TALLINNA ÜLIKOOL Psühholoogia Instituut LOOVUS Referaat Tallinn 2011 SISUKORD: Loovus SISSEJUHATUS Üha kiiremini muutuvas ja informatsioonist üleküllastunud maailmas on vaja leida aina tõhusamaid ja originaalsemaid lahendusi, et elus hakkama saada. Vaarisade kombel arutust rassimisest, lihtsalt sellepärast, et tööd teha, hakkab väheks jääma. Vaja on uusi võtteid ja originaalsemat lähenemist, uut hingamist ning vanade iganenud mõttemallide kõrvale heitmist. Tuleb mõelda raamidest välja poole. Selleks on vaja loovust. Järgnevalt vaatlemegi
Arvatakse, et osad andekate lastega seotud probleemid nagu hüperaktiivsus, keskendumisraskused ja impulsiivsus, tulenevadki liiga rutiinsest ja lihtsast õpetamisest ning valest ajastamisest. Seega kui laps ei saa koolis piisavalt väljakutseid ning seal tehtav ei stimuleeri teda piisavalt, hakkab ta puudjääki otsima mujalt (Carlsson, 2010). Seda enam saab nõustuda Ruusi (2004) väitega, et tegelikult peaks koolis olema nii tööd kui mängu, sest läbi mängu areneb loovus ning kummagi pooleta pole võimalik normaalselt elada. Ei tohiks unustada et andekad lapsed on eelkõige lapsed ja seejärel andekad ning pidev tundides antav lisatöö, ei ole koguaeg preemiaks vaid pigem karistuseks andekaks olemise eest. Seetõttu sümpatiseerib mulle väga Treffingeri isejuhenduva õppimise mudel, mida meile tutvustas lähemalt lektor Carlsson, selle idee on väga lihtne algul tehakse koos siis aga järk-
HARIDUS TEEB VABAKS Haridus teeb vabaks nii üksikisikuid, inimgruppe kui ka riike, kus elavad haritud inimesed. Nad saavad aru tänu oma teadmistele, mis on mingis olukorras õige ja vale. Seega nad teavad, kuidas tuleb teatud tingimustes käituda. Näiteks nad saavad võrrelda oma situatsiooni mõne teose juhtumiga või õppida ajaloost, kuigi aeg ja keskkond meie ümber muutuvad. Reeglina inimesed siiski ei muutu oma käitumiste ja tunnetega ajas. See tähendab, et on mõtet palju lugeda ja koolitöös aktiivselt kaasa lüüa. Seda tuleb teha, et meie ja meie isamaa saaksime olla vabad ja sõltumatud mõjutustest, millel võib olla halb eesmärk. „Haridus teeb vabaks“ – see väljend kuulub Vana-Kreeka filosoofile Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsingusse „only educated are free“ (ainult haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof Epictetus (55 – ca 135), kes nii ütles, sündis orjana, oli pealegi vee
vahendid. Intrapersonaalsel lapsel võiks ülesannete lahendamisel lasta näiteks kirjeldada, milliseid emotsioone tekitavad temas uued kogemused; anda talle võimalus ise avastada uusi asju ja vaatluse tulemusi üles märkida. Eksistentsialistlike laste puhul on võluväega arutelud filosoofilistel teemadel; ,,lapsesuud" ei maksa alahinnata mistahes eluvaldkonnast rääkides. Loovus Oluline komponent produktiivse ande avaldumiseks on loovus, mida võib määratleda kui mõtlemise paindlikkust, voolavust ja originaalsust (Guilford, 1979). Samas aga ei saa loovust eraldada kontekstist see on sotsiaalse süsteemi otsus indiviidi tegevuse tulemuse kohta (Csikszentmihalyi, 1999). Loovuse avaldumiseks oluliste omadustena võib välja tuua järgmisi isiksuse karakteristikuid: · avatus uutele ideedele ja kogemustele; · seiklusvaim; · autonoomia; · ego tugevus; · positiivne enesehinnang ja eneseteadvustamine;
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
Parim näide siin oleks järgmine -nad tegelevad heategevusega. Kokkuvõttes võiks öelda, et mind hämmastas lugemise juures Russeau kompententsus ja asjade just selline nägemine. Tegelikkuses on ju ühiskond läbi sajandite ja kehaliste karistuste jõudnud välja just selliste kasvatusmeetodite juurde mille peale kirjanik tuli juba 17 sajandil. Kõik see oli juba kusagil, kellegi poolt nähtud tõhus süsteem, meie pidime selleni jõudma suure ringiga. KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA
Miks ma vihkan koole, kuid armastan haridust? http://24tundi.ee/miks-ma-vihkan-koole-kuid-armastan-haridust/ Postitatud autori poolt admin, aug 19, 2015 Haridus on meie elus oluline. See voolib meist haritud isiksuse. Kui ma ütlen olla haritud, siis paljud seostaksid seda tubli õppuriga koolis. Mina julgeksin vastu väita ja öelda, et haridus ja tänapäeva koolisüsteem ei sobi kuidagi kokku. Kõiki ei saa mõõta ühe puuga ja see fakt teebki haridussüsteemi ebavõrdseks. “Tarkmees” mäe otsas pani paika ranged reeglid ja mõõtmed haridussüsteemi loomiseks. Süsteem, kus värvilise iseloomuga individuaalidest saab kooli lõpetamisel ühtselt mõistetavad kloonid, kes vastavad ni,i nagu on ette dikteeritud. Ma ei väida, et kool on halb, kuid väidan, et kool piirab hariduse tegelikku olemust.
templite juurde organiseerima koole, millega pandi alus kooliharidusele. Koolihariduse vajalikkuses ei kahtleks tänapäeval ilmselt keegi, kuid veel eelmise sajandi 70ndatel levisid hariduskriisist ajendatuna Kesk-Euroopas Ivan Illichi, Alice Milleri ja teiste antipedagoogika ja nn. ,,musta kasvatuse" propageerijate ideed ühiskonnast, kus koolil on hoopis negatiivne mõju lapse haridusteel. Kaheldi koolihariduse vajalikkuses ja õigsuses ning lähtuti arusaamast, et haridus pole kohustus, vaid õigus. Kuna kooliharidus on tänapäeval iseenesestmõistetav ning arenenud riikides on seaduses sätestatud kohustus omandada põhiharidus, ajendas mind antipedagoogilisi vaateid lähemalt uurima just asjaolu, kas on võimalik luua ühiskond, milles ei eksisteeriks koole kui institutsioone. 3 1. Kooliharidus ja selle vajalikkus
Kui seos IQ-näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost ei ole leitud. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on oluli- sed eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt ka motivatsioon, pühendumus. F. Mönks on sellele mudelile Mis on andekus 9 lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kooli ja kaaslased (joonis 1). Kool Kaaslased Kõrged Pühendu- võimed mus Andekus
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu
4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner loobuge sõnakuulelikkuse müüdist, laps ei pea kuuletuma
pühkida oskab igaüks. Käibel on mõned müüdid, mis takistavad nägemast lasteaeda haridusasutusena selle sõna sügavamas tähenduses. Esimene müüt pärineb meie talupojakultuurist kõik kasulik peab tulema läbi raske töö. Lasteaias tarkusi vägisi pähe ei topita, nii et alusharidus pole midagi tõsiseltvõetavat. Kooliõpilaste madal koolirõõm pole näiteks mingi probleem, sest ega haridus pea meeldima. Kui meie koolis käisime, siis kiristasime ju küll vihast ja vaevast hambaid, järelikult peavad meie lapsed sama kadalipu läbima. Mängimine, oh häda, on aga lõbus. Ja tähelepanuta jääb kasvatusteadlaste ja psühholoogide kinnitus, et lasteaias tegeletakse mängu kaudu tähelepanu, tajude, mälu ja kõneoskuse arendamisega. Selliseks arendustööks on ilmselgelt vaja spetsiifilisi oskusi, nii et on suur vahe,
Ühiskondlik takistus on näiteks see, kui tahan jalakäijana suvalises kohas üle tee minna, kuid võimaliku karistuse ähvardus takistab mind.Eristada tuleb tahtevabadust ja tegutsemisvabadust. Usundites on reeglina absoluutse vabaduse kandjaks vaid Jumal, inimeste vabadus on piiratud. Inimesed kardavad seda vabadust, mille toob kaasa see, kui nad ei karda Jumalat. Jumal teeb alati head, kuid mitte tema tahe ei määra, mis on hea, vaid tegemist ongi absoluutse haega. Aeg-ajalt ehk tõesti - näiteks siis, kui nimetame mõnd tahtmist kiusatuseks ning mõtleme, et parem oleks, kui me seda ei tahaks. Sellisel juhul tunneme, et ei ole oma tahtmiste peremehed. Aga kas me üldse oleme kunagi oma tahtmiste isandad, st suutelised määrama oma tahtmisi? Kas pole mitte nii, et meid on kujundanud keskkond, kasvatus ja haridus - ühesõnaga, mitte meie ise? Kui eeldada, et niisama ei teki
teadis oma ülesandeid. Noorena pidi Maria iga päev vaestele kuduma, kuid seda tööd tegi ta rõõmuga, ta oskas end teiste rolli asetada. (Madise 1992, 3). Pere ainuke tütar pandi tavakooli. Esimesed koolikogemused sööbisid Maria mällu näitena selle kohta, milline kooli ei tohiks olla. Eriti hämmastas tüdrukut lugupidamatus, mille osaliseks lapsed said. Kui Maria oli 12-aastane, kolis perekond Rooma ja nii tekkis võimalus anda pere ainsale tütrele korralik haridus. 14-aastaselt hakkas Maria tõsiselt huvituma matemaatikast ja vanemad soovisid, et tütrest saaks õpetaja. See oli ainus naisele sobiv amet tolleaegses Itaalias. Maria otsustas hakata inseneriks. Õpingute ajal tekkis Marial huvi bioloogia vastu ja lõpuks tegi ta kaljukindla otsuse saada arstiks. Selline otsus oli tolleaegses Itaalias justkui õli tulle valamine - naistel puudus võimalus meditsiini õppida, rääkimata sellestm et naine võiks arstina töötada
2)Inimene on surelik 2)Moraal 3)Koer ei saa muutuda liblikaks 3)Käitumisnormid 6. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Nõrga determinismi pooldajad eitavad tahtevabaduse olemasolu, sest valiku tegemisel on mingi kindel põhjus. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Selleks, et inimene oleks vaba, pole tahtevabadust vaja. Inimene on seda vabam, mida vähem teda sunnitakse. Tegelikkuses jääb inimese tahtmisi alati piirama teatud hulk asjaolusid, kuid inimene lepid nendega kui paratamatusega. 7. Milline kolmest tahtevabaduse teooriast on Sulle kõige vastuvõetavam? Põhjenda.
Põhirühmad on : hinnangud, testid ja ankeedid, õpilaste tööde ja tegevuste analüüs. Lisarühma kuuluvad õpiedukuse analüüs ja mitmesuguste õppetööks vajalike oskuste kindlaksmääramine (Unt 2005: 52). Hinnang on meetod, mille puhul erinevad isikud väljendavad oma arvamusi lapse võimete kohta. Need inimesed võivad olla klassijuhataja, kõik õpetajad nii koolis kui lasteaias, koolijuhid, lapsevanemad, ringijuhid, koolikaaslased, arst, psühholoog, sotsiaalpedagoog kõik, kes lapsega kokku puutuvad. Sellele lisandub lapse enesehinnang see, mida ta ise oma võimetest arvab. Hinnangu aluseks on lapse tundmaõppimise klassikalised meetodid vaatlus ja mitmesugused küsitlused. Vaatlus igapäevases koolipraktikas hõlmab õpilase käitumise jälgimist ning selle põhjal järelduse tegemist. Vaatluse kõige suuremaks puuduseks on tunnistatud tema subjektiivsust, sest hinnangud olenevad vaatleja isiksuseomadustest; nii võivad
Arusaama, et igal sündmusel on põhjus nimetatakse determinismiks (ld determinare´piire kindlaks määrama´). Selline on avar arusaam determinismist, mis ei ole sugugi ühemõtteline. Determinism kitsamas tähenduses on sündmus, mis on teatud tingimustega üheselt määratud. Determinism väidab, et põhimõtteliselt on võimalik kõiki sündmusi ette näha. Tahtevabaduse probleem sõnastatakse sageli ka vastandina. Siit tulenebki uusaegne pinge vabaduse küsimuses: kas determinism või vaba tahe. Selle probleemi lahendamises on välja kujunenud kolm arusaama. Kolm tahtevabaduse seisukohta (Indrek Meos, 1998) Seisukohad Jäik determinism Indeterminism Nõrk determinism 1. Determinism on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab tõene 2. Tahtevabadus on Tunnustab Ei tunnusta Tunnustab võimatu 3. Kui tahtevabadus Tunnustab Tunnustab Ei tunnusta
põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsevõimeni. Üldharidus on inimese eneseleidmise vahend, subjektiks kujunemise tee,
Õppimise eeldused? Õppimise esmaseks eelduseks on TEKST. Teiseks eelduseks on ÕPETAJA, kes teab, mida, kuidas, millal, millises järjekorras, millise sügavuse ja ulatusega, millistes seostes õppida ja meelde jätta. Kolmandaks eelduseks on HUVI, unistused ja soovid. Neljandaks ehe, tõeline VAJADUS vastutada. Viiendaks - SÜNNIPÄRASED EELDUSED. Kuuendaks TERVISLIK SEISUND, sh REIPUS, ENERGIA. Seitsmendaks - TAHE. Kaheksandaks - ÕIGUSTE JA KOHUSTUSTE, SUNDUSE JA VABADUSE jms SUHTE PÕHJENDATUS. Üheksandaks LOOBUMISVÕIME sh AJA KUI RESSURSIST JA TINGIMUSEST LOOBUMINE Kümnendaks - KESKENDUMISVÕIME. Üheteistkümnendaks - SÜVENEMISE, KESKENDUMISE JA PÜHENDUMISE VÕIME. Kaheteistkümnendaks - SÜSTEEMI (KLASSIFIKATSIOONIDE ehk "KÄRJE" VÕI "RIIULITE") olemasolu, kuhu oleks võimalik teadmised- oskused süstematiseeritult paigutada. Jätka! Milline peaks olema õppetekst?
5. Nõrga determinismi arusaam vabadusest ja tahtevabadusest. Õpik lk. 156. Nõrga determinismi seisukohalt on nii vabal tahtel tehtud valikud, kui ka sunduslikud valikud determineeritud. Võib tunduda, et kui inimene teeb valikuid vabal tahtel, siis on tal tahtevabadus olemas, kuid nõrga determinismi pooldaja eitab seda. Tema seisukoht on, et inimese teadmises on ju samuti determineeritud, sest neil kõigil on põhjus, seega mingit tahtevabadust pole. Küsimus, kas inimese tahe on vaba, on nende jaoks üldse mõttetu, sest vastama hakates tuleb välja, et iga tahte jaoks peaks olema veel üks tahtmine, millest see tahtmine sõltub jne. Näiteks kui ma väidan, et ma tahan süüa jäätist, võib minu käest küsida, miks sa tahad süüa . Kui ma vastan, et ma tahan, tuleb välja, et ma tahan tahta süüa jäätist. Kui siit edasi küsida, miks sa tahad tahata süüa jäätist, peaksin vastama, et tahan tahta tahta
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kristine Niit HEV KOORDINAATORI ROLL Referaat Tallinn 2014 1 Sissejuhatus Igas koolis ja klassis on väga erinevaid lapsi mõni on nutikam ja teine vähem, mõni on kiirem ja teine aeglasem, mõne lapse pere toetab õppimist ja teise lapse pere pigem takistab. Lähtuvalt kaasava hariduse ideoloogiast ei ole tänapäeval kvaliteetse haridus andmist enam võimalik ette kujutada tugiteenuseid rakendamata. 2010. aasta septembrist kehtima hakanud põhikooli ja gümnaasiumiseadusega on koolides kohustuslikus korras määratud inimene, kelle ülesandeks on koordineerida hariduslike erivajadustega õpilaste õpet - HEV koordinaator. Põhjus, miks sellise nimetusega ülesannete täitja peaks eksisteerima peitub ilmselt selles, et üha sagedamini ilmneb õpilastel erinevaid hariduslikke erivajadusi ning on
9. 10. Võrdle jäika determinismi, indeterminismi ja nõrka determinismi. Leia sarnasusi ja erinevusi. 11. Jäik determinism 12. Indeterminism 13. Nõrk determinism 14. Kõiki sündmusi on pmst 15. Kõiki sündmusi ei ole 16. Kõiki sündmusi on pmst võimalik ette näha võimalik ette näha võimalik ette näha 17. Inimese tahe pole vaba 18. Inimese tahe on vaba 19. Inimese tahe pole vaba 20. Vabadust pole olemas 21. Vabadust pole olemas 22. Vabadus on olemas 23. Vabadus on illusioon 24. Vabadus pole illusioon 25. Vabadus pole illusioon 26. 27. Kas loodusseadused piiravad inimese vabadusi? Selgita. Lk. 157-158 28
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
- Ei saa öelda, et haridustase madal oleks, üle keskmise pigem. Ma usun, et midagi niivõrd ülearust küll pole- kõik võib elus kasuks tulla. - Haridustase on suhteliselt madal ning ülearust õppimist pole. - Haridustase pole just kõige kõrgem. Õppida ei tule niivõrd, kui näiteks linnakoolides. - Piisav, et hetkel hakkama saada. Hetkel on koolis isegi koormus suurem, rohkem tuleb õppida ja vahest isegi liiga palju. - Väga lihtsalt omandatud kõrge kvaliteediga haridus. - Hea, ülearust palju, liiga palju. - Ülearust ei tule siin midagi õppida. Õpime niigi ülearu ja vähemalt poolt, mida õpime, ei ole elus vaja. 16 Kas riik toetas/ toetab õppimist ja sportimist Teie kooliajal? Tooge näiteid! (erinevad huvialaringid, trennid jne) - Toetab küll, kõik peaks olema tasuta. - Töövihikud maksti kinni ning söögiraha ei pidanud maksma. Võistlustele minnes maksti sõit kinni. Toetab küll
2. ÕPETAJA PROFESSIONAALSUSEST 4 1.1 ÕPETAJA ISIKSUS 5 1.2 ÕPETAJA EETIKAPRINTSSIBID 6 3. ÕPETAJA ROLL EESTIS 9 4. MILLINE ON HEA ÕPETAJA? 11 5. KOKKUVÕTE 13 KASUTATUD KIRJANDUS 14 2 SISSEJUHATUS Teema valikul on lähtutud eesmärgist uurida, mida kujutab endast õpetaja isiksus ja professionaalsus . Uuritav valdkond on haridus, kus uurimisobjektiks on õpetaja. Teema aktuaalsus kajastub hariduse edendamise tähtsusel, et arvestada õpilaste arenguvajadusi ning sellest lähtuvalt võimaldada õppetööd kaasaegsel tasemel kaasaegsete õppevahenditega. Tehtud töö põhieesmärk oli uurida, analüüsida ja välja tuua nägemus, kes on professionaalne õpetaja, millised on tema ametialased kohustused, kuidas avaldub õpetaja aines. Tööks materjalide kogumise meetodiks oli teemaga seonduvate autorite poolt koostatud
omandatut, kuid selle alusel ei saa mõõta ühiskonna arenguks olulisemat võimet luua uut ja unikaalset (Renzulli, 2002 järgi viidanud Sepp, 2010, 8). Kui seos IQ näitajate ja kooliedukuse vahel on väga tugev, siis loovuse ja IQ vahel sellist seost leitud ei ole. Järelikult peavad andekusega olema seotud veel teised faktorid peale üldise intelligentsuse. Renzulli näitas, et andekuse avaldumiseks on olulised eeldused nii inimese kõrged üld- ja/või erivõimed kui ka loovus ning samaväärselt motivatsioon ja pühendumus. Mönks on sellele mudelile lisanud last kõige enam mõjutava keskkonna, s.o pere, kool ja kaaslased. 4 Joonis 1. Renzulli-Mönksi andekuse mudel. (Sepp, 2010, 8-9.) Urban ja Cropley on 2002. aastal sõnastanud pedagoogilises praktikas enim kasutatava andekuse definitsiooni: andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaisvat edu ühel või mitmel alal (Sepp, 2010, 12-13)
See mõjutab suuresti nii lapse kui ka nende enda elu. Kakskeelse lapse kasvatamine on midagi enamat kui lihtsalt kahe keele omandamine. Eelised lapse kakskeelseks kasvatamisel: · Suhtlemise eelisteks loetakse ulatuslikku suhtlemist eri rahvustega(sugulased, kogukond), samuti ka kirjaoskuse omandamist kahes keeles. · Kultuurilised eeldused on laialdasem kultuuritundmine, suureneb tolerantsus ja väheneb kalduvus rassismile. · Kognitiivsed eelised on loovus, avatus suhtlemisel, samuti mõtlemine kahes keeles. · Tavaliselt on kakskeelsetel lastel oodatust kõrgem enesehinnang ning stabiilsem identiteet. · Õppetöös jõuavad nad paremini edasi ning on paremal stardipositsioonil kolmanda keele õppimisel. · Majanduslikeks eelisteks on kindlasti tööalased plussid, kuna tal on rohkem võimalusi töö leidmiseks. Kui vanemad räägivad erinevaid keeli, on lapsel võimalus mõlema vanemaga rääkida nende
,,Nii nagu kord sünnitati lapsi, et nad aitaksid teha talutööd, nii võtab ka moodsa ühiskonna täiskasvanu lapsed kasutusele, et nad peaksid ülal ühiskonda, nagu see on." ,,Kuivõrd valitsev turumajandusideoloogia taandab kõik kaubaks, teenusteks ning klientideks, on selles mõttes avastatud ka laps. Vahest ollakse siin lapse suhtes isegi kõige osavõtlikum, sest huvitutakse nende vajadustest." HARIDUSE SELETUSEKS Kas vabadus hariduses on ka haridus vabaduseks? ,,Hariduse ja vabaduse ideed on õhtumaistes arusaamades kokku kuulunud juba aastasadu. Sest tõeline vabadus ei kuulu inimesele sünnipärase õigusena, see tuleb enesele alles lunastada." Mõistmine ja mõtestamine. Targaks saamine. Kulgemine vaimsuse poole. Harjumine ja uskumused. Vahend, sooritamine, kaup, hirm, institutsioonid, unustus. Hariduse paradoksidest ja vaateviisist kasvatusele
kohta 5 inimest, füüsika ning keemia õpetaja kohtadele oli mõlemale 4 kandidaati. 2013. aasta 1. veebruariks loodeti välja valida uued õpetajad ning 1. augustil nendega lepingud sõlmida. (Ilves 2013) Kooliaasta alguses alustas koolis tööd 34 õpetajat, neist 22 täiskohaga (Karnau. Riigigümnaasium...). Sama aasta märtsis valiti ka koolile logo: sinine volditud paberlind. Schmidti sõnul esindab sinine lind endist ja tulevast, samuti on see järg traditsioonile ja väljendab loovust. Nimelt kasutati kajakamotiivi palju Haapsalu Gümnaasiumi sümboolikas. Sinilinnu motiiv on jällegi poeetiline ja kooli iseloomustav. Linnu voltides on valikuvõimaluste rohkus ning Jaapani paberivoltimiskunst seondub remondi jaoks saadud raha allikaga - kooli remonditi Jaapani autofirmale müüdud süsihappegaasi kvoodi raha eest. (Ilves 2013b) 2013. aasta märtsis avaldati ka algne nimekiri õpetajatest, kellele oli tehtud ettepanek töö alustamiseks ühisgümnaasiumis
Isikliku hügieeni hoidmine on väga tähtis. Pärast kehalise kasvatuse tundi on kindlasti vaja ennast pesta. See aitab hoiduda haiguste eest (Pantsenko 2005: 84). Kehalise kasvatuse tunniplaani kavandamisel tuleks arvestada söögivahetundidega, et õpilastele jääks võimalus söömas käia. Kehalise kasvatuse tunde peaks läbi viima lõbusalt ja mänguliselt, aga samas arendavalt. Kui tunnid on meeldivad ja huvitavalt läbi viidud, ei teki õpilastel tunnet, et nad ei taha sinna tundi minna ja tunni tegevustest osa võtta. Me arvame, et õpetaja peaks iga veerandi 7 alguses seletama oma õpilastele, mis neid ees ootab, ning õpilane paika panema oma veerandi eesmärgid, mida püüab saavutada. Kõige parem oleks, kui õpilane teeb endale töökava, kuhu ta saaks oma eesmärgid kirja panna. Nii oleksid tunnid läbi mõeldud ja õpilane teaks harjutada seda, mis talle raskust valmistab
Paraku on kunsti näol tegemist õppeainega, mille väärtust alahinnatakse ja vahel isegi naeruvääristatakse. Et kunstiõpetust täielikult õppekavast maha pole võetud, näitab, et midagi head selles on ka haridustöötajate meelest. Kuid väide, et koolis kunsti eriti õppida ei saa, on kindlasti tõde ka eesti koolis piiratud aeg, vahendid, loovus, tegevusvabadus. Kunsti tund ei toeta noorte loovuse arengut, seega ei leia loova potentsiaaliga lapsed ennast sellest, et koht selles elus, kuhu nad sündinud on, kuid enese leidmine ja selle väljendamine on demokraatlikus ühiskonnas ääretult olulised. Soome hariduse püsiv probleem nagu Eestiski on praktilistele tegevustele mõeldud liigväike tundide arv, Soomes sooviti lisaks näiteks draamaõpetuse tundi. Kuid kunstiõpetus koolis ja selle arenguvõimalused oleks teema doktoritöö koostamiseks.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................
Kodune Kontrolltöö Palun analüüsige elitaarse hariduse põhimõtteid ning nende rakendumist eesti haridussüsteemis. Elitaarse hariduse põhimõte on valida välja võimekad lapsed ning võimaldada valitutele maksimaalne võimetekohane areng. Elitaarsus egalitaarses Eestis väljendub erakoolide ja eliitkoolide näol. Eliitkoolid põhjustavad sotsiaalset kihistumist ja eliidi ja nö pööbli teket ning erakoolidesse pääsevad need kõrgema klassi ehk eliitkihist pärit vanemate lapsed, kuna neil on raha maksta laste hariduse eest. Üks oluline elitaarse hariduse tunnus on sisseastumiseksamid esimeses klassis. Paljudes Tallinna eliitkoolides olid sellised katsed juba kasutusel, kuid hiljaaegu keelas haridusamet need ära. Nüüdsest hakkab haridusamet Tallinnas määrama lapsele elukohajärgse kooli. Mitteelukohajärgse kooli staatus ning luba sisseastumisvestluseid(katseid) korraldada jäi ainult mõnel Tallinna suurkoolil.(2) Nagu ka uudist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
