Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kirjand - Õppimine teb inimeseks (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Õppimine teeb inimeseks
Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte.
Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga , mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu.
Suurema osa oma elust veedame koolipinkides. Algul on põnev aga mida kauem oled käinud, muutub see tüütuks ja ei viitsi. Siiski on kooli lõpuks hea tunne, kuna tuldi edukalt toime ning ollakse valmis astuma täiskasvanuellu. Tööl käies tekib tahtmine jälle sattuda koolipinki, sest tihti ei tekita suuremaid probleeme see, kui sul puudub teadmine, vaid see, mis sa tead, et tead, aga tegelikult ei tea- nii palju on veel õppida. Nii minnaksegi vabatahtlikult edasi õppima ja ennast aina rohkem ja rohkem täiendama.
Kuid seda ei saa rääkida kõigi kohta, osa inimesi ei näe vajadust teadmiste omandamise järgi, sest ei saa põhikooligi lõpetatud ja just paljud sellised on tulevased kurjategijad. Õppimine teeb inimeseks, sest sellega kaasnevad teadmised ja oskused elus edasi pürgida- kui ei ole teadmisi ei saavutata midagi. Kui vaadata laiemas plaanis, siis tänased õppurid on homsed tööandjad.
Öeldakse, et inimene õpib ja teeb vigu. Õppimine pole millegi meeldejätmine, vaid keeruline protsess, mille eesmärk on see, et õppija õpitava omaks võtaks. Koolis, kodus, televiisoris ja mujalgi räägitakse pidevalt, et pimedal ajal tänaval peab helkurit kandma. Muidu autojuhid ei märka Sind ja võib rakse õnnetus juhtuda. Mis kasu on teadmistest, millele vastavalt ei käituta. Enamasti vigade tegemine ja nende parandamisest õpitaksegi.
Õppimine toob parema elukvaliteedi , tõstab enesehinnangut, on elustiil. Kes õpib, on parem inimene. Seega inimeste kohta, kes õpivad vigadest ja omandavad õpitu, võib öelda, et õppimise käigus on temast saanud inimene, kellesuguseid ühiskond vajaks sageli rohkem.
Kirjand - Õppimine teb inimeseks #1 Kirjand - Õppimine teb inimeseks #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisuke15 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Õppimine teeb inimeseks
1
doc

Õppimine teeb inimeseks

Õppimine teeb inimeseks Inimese elutee on tohutult pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida elu jooksul omandatakse, teisest küljest aga jällegi lühike, võrreldes seda teadmiste hulgaga, mis jääb meil omandamata. Seepärast peame elus tegema otsuseid ja otsustama, millised neist tulevad meile kasuks ja millised mitte. Kuidas aga selliseid otsuseid langetada? Kas õppimine teeb inimeseks? Inimene õpib terve oma elu. Elu esimesed aastad mööduvad käimise, rääkimise, lugemise, kirjutamise jne õppimisega. Elu järgmisel etapil, koolis, saame kolossaalsel hulgal teadmisi, mis tulevad tulevatel aastatel kasuks. Täiskasvanuna õpime iseseisvalt toime tulema ning töötame töökohal, mille nimel oleme õppimisega vaeva näinud. Demokritoski on öelnud: ,,Õppimine teeb inimeseks." Sellel on oma tõepõhi all, sest ilma

Kirjandus
Mina Õppijana
5
doc

Mina Õppijana

laskume. Loomulik on see, et kõikidel meil on omad huvid ja kõik alad ja teadused ei saagi ühtemoodi meeldida. Tunnistan, et siiani on mõned õpitavad ained saanud rohkem tähelepanu kui teised. Minu endale meeldivad tegelikult sellised loovad õppeained nagu käsitöö ja kunst loomulikult on ka vahepealsed ained, mis kord meeldivad või siis jällegi mitte. Oma lemmikute hulgast välistaks ma kindlasti matemaatika, sest mul pole arvude peale kuigi hea pea. Minu jaoks tähendab õppimine väga paljugi see on enda teadmiste ja silmaringi avardamine kui ka sammuke tuleviku poole, mingi siht peab slime ees olema, siis on lihtsam sinnapoole suunduda. Õppimine on ka oma loomuse väljatoomine eriti kui tegemist on loomingulise tööga kus saad oma tundeid ja hetke emotsioone kasutada. Kui aus olla siis mulle meeldib õppida, kuid seda rahus ja vaikuses ilma, et keegi mind segaksks, kui tekib probeeme olen ma alti valmis kellegilt küsima. Minu kolm tugevamat

Kirjandus
Õppimine
19
doc

Õppimine

............18 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Mina valisin sellise teema, sest kõik inimesed puutuvad õppimisega iga päev kokku. Koolis õpime me matemaatikat, eesti keelt, psühholoogiat, füüsikat ja paljuid teisigi aineid. Enda töös üritan keskenduda sellele, mis õppimine, kui psühholoogiline protsess on. See huvitab mind just selle pärast, et kõik inimesed tegelevad sellega pidevalt. Tegelikult ju ei teatagi, kuidas see täpselt toimub. Just selle pärast valisingi selle teema, et selgust vähemalt enda jaoks tuua. Mälu on see, mida kasutame pidevalt enda elus. Koolis õppides üritame midagi meelde jätta. Mälu on siis see, kuhu see info läheb. Töö käigus loodan sellest rohkem

Psühholoogia
EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE
18
docx

EESTI KEELE VÕÕRKEELENA ÕPPIMINE

.......................................4 2. Eesti keel välismaal........................................................................................5 2.1. Eesti keel Brasiilias.....................................................................................5 2.2. Eesti keel Saksamaal..................................................................................7 2.3. Eesti keel Venemaal...................................................................................8 3. Võõrkeele õppimine.....................................................................................10 3.1. Keeleõpe igale inimesele..........................................................................10 3.2. Sõnavara õppimine...................................................................................11 3.3.Kuulamine,lugemine,rääkimine.................................................................13 4. Meetodi valik..............................................................................

Eesti keel
Õppe kavandamise kontrolltöö vastused
15
docx

Õppe kavandamise kontrolltöö vastused

praktilise kogemuse vahendusel. Põhilised õppimise ajendid: 1. Sotsiaalne suhtlemine 2. Tunnetuslik 3. Hedonistlik 3. Biheivioristlikud õppimisteooriad 1. Klassikaline tingimitus ja selle rakendused. Klassikaline tingitus seisneb organismi võimes õppida reageerima orienteerumisreaktsiooni esilekutsuvale ärritajale samal viisil nagu tingimatule ärritajale. Klassikaline tingituse kohaselt seisneb õppimine uue märguande omandamises. Rakendused- klassikalise tingitust kasutatakse laialdaselt reklaamis(positiivne reklaam-positiivne kaup). Kooli oludes on palju võimalusi õppimiseks klassikalise tingituse vahendusel(naeratav õpetaja-kool meeldib, kuri õpetaja-kool ei meeldi). 2. Assotsiatiivne tingimine ja selle rakendused. Assotsiatiivne seos ei kujune ainult tingimatu ja tingitud ärritaja vahel, vaid ka kahe lähestikku paikneva orienteerumisreaktsiooni esilekutsuva ärritaja vahel

Eripedagoogika
Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem
34
doc

Keelekümblus kui kasvatusfilosoofiline probleem

nad ei näe, võime tuua sellise näidise, nagu koolid Ida-Virumaal, seal õpitakse eesti keelt ainult eksami sooritamiseks. Aga õpilased vajavad ka kommunikatiivset õpet, on märgatav, et enamik eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi. See ei ole ainult eesti keele õpimine nagu sellist, aga täiesti õppimine riigi keeles. On olemas nii varajane kui ka hiline keelekümbluse õppimine, mõlemad juhtumid on head. Muidugi vene õpilastel on algselt väga raske eesti keeles õpida, aga ajaga harjuvad nad. Selle programmi plussiks on, et lapsed valdavad juba lapsepõlvest kaht keel, vene ja eesti keel. Õpetajal on ka raske, sest temal on nagu kaheosaline töö, tema kohustus on, et õpilased said tunni teemast aru ja suutsid selle eesti keeles väljendada.

Sissejuhatus kasvatusfilosoofiasse
Pedagoogiline psühholoogia eksam
13
docx

Pedagoogiline psühholoogia eksam

a)Õppimise olemus 1. Õppimise mõiste. Õppimine on keeruline pedagoogiline protsess. Peaaegu 2000 aastat on valitsenud arvamus, et õppimine toob inimeses esile kaasasündinud ideed. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga. Tänapäeval defineeritakse õppimist kui suhteliselt püsivat muutust potensiaalses käitumises, mis tekib praktilise kogemuse vahendusel. 2. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Tahtlik õppimine on kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu e kaasnev õppimine on teadvustama protsess. Valdava osa oskusi ja teadmisi omandavad inimesed just sel viisil. 3. Õppimise ajendid ja allikad. vt õppimise mõiste alt 4. Õppimine kui kohanemine keskkonnaga. Õppimine on võime mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiskes keskkonnaga.

Pedagoogika
Pedagoogiline psühholoogia
102
docx

Pedagoogiline psühholoogia

muutused.  Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine.  Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav.  Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest.  Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just sel viisil. 3) Õppimise ajendid ja allikad. Kaks peamist baasajendit on:  Hedonistlik motiiv - kõrgemate organismide kaasasündinud võime vältida

Psühholoogia




Kommentaarid (1)

kevin007 profiilipilt
kevin007: Hea kirjand!
18:39 08-11-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun