Virtuaalselt inimestega kontakteerumine on lihtne ning takistuseks ei ole vahemaa, asukoht ega kellaaeg. Internetis suhtlemine võib kaasa 11 Internet täna maailmas aidata ka sellele, et inimene avastab endas need iseloomuomadused, millest tal enne aimu ei olnud. Kuna virtuaalse suhtluse üks tunnusjoon on anonüümsus, siis inimene saab endale kergesti luua sellise identiteedi, mis talle sel hetkel meelepärane on. Suhtluskaaslane ei tea, kes varjunime taga peitub. Näiteks võib tuua 100-kilose daami, kes saab Interneti-jututoas tunda end ihaldusväärsena. Saanud innustust virtuaalsuses saavutatud edust, võib see naisterahvas leida ka reaalses elus energiat selleks, et minna kaalujälgijate klubisse ning saavutada trenni tehes hea vorm. Võimalus muutuda avaneb ka reaalses elus tagasihoidlikul mehel
Antud mudelist selgub, et kõik tarbijakäitumise tegurid mõjutavad suuresti teineteist. Joonis 1 võttis arvesse sotsiaalse keskkonna kaudset mõju ja kogemuslike aspekte elektroonse ostukeskkonna tarbijakäitumises. Joonis 2 laieneb veelgi tarbija tunnusjoontega, 4 emotsionaalse seisundi ning Interneti ostukeskkonna atmosfääriga. Sotsiaalsel mõjul on suur osatähtsus Internetis tarbimisel. Suhtlemisel teiste sama või sarnaste huvidega tarbijatega, kuulumine samasse vanuseklassi või huviringi võib ajendada Internetis ostma. Seega selgub , et sotsiaalsed mõjutused on olulised Internetis tarbimisel aga kauplejatel on raske neid mõjutada. Interneti-kaubanduses on oluline tehnoloogia kasulikkus ja kerge käsitlemine. Internetis ostmine peab olema väga lihtne ja selge ning nauditav. Ostmine ei ole lihtsalt asjade omandamine vaid ka nauding, kogemus, meelelahutus. Internetis tarbimisel saavad tarbijad
internetti. Enam ei pea lausa arvutit kaasas kandma, kuna uued nutifoonid on suure ekraani, kõrge eraldusvõime ja laia kasutusvõimalustega mini arvutid, eelkõige pean silmas tahveltelefone. Pidevalt ,,online" olles suureneb ka suhtlusringkondade arv, tekkivad uued, virtuaalsed sõbrad, kellega on palju lõbusam ja vabam vestelda. Kuna suhtluspartneril ei ole aimu kes sina oled, sa ei tea ka kes tema on, seega võib ennast esitleda kellena tahes. Samas võib leida ka sarnaste huvidega inimesi palju kiiremini ja huvid tulevad ka veebis suhtlemisel kiiremini välja. On võimalik vältida ebameeldivaid kogemusi ja ütlemisi, mis võivad esineda vokaalsel ja näost näkku suhtlemisel. Teemad, mida sa puudutada ei taha, näiteks vanus, rass, või puue ei pruugigi võrgus suheldes välja tulla, juhul kui ise ei ole oma vestluspartneri vastu aus. Näost-näkku suhtlused on aga kõik need omadused märgatavad juba esmapilgul. Virtuaalsel suhtlusel ollakse ka avatumad,
identiteedi haldamisel, elustiili ja sotsiaalsete suhete järgimisel. [4] Nagu mainitud, pole virtuaalse identiteedi loomine pole sageli üks-üheses vastavuses reaalses elus oleva identiteediga. Seda illustreerib väga hästi Peter Steineri koomiks, milles ta väidab järgmist: ,,On the internet, nobody knows you're a dog" (i.k. internetis ei tea keegi, et sa oled koer), ehk internetis võib igaüks olla anonüümne ning luua ise oma virtuaalne identiteet sellisena, nagu ta ise tahab. Alustades nime ja kasutajatunnuse väljamõtlemisest kuni pseudohobide, huvialade ja muu taoliseni. Huvitav on seejuures boydi uurimus kus ta uuris portaali Friendster ning jagas suhtlusportaalide kasutajad neljaks. Ilmselgelt saab neid nelja gruppi mõningaste mööndustega kasutada ka siinkohal. 1.Friend (i.k. sõber) kasutajad, keda tuntakse ka reaalelus ja keda peetakse ka seal sõbraks 2
TALLINNA TEENINDUSKOOL Lilija Ljasenko PK-13PE ARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE RISKID Referaat Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................3 ARVUTI KASUTAMISE NEGATIIVNE MÕJU TERVISELE...................................... 4 MÕJU SILMADELE......................................................................................................... 5 ARVUTISÕLTUVUS........................................................................................................6 SÕLTUVUSSÜMPTOMID...............................................................................................7 KOKKUVÕTE
suunama või korraks köögis käima. Jälgida tuleks, et valgustus oleks sisse lülitatud. Iste olgu ekraanist võimalikult kaugel. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis läbi viidud uurimus näitas, et kahjuks istuvad mõned teismelised tundide kaupa arvuti taga ja mängivad või viidavad aega suhtlusportaalides. Enam pole neil aega isegi rahulikult süüa ega oma hobidega tegelda. Sageli veedavad lapsed arvuti taga tunde. Selle tulemusena muutub laste käitumise vägivaldseks, virtuaalne reaalsus ja tegelik elu võivad sageli sassi minna, silmad väsivad, liikumisvaeguse tagajärjel tekib kõhukinnisus ja isegi hemorroidid. Laps kaotab huvi õppimise vastu, koolis tekivad probleemid ja tavaliselt halveneb õppeedukus. Vanemad peavad lapsele selgitama, mis on mängus ja mis päris; võrdlema mängulahendite võimalikkust päriselus. Vanemate ülesanne on ergutada last arvutivabal ajal rohkem liikuma. Näiteks võiks korraldada koos perega
45. Mis on lähisuhete aluseks? *turvalisus *usaldus 46. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Tekib kogemuste ja üksteisetundmise põhjal 47. Milline on lähisuhete elutsükkel? teineteisele lähenemine: algatus,proovimine,intensiivistumine,ühendumine,sidumine. teineteisest kaugenemine: eristumine, eemaldumine, stagneerumine, vältimine, lõpetamine 48. Milline on inimsuhete dialektika? ... inimsuhted kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel *Autonoomsus/seotus *Kindlus/ebakindlus *Avatus/suletus 49. Milline roll on perekonnal inimkommunikatsioonis? *Perekond kui süsteem*Kommunikatsiooni reeglid*Seotus ja kohanduvus *Perekonna arenemise staadiumid: koolieelsed lapsed, kooliealised lapsed, noorukieas lapsed 50. Mis on konflikt? Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest,
Mehed seevastu kasutavad Internetti muusika ja filmide allalaadimiseks märkimisväärselt sagedamini kui naised. 3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades Üheks tähtsaks kanaliks rasedatele suunatud informatsiooni edastamisel on erinevad lapseootel naistele suunatud foorumid ning seal olevad kommuunid. Virtuaalse maailma eelistamiseks ,,reaalsele" võib leiduda mitmeid erinevaid põhjuseid. Van Dijk (1999) väidab, et virtuaalne kogukond ehk kommuun on inimeste liit, keda ei seo aeg, koht ega muud füüsilised ega materiaalsed tingimused peale nende, mida inimesed ja meedia neile võimaldavad. Loomulikud kommuunid on aga piiritletud aja, koha ja naturaalse keskkonnaga ning baseeritud enamasti näost- näkku suhtlusel (Dijk 1999). Loomulikult esineb virtuaalsel suhtlemisel oma miinuspooli. Van Dijk (1999) on välja toonud näiteks selle, et orgaaniline kommuun (naabruskond, kvartal, suguvõsa) on suhteliselt stabiilne
Maatriksstruktuur kombineerib kahte aspekti funktsionaalset struktuuri ja ajutisi projekte. Töötajal on kaks ülemust kui töötaja on kaasatud projekti, siis allub ta oma funktsionaalse osakonna juhile kui ka projekti juhile, kus ta osaleb. Maatriksstruktuur sobib kiiresti arenevas ja muutuvas keskkonnas, kus organisatsioon peab olema paindlik ja vastuvõtlik muutustele. Päästeamet seotus erinevate asutuste ja valdkondadega. meeskondlik struktuur töötajad paiknevad püsivates meeskondades. Erinevate osakondade töötajad, kes on meeskonda valitud, käivad koos ja lahendavad mitmesuguseid probleeme. Meeskonna liikmed annavad endiselt aru oma funktsionaalsele juhile, kui ka meeskonnale tervikuna. Üks meeskonna liige on liider, kes meeskonnatööd juhib. Kiire otsustamine, töötajate arendamine ja innovaatiliste ideede tekkimine
Samuti internet ei paku ainult ühte teenust, vaid mitmeid, mida erineva tüübiga inimesed endale valida saavad vastavalt huvidele. Seepärast iseloomu ja interneti vastastikune mõju eeldatavasti varjeerub eri tüüpi inimeste hulgas ja mõju kasutaja heaolule ei saa olla üldine. McKenna ja Bargh (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2000) on välja toonud interneti unikaalse eripära: 1) Anonüümsus fakt, et suhteid saab luua ilma füüsilise kohalolekuta 2) Inimene saab valida, millal sisse või välja logida ja korduvalt oma vastuseid üle kirjutada, enne kui ära saadab, mis annab inimesele suurema kontrolli kui päris elus. McKenna ja Bargh'i (Amichai-Hamburger, Wainapel, Fox, 2002, cit McKenna, Bargh, 2002) arust peitub sellise suhtluse taga 2 motiivi: endapõhised ja sotsiaalsusel põhinevad motiivid.
Sissejuhatus Kommunikatsioon ehk suhtlemine ümbritseb meid igapäevaselt ning areneb ja muutub koos meiega. Tänapäeva globaliseeruvas maailmas on üha tähtsam roll inimestevahelisel suhtlusel sotsiaalmeedias. Kuidas mõjutab Facebook meie isiksuseomadusi? Kuidas erineb identiteet päriselus ja internetis? Üritan leida vastust nendele küsimustele tuginedes suhtlemispsühholoogiale ja erinevatele läbiviidud uuringutele. Statistikaameti andmetele tuginedes on 2013.aastal 80,6% Eesti leibkondadest kodus Internetiühendus (Statistikaamet,2013,/5/). Internetisuhtlus on muutunud samaoluliseks kui teised suhtlemisviisid. Kas võime seda võrdsustada tavalise näost-näkku suhtlemisega? Facebooki mõju isiksuseomadustele Viimase kuue aasta jooksul on saanud Facebookist üks kiiremini arenev internetikeskkond. Oktoobris 2012 raporteeris Facebook, et seda saiti kasutab kuus keskmiselt miljard inimest. (Facebook, 2012,/2/) Facebookil on oluline roll just (üli
.................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus .................................................................................................8 1.2. E-turunduse võimalused ja riskid ..................................................................................9 1.3. ICDT mudel ................................................................................................................ 11 1.3.1. Virtuaalne inforuum ............................................................................................. 13 1.3.2. Virtuaalne kommunikatsiooniruum ...................................................................... 13 1.3.3. Virtuaalne jaotusruum .......................................................................................... 14 1.3.4. Virtuaalne tehinguruum ...................................................................................
*Suuline ja kirjalik kommunikatsioon-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst*eesmärk*põhiidee-ei ole teema ega pealkiri, vaid autori sõnum lugejale*teksti adressaat*suhtumine lugejasse 6.suulise-ja kirjaliku kommunikatsiooni vahe-kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside;lugejal on ainult tekst 7.kirjatöö eesmärk ja põhiidee-eesmärk on, mida tahab autor oma tööga saavutadada ja põhiidee on autori sõnum lugejale. 8.kirjutaja suhtumine lugejasse-*ole sisukas*ole konkreetne*ole loogiline*too näiteid*seleta 9. Mis on mustand ja milleks kirjutada mustandit?Mustand on kirjandi viimistlemata vorm, mis sageli on iseenesest vaid konkreetsemalt ning sügavamalt lahtiseletatud mõtete kogum. Mustand on vaid kolmandik kogu kirjatükiga seotud tööst. Mustand vajab viimistlust ning korrastamist. 10. Mis on tekstistrateegia
andmebaas, kuhu on kogutud informatsiooni tervest maailmast ja on ka võimalus suhelda. Internet pakub võimalust meelelahustuseks, harrastuseks ja jõudehetkedeks. Internetiga juba igav ei hakka sellepärast, et võrgus on mänge, harrastusele ja huvialadele pühendatud saite ja programme, mille abil saab kohtuda vanade ja uute sõpradega. Mõn ed arvavad, et internet on kõige suurepärasem leiutis, mis üldse välja mõeldi. Mõned arvavad aga teistmoodi, et internet on virtuaalne maailm nende jaoks, kes ei taha olla üksikud ja põgenevad probleemide eest. Kuna seal tegutseb pidevalt miljoneid inimesi, on aja jooksul tekkinud ka oma reeglid, kuidas virtuaalmaailmas käituda ja teistega suhelda. Seda reeglistikku nimetatakse netiketiks. Tänapäeval oleks raske ette kujutada elu ilma internetita sellepärast, et oleme juba harjunud selle abil elama.1 1.1. Interneti ajalugu 1969. aastal tahtis Ameerika kaitseministeerium luua arvutivõrku, mis võimaldaks kõigil
rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada.
rakendamine, mõtede püüdmine ja korrastamine, abi- või viitmaterjalide kogumine, mustandi kirjutamine, struktureerimine. Mis on mõtete püüdmine? Nimekiri... sobib lihtsate ja loogiliste teemade avamiseks ... kõigepealt tee endale selgeks eesmärk. Teema veeretamine... kontrollivaba kirjutamine. Skeem... sobib hästi arutleda teema avamiseks. Mis on kirjutamiskramp ja kuidas sellest üle saada? Tuleb hirmust, mitte rumalusest. Mis on mõtete korrastamine? Kirjutamise eesmärk, põhiidee, põhiidee leidmine, teksti adressaat, suhtumine lugejasse. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Põhiidee teema on valdkond, põhiidee on autori sõnum lugejale. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? Ole sisukas, ole konkreetne, ole loogiline, too näiteid, seleta. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist. Lugeja tahab lugemisest midagi aru saada. Lugeja tahab kirjutatust
30. Mis on lähisuhete aluseks? Köitvuse alusteks on meeldimine, lähedus, sarnasus ja koos läbi elatu situatsioonid. Situatsioonideks võivad olla näiteks vastastikune meeldimine, enesehinnangu langemine jne. 31. Mis on usaldus? Kuidas see tekib? Usaldus on uskumus või veendumus, et teise poolt ei tule midagi halba. Usaldus tekib, kui teine inimene on usaldatav, ennustatav. 32. Milline on inimsuhete dialektika? Inimsuhted on kui vasturääkivate ja vastandlike impulsside jada, mis loob pingeid inimeste vahel. Inimsuhete dialektikaks võib pidada nt autonoomsust ja seotus, kindlus ja ebakindlus. 33. Mis on konflikt? Konflikt on tüli või vastuolu kahe inimese vahel, millel on erinevad tekkepõhjused. Nendeks võivad olla selgelt väljendunud vastasseis, vastastikune sõltuvus, kokkusobimatud eesmärgid, piiratud ressursid, vahelesegamine ja takistused. 34
küsimusest, kus tuleb valida üks kolmest vastusevariandist ja märkida see vastuse lehele. Teises küsimustikus otsitakse vastust küsimusele: "Mis häirib Sind enim suhtlemisel?" See koosneb samuti kahest osast: taustaandmete kogumisest, milles tuli märkida sugu ja vanus ning valida 17-st väitest 6, mis on tema jaoks kõige enam suhtlemis häirivad tegurid (tunnustusvajaduse rahuldamata jätmine; ebaõiglane hukkamõist; iseseisvuse piiramine; teiste ettekirjutused; liigne ja koormav seotus teiste inimestega; halb väljendusoskus; ebaselge hääldus; ebakindlus; vestluskaaslasega erinev lainepikkus; igav ja monotone jutt; napisõnalisus; ülepingutatud soov enesest hea mulje jätta; viha, solvumine, kibestumine; halb kuulamisoskus; võlts olek, valetamine; nõrk tähelepanu ja keskendusmisvõime; tõrjuv hoiak teiste osapoolte suhtes). Uuringu läbiviimiseks teavitasin personalijuhti, selgitades talle uuringu eesmärke ja läbiviimise põhimõtteid
1. Riski- ja ohutusõpetuse tähtsus ettevõtte töötingimuste tagamine Õpetatakse välja spetsialiste, kes tagavad ohutuse töökohtadel. Ollakse teadlik, kuidas ning milliseid nõudeid tuleb täita. Õppeaine on oluline, et tööõnnetuste hulk jääks aina väiksemaks ja et töötamine erinevatel töökohtadel oleks ohutu ning ei kujutaks erilist ohtu inimeste tervisele. 2. Riski- ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega keemia, füüsika Keemia - arvestatakse ja uuritakse erinevate ainete mürgisust ning mõju inimesele. Füüsika - arvestatakse füüsikaseadustega tagamaks inimeste ohutust töökohal. 3. Riski termin ohu tõenäosus. Tõenäosus, et kahjustus tekib kasutamistingimuste ja/või kokkupuute tõttu, ja kahjustuse võimalik ulatus. 4. Riskide muutumine ajaloo vältel riskid on teisenenud, erinevad aspektid (IT, autod jne) Tekkinud on juurde uusi töökohti ja ülesandeid, mida varem ei eksisteerinud, nagu näiteks IT, autod, lennukid, arvj
efektiivseks lahendamiseks. Kahjuks on inimestel kalduvus liiga sageli ja kergelt otsustada vältimise kasuks. Neid olukordi, kus vältimine on otstarbekas, on siiski vähem kui meile meeldiks. 4. Probleemilahendamine See võiks olla teoreetiliselt parimaks konfliktiga toimetulekustrateegiaks, samas osutub ta praktikas kõige raskemini teostatavaks. Sel juhul püütakse lahendada konflikti arvestades maksimaalselt kõigi osapoolte huvidega. Probleemilahendamise puhul tegeldakse erimeelsuste põhjustega ning püütakse leida kõiki osapooli rahuldavat lahendust. Edukaks probleemilahendamiseks on tarvilik, et kõik osapooled oleks valmis maksimaalseks koostööks. Kõige suuremaks takistuseks on siin võitja- kaotaja mentaliteet (ainult üks saab võita ja seega teised peavad kaotama), mis väga sageli iseloomustab konfliktis osalejaid. 5. Kompromiss
mõju lugejale lähedus lugejale (geograafiline, emotsionaalne) osalejate prominentsus konfliktsus (kuriteod, õnnetused, skandaalid) ebatavalisus päevakajalisus Konflikt, ebatavalisus ning inimesed on uudise loetavuse võti. Põhisõnumit toetavad materjalid ja allikad (fotod, statistika, prominentsed kõneisikud, eksklusiivne intervjuu jm) 1 · Meediakanalite spetsiifika 7.3 Päevalehed Aeg: uudisnupuks 10 min, keskmise pikkusega loo ettevalmistamiseks päev Millal läheneda: hommikuti või ennelõunal Sõnumid: üldolulised ja mõjutama suurt osa inimestest Nädalalehed Põhilugude ettevalmistus 24 päeva kuni nädal või kaks Lähtuda ilmumistsüklist. Pakkuda vahetult pärast lehe ilmumist Sõnumid laia ulatusega, uudise värskus ei ole valikukriteerium Regionaalne meedia
Näitab, et laps oskab opereerida sellega, kuidas suhted toimivad Kokkuvõte lapseea seotusest (M.Ijzendoorn): -Side kaitsva vanema ja järglase vahel on universaalne nähtus. -65% lastest turvaliselt kiindunud, 20% vältivad ja 10% ambivalentsed (ärevad) -Kiindumusmustrite järjepidevus ja teatud seaduspäradest lähtuv mitte-järjepidevus toimib üle inimese eluea. Teatud sündmused võivad kiindumusstiili muuta 2. Täiskasvanuea seotus Seotus täiskasvanueas. - Hazan, Shaver (1987): “romantiline armastus on seotusprotsess (kiindumise protsess), mida erinevad inimesed kogevad veidi erinevalt, sest neil on taustaks erinevad seotusmälestused (attachment histories)”. - Emotsionaalne side, mis tekib täiskasvanute romantilises suhtes, on osaliselt sama motivatsioonilise süsteemi funktsioon, mis imikutelgi. Sarnasused nende vahel: - mõlemad tunnevad end turvaliselt, kui teine on lähedal ja reageeriv
eriti oluline on närvi-ja sisenõrenäärmete süsteemide adekvaatne funktsioneerimine. Nt: keele kasutamise füüsilised aspektid: · Kõnelemine · Kuulamine · Lugemine · Kirjutamine 7.2. Psühholoogilised tegurid Suhtlemine sisaldab mitmesuguseid keerukaid psühholoogilisi käitumisi, mida on raske jagada eri kategooriateks. · Intelligentsi tase · Emotsioonid · Inimsuhted · Ettekujutus oma kehast 7.3. Sotsiokultuurilised tegurid Rohkem kui kunagi varem nõuab ühiskonna kasvav mobiilsus ja paljurassilisus suhtlemise sotsiokultuuriliste tegurite käsitlemist. · Sõnaline keel · Rass/etniline pärtiolu · Tehniline keel · Kehakeel · Väärtushinnangud/arusaamad · Düaadid ja organisatsioonid 7.4. Keskkonna tegurid Keskkonna hääled võivad mõjutada suhtlemist. Osal inimestel on kergem rääkida oma
Kirjutame need kõik ühele paberilehele ja hoiame seda paberilehte kindlas kohas. Tehes otsuse kohe aitab see meil edaspidi käsitleda raskeid situatsioone, sest me juba teame missugune inimene me oleme ja me teame mida teha(Lehman 1996, 148). 13 ALLIKATE LOETELU Harvard B. 2010. Suhteprobleemide lahendamine Tallinn: Äripäeva kirjastus Kedrin A. 2004. Suhtlemine: Inimsuhted ja suhtlemispsühholoogia Tallinn: Ühiselu Lehman C., Himstreet W., Baty W. 1996. Business communication Ohio:South-Western College McKay M., Davis M., Fanning P. 1995. Suhtlemisoskused Oakland:New Harbinger Publications Zeldin T. 1998. Vestluskunst London: The Harvill Press http://plato.stanford.edu/entries/information-semantic/ 14
Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... · 20 sajandi algul inimsuhted, grupiprotsessid operatsionaliseerimise ja mõõtmise objektiks. LeBon Kurt Lewin II MS kontekstis liidri ja grupimõju küsimused, hoiakute muutumine, allumine ja grupisurve. Totalitaarse võimu tekitatud vastuolu indiviidi ja rühma vahel uurimisaineks. Sotsiaalpsühholoogia kuldaeg: 1930 1960 20. sajandi esimestel aastakümnetel kujunes välja n-ö tõeline sotsiaalpsühholoogia. Kurt Lewin (1890 1947) · K.Lewin SP klassik
testversioonis, mille puhul saab tagasisidet lihtsamini koguda ja analüüsida. 1.2.1 Kultuuri laiaulatusliku leviku edendamine Euroopa infoühiskonnas on kultuuri levitamine peamine vahend elukvaliteedi parendamiseks ja Euroopa kultuuri lisandväärtuse kindlustamiseks. Kultuuriüksus võib kuuluda kogukonda, mis koosneb kõikidest üksustest, kes edendavad kultuuri ühes ja samas valdkonnas. 1.2.2 Uute suhtlusvahendite tõhusus Veebirakendused on olulised ja uuenduslikud suhtlusvahendid, mis tuleb lõimida tavapäraste vahenditega. Kultuuriveebi puhul on eelkõige oluline valida õigesti aines, see digiteerida, siduda autoriga, tõestada ja esitada selle nõuetekohasus, et luua kasutajate vajadusi arvestav toimiv veebisait. 1.2.3 Ülemaailmse arvutivõrgu oskuslik kasutamine Ülemaailmse arvutivõrgu rikkalikke võimalusi tuleb kasutada oskuslikult, et anda panus Euroopa infoühiskonna arengusse, austades samas rahvuste kultuurilisi erinevusi. 1.2
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Mari-Liis Mölder ÕPPENÕUSTAMISKESKUS JA/VÕI KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG Referaat Juhendaja: Mare Leino Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ÕPPENÕUSTAMISKESKUS.............................................................................................4 2.KOOLIS TÖÖTAV SOTSIAALPEDAGOOG...................................................................6 3.NÕUSTAMISE VAJALIKKUS..........................................................................................8 4.KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL......................................
eest. - Kolmandatele isikutele on keelatud anda andmetele juurdepääs ilma loata, välja arvatud juhtudel kui see on seadusega sätestatud. - Andmeid ei avalikustata kui need on vastuolus äriliste eesmärkidega, mille tarvis neid koguti. 20. Too näiteid informatsiooni turvalisusega seotud ohtudest. - Tänapäevane ärikeskkond, mida iseloomustab võrguta ühendus, seotus ja samas sõltumatus - Riiklik seadusandlus - Väiksemad, kiiremad, odavamad arvutid jm tehnoloogilised seadmed - Häkkerid vajavad üha vähem oskuseid - Downstreamliability (nn allavoolu vastutus) - Kasvav kontrollimatute seadmete kasutus töötajate poolt - Juhtkonna toe vähesus või puudumine 21. Too näiteid infosüsteeme ohustavatest mittetahtlikest tegudest. Inimlikud vead:
viib erinevate seisukohtadeni ning arvamusteni; - erinevatest hinnangutest ja tõlgendamisest. Konflikti osapooltel on küll sama informatsioon, kuid nad hindavad seda erinevalt ning jõuavad nii erinevate vaadeteni; - erinevatest eesmärkidest. Konflikti osapooltel on erinevad eesmärgid ja isiklikud ootused, millevahelised vastuolud viivad vastandlike seisukohtadeni; - võimupiirkondade kattumisest. Mingi probleemi seotus mitme otsustajaga; - erinevatest vahenditest . Konflikti võivad põhjustada ka erinevad protseduurilised võimalused; - konflikti mitteettenägemisest. Teine inimene jääb väljaspoole mingit tüüpilist või kujutledavat standardit; - loogika või arusaama viga . Teine ei käitu vastavalt ootustele." (Fisher, U. et al. 1992 :15) Puutume igapäevaselt kokku paljude erinevate inimestega: sõprade, tuttavate ja võõrastega
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t
5. Mis on mõtete korrastamine? Mõtete korrastamine on põhiteemal tuginevate alateemade üldise suuna määramine, tagamaks põhiteemale vastavust. Samuti on mõtete korrastamine ka põhilugejaskonna määratlemine, moodustamaks tervikliku ettekujutuse kirjutusstiilist, mida tuleb viljeleda kirjutamisel. 6. Mis erinevus on suulisel ja kirjalikul kommunikatsioonil? Kirjaliku suhtluse korral puudub vahetu tagasiside. 7. Mis on kirjatöö eesmärk ja põhiidee? Kirjatöö eesmärk on edastada lugejale sõnum võimalikult täpselt ning arusaadavalt. Kirjatöö on üks suhtlemisstiili vorme ning seega kirjatöö põhiidee on lugejaskonna teavitamine millestki konkreetsest, millest autor kirjutab. 9. Milline peab olema kirjutaja suhtumine lugejasse? 10. Lugejale ei meeldi lugeda igavat kirjutist 11. Lugeja tahab lugemisest midagi saada 12. Lugeja tahab kirjutatust aru saada 13. Lugejal on alati muudki teha 14
samal ajal, et seegi kiri jõuab kõigi listis osalejateni. Nii on võimalik suhelda tundmatute inimetega üle kogu maakera, kes sarnastest probleemidest huvitatud on. 2.4 Uudistegrupid Uudistegrupid (Usenet System, newsgroup) on samuti asünkroonset suhtlust toetav süsteem. Arendati ta 1979 aastal ja on 15 aastaga tohutult kasvanud. Ka see teenus võimaldab gruppide formeerumist vastavalt huvidele. Iga uudistegrupp on kui kohtumispaik, kus käivad diskuteerimas sarnaste huvidega inimesed. Oma raamatus "The Usenet System" kirjutab Henry Edward Hardy, et seda süsteemi kirjeldab kõige paremini sõnapaar "kooperatiivne anarhia". Seda administreerivad (kui üldse) mitte tulunduslikud organisatsioonid või uurimisgrupid. See tõttu või tänu sellele on Usenet fantastiline võimalus kiireks elektrooniliseks kirjastamiseks, informatsiooni jagamiseks ja kiireks kommunikatsiooniks. Suhtlust uudistegruppides tehakse posti kaudu, st
Kvalitatiivsete meetodite üldkursus 1.Sissejuhatus Miks uurida ühiskonda teaduslikult? (Babbie 2004) Argielu tunnetamine ja selle puudused: Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus Teoreetiliste teadmiste puudumine Süstemaatilisuse ja järjepidevuse puudumine Analüütilisuse puudumine Emotsioonid segavad Teadusliku käsitluse üldised nõuded Teaduslik tunnetamine toimub teaduslikus kontekstis ja on dialoogiline Teaduslik tegevus on süstemaatiline ja järjepidev tegevus Teaduslik tunnetamine toimub selleks spetsiaalselt välja arendatud meetodite alusel Teadusliku tunnetamisprotsessi tulemuseks on tõendatav teadmine uuritavast objektist Teaduslik teadmine on objektiivne, s.t vastab antud hetkel juhtiva teadlaskonna poolt objektiivseks tunnistatud nõuetele, s.t objektiivsus on kokkuleppe küsimus Teadusliku uurimise eesmärgiks on saada usaldusväärset teadmist uuritava tegelikkuse objekti kohta Traditsioonilised teadusliku uurimise eesmärgid Mõista ja kirjeldada uuritavat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
