kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles mõnikord ka terminit belletristika. Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. LÜÜRIKA: (kreeka lyra keelpill, mille saatel kanti ette lauleluuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Onegini stroof Lüürika liigid: ood pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); eleegia nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul; epigramm satiiriline luuletus (Puskin); sonett Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Krõlov) ja valmid (Lermontov, Puskin)
1. osa 1992,Lääne-Eesti Aliide Truu ajab toas kärbest taga. Ühel hetkel märkab ta aknast tundmatut kogu. Ta natuke kardab, kuid võtab vikati kaasa ja läheb uurima mis see on. See oli tüdruk nimega Zara. Zara oli segaduses ja meenutas Aliidele hullu. Zara oli räpane. Ta oli olnud teel Tallinnasse koos mehega kuid nende vahel tekkis riid ja ta põgenes ning jõudis Aliide murule kaskede alla. Zara oli välismaalane kuid oskas eesti keelt. Aliide ja Zara tutvusid. Zara hakkas meenutama kuidas ta oli sinna sattudud. Ta mõtles pidevalt Pasale ja Lavrentile, kes teda taga ajavad (nende juurest ta tegelikult põgeneski). Zara ka Aliide rääkisid noorte lahkumisest maalt ja varastest. Aliidetahtis teada kes Zara on ja hakkas pärima. Zara hakkas valetama, et saaks jääda Aliide juurde. Ta ütles et töötas ettekandiana Kanadas ja tuli koos mehega Tallinnasse puhkama. Tegelikult oli Zara saatnud Pasa juurde keegi Oksana, kes töötas Pasa jaoks
Jõhvi Gümnaasium Sofi Oksanen ,,Puhastus" Kirjandusteose analüüs Koostas: Liis Lipp 12.b Juhendas: õp. Dea Proode Jõhvi 2012 Sissejuhatus Sofi Oksanen (sündinud 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutami
AJALOOLINE TAUST 1939-1944: Nõukogude okupatsioon. Punaarmee oli üle Eesti laiali valgunud. Inimestes tekkis hirm. Nt: ,,Hans ei julgend enam linna minna ega tahtnud enam õdesidki sinna lasta. Hans läks algul magama köögi taha väikesesse konkusse, siis viibis ta seal ka päevaajal ning lõpuks läks ta metsa ning jäigi sinna. ,,Siis hakkasid inimesed kaduma ja naer muutus kibedaks kui naiste, meeste ja laste tapmine ja küüditamine pihta hakkas, korrati anekdoote tüütuseni nagu palveid." (107) 28.august 1941 vallutasid Sakslased Tallinna. Algas Saksa okupatsioon. ,,Inglil oli õigus, nad pidasid vastu, maa pidas vastu ja tulid vabastajad. Sakslased marssisid sisse, sundisid taevast kaduma põlevate majade suitsu, muutsid selle kirgassiniseks, uld läks mustaks ja pilved valgeks.Hans võis koju tulla, nende luupainajad lõppesid.Rajati Eesti Rahva Ühisabi, toitmaks ja toetamaks neid peresid, kelle toitjad olid mobiliseeritud Punaarmeesse. Kõik saab korda! Kõik tulevad ko
Aliide Truu süüdistuskõne Aliide Truu on süüdi oma pere hülgamises, omakasupüüdlikkuses, ebainimlikus käitumises. Naise käitumist ei õigusta armastus Hansu vastu ning soov veeta elu temaga. Aliide on väga südametu inimene. Kui Hansul ja Inglil sündis tütar Linda, siis kiusas ta salaja last. Samuti soovis ta oma õele mõtetes sageli halba, sest oli kiindunud tema mehesse. Aliide hakkas spiooniks ning tegi kõik, et tema õde ja õelaps küüditataks Siberisse. Ta oli kaotanud juba oma vanemad, nüüd kaotas ka õe, kes temast väga hoolis. Aliide tahtis saada oma lapsepõlvekodu tagasi, sest seal peitis end Hans. Ta lootis tõsimeeli, et Hans hakkab kord ka teda armastama nii nagu Inglitki, kuid seda ei juhtunud. Sellepärast korraldas Aliide ka selle, et peale küüditamist Ingel ja Linda enam kunagi tagasi tulla ei saaks. Ta ei tahtnud elada hirmus, et Ingel tuleb tagasi. Aliide tahtis Inglile kätte maksta selle eest, et õde võttis te
Üldine kirjeldus: ,,Puhastust" võib lugeda väga mitmel tasandil see on lugu ühest ajastust, ühest riigist, ühest perest, ühest naisest. Tegemist on põnevusromaaniga, kus dramaatiline pinge ei vaibu hetkekski. Teos on eelkõige kriminaalne lugu, kuid klassikalisest kriminaalromaanist erinevalt iseloomustab seda detektiivi puudumine. Samas võib seda ka nimetada kriminaalromaani vormis poliitiliseks romaaniks, milles leidub räigeid seksikirjeldusi ning mis tugineb samaaegselt poliitilisele Nõukogude okupatsiooni päevadel haiget saanud maailmavaatele. See avab ühe suguvõsa painavate kogemuste kaudu Eesti tõrjutud ja vaikitud lähiajaloo ning annab hääle sõja, kommunismi ja tagakiusamise ohvritele. Tuumaks on meeleheitlikest tunnetest sündinud pettus. Lugu täpsemalt räägib noorest tüdrukust ja vanast naisest, kes on omavahel suguluses, kuid teoreetiliselt ei ole see määrav. Sugulus teeb küll romaani, kuid kumbki lugu võiks olla omaette olemas ka ilma selleta.
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, kus ta mängis esial
Oksaneni puhastus, puhdistus, purge ,,Puhastuse" näol on tegu teosega, mis ise ja mille autor on Eestis tekitanud palju furoori sedapuhku just kirjarahva ja teiste ,,kultuuriteadlike" inimeste hulgas. Minu eesmärk ei ole kõigi nende sõnavõtjate arvamustele vastu vaielda või kaasa rääkida, vaid pigem neid võimalikult vähe torkida. Kuna paljudele on muret teinud raamatu vastuvõtt mujal maailmas, võtsin teose lugeda hoopiski pealkirjastatuna ,,Purge". Olen varem lugenud ühiskonnakriitilisi ajaloolisi romaane inglise keeles nii Jaapani kui Keenia, nii USA kui Taani kohta, nii et võrdlusmomendina terendavad kõik need ja paljud teised alateadvuses. Alustades täitsa algusest, pealkirjast sõna purge ehk puhastus, sügav puhastus, meenutab sõna purgatory, purgatoorium. Puhastustuli on inglise keeles selgelt hinge süvapuhastuse maitsega, mittekehaline. Sõna purge on terves raamatus kasutatud vaid korra kui Aliide naaseb oma esimeselt keldrisse sattumiselt ning puh
Aliide Truu süüdistuskõne Esialgu ei osanud ma seisukohta võtta, kas Aliide teod ja käitumine olid õiged või mitte. Arvestades aega ja eluolu, millal ta elas, võib arvata, et ta tegi kõik ellujäämise ja normaalse elu nimel. Teisest küljest ei olnud tema käitumine inimlik. Peale pikka arutlemist jõudsin selgusele, et ta ei teinud õieti. Esiteks, oma perekonna hülgamist ei õigusta miski. Ta oli küll meeletult armunud Hansu ja see ajendas teda niimoodi otsustama, kuid ükski inimene ei tohiks armastusest nii ebainimlikke tegusid teha. Perekond on kõige väärtuslikum meie elus. Oma ema ja isa oli ta juba kaotanud, nüüd kaotas ka lihase õe, kes temast väga hoolis. Aga armastus oli teinud Aliide pimedaks ja tundeid jätkus vaid Hansu jaoks. Ma usun, et kui ta oleks vähemalt üritanud, oleks ta suutnud seda kinnisideed alla suruda ja leppinud olukorraga, et tema õde ja Hans olid õnnelikult abielus. Teiseks oli Aliide
,,PUHASTUS" SOFI OKSANEN Romaan ,,Puhastus" räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste k�
SOFI OKSANEN „PUHASTUS“ Romaan „Puhastus“ räägib läbi aja ühest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid võimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teos rääkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, jõudis Berliini ning lõppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, räägib teos kahest õest, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult ühepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma õe meest kogu oma elu, üritades pidevalt Hansu tähelepanu püüda ja Inglit jäljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal väga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vägistati ja piinati, inimesi saadeti küüditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid ven
PUHASTUS SOFI OKSANEN Romaan Puhastus rgib lbi aja hest perekonna loost. Teos kirjutab ajast, kui Eestis olid vimul kommunistid, kuidas elas Aliide tol ajal ning teost rkis ka Zara loost, mis algas Vladivostokist, judis Berliini ning lppes uuesti Eestis. Ajas tagasi minnes, rgib teos kahest est, Aliidest ja Inglist. Inglil oli mees Hans ja laps Linda ning Aliidel oli ainult hepoolne armastus Hansu vastu. Aliide armastas oma e meest kogu oma elu, ritades pidevalt Hansu thelepanu pda ja Inglit jljendada, kuid ta pidi alati pettuma - Hansul ei olnud silmi mitte kellegi teise kui Ingli jaoks. Nii surus Aliide oma tundeid koguaeg maha, olles sisemuses kibestunud Ingli ning isegi Linda peale. Aeg oli tol ajal vga keeruline, kirjeldatud oli Vene okupatsiooni perioodi, kui naisi vgistati ja piinati, inimesi saadeti kditamisele ja Siberisse ning mehi tapeti. Aliide ja Ingel koos lapsega kannatasid venelaste ke all meeletult palju, kuna kommunistid ajasid Hansu taga, aga Aliide ja Ingel vitsid,
lillekene.L.Koidula) · Inversioon-Sõnade vale järjekord lauses, ümbertõste(Ju lapsena igatsesin merd, ääretult mina.F.Tuglas) · Kalambuur e. sõnadega mäng(Arvus 11 ühed ei salli üks teist. I.Raag) · Homonüümid- tähenduselt erinevad(Üksteist, üksteist) · Paradoks- kummaline vastuolu sisaldav ütlus, mis toob esile sügavamad elutõed(Surm ühel silmad suleb, teasel kisub valla. M.Under) Piltkujundid: · Akrostihhon-eriline luuletus. Iga rida peab algama järgmise tähega nii, et ülevalt alla ainult esimesi tähti lugedes saadakse kokku mingi kindle sõna või lause. · Palindroom-sõnad mis on ka tagurpidi lugedes sama tähendusega(Aias sadas saia) 3)Kirjandusvoolud-romantism, realism, ekspressionism, sümbolism, naturalism, ROMANTISM: Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund ehk vool. Romantism väärtustab isiksust koos puhaste ja ja kängitsemata tunnete,
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline luuletus; 3) pastoraal ehk karjaselaul; 4) epigramm – satiiriline luuletus (Puškin); 5) sonett (it.k sonare – helisema) – 14 luulerida, igas reas 11 silpi, kokku 154 silpi. Meisterlik sonett lõppeb puändiga, st üllatuslikult. Klassikaline sonett: kaks katrääni ja kaks tertsetti, kahes esimeses süliriim A-B-B-A, kahes viimases C-D-C, D-C-D. Selle toob maailma G. Petrarca 14-15. sajandil. Shakespeare'i sonett: kolm katrääni ja üks tertsett. 6) ballaad (it.k ballare – tantsima) – algselt tantsulaul, hiljem jutustava sisuga luuletus
ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist
Keila Gümnaasium Eduard Vilde Referaat Õpilane: Janeli Kurm Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Elulugu....................................................................................................................................4 2. Looming..................................................................................................................................7 2.1 Kirjandusliku tee algul...................................................................................................... 7 2.2 II ja III Loominguperiood..............
Inimene kui ühiskonna ohver Inimene on olnud läbi aegade ühiskonna ohver ja seda igas mõttes. Mõni inimene rohkem, mõni vähem, aga alati on olnud inimesi, kes saavad ühiskonnast tagasilööke või väärkohtlemist. Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised ning noori meelitati välismaale tööle, kuid kui nad välismaale jõudsid, seisis nende ees hoopiski mitte töö vaid midagi hullemat. Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida. Sinna jõudes müüdi tüdruk hoopiski prostituudiks ja ta pidi tegema väga jubedai
organisaator. 4. KOGUMIK ,,AMORES" Luulekogu ,,Amores" keskseks teemaks on armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt. Romantiline ilu- ja armastusjanu põrkab kokku talitsematute lihalike himudega, toob kaasa hingevaeva ja enesesüüdistusi näiteks: "Maria", ,,Neitsi saunas", ,,Igavesti". Värsiskeem on abacbddc. Luuletus ,,loobumus" oli eriti hea luuletus, mis räägib armuvalust ning purunenud südamega kaasnevast nukrusest. Kuigi kohati võib luuletusest välja lugeda mehe ootust raskel hetkel naisele toetuda. Visnapuu luule varieerus varasemast provokatiivsest, futurismist innustunud ja jumalatega rinda pistvast laadist eleegiate ja loodusluuleni, kusjuures värsi musikaalsusel oli eriline rõhk. 5. KRIITIKA / ARVAMUSED
väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Jaan Kaplinski Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................1 1.ELULUGU...............................................................................................................................2 1.1 Lapsepõlv ja noorus..............................................................................................................2 1.2 Elu teine pool........................................................................................................................3 1.3 Jaan Kaplisnski tsitaadid.......................................................................................................3 2. LOOMING..............................................................................................................................4 2.1. Ülevaade loomingust............................................................................................................4 2.2 Luu
Underilt ,,Hääl varjust", ,,Rõõm ilusast päevas" ning ballaadikogu ,,Õnnevarjutus". Underist sai Eesti kuulsaim naisluuletaja. Tähelepanuväärsem kogu on ,,Kivi südamelt" (1935), milles Under kirjutab isiklikest läbielamistest, lähedaste surmast. 1933. valmib perel oma maja ning Under tegeleb rohkesti tõlkimisega, näiteks Ibseni ,,Peer Gynt", Lermontovi luuletusi. Mõnes sõjaaegses väljaandes avaldas kogumiku ,,Mureliku suuga", mille hulgas on luuletus ,,Jõulutervitus 1941", mille Under pühendas küüditatuile. Adsonil ja Underil õnnestus põgeneda Rootsi, Stockholmi. Under töötas arhiivipidajana, kuid hakas organiseerima ka väliseestlaste kirjanduselu. Rajati kirjastus Orto ning hiljem Eesti Kirjanike Kooperatiiv. Ilmus ka kaks uut kogu ,,Sädemed tuhas" ja ,,Ääremail". Teda esitati kaheksal korral Nobeli kirjanduspreemia nominendiks, kuid leiti, et teda pole piisavalt tõlgitud.
kõrgel tasemel, kaastööd tegid Nikolai Triik, Konrad Mägi. I ALBUM (1905) kaastöö J. Liivilt, A. Kitzbergilt, F. Tuglaselt, M. Underilt, G. Suitsult. Kunstiline tase enneolematu, väga hea. Algab Suitsu artikliga ,,Noorte püüded" seletab lahti NE eesmärgid. Keeleuuenduse algusega eesti keeles on tugevalt seotud Johannes Aavik. Ta propageerib uuendusi ja uute sõnade toomist. Suits annab ülevaate Petersoni loomingust. Ilukirjandusliku poole pealt saab suursündmuseks Ridala luuletus ,,Talvine õhtu" väga hea impressionistliku luule näide. Lisaks veel ilukirjanduslikke lugusid Aino Kaldalt, Tuglaselt. II ALBUM (1907) keskendub ilukirjandusele, teaduslikku ja programmilisust vähem. Tuglase novell ,,Jumala saar". Kogumik Suitsu luuletusi. III ALBUM (1909) sensatsioon. Stiililiselt ja vormiliselt lööb lahku vanast traditsioonilisest eesti kirjandusest. Selgelt näha, et keskendub kitsale haritlaste ringile, pole mõeldud kõigile lugemiseks
1992. võttis Eesti kasutusele oma raha. Selleks oli Eesti kroon. Eesti kroon andis siinsele majandusele võimaluse areneda osana Euroopa majandusruumist. Eesti rahatähtedele on pandud mitmeid kuulsaid Eesti inimesi. Just 100. kroonisel rahatähel asubki meie kõigi poolt armastatud luuletaja Lydia Koidula. Tema portree pilt asub raha esiküljel. Temast paremal pool portreed istub lind oksal ja siristab. Rahatähe teisel pool asub aga Lydia Koidula kirjutatud luuletus. See on salm luuletusest, mille nimeks on ,,Unenägu". Luuletuse salm on selline: Silla otsad ühendatud, Kandes ühte isamaad, Tõe templiks pühendatud... Nägu millal tõeks saad?!. Luuletuse all paremal nurgas on kujutatud Lydia Koidula allkiri. Tagaküljel on 19
Abja Gümnaasium Referaat Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Nende elutee ja loomingu võrdlus. Juhendaja: Kadi Kask Koostaja: Aneelia Kuusik 2010.a SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Mart Saare elulugu 4 1.1 Lapsepõlv 4 1.2 Haridustee 4 1.3 Mart Saare edasine elu 4 1.4 Mart Saare looming 5 2. Cyrillus Kreegi elulugu 5 2.1 Lapsepõlv 5 2.2 Haridustee 5 2.3 Cyrillus Kreegi edasine elu 6 2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUHATUS Eesti heliloojaist on Mart Saar kõig
Armuvalu viib põrgusse Armastus on midagi, mis on inimeste elus tähtsal kohal. Kõik tahavad olla armastatud ning selle nimel tuuakse palju ohvreid. Kellestki sisse võetud olla on ilus ja südantsoojendav tunne, kuid armastus võib teha ka haiget. Armunud on valmis kallima südame võitmiseks paljudeks erinevateks tegudeks, kuid tihtipeale on vastuarmastust raske leida. Valuga, mida armastus endaga kaasa toob, on väga raske toime tulla. Armastus võib viia põrgusse, kuid mis see täpsemalt on? Sellel on mitu erinevat järku. Armutunne on raske ning ühepoolne armastus võib tekitada palju pingeid, mis võivad viia inimese äärmusteni, mida saab pidada selleks põrguks. Poolehoiu võitmiseks tehakse praegu ning tehti ka minevikus väga uskumatuid asju. Näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuses” räägib peategelasest Aliidest, kes on lootusetult armunud Hansu, kelle südame on aga võitnud Aliide õde, Ingel. Aliide oli omaenda õ
Mati Unt Referaat Koostas: Lilith Tamm Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus 2 Elulugu 3 Elu ja looming 4 Stiil 6 Tuntumad teosed 8 Temaatika 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 Pildimaterjal 12 1 Sissejuhatus Mati Unt on üks kuulsamatest okupatsiooniajal elanud kirjanikest. Tema sügavmõtteline looming ei ole kirjutatud taasiseseisvumise vaimus, kuid vaatamata sellele on see siiski ka tänapäeval osake Eesti hinnatud kirjandusklassikast. Undi tähelend timus Nõukogude ajal, aga ka sellistes rasketes tingimustes suutis ta loogiliselt mõelda ning oma raamatutes maailma asju ja poliitikat objektiivselt analüüsida. Just see asjaolu teeb tema loomingu eriliseks enamik kirjanikke oli
Kui Vilde luges Underi saksakeelseid luuletusi, arvas ta, et naine peaks hakkama eesti keelt õppima. 1902 abiellus Under raamatupidaja Karl Hackeriga, neid sidus omavahel Hiiumaa. Kahekesi kolisid nad Moskvasse, kus mees sai tööd majandusülemana. Venemaal sündisid ka kaks tütart, kuid abielu katkeb 1917. 1924 abiellus ta uuesti luuletaja Artur Adsoniga. Esimese luuletuse, mis oli saksa keeles, kirjutas Under siis, kui ta oli 13. 1904 (oli 21) sai ajalehte ,,Postimees" trükki esimene luuletus, trükki aitas selle Ants Laikmaa. Under kasutas pseudonüümi Mutti. Oma nime all ilmusid esimesed Noor-Eesti albumis 1905. Noor-Eesti kaudu tutvus ta mitmete kirjanikega nagu Suits ja Tuglas. Esimene loominguperiood oli 1904 1919. Ilmus käsikirjaline luulekogu Maia Maarjamaa nime all. 1917 Siuruga esikkogu ,,Sonetid". 1918 ilmus kaks kogu - ,,Sinine puri" ja ,,Eelõitseng". Iseloomulik oli joobumuslik elurõõm, eluõnn. Luuletused olid helgetes värvides, oluline oli nende
Kirjanduse arvestus 1. Kirjelda lühidalt kõiki kirjandusperioode(millal oli, mis oli iseloomulik jne). Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nimetatakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnas kujunenud kirjandust, mille algust tähistavad Homerosee eposed "Ilias" ja "Odüsseia" 8.7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taass
,,Mälestused aitavad elada." Kas alati? Mälestusi on mitmesuguseid. Mälestused, mida meenutades tõmbuvad suunurgad üles ja silmad hakkavad helkima. On mälestusi, mis painavad inimesi terve elu ning ainus soov oleks need unustada, et eluga edasi minna. Nii oli ka Sofi Oksaneni raamatus ,,Puhastus", kus osal hoidsid mälestused hinge sees, teistel jällegi tekitasid mälestused ainult hingepiinu. Paljudele küüditatuile olid mälestused kodumaast väga tähtsad. Kodumaad meenutades jätkus inimestel jõudu ja usku, et kord saab koju tagasi minna. Ka Ingel meenutas kodu. Ta istus tihti akna all ja vaatas öist taevast. Taevas oli samasugune naga koduski ning pani Ingli naeratama. Kuigi kodu võis olla kaugel ja elu Vladivostokis erinev Eesti omast, siis taevas oli üks kindel asi, mis oli igal pool samasugune ja muutumatu. Ingel otsis taevast Suurt Vankrit, kuigi see paistis kehvemini kätte, siis oli see ikka sama suur nagu kodus. Samamo
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
