Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjandus põlvest põlve". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
haridus, tehnoloogia, meelelahutuslik, mistõttu, edastamine, lugedes, lühijutt, harry, potteri, rowling, luges, avada, taskus, nutiseade, infoga, piisab, meelelahutuseks, edastada, õpilasele, kursused, nurgas, tsensuur, sõnavabadustekst on nagu kividest laotud müür, seda on võimalik lahti võtta (dekonstruktsioon) ja kokku panna, aga tekst ise muutub selle protsessi käigus Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19. sajandil, otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel, oluline autori ühiskondik-kultuuriline 4 kontekst, haridus, inimesed, kellega ta suhtles ja kokku puutus, mida ta luges. Otsesed ja kaudsed (alateadlikud) seosed. Teatud kirjanike mütologiseerimine, eriti kanoonilised autorid, nt Shakespeare, püütakse autori meelelaadi tema teoste kaudu rekonstrueerida. Fenomenoloogiline lähenemine: eeldab, et autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psüholoogiline ja psühhonalaüütiline kriitika: tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või
Looduslikud märgid: suits, jalajälg, kaja.), sümbol (asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel, nt. numbrid, liiklusmärgid). Keel on olulisim märgisüsteem. Autor – autori tahe, maailmavaade, kavatsus. Tõusis põhiliseks meetodiks 19. sajandil, otsene seos autori elu ja tema loomingu vahel, oluline autori ühiskondik- kultuuriline kontekst, haridus, inimesed, kellega ta suhtles ja kokku puutus, mida ta luges. Otsesed ja kaudsed (alateadlikud) seosed. Püütakse mõtestada suurte autorite isiksust läbi nende teoste (Shakespeare). Fenomenoloogiline lähenemine: eeldab, et autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu Psüholoogiline kriitika: tegeleb autorite eluga, aga ka teatud psühholoogilise arengu seaduspäradega või kõrvalekalletega neist, mis tekstides ilmnevad. Sigmund Freud, alateadvuse jõud, seksuaalse arengu faasid.
FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2016, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle’s, sh. konspekt „Postkolonialism”, „Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned“ ja „Modernistliku proosa tunnusjooned“) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135 (ÕIS ja Moodle). T. Hennoste, „Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201 (ÕIS ja Moodle) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses „Eurooplaseks saamine“. TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS ja Moodle). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab).
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
värsimõõtudest ongi tema olemus. b) Proosakõnest eristab vabavärssi sõnade, sõnaühendite ja lausete värsiline värsiline liigendamine, fraasirütmi rõhutamine. · Vältelised värsisüsteemid a) Nagu silprõhulises luules, kujundavad vältelise värsimõõdu värsijalad b) Puhas välteluule on tänapäeva eesti keele kui rõhukeele seisukohast kunstlik, mistõttu värsirõhke püütakse täita pearõhuliste pikkade silpidega, vastandades neid lühematele silpidele. · Regivärss a) Meetriliselt rikas: rakendada võib nii rõhulist vältelist kui silbilist põhimõtet. On ekslik arvata, et kõik taandub vältelisele neliktrohheusele ja kaheksale silbile. Eri tüüpide seast tõuseb esile vältelis-silbilis-rõhuline värss, mis silpide ja väldete arvu kõrval arvestab ka sõnade pearõhuga.
Jeffrey Wainright (“Poetry. The Basics,” lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde Keele viipelisus > keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja žestidele Suuline kultuur/rahvakultuur > keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele.
uudsus, üllatus, harjumatus -- vana, tuntu ja tavalise taustal. Jeffrey Wainright ("Poetry. The Basics," lk 1-6) Keele nn. viipeline mõõde Keele viipelisus > keele kõlalised, aistilised, rütmilised omadused, tähenduse edastamisel annavad teatud rõhuasetused, sarnaselt näiteks hääletoonile ja zestidele Suuline kultuur/rahvakultuur > keele kõlalised, rütmilised, muusikalised omadused olulised Keele areng funktsionaalne > selgus, informatsiooni edastamine poeetiline/viipeline > kujundid ja kõlamustrid Luule ei ole eristatud keelekasutuse tsoon, vaid keel ongi oma olemuselt poeetiline/viipeline. Kujundiline keelekasutus ka igapäevaelus, nt. arvutiterminid: hiir, töölaud, Windows. Keele rituaalne aspekt: tähtpäevad, rituaalid, väljaspool igapäevaelu kogemust > suurem vajadus mittehariliku, poeetilise keele järele.
Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud Enne 1800. oli kirjandus: kirjutised, kirja pandud teadmised. Alates 18.saj. lõpust – kirjandus kui väljamõeldis fiktsioon. Kasutades tegelikkuse kirjeldamiseks sõnu muudame tegelikkust ja ka sõnu. Teadmisviisi paremaks edastamiseks on suuline väljendusviis. Olles pidevas muutuses, liikudes edasi minevikule toetudes ja olevikku nihestades tulevikule vastu, mistõttu on ka parim eneseteadmise viis muutuv ja nihkuv. 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik.
muretsejaid. Kasvanud on nõudlikkus lasteraamatu esteetika osas. (Allikas: http://www.estonica.org/et/Lastekirjandus/Lastekirjandus_21sajandil/ ) 7. Muinasjutu mõiste ja liigitus (Wikipedia) Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk žanreid. Klassikaline vendade Grimmide rahvajuttude žanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelelahutust. Erinevalt muistendist ei pruugi muinasjutt edastada kuulajatele tõeväärtusega informatsiooni. Muinasjuttudel on omad seadused, mida on kirjeldanud Axel Olriku eepiliste seadustega.
Teised kõrvalistujad on vanemad vennad-õed. Tihti on esiklapsed sellises eas, kus pool elu on koondunud arvutisse. Ehmatav on mõte: "Tänapäeva lapsed on tuttavad pigem arvuti- ja videomaailma kui raamatuga" 23 Koos vanema venna või õega ongi huvitavam videosid vaadata ja Internetis surfata. Tahetakse sarnaneda suuremaga/ vanemaga. 2.2.2. Kes ei oska lugeda, ei oska elada Keskmine abiturient peaks lugema vähemalt sada lehekülge raamatut päevas. Ilma selleta ei arene ta edasi. Lugedes areneb sõnavara. Raamatutest võib leida vastuseid küsimustele, mis on elust enesest. Tekivad uued vaatepunktid ja nii võib nii mõnigi vaade, mis enne tundus vale, muutuda õigeks, täpsemaks. 22 S.Eilsen, Lapse õpetab lugema perekond - Postimees, 19.09.2007. 23 ,,Lapsed eelistavad raamatutele multimeediat." [WWW]http://www.koolielu.ee/pages.php/0303,17779?aj=1102 (10.01.2009). 20
nende teemade kohta laiaulatusliku ja objektiivse andmestiku kogumine niimoodi, et hiljem oleks võimalikult lihtne seda analüüsida. 1.2.2. Internetimeedia Väga tähtis oli internetimeedia kaasamine uurimistöösse, sest tänapäeval loetakse aina vähem paberkandjal ajakirjandust, kuid see-eest internetiportaalidest uudiste lugemine muutub kogu aeg populaarsemaks. Ainult paberajalehtede lugemist analüüsides ei saa teha järeldusi päevauudiste üldise lugemise kohta, mistõttu ei olnud küsimus internetiportaalide lugemise kohta mitte lihtsalt uudishimust tingitud, vaid ka objektiivse tulemuse seisukohast tähtis. Samamoodi kasvab pidevalt blogide (internetipäevikute) regulaarsete lugejate arv, mis muutis sellekohase küsimuse lisamine päevakohaseks. Kuigi blogide lugemine pole praegu veel väga laialdaselt levinud, siis tulevasi arenguid ennustades oli see küsimus vajalik. 1.2.3. Ajakirjandus
mille allikad ei pruugi alati kõige usaldusväärsemad olla. Vahel loen uudiseid ka Delfi portaalist. Selle väljaande puhul on aga ka ,,tõsiste" uudiste kvaliteet kaheldav, kuid tihti saab just sealt vajaliku teabe kõige kiiremini. Delfi portaali kasutasin viimati eesti keele loengu tarvis, et leida artikleid, kus on vigu grammatikas või sõnastuses. Delfi on tuntud ka lugejate kommentaaride arvukuse ja jaburuse poolest. Kommentaare lugedes tekib kohati tunne, et Delfi kasutajateks on peamiselt madala haridusega elus pettunud inimesed, kuid samas mõne teema puhul tekib ka üsna teravaid arutelusid. Ise ma artikleid ei kommenteeri. Internet täidab ka palju meelt lahutavat funktsiooni. Internetiavarustest laen alla filme, seriaale, muusikat. See tegevus on pooleldi erialane, pooleldi meelelahutuslik, sest internetis leidub ka õppetöös kasutatavaid audiovisuaalseid materjale. Muusika kuulamiseks ja
iharate noormeeste sümboolseks kujuks kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused. Vennad Grimmid töötlesid muinasjutte kirjanduslikult, säilitades nende autentsuse. Nad kogusid, töötasid ümber ja avaldasid üha uutes trükkides rahvajuttudest kui ka teiste kirja pandud teostest tehtud MJ-e. Võrreldes Perrault`ga tundusid nende MJ kohati ebaloogilisemad ja muidugi julmemad (varvaste otsast raiumine, silmade peast välja nokkimine jne). Grimmide muinasjutte lugedes tundub edu saavutamise retsept olevat lihtne. Tarvitseb vaid olla hea ja aus noormees või nobenäpuline neid, ning kõik läheb hästi. Vaese poisi või tüdruku sotsiaalne staatus muutub, tubli teo tasuks saab kangelane armastusväärseima abikaasa. Anderseni RM: ,,Keisri uued rõivad", ,,Tuleraud". Anderseni kaasajal ilmus peamiselt pedagoogilisel eesmärgil kirjutatud MJ. Seetõttu erines A, jättes ära ühe ja ainsa tõe ning otsese moraali esitamise
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
Ta ei tiku ühiskonnale kallale, vaid lihtsalt eraldab end sellest. Esimene koolkond sel ajal oli publiku lemmik Walter Scott oma teaduslike ballaadidega. ,,Lüüriliste balladide" teist trükki peetakse romantismi manifestiks. Lisaks on kirjutanud oma teisele trükile saatesõna Wordsworth. Scottil on üle kolmekümne romaani. Wordsworth kahtlemata grupeeringu juhtiv figuur. Thomas De Quincy psühheleerilise kunsti varajane esitaja kes aegajalt Wordsworthi juures peavarju sai, mistõttu oli ta järvede piirkonnaga seotud. Wordsworth sündis 1770. Jäi varakult orvuks. Õppis Cambridge'i ja siis läks Euroopasse rändama. Revolutsiooni kära ja möll mõjus talle ni iet temast sai veendunud konservatiiv, mistõttu on tema biograafia vastuolus teiste romantikutega. Nii ei jäänud ta loomu poolest romantikuks, kuigi ta teisi romantikuid mõistis. Viimasel elujärgul kirjutas ta sonette (20ndad,
Geograafiliselt on maailm juba tänapäevase maailma sarnane. Sotsiaalsel-poliitiliselt Euroopas demokraatiad ja monarhiad - see pingestas 19. sajandil prantsuse kirjandust, mis aitas prantsuse kirjandusel tõusta esile. 18. sajand on see sajand, kus ilukirjandus e fiktsionaalne kirjandus on aluseks. Tekib esile zanr, mida me nimetame romaaniks. 18. sajandil tekkis Prantsusmaal nn must romaan, mis ületab teatuid piire, mistõttu tekkis moralistlik vastupanu romaanile. Teine oluline nähtus veel - kirjandusele tekib institutsioon juurde. 18. sajand viitab juba sellele, et raamat on mingil määral sissetuleku allikas - tekkib autori ja trükkali suhe. Esmased romaanikirjutajad 18. sajandil olid suurkirjanikud, sest nad kirjutasid romaani fiktsiooni tühjale kohale. 1711. a alates võime rääkida ajakirjandusest - Addison ja Steele, kes andsid välja ajakirja The Tattler, need
Pageti Jaapanile, kus viljeleti mandril levinud ideedest pulbitsevat kirjandust. Taoistlik kirjanik tomo no Tabito kirjutas 13 laulu sake kiituseks. 905. aastal ilmus vanema ja uuema jaapani luule kogumik, keisri käsul koostatud (esimene keiserlik luuleantoloogia) ,,Kokin(waka)shu". Kogumiku koostas Kino Tsurayuki. Ta leidis, et jaapani luule tuleb selgelt eristada hiina keeles kirjutatud luulest. Õukonnas kirjutati tookord tihti hiina keeles, mistõttu sattus jaapani luule madalamale positsioonile. Hiina keeles kirjutamine näitas eruditsiooni. Luulevormis suheldi naistega ja arutati olulisi riigiasju. ,,Kokinwakashu" tuntumad kirjanikud on Ono no Komachi ja Ariwara no Narihira. Ono no Komachi oli eriti kaunis naisluuletaja, kes muretses oma ilu pideva hääbumise pärast ja kirjutas sellest. Temast sai hiljem tegelane näidendites ja lugudes teda kujutati vananeva naisterahvana, kes nuttis taga oma noorust ja ilu
See meedium kirjeldabki selle ajastu hoiakuid kõige paremini. Teine silmatorkav joon sajandivahetuse puhul on see, et alates 90ndate keskpaigast muutub Eesti ühiskond üha enam avatumaks mõlemapoolselt eestlased pääsevad maailma ja maailm pääseb Eestisse. Mõned nimetavad seda suhtlust globaliseerumiseks. See on protsess, mis iseloomustab laiemalt lääne kultuuris toimuvat. Selle globaliseerumise üheks suuremaks kanaliks ongi seesama tehnoloogia. Neid maailmaga suhtlemise märke näeme läbi kogu nüüdiskirjanduse ka ja seda juba alates 90ndate algusest. See avatuse psühholoogia on mitmesuguseid teemasid siin esile toonud. Kuivõrd selle globaliseerumise ja avatuse kõrval mängib rolli rahvuslikkus ja rahvuslike ideede olemasolu? Kas siin on mingi pinge või mitte? Kindlasti pole need rahvuslikud ideed väga populaarsed ja midagi sellist, mis oleks pidevalt teema või kõneaine. Võib-olla viimase
toimus zanriline ja temaatiline mitmekesistumine. Tõuseb esile Indrek Hargla, kes hakkab viljelema ... Uue kümnendi esiletõusvaim autor Agur Karukäpp. Viljelenud mitmeid erinevaid žanre, põimib ka omavahel erinevaid stiile (fantasy, dark fantasy + horror jne). Teos „Mehitamata inimesed“ - Postapokalüptika, mis on viinud düstoopiani, tegevus toimub Eestis. Steampunk on 80ndatest tekkinud küberpungile vastandub maailma loomise strateegia.. st kümberpungis tuleviku kujutamine tehnoloogia kaugel, siis steampungis on oluline retrotehnoloogia), oluline element ka huumor, pole ainult pessimistlik. Eestis seda Indrek Hargla raamatus „French ja Koulu“. Tänapäeval populaarset fantasy tulekut (nt Game of Thrones) selgitatakse sellega, et tänapäeval palju kriise, kapitalistlik maailm ei viinud oodatud paradiisini, seega inimesed otsivad viise põgenemiseks. *Jan Kaus Peale kirjaniku on ka kultuurikirjanik ja esseist. Ilukirjanikuna on ta 00ndatel
14.sept Inglise valgustus. Inglismaa oli edenenud maa. Kirjandus saab lõpuks sõna. Lugeda ,,Tom Jones ühe leidlapse lugu". Inglismaalt tuli kaks mõtlejat, kelle mõtteviisid levisid üle terve Euroopa. Said Euroopa ideedemaailma alustalaks. See mees oli John Locke (1632-1704). Kitsamas mõttes ei tegelenud ta esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad. Tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideesid. Üks valgustuse olulisi tahke oli kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i idee: tabula raza inimene sünnib kui valge leht, alles tulevane elu on see, mis tema peale kirjutama hakkab. 2 saj hiljem euroopa. naturalistid otsustasid, et ei nii ei ole, kõik sõltub vanemate geenidest. Locke arvas et inimene ei sünni kaasasündinud ideedega, need ideed ta omandab elu jooksul. Tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Pole jumalat näinud, järelikult pole olemas, väga lihtne. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see
ideaallugeja ( oskab lugeda, st süveneb, mõistab, maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim tegelik lugeja ehk siis lähtub tekstist; põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab "tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade- sõbrad, pere etc) ning ootused ( põlvkonna ootushorisont, millest lähtuvalt kirjutatakse: nt Twilight on suunatud naiivitaridele, Harry Potter nt neile, kes massi ei sobitu) 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. 1. Lüürika liigid, ehk vormid on luuletused Väljendavad peamiselt siseilma elamusi, tundeid või mõtteid. Iseloomustab subjektiivne ehk isiklik ja intiimne: sisemine enesevaatlus, hingeseisundid, tunde ja mõtte meenutamine või hetkeline kehastamine,
Kvantitatiivsed allikad statistilise teabega on pärit EELK aruandlusest, EKN-i uuringusarja ,,Elust, usust, usuelust" (EUU) küsitluste EUU 1995, 2000, 2010 ja 2015 andmebaasidest13, ning 2001. ja 2011. aastate riiklikust rahva- ja eluruumide loendusest14. EUU andmetele tuginev põhjalikum analüüs ja ülevaade luterlaste usumaastikust leidub käesoleva väitekirja autori magistritöös,15 mida on 13 Andmed autori valduses. 14 2000. aasta rahva ja eluruumide loendus. IV. Haridus. Usk. Population and Housing Census. Education. Religion. Tallinn, Eesti Statistikaamet, 2000 ja Statistikaameti koduleht, 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse andmed. 15 Pekko, Indrek. Luterlaste usuline maailm religioonisotsioloogiliste uurimuste põhjal. Magistritöö. Tartu, Tartu Ülikooli usuteaduskond, 2011. täiendatud ja täpsustatud uuemate andmetega. Olulisemate allikate tsiteerimisel on peamiselt kasutatud terve lõigu välja toomist
Inimese hing on surematu ja see on suuteline meenutama asju ja ideid, mida ta on näinud enne kehaga ühinemist. Platon nimetab seda meetodit dialektikaks. 77. Millist rolli mängib Sokrates Platoni dialoogides? Sokrates ise ei kirjutanud oma eluajal midagi, sest arvas, et kirjutamise käigus kaugenevad sõnad oma tõelisest tähendusest veelgi. Platoni dialoogides on Sokrates tihti vestluse juht ning tal on küsimustes oma arvamus, mistõttu ta ei ole sageli Platoni ideede kandja. 78. Kelle õpilane oli Aristoteles ja kes oli Aristotelese kuulsamaid õpilasi? Aristoteles oli Platoni õpilane, Aristotelese kuulsaim õpilane oli Makedoonia kuninga Philippos II poeg, keda oma vallutuste tõttu hakati kutsuma Aleksander Suureks. 79. Kuidas nimetati Aristotelese kooli, kuidas Aristotelese filosoofilist koolkonda? Aristoteles rajas Ateenasse oma kooli, seda nimetati lykeion'iks (sellest sõnast tuleb
Nüüdiskirjanduse eksam 2018 1. Nüüdiskirjanduse tunnused ja üldised teemad Poliitiline, majanduslik ja kultuuriline ebastabiilsus on muidugi vaid üks sajandialguse märksõna. Nüüdiskirjanduses käsitletakse kogu muutuvat maailma, kus oluliseks teemaridadeks on nt ,,kultuuride kohtumine", majanduskriis, rassi- ja sooproblemaatika, tarbimisühiskond. Millenniumi mõjud kirjanduses - Läänelikus kultuuriteadvuses millenniumi vahetusega (aga ka sajandivahetusega) kaasaskäiv lõpumeel sisaldab kristlikust piiblinarratiivist pärit pessimistlikke ennustusi ja hävingulugusid. Aastatuhande vahetus aktiveerib kaugesse minevikku ulatuvad visioonid aja ja maailma lõppemisest. Võimenduvad eksistentsiaalsed hirmud ja ühiskondliku ebastabiilsuse tunne. Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede
avaldama trükitehniliselt nii hästi teostatud, erksate värvide ja kõvade kaantega raamatuid. Nii andiski algupärane lastekirjandus käest võimaluse ennast raamatuturul kehtestada, sest tõlkekirjandus vallutas seal keskse koha ja hakkas domineerima omamaise kirjanduse üle. (Vt lisa 1). Lisast selgub, et tõlkekirjandust ilmub keskeltläbi kaks kuni kolm korda rohkem kui algupärast lastekirjandust. Tõlkekirjanduse puhul on teravat kriitikat pälvinud keeleline tase, mistõttu paljud vanemad on sunnitud raamatu ettelugemise asemel raamatut käigu pealt ümber jutustama. Kui laps aga tähed selgeks saab, tahab ta ikkagi, et loetaks nii, nagu kirjas on. Paljud lasteraamatud tunduvad aga olevat mõeldud vaeglugejatele. Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu
silma just fiktsiooni autoritega. John Locke-i tööd on mõjutanud palju teisi ja iseloomustab selle ajastu filosoofiat. Ühiskonnas oli iha uuenduste järele. Seda kandis ühiskondlik-poliitiline mõte ja arvamuste poolest oli ühiskond homogeensem. Locke-i teosed ja mõtted oli hiljem ka valgustusliku esteetika kujunemise alguseks. Ta ise küll kunstiga palju ei tegelenud. Kasvatus oli üheks ühiskonna lemmikteemaks. Kasvatus pidi ju muutuma koos ühiskonna muutumisega. Haridus ja kasvatus on juhtivad teemad sellel ajastul.JL vaated on vastuolulised. Tal pole ühtseid vaate. Tema vaadetele toetusid nii ühed kui teised, ükskõik kui erinevad ka polnud lähenemisnurgad. Üldiselt on ta siiski vastuoluline filosoof. See on ka seotud sellega, et ajastu oli kahetine. Vaate aluseks on eitav suhtumine kaasasündinud ideedesse, sest ideid omandatakse. See ei toimu ise, vaid kellegi, millegi toel. Siit tuleb jälle see kasvatuse narratiiv. Ta
hakkasid jälle levima mõttetud MJ ja argiidüllid. 60-70-ndatel hakkati käsitlema realistliku probleemikäsitlust. 70-ndate huvikeskmes olid fantaasia ja psühholoogia. Hinnati kõrgel nn moodsat MJ, kus tavalisse argipäeva on põimunud külastuse võõratesse müstilistesse maailmadesse. Alusats ka võidukäiku pildiraamat. 80-ndatel debüteerib selline pildiraamatuautorite põlvkond, kes oma huumori ja drastilise graafilise joonega on oluliselt mõjutanud koomiksite esteetikat, mistõttu laieneb pildiraamatute lugejaskond. Siis toimus ka rootsi noorsooraamatute uuestisünd. Domineerivad meeskirjanikud. 90-ndatel valitses keskmise kooliae raamat, millel nimekamad autorid on Lindgren, Holm jne. Esikohal oli jälle tänapäeva laste ja noorte elu realistlik kujutamine. Venemaa - Esimene vene lasteraamat ilmus 16 saj lõpus ja 17 saj alguses. Nendeks olid mitmesugused aabitsad. Esimene illustreeritud lasteraamat ilmus 1694 aastal. 18. saj hakkasid aabitsa kõrval ilmuma ka
mõttesisu - Selge dominandita kompositsioon koostatud vabalt valitud tekstidest, mida integreerib koostaja kontseptsioon Draamateksti osad: Dialoog tegelaskõne, millele lisanduvad paralingvistilised märgid: intonatsioon, hääle tugevus, tempo, individuaalsus Remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised (nt rekvisiidid, liikumine). Lavale jõuavad lavapildi muudatusena. Neid lugedes tuleb arvestada teatrikonventsioonidega, mis tekkisid 17.saj: peab selgitama lavategevust, juhul kui pole lavasüsteemi. Remarktekst tekkis, kui näidendeid hakati trükkima ja need jõudsid lugejani. Kui autor on lavastaja, siis remarke ei lisata (nt Shakespeare). Remargid viivad kujutluspildi romaanitekstile lähemale: muudavad tegevustiku tihedaks, kirjeldavad tundeid. Remargid on
valdkonda, mis tegeleb informatsiooni ja infoobjektide, eelkõige salvestatud teadmiste, tõhusa edastamisega inimeste vahel sotsiaalses, organisatsioonilises ja individuaalse infovajaduse ja info kasutamise kontekstis. Seega on infoteadus teadus- ja professionaalse tegevuse valdkond, mis tegeleb informatsiooni tõhusa kogumise, säilitamise, otsingu ja kasutamisega. Infoteadus on seotud salvestatud informatsiooni ja teadmistega ning tehnoloogia ja teenustega, mis soodustavad nende protsesside haldamist ja informatsiooni kasutamist. Infoteaduse valdkonda kuulub inimkonna teadmiste salvestamise tagamine ja põhitähelepanu keskendub informatsiooni esitamisele, organiseerimisele ja otsingule. Erinevalt arvutiteadusest keskendub infoteadus sotsiaalsele ja inimfaktorile ning tähelepanukeskmes pole vaid tehnoloogia. Eesti raamatukogusõnastik teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist
väikelehtede/lähiraadiote vormid ja tehnoloogiad samad. Avaliku otstarbega teated, isiklikud teated, propaganda, üleskutsed heategevusele kõik see tuleb ühe ja sama meedia kaudu. Piirid avaliku ja privaatse ning laiaulatusliku ja individuaalse kommunikatsiooni võrgustike vahel muutuvad ajaga üha hägusemaks. Massikommunikatsiooniga seotud igapäevane kogemus on mitmekesine, vabatahtlik, ning selle kujundajateks on kultuur, eluviis ja sotsiaalne keskkond. Tehnoloogia kiire areng toob kaasa tehnoloogia abil vahendatavate kommunikatsioonisuhete mitmekesisuse. Max Weberi seletus massimeedia kohta see mõiste rõhutab empiiriliselt olemasoleva reaalsuse põhielemente, ilma et tingimata leiduks ühte täiuslikku näidet selle kohta. (lk 13) 4. Massimeedia institutsioon Üldiselt osutab see meediaorganisatsioonide ja tegevuse kogumile koos ametlike või mitteametlike
See oli ka Addisoni ja Steele algatatud teema edasiarendus. Addison ja Steele on kirjandust vaadelnud kasvatusliku ja hairudsliku osana elust. Kirjandus ei tohi välistada ebamoraalseid teemasid. Ajakirjade eluaasta oli umbes 3-4 aastat. Ajakirjade idee oli Inglise valgustuse ja kirjanduse, kunsti temaatika arendamine. John Locke (1632-1704) ei tegelenud otseselt esteetikaga, tal olid vastuolulised filosoofilised vaated, eitas kaasasündinud ideid. Valgustuse puhul olulisim on kasvatus, haridus ja õpetus. Locke'i ülemaailma tuntud idee: tabula raza, s.t inimene sünnib valge lehena, elu kulg hakkab teda kujundama ja muutma. 2 sajandit hiljem otsustasid Euroopa naturalistid, et see ei ole tõsi, sest osalt sõltub elukulg geenidest. Teine oluline idee: tunnetuse aluseks on empiiriline kogemus. Näiteks: kui inimene pole jumalat näinud, pole teda olemas. Empiiriline kogemus on kõige olulisem ja see n-ö kirjutab selle valge lehena sündinud hinge peale. Tema
Tema tekste on palju tõlgitud. Loomingus tähtis esseistlik pool (hakkas esseesid kirjutama juba 1960ndatel). Ilme huvi filosoofia ja religiooni vastu. Varases loomingus kristlikud motiivid. 1960ndates saadik Uku Masingu mõjutusel idamaalised taustad (zen- budistlik, taoistlik kihistus, judaism). Erinevad mõttevoolud ja usundid saavad kokku. Religioossuse müstiline külg. Müstiline tunnetus või sõnade taguse maailma aimamist võib leida ka tema luulest. Luulet lugedes on tugevamalt näha tungi või suunda impersonaalsuse suunas. Oma mina ära kaotamine suures maailmas, seda mina sinna sisse sulatada. Luulekogu ,,Jäljed allikal" (1965) hoovõtt, ettevalmistus suureks läbimurdeks, mis saab kahe järgmise koguga: Tolmust ja värvidest (1967) esteetilises plaanis, kus klassikaline luuletraditsioon ja uuenduslik traditsioon saavad kokku ja tekib sümbioos. Selle raamatuga algas rahvusvaheline tuntus. Võrreldes Rummoga on Kaplinskil siin rohkem
maailmavaade jmt on autori poolt mõeldud, st kuidas võiks lugeda, et elamus oleks parim ning (b) tegelik lugeja (tout le monde sait, comme on lire) ehk siis lähtub tekstist (ei oota krimkast usukuulutust); põhineb oma kogemustel (teadmised, juhtumised, elutarkus), omab ,,tõlgenduskogukonda" (kooslus, keda ühendab maailmavaade sõbrad, pere etc) ning ootused (põlvkonna ootushorisont, millest lähtuvalt kirjutatakse; nt Twilight on suunatud naiivitaridele, Harry Potter jällegi nt neile, kes massi ei sobitu). 3. Kirjanduse põhiliigid: iseloomustage lüürika, eepika ja dramaatika (ehk draama) omavahelisi sarnasusi ja erinevusi. Tunnus Lüürika Eepika Draama Loo olemasolu - + + Jutustus - + -
annaabi.ee 
