiividest, või kogemisest endast (st sellest mis toimub kogemise ajal)? Erinevad motiivid üks tähelepanu: Motiivid /põhjendused miks sa kuulad muusikapala, ei näita kuidas sa kuulad: Jones kuulab muusikapala selleks, et valmistuda muusika eksamiks, Smith kuulab muusikapala ilma ühegi edasise eesmärgita. Aga nende kuulamine ei pruugi üldse erineda! Motiivid võivad erineda, ent küsimus on selles, kas sa paned objekti tähele või mitte. Mõlemad võivad tähele panna teost,või siis mitte.(Dickie kriitkat,vt Kemp1999). "Tähelepanu"? Juhtumid, mida Stolnitz nimetaks huvist viidud tähelepanuks, pole üldsegi tähelepanu juhtumid: ,,Näide oletatavast huviga vaatamisest võiks olla juhtum, kus maal
tegevus tõi kaasa seda, et kirjanduse maht kasvas (ajakirjad, ajalehed,raamatud,õpikud). Valdavalt anti kirjandust välja rahvuskeeltes. Edenes selline asi nagu ajakirjandus. Ajakirjanduse tähtsajandiks on 18.sajand. Ajakirjad sisaldasid ka kasvatuslikke artikleid. 18.sajandi vältel hakkas ajakirjades esinema ka kirjanduskriitikat. Kasvas ka tõlgete arv. Seda lausa hüppeliselt. Tõlge on osutunud mõnel hetkel mõjusamakski kui oma keelne kirjandus. Omal maal ei pruugi maal olla nii populaarne kui näiteks tõlkeraamat mõnel teisel maal. Kommunikatsioon nii füüsiline kui ka vaimne Euroopa maade vahel tihenes ja muutus kosmopoliitsemaks. Sellepärast peetaksegi valgustussajandit kosmopoliitseks sajandiks. Autorid uurivad vastastikku üksteise mõju teineteisele. Voltaire sai oma loomingulise impulsi ühelt poolt inglise kirjandusoludest (võrreldes prantsuse olusid inglise oludega). Ajakirjanduse teke ja areng aitas sellele ideede levikule maalt maalt tugevasti kaasa
(Lastekirjanduse sõnastik 2006: 65). Antud definitsiooni teisele poolele tulekski edaspidistes uuringutes suuremat tähelepanu pöörata, sest üha valdavamaks muutub visuaalsete tekstide pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks. Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video,
Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata."
,,Aabitsa kukk" (2004), ,,Voldemar" 2007 Panso lugu. ,,Kevadine Luts" (2011) tekstitöötlused, kus tungivad sisse ajaloolised-kultuuriloolised tegelased. Kivirähul on pidevalt Oskar Lutsuga midagi pistmist. ,,Vaimude tund Koidula tänavas" (2017) see on Undi ümberkirjutus. ,,Vombat" (2011) kogumik. Ridamisi tekste. Võetakse alustekst, lähtekoht, ajaloolised sündmused v tegelased, neid töödeldakse, neis on postmodernset kergust. Jaan Undusk (1958) näidendid on mõnuga loetavad. ,,Goodbye, Vienna (Gertrud)" (1999). ,,Quevedo" (2003) pöörane lugu. Poliitiline figuur Hispaania ajaloos. ,,Boulgakoff" (2008) M. Bulgakovi lugu. Sarnaselt Vadile, Kivastikule ja Kivirähule on kultuuriloolised tegelased, hoogsa koomikaga lahendatud näidendid ja traagilise ja koomilise poole ühendamine ka neil kolmel: Aapo Ilves (Räpina näitemängude sari), Jan Rahman ja Olavi Ruitlane.
Näiteks: madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. aoidid Vana-Kreeka rahvalaulikud, kes olid ühtaegu nii laulu esitajad kui ka loojad. Aoidid saatsid end lüüral või mõnel muul keelpillil, nende esinemises oli tähtis koht improvisatsioonil. Aphrodite kreeka armastus- ja ilujumalanna. Aphrodite oli inimeste ja jumalate kaval võrgutaja. Rooma usundis vastab Aphroditele Venus. Apollon kreeka valguse- ja ennustusjumal, muusika ja luule kaitsja, kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olust romaane. ,,Pidali tõbi" e leetra. Aadu Hint - ,,Pidali tõbi" e leetra.(1938(9)), ,,Vatku tõbila," Peateos ,,Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 ndatel. ,,Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul Muhust pärit. Kirjutab näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat hijjem salgab kuna ei leia teda. ,,Kihnu Jonn e Metskapten," ,,Lesk"(1960). Reisikirju: ,,Jäine raamat"(1959) Leenini preemia. Proosa: ,,Muhu monoloogid," kogumik ,,Kirjad sõgetate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alstab Smuul luuletajana ,,Karm noorus"(1946), ,,Mälestus isast." Poeem: ,,Staalinile" Aira Kaal Põidekandist. Ta suri 1980- algul. Kirj. Memuaare: ,,Kodunurga laastud."
Pärit Lümanda kandist. Tema looming kajastab valdavalt kalurite ja muu rannarahva elu. Õppis SÜG-is. Teise maailmasõja ajal võitles Punaarmees. Ta on maetud Saaremaale Kihelkonna kalmistule. Eesti kirjanik ja ühiskonnategelane. Aadu Hindil oli kaheksa last. Tunnustused: Friedebert Tuglase noveliauhind (1982), Lenini orden Juhan Smuul Pärit Muhust, Koguva külast. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Teostes sees piirsituatsioon. Näidendid ,,Lea" usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. ,,Kihnu jõnn ehk Metskapten". Reisikirju ,,Jäine raamat" Lenini preemia. Proosa ,,Muhu monoloogid"-1968, kogumik ,,Kirjad sõgedate külast". Oma loomingut alustab Smuul luuletajana ,,Mälestus isast" "Karm noorus" (1946)-luulekogu . Poeem ,,Stalinile". Koguva külas on temale püstitatud ka monument. Juhan Smuul oli omastanud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961)
(Vanem Edda) Anglosaksi eepos. (Beowulf). Iiri saagade algmed on pärit I aastatuhandest eKr, kui Iirimaal elasid keldid, kelle ühiskonnas oli laulik kui vanade pärimuste ettekandja ja talletaja suure au sees. Meieni jõudnud iiri saagad kujunesid 2.7.saj. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati filideks jäädvustasid kuningate lähedaste nõuandjate ja ennustajatena saagades sugukondade genealoogiat, muistseid müüte ja uskumusi. Teine hulk laulikud oli bardid esitasid muusika saatel ülistuslaule valitsejaile ja sangareile. Keldid võtsid ristiusu vastu rahumeelselt ja vara. Patrick tõi ristiusu Iirimaale juba 5.saj. Filide ja bardide looming kandus suuliselt edasi, seda hakkasid üles kirjutama iiri mungad 7.saj. Ristiusk mõjutas saagasid ja nende motiive: kristlik ligimesearmastus pehmendas vanade pärimuste tooreid motiive. Keldi saagades on alles kristluse-eelne müütiderikas maailm. Iiri saagad olid
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
5. August Kitzbergi draamalooming August Kitzberg oli eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja. Tema kirjanikuks kujunemine on seotud elamise ja töötamisega kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. Oma kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles Kitzberg ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus ta draamaloomingule. Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), varasema jutu dramatiseering "Rätsep Õhk" (1903). Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja "Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912).
La Fontaine'i Valmid (Kaalepi ja Krossi tõlked MKL-s), Maailma kirjanduse lugemikus Aspel, John Milton, Paul Fleming, John Donne (teda tõlkinud näiteks PE Rummo) 17) Barokk draama. (Carderon Elu on ülenägu, Suur maailmateater; Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline; ka valimik Hispaania pärand: Calderon Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja (Don Juani müüt saab siit alguse. Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist). I Keskaeg Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne-rooma imp lagunemine 5. saj-l). Lääne eur-s keskaeg lõppeb 15. sajandil, märgid, mis tähistavad uusaja algust (Ameerika avastamine). Itaalias renessanss tähistab ka ikkagi uue ajastu algust. See keskaeg on ikkagi ainult lääne kultuuris kasutatud ja selle püsimine ei ole kindel
Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo
Komöödia peab olema alati õpetlik, mitte aind reegleid järgiv. Sellega seotud ja Cervantese põhipretensioon Lopega Lope ei õpeta vaid näitab elu sellisena nagu see on (soodustab nende defektide, kirgede jne levimist). Selles nägi Servantes Lope edu saladust. Lope võitis ausas jõukatsumises. Võimalus dramaturgil haarata sellist nähtust ja probleemide ringi, polnud kammitsetud. Lopel tohutu haare (nähtused ja probleemid): palju ajaloolisi kroonikaid, vaimulikud näidendid (eriti autosakramentaalid, jääb maha vaid Calderonist), olustikulised näidendid/komöödiad (kaasaegse hispaania kirjeldamine). Hispaaniat kirjeldas ta seega kolmest mõõtmest: ajalugu, vaimsus, iseloom. Vaimulikud näidendid erinevalt Calderonist kirjutas ta olude sunnil. 1598. aastal suri Philippe II, olid keelatud armuintriigide näidendid ehk ilmalikud teatrietendused. Põhjus: teater võõrutab inimesed tööst jne. Lopet ei saa pidada religioosseks näidendikirjutajaks
tekstis. "Linnad on ehitand saatan: siin taob ta lokaalses joobumusega trummi, siin tantsib ta lõbusalt dshimmit, siin mängib ta üsna õnnelikult börsil, ruletil ja võidusõitel, siin korraldab ta kavaleerina hiilgavaid balle ning karnevaale, siin toimetab ta osavalt karjuvaid ajalehti, siin kirjuta ta metsäänina romaane ning luuletuskogusid, siin väitab ta irvitades südantlõhestavaid ja südantkõditavaid filme pimedas kinos." Rõhutatud võõrsõnalisus, mis on ilmselt moodsuse märk ja linnajutu märk. Kindlasti eksalteeritus, paisutus, korduste kasutamine, kumulatsioonid. Spengleri mõjud ta on taustaautor. Lihtsam ja otsekohesem oleks öelda, et Gailit on üks Eesti õuduskirjanduse varasemaid olulisi autorieid. See ei tähenda, et ta oleks esimene õudusjuttude autor, neid on varem ka olnud: nt Ansomardi. Kuidas ta jõuab uusromantismi? + kirjutab "Toomas Nipernaadi"
1990. aastal olid Kupra kirjastuse tiraazid nii suured, et Kaugverist sai enne surma veel tõsiselt rikas mees. Jõukus oli õigupoolest saabunud juba 80ndate algupoolel, kui Kaugver igal aastal bestselleri avaldas. Naljatades olevat ta siis armastanud öelda, et soovib oma abikaasale muretu vanaduspõlve kindlustada. Paraku ei antud sel soovil täituda. Raimond Kaugveri teostest on loodud ka filme ("Vana mees tahab koju", "Õnnelind flamingo" jt). Läbinisti optimistlik oli Kaugver ka haiglas oma viimast võitlust pidades. Meditsiini mõnevõrra tundva inimesena ei olnud tal oma leukeemia suhtes mingeid illusioone. ELUKUTSELT MENUKIRJANIK Kalev Kesküla meenutab 115 000 meest Raimond Kaugverit töös ja võitluses. Raimond Kaugveri käes on üks eesti kirjanduse rekord, mida Kaur Kenderil on väga raske lüüa. Nimelt trükiti tema romaani "Kas ema südant tunned sa
Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56). See romaan kajastab väga pikka aega 1905 - 1930. pärit Kuusnõmme kandist. Suri 1980 - ndatel. "Tuuline rand" sai 1965a ENSV Rahvakirjaniku tiitli. Juhan Smuul - Muhust pärit. Kirjutas näidendeid, luuletusi, reisikirju, novelle, jutte, olukirjeldusi, poeeme. Näidendid: "Lea" - usklik laps, algul usub jumalat, hiljem salgab, kuna ei leia teda. "Kihnu Jõnn e Metskapten," "Lesk"(1960). Reisikirju: "Jäine raamat" (1959) Leenini preemia. Proosa: "Muhu monoloogid," kogumik "Kirjad sõgedate külast"(1950), olukirjeldus. Oma loomingut alustab Smuul luuletajana "Karm noorus" (1946), "Mälestus isast." Poeem: "Staalinile" Aira Kaal - Pöide kandist. Ta suri 1980- algul kirjutas memuaare: "Kodunurga laastud." Paar reisikirja: kogu "Kui saaks seda imet vaadata."
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
