Kirjand - Õppimine teb inimeseks (1)

Õppimine teeb inimeseks
Inimese elutee on nagu üks suur kaar, mis algab sünniga ja lõppeb surmaga. Elutee võib meil olla pikk, kui võrrelda seda teadmiste hulgaga, mida tuleb elu jooksul omandada, või lühike, kuna palju jääb siiski omandamata. Seepärast peame elus otsustama, millised neist tulevad kasuks ja millised mitte.
Inimese esimesed eluperioodid on imiku ja maimikuiga , mis mööduvad käimise, rääkimise, lugemise ja kirjutamise õppimisega. Õppimine teeb inimeseks, õpime mängides, sest mäng on lapse töö ja looming enne kooli. Elu järgmisel etapil koolis saame hulgaliselt teadmisi, mis tuleb aastate jooksul meile kasuks. Juba peale keskkooli lõppu mõtleb inimene, et nüüd on kõik ja rohkem pole midagi juurde omandada. Miks seda teha, kui sa juba tead kõike, mis teada on? Täiskasvanuks saades õpime juba iseseisvalt asjadega toime tulema ja planeerima oma elu.
Suurema osa oma elust veedame koolipinkides. Algul on põnev aga mida kauem oled käinud, muutub see tüütuks ja ei viitsi. Siiski on kooli lõpuks hea tunne, kuna tuldi edukalt toime ning ollakse valmis astuma täiskasvanuellu. Tööl käies tekib tahtmine jälle sattuda koolipinki, sest tihti ei tekita suuremaid probleeme see, kui sul puudub teadmine, vaid see, mis sa tead, et tead, aga tegelikult ei tea- nii palju on veel õppida. Nii minnaksegi vabatahtlikult edasi õppima ja ennast aina rohkem ja rohkem täiendama.
Kuid seda ei saa rääkida kõigi kohta, osa inimesi ei näe vajadust teadmiste omandamise järgi, sest ei saa põhikooligi lõpetatud ja just paljud sellised on tulevased kurjategijad. Õppimine teeb inimeseks, sest sellega kaasnevad teadmised ja oskused elus edasi pürgida- kui ei ole teadmisi ei saavutata midagi. Kui vaadata laiemas plaanis, siis tänased õppurid on homsed tööandjad.
Öeldakse, et inimene õpib ja teeb vigu. Õppimine pole millegi meeldejätmine, vaid keeruline protsess, mille eesmärk on see, et õppija õpitava omaks võtaks. Koolis, kodus, televiisoris ja mujalgi räägitakse pidevalt, et pimedal ajal tänaval peab helkurit kandma. Muidu autojuhid ei märka Sind ja võib rakse õnnetus juhtuda. Mis kasu on teadmistest, millele vastavalt ei käituta. Enamasti vigade tegemine ja nende parandamisest õpitaksegi.
Õppimine toob parema elukvaliteedi , tõstab enesehinnangut, on elustiil. Kes õpib, on parem inimene. Seega inimeste kohta, kes õpivad vigadest ja omandavad õpitu, võib öelda, et õppimise käigus on temast saanud inimene, kellesuguseid ühiskond vajaks sageli rohkem.