Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on tohutult pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida elu jooksul omandatakse, teisest küljest aga jällegi lühike, võrreldes seda teadmiste hulgaga, mis jääb meil omandamata. Seepärast peame elus tegema otsuseid ja otsustama, millised neist tulevad meile kasuks ja millised mitte. Kuidas aga selliseid otsuseid langetada? Kas õppimine teeb inimeseks? Inimene õpib terve oma elu. Elu esimesed aastad mööduvad käimise, rääkimise, lugemise, kirjutamise jne õppimisega
hindeid ei taha ju keegi saada kooli minnakse ikka selleks, et teadmisi saada, mida edaspidises elus rakendada, mitte lihtsalt tööli nühkima või niisama tarka nägu tegema. Kolmandaks, et hoolikas seda selles mõttes, et oma kooliasjad hoian ma alati korras ja puhtad. Minu jaoks on õppimise juures kõige huvitavam see, et kõiki teadmisi saab siduda mingite kindlate nüanssidega mis elus võib ette tulla, see kõik on nii põnev ja huvitav. Samas mulle meeldib kõrgkoolis olles praktikad, mida on küll töökõrvalt suhteliselt keeruline teha, samas saab ju koheselt ka kõik eelnevalt õpitud teadmised kasutusele võtta sellega jäävad asjad veelgi paremini meelde. Nu kui meil oli noorte praktika siis sain seal ära proovida peegeldamise võtteid, mis tegelikult on väga huvitav ja kui ma alguses kahtlesin kas sellest kasu on siis pean tõdema et oli ning noored olid palju avatumad
meelde kui etteantud algtekstid. (3: 96) Subjektiivse korrastatuse vormiks on ka känkimine. Känk on psühholoogias infoühik, mis tähendab mingit mõtestatud tervikut. Kängiks võivad olla numbrid, sõnad, lühendid jne. Kuna inimese lühimälu maht on piiratud 7-9 ühikuga, siis aitab teatud järjestikuliselt esitatud materjali endale meelde jätta känkimine.(10) Inimese mälu jõuab võimekuse tippu 25-30 aasta vanuselt. Vanemaks saades hakatakse mälu halvenemist korvama materjali parema organiseerimisega. Meeldejätmine võib sõltuda ka päevaajast. Hommikuti oleks vaja meelde jätta materjali, mida mpeab hakkama kohe jälle meelde tuletama. Pärastlõunane õppimine sobib paremini püsivate mälujälgede loomiseks. (10) 2.1.2 Info säilitamine Info säilitamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi: · info muutub lühemaks ja lihtsamaks;
kahekordistub õpiefekt. Veel mõjusam on õppimine tegevuse kaudu, näiteks koostades mingil teemal referaati või seda teistele selgitades. Kõige paremini õpime me aga käte kaudu, rakendades teadmisi võimalikult tõestes olukordades. Selge on see, et optimaalse õpiefekti saavutamiseks tuleb õppida mitmekanaliliselt, rakendades keeleõppeks kõiki meeleelundeid. Tabel 1. Vastavalt tabelile jätame me umbes 70% ja 90% õpitust meelde rääkimise ja tegevuse abil. Õppimine Jätame meelde unustame Kõrv:kuulmine 20% 80% Silm:nägemine 30% 70% Suu:rääkimine 70% 30% Käed:tegevus 90% 10% Ja ka unustame õppitud materjale me kõige vähem just kui me rääkime või teeme mingit tegevust. See tähendab, et kaks need oskused kõige paremini sobivad meile,
kaasa õpilased otsuste langetamisse; paku valikuid, kus otsused viivad jõupingutuse väärtustamisele; loo võimalusi vastutustunde ja iseseisvuse arendamiseks; toeta töö planeerimise ja tõhususe järgimise oskuste arengut ja kasutamist. Nõuded hindamisele ja tunnustamisele: keskendu individuaalsele arengule, täiustamisele ja õppematrjali omandamisele; hinda privaatselt, ilma pealtvaatajateta, tunnusta jõupingutusi, anna võimalus asjade sisu parandada; rõhuta vigade käsitlemist kui üht osa õppimisest. 24. Pygmalioni efekt ja selle toimemehhanism õpilase ja õpetaja suhetes Õpilastega lävides peab õpetaja olema üle oma hetkeemotsioonidest ning lähenema kõikidele õpilastele positiivse ootusega. Ei ole õige hakata õpilast sildistama tema välimuse või õdede- vendade tegude järgi.üldjuhul mõjutavad õpetaja ootused õpilase arengut ja õpilased kalduvad
algkooli klassides teises keeles ja pool esimeses keeles. Juba alguses jaotatakse õppeained mõlema keele vahel nii, et ühe kooliaasta jooksul ei õpetata ühtki ainet mõlemas keeles. Õpetajad ei tõlgi mitte kunagi (või peaaegu mitte kunagi) teises keeles esitatud informatsiooni esimesse keelde, et aidata õpilastel paremini aru saada. Kui nad seda teeksid, siis hakkaksid õpilased õppetöö käigus rohkem tõlke peale lootma ja teise keele rääkimise ajal lülitaksid nad end välja. Erandiks ühe keele/ühe õppeaine reeglist on õigekeeletunnid, kus õppetöö toimub mõlemas keeles (võimaluse korral eri õpetajatega). Keskkoolis pakutakse teises keeles valikuliselt kas keelepõhiseid või sisupõhiseid kursusi. Selliste kursuste arv ja liik on koolides erinev, olenedes kvalifitseeritud õpetajate olemasolust. 2.2. Keskmine keelekümblus Nende programmide alusel saavad õpilased alates lasteaiast kuni neljanda- viienda klassini
a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Käitumise muutust selles käitumisprotsessis ajendavad kas hedonistlikud motiivid või sisemine huvi üm
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
tuliselt kuulutas armastust laste vastu. Ise ta tunnistas seda ja ütles, et kes ei või täita isakohustusi, sel pole õigust isaks saada. Sai suure entsüklopeedia kaastööliseks (muusikalised kirjutised ja ühe poliitilisest ökonoomiast). 1762 ilmus kolmas tähtsam töö ,,Ühiskondlikust lepingust või avalik õiguse põhimõtetest." Viimane suurem töö ,,Pihtimused." See on vabaduse, sarnasuse ja vendluse külvaja vääriline luigelaul. Kuidas lõppes Rosseau elutee? Rosseau kolmanda suure elutöö ,,Émile" ilmumine tõi tema ellu suure pöörde. Teadmine, et oled loonud midagi suurt, mis aga ei leia kinnitust, mõjus tema tervisele ja hingele halvasti. Kõigepealt pidi ta Prantsusmaalt põgenema. Senat otsustas põletada ,,Émile" tuleriidal ja arreteerida autor. Rosseau oli sunnitud minema Preisimaale, edasi Inglismaale. Ka see maa ei saanud talle puhkepaigaks, vaid ainult vahejaamaks kannatusteedel. Aastatel 1220 1778 elas
– Maili). Biheivioristide järgi kujundavad inimese käitumise füüsilise meeldivuse ja ebameeldivuse kogemused. Piaget’ puhul peitub aktiivsuse allikas inimeses endas, biheiviorismi puhul temast väljas. Miks ja kuidas õpib laps RATTAGA SÕITMA – erinevus kognitiivse ja biheivoristliku suuna esindajatel. BIHEIVORISTLIK seletus: laps õpib reageerima rattale kui väliskekkonna märguandele, saades uue käitumisviisi kasutamisest meeldivaid elamusi. PIAGET’ arusaamade kohaselt õpib laps, mida rattaga teha ja omandab sõiduoskuse enda uudishimu rahuldamise kaudu. Piaget’ tunnetusprotsessi mudel. Teadmiste konstruktiivne iseloom; Skeemid – sensomotoorsed, tunnetuslikud skeemid, verbaalsed skeemid; Areng algab motoorsete skeemide moodustamisest ja liigub üha abstraktsemate mõttekontstruktsioonide poole. Tunnetusprotsess seisneb
PARKSEPA KESKKOOL Marleen Reisberg 11a MIS ON STRESS JA KUIDAS SELLEGA TOIME TULLA? Uurimistöö Juhendaja: Heli Maaslieb Parksepa 2013 Sisukord SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 3 1. Mis on stress? ......................................................................................................................... 4 2. Stressi tekkepõhjused ............................................................................................................. 5 2.1. Sotsiaal-majanduslikud stressitegurid ............................................................................. 5 2.2. Elukeskkond, stress ja keskkonnasäästlik eluviis ............................................................ 6 2.3. Tööstress ...........................
Leia keegi, kellega saad rääkida ning kes sind toetab. Oluline on, et oskaksid õelutsemist filtreerida ja halva endast mööda lasta. Pääsetee on ignoreerimine. Tervislik “põgenemine” Koolis käimine on väga oluline. Kuid kui stress hakkab sinust võitu saama, püüa teha midagi teises keskkonnas, et saaksid oma mõtted mujale. Ära lükka tänaseid tegemisi homsesse Kui jätad alati kõik asjad viimasele minutile, siis on stress kindel tulema. Kohustuste edasi lükkamine põhjustab stressi, tekitab muret ning kokkuvõttes ei ole kiirustades tehtud töö kunagi kõige parem. Kuigi see ei pruugi alati võimalik olla, proovi suuremate asjadega esimesel võimalusel alustada — nii suudad stressirohkeid olukordi ennetada. 10 Söö toitu, mis on mõttetegevusele kasulik Sellised toidud, mis on su ajule head ja aitavad kaasa mõttetegevusele, on olulised. Lisaks
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering.............................................................
ja kaheksa korda suurema tõenäosusega, kui nad olid 23 kuud vanad. Teadlased järeldasid, et see näitab varast teadlikkust oma positsioonist ja aktiivset katset üksindusest üle saada, samuti tähelepanu teiste suunas ja võib-olla mõningat teadlikkust nende vaimsest seisundist. Paralleelne tegevus toimub, kui lapsed mängivad üksteise lähedal, samade asjadega, kuid ei suhtle eriti- näiteks eraldi samas liivakastis mängides. Ühendatud tegevus leiab aset, kui lapsed suhtlevad üksteisega tegevuse käigus, tehes sarnaseid asju, võib-olla samasse torni klotse lisades. Koostöö tegevus toimub, kui lapsed toimivad koos seotud viisidel, näiteks üks laps võtab kastist klotse ja ulatab neid teisele lapsele, kes ehitab torni. Poisid mängivad sagedamini suuremates gruppides, mis koosnevad erinevas vanuses lastest, samas kui tüdrukud on sagedamini väiksemates gruppides või samavanuseliste paarides
neljale faktorile. Neist on edasise õppimise jaoks kõige soovitavam atributsioon jõupingutusele kui õpilase poolt kontrollitavale ja kiiresti muudetavale tegurile. Atributsioon võimetele, ülesande raskusele ega õnnele pole soovitatav, sest ebaedu korral kaotab õpilane kiiresti lootuse toime tulla. Atributsioon vaid ülesande kergusele või vedamisele iseloomustab tavaliselt oma võimetes pettunud õpilasi, kes saades nende jaoks ebatavaliselt kõrge tulemuse, ei usu, et see oli nende jõupingutuse tagajärg. Ebaedu korral õpilased põhjendavad oma nigelat õpitulemust kesiste võimetega, ülesande raskuse või mittevedamisega. Atributsioon viletsatele võimetele tekitab õpilases lootusetusetunde. Ka jätab ebaõnnestumise seletamine ülesande raskusega õpilase lootusetusse seisu. Atributsioon on jõupingutusele kõige otstarbekam, see motiveerib ainsana õppima.
HTPK.02.112. Põhimõisted õppimisteooriate ja õppimise tingimuste kohta Õppimisteooriad Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Keda väljapaistvatest pedagoogidest võib pidada tänapäevaste õppimiskäsitustele aluse panijaks? J. Dewey (1859–1952) kui kaasaegse õppimiskäsituse rajaja. 2. Kas inimesed omandavad valdava osa oma teadmisi ja oskusi tahtlikult või tahtmatult? Valdava osa oma teadmistest ja oskustest omandavad inimesed tahtmatult. 3. Millised on kolm õppimise põhilist ajendit ehk motiivi keskkonnaga kohanemise kontseptsioonist lähtudes? 1) Hedonistlik motiiv – kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida kogemuslikul baasil sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi või kannatusi, ning eelistada tegevusi, toovad kaasa meeldivat. 2) Tunnetuslik motiiv – sisemine aktiivsus, mis väljendub (kõrgematel arengutasemetel) huvi tundmises ümbritseva maailma vastu. 3) Sotsia
Spordipedagoogika kordamisküsimused 1. Spordipedagoogika kui teadus, uurimisvaldkonnad. Õpetamiseks vajalikud teadmised (Shulman). SPedagoogika uurib kuidas õpetatakse ja treenitakse, õppeprotsessidega seotud kehaliste võimete arendamist, keh kasvatuse ja spordiõpetuse programme. Spordi all mõistame me tippsporti, võistlussporti, rahva-ja tervisesporti. Seega vajatakse spetsialiste nii kooli, terviseklubidesse kui tippsportlaste treenimiseks spordioskuste õpetajaid. Spordipedagoogid võib jagada tinglikult kaheks: 1) pedagoogid, kes uurivad õpetamismeetodeid, õppeprogrammide/treeningplaanide sisu, tuginedes teistele sporditeaduste alamdistsipliinidele nagu spordipsühholoogia, -füsioloogia, -sotsioloogia, -biomehaanika jt., aga ka pedagoogikale üldiselt. 2) teised kasutavad teiste poolt tehtud/korraldatud uuringute tulemusi praktilises töös. Õpetamise ja treenimisega seotud uurimustes käsitletakse järgnev
Peale ärkamist on ta kohe valmis tegutsema. Pisut tunneb ehk huvi oma mänguasjade vastu, kuid tavaliselt kipub laps võtma neid asju, mida võtta ei lubata. Kõige enam köidavad nägemisulatuses olevad esemed- asugu need põrandal või kapi otsas. Täiskasvanu korraldused või keelud ei mõju sageli üldse- laps ei pane neid tähelegi. Kui ta hetkeks kuuletubki, on need mõne aja pärast ununenud. Impulsiivsena tormab laps õues mängides samamoodi jooksujalu maailma uurima, arvestamata ohte, mis teda tabada võivad. Liikumise kohmakuse tõttu võib laps sageli komistada ja kukkuda. Õues mängivaid lapsi nähes, ei jää ta nende mängu vaatama, vaid tormab kohe mõtlematult keset mängu. Nähes täiskasvanuid omavahel juttu vestmas, sekkub ta kohe, kui temal on midagi tähtsat öelda. Suhetes teiste lastega on hüperaktiivne laps kannatamatu ning valmis kohe reageerima, kui talle tundub, et teine valesti käitus.
pupillirefleks(silmaavad ahanevad ereda valguse käes(kestab eluaeg). 6. Jean Piaget' panus arengupsühholoogiasse (kognitiivne areng - seletada). Tunnetuslik ehk kognitiivne areng. Piaget uuris ja kirjeldas laste mõtlemise arengut. Inimene kohaneb keskkonnaga tunnetamise abil. Võetakse keskkonnast endale sobiv ja keskkonna mugavdamine. Sensomotoorne staadium: Sünnist kuni 2 eluaastani õpitakse kekskonda tundma ja sellega toime tulema peamiselt meelte ja liigutuste kaudu. Operatsioonieelne staadium: 3. kuni 7. eluaastani, objekte ja nähtuseid tähistatakse sõnadega, arvatakse et kõik mõtlevad ühtemoodi, raskusi järelduste tegemisega. Konkreetste operatsioonide staadium: 7. kuni 12. eluaastani, mõtlemisvõime täiustub, mõistetakse et on rohkem tundeid ja mõtteid, suudetakse teha järeldusi. Formaalsete operatsioonide staadium: pärast 12. eluaastat. Kujuneb
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit. õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
..................................55 Humanistlik perspektiiv...........................................................................................60 Maslow`i vajaduste hierarhia (astmestik).............................................................60 Bühleri 5 enesesuunamise faasi............................................................................61 ELUTEE...............................................................................................63 Soomlaste elutee (-kaare) etapid..........................................................................67 Elutee (-kaare) uurijad..........................................................................................68 LAPSEOOTAMISE AEG.........................................................................69 Rasedusaegne ema/isa areng................................................................................70 Sünnituskogemus...........................................................
käitumismustreid ette antud eeskujude põhjal. 1911 - individuaalpsühholoogia koolkond Lapse (varased) suhted oma vanematega Margaret Mahler (1897-1985) - ema oli tema vastu külm ja tema õe lastega olid tal soojad tunded. On loonud lapse eraldumise ja individualiseerimise teooria; uurib lapse normaalset arengut. Kirjeldab lapse mängulist ja armastavat maailma. Isad suudavad paremini mängukirge luua mängides lapsega; emad ei suuda tihti neid emotsioone endale luua. Arengu etapid: Normaalne autism sünd-2.elukuu (hilisemates teostes toob selle etapi kahtluse alla) Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada
kuklasagar. Otsmikusagar on seotud liigutuste planeerimisega, nende läbiviimsega ja kontrolliga. Kiirusagar tegeleb naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar on seotud kuulmisega ning kuklasagar nägemisega. 26. Millised funktsioonid on aju poolkeradel? Ajupoolkerad on mõningal määral spetsialiseerunud. Närvid inimese närvisüsteemis paiknevad nii, et paremal kehapoole tegevus kajastub vasakus ajupoolkeras ja vastupidi. Lisaks sellele vastutab vasak poolkera näiteks rääkimise, jutu mõistmise, kirjutamise, lugemise, arvutamise ja keelelise mälu toimimise eest. Samuti on leitud, et vasak poolkera jagab informatsiooni osadeks ja töötleb seda järjestikuliselt, parem poolkera aga töötleb informatsiooni terviklikult. Parem ajupoolkera vastutab aga näiteks mittekeelelise mälu eest (nt. kogemusega seotud mälu, tegevusega seotud mälu jne.), tegevuse täpsuse eest ja tajumise eest. Seda nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks. 27
Õnneks ei keerlenud päev lasteaiaomaniku ümber, vaid suuresti said õpetajad lisaks omavahelisele heale suhtlusele palju tuge ka lastelt endilt, kelle iga väiksemgi arengusamm andis märku, et tehakse õiget asja ja hästi. Mõistagi käis kogu õpiprotsess distsipliinireegleid arvesse võttes, ent samas suunavalt ja lapse vajadusi silmas pidades. Hea töökliima sai tekkida, kui lapsed tundsid end lasteaias hästi, tundsid rõõmu õpetajatest ning olid nõus kehtestatud reeglitega, saades seejuures aru, miks neid päriselt on tarvis. Kõige selle juures püüdsime lahendada iga lasteaia uksepakule saabunud mure, kas siis lapse enda või tema vanema oma. Seda selleks, et näidata – ei nemad ega nende laps pea muretsema lasteaias toimuva ja lapse turvalisuse pärast. Nad on heades kätes. Väga huvitav olnuks tegelikult lasteaias töötamise ajal saada nii laste, nende vanemate kui ka lasteaiakasvatajate ja teiste
MÄLU LIIK MÄLU MÄLU MÄLU OMADUS Informatsiooni liik Sensoorne Sõnaline Kõik vormid Maht Piiritletud Väike, 7±2 ühikut Põhimõtteliselt sisendstiimulite piiramatu hulgaga, s.t piiramatu Kestus Sekundi murdosa Mitu sekundit Aastaid või kogu elu Salvestamine Automaatne Sõnastamine Kordamine Info kättesaadavus Nii kiire kui Väga kiire Aeglane võimalik Unustamisviis Kustumine Uus info asendab Interferents
........................................................................ 101 9 Mängud alates sünnist: KALLI-KALLI · Hoia last süles ja kiiguta teda · Kiigutades ütle: "Kalli-kalli, oled kallis." vms, · Sõna "kallis" juures anna lapsele musi - pealaele, ninale, varvastele. · Laps võib soovida seda mängu ka siis kui ta on pisut suuremaks saanud UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Algõpetuse osakond Kairi Press KAKSKEELNE LAPS JA TEMA ÕPETAMINE Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Eelised ja puudused kakskeelse lapsega................................................................................ 4 LASTEAED............................................................................................................................. 6 Mida toob kaasa kakskeelne rühm õpetajale?..................................................................... 6 KOOL...................................................................................................................................... 8 Kakskeelne kool?................................................................................................
füüsiline areng ehk erinevate kehastruktuuride küpsemine (kaal, mõõdud jms) motoorne areng ehk motoorsete oskuste omandamine (kõndimaõppimine) kognitiive areng ehk intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, abstraktne mõtlemine) sotsiaalne areng ehk muutused viisides, kuidas suheldakse teistega (~3 aastaselt mõistab laps, et teine laps on ka inimene) Arengu periodiseerimiseks on 2 klassikalist lähenemist. 1) 1. Algab imikueast 2. Maimikuiga, 1-3 3. Mudilane, 3-5 4. Koolieelik, 5-7 5. Noorem kooliiga, 7-11/12 6. Murdeiga, 11/12-13/14 7. Noorukiaeg 15-18 8. Noorus, 18-25 9. Küpsusiga I, 25-36 10. Küpsuaiga II, 33-55 11. Vanadus, 55-... 2) 1. Algab viljastumisest 2. Sünd kõndimahakkamine 3. Koolieelik, 3-6 4. Noorem kooliiga, 6-12 5. Murdeiga, 12-20 6. Noorus, 20-40 7. Keskiga, 40-65 8. Vanadus, 65-...
alateadliku soovi harjutada eduka käitumise võitteid, käitumise tegeliku sooritamise. Eneseefektiivsus põhineb edu ootusel, tõstab ensehinnangut. Kõrge eneseefktiivsusega isikud panustavad tegutsemisse rohkem eneseusku, jõupingutusi, tarmukust, visadust. Samal ajal kui kõrge enesetõhusus annab selge eelise edu saavutamisel, on madalal eneseefektiivsusel mitu olulist miinust: ülitundlikkus oma puuduste suhtes, isiklike vigade sidumine oma madala õpivõimega, ahistav enesekriitika, sooritusvõimet kahjustav ebakompetentsuse taju, klammerdunud ebaeduka stsenaariumi külge elus, häiritus automaatmõtteist, et inmene ei kõlba millekeski, motivatsiooni alanemine oma jõuvarude mängupanekuks, takistatus sobiva käitumisviisi valikul ja teostamisel. Agressiivsuse tõlgendamine Bandura käsitkuse järgi võib agressiivsuse paljudel puhkudel olla õpitud, nõiteks televisioonis nähtud võgivalla matkimisega
passiivne olukorra jälgija. Ta ei olnud rahul traditsioonilise kooliga, kus on õnnestunud see, mis loodusseaduste järgi näib võimatu olevat - hävitada olemasolev aine. Tahtmine teada saada, iseseisvus, vaatlusvõime kõik see, mida lapsed kooli kaasa tõid, kadus, muutumata teadmisteks või huvideks. Ellen Key arvates tulnuks suure revolutsiooniga purustada kogu olemasolev süsteem, nii et kivi ei jää kivi peale. Tulema oleks pidanud pedagoogiline veeuputus, kus Noa laeva pääseks ainult Montaigne, Rousseau, Spencer ja uus lapsepsühholoogia-alane kirjandus. Kui see kogum pääseks kuivale maale, siis ei tuleks mitte koole ehitada, vaid viinamarjaaedu rajada, kus õpetajate ülesanne oleks vaid viinamarjade asetamine laste huulte kõrgusele, selle asemel et nad nüüd saavad kultuurimahlu sajakordselt lahjendatuna. Ellen Key hinnangul ei tohiks koolis domineerida õpetajapoolne materjalide esitamine, vaid
Õpirände mõju ja selle mõõtmise viisid Autor: Søren Kristensen, PhD Õpiränne on: Teadmiste ja oskuste omandamine välismaiste õpingute kaudu, mille kaudu suurendada enda karjäärivõimalusi ning isiklikku arengut läbi silmaringi laienemise ning multikultuurilise aspekti. Üldiselt saab õpirände mõju jagada kolme rühma: Kognitiivse loomuga teadmised, oskused ja pädevused on tihti otseselt nähtavad ning seega mõõdetavad. Nende hulka kuuluvad võõrkeele- ja kutseoskused. Saab korraldada katseid või neid oskuseid hinnata, võrrelda tulemusi tunnustatud skaalal või koolitusprogrammide õppekavadega. Mitmel juhul on võimalik neid tulemusi arvestada formaalse õppe osana. Keerulisemate õpiväljundite, nagu kultuuridevaheline teadlikkus, isiklik areng, loovus jt, hindamine on palju keerulisem. Selliste õpiväljundite määratlused on ebamäärased ning mõõtmisviisid hõlmavad keerulisi katseid ja/või mitme
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
kuuluvad sellesse rühma. 2. IQ 40 - 54 mõõdukas alaareng. Puudujäägid ilmnevad varakult, keelelised ja motoorsed oskused on eakaaslastest maas, suudavad küll töötada lihtsatel kohtadel, kuid vajavad juhendamist kogu elu jooksul, umbes 6% alaarengu juhtudest. 3. IQ 25 - 39 raske alaareng, selliseid inimesi on umbes 3% alaarengu juhtudest ning nad on võimetud ise toime tulema. 4. IQ alla 25 sügav alaareng (1%). Nad ei suuda enda eest hoolitseda ja vajavad täielikku hooldust, motoorika kontroll on nõrk, keelelised võimed puuduvad. D. Tunnetusprotsesside areng õpiraskustega lastel. ***Uuritud eelkõige nägemistaju seisukohast. Nägemistaju kaudu saame suurema osa informatsioonist väliskeskkonnast. VAA lastel nägemistaju oluliselt aeglasem (nägemistajus kiirus oluline!). Katse piltidega tuttavatest esemetest 1kl lastega: LRÕK, RÖK ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
