Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kirjand - mina ja puberteet - sarnased materjalid

murdeealine, puberteedi, puberteet, itub, erineval, murdeiga, valikuid, tarvitama, lapsevanemaks, seostatakse, heks, tulevases, igaveseks, ppimise, huvitab, loota, minevikku, petavad, limusega, psed, drukud, menstruatsioon, tujud, murdeeas, moodustuda, puberteediiga, eluaasta, neilt, arvab, tunnet, olevikus, lapsep, tundlikus
thumbnail
2
doc

Kirjand: Mina ja enesekasvatus

Mina ja enesekasvatus Paljudel meist on tuttav tunne, et teised on minust paremad, tublimad ja edukamad ning minus ei ole midagi väärtuslikku. Tegelikult lihtsalt tuleb osata ennast armastada. Suurt rolli minapildi kujundamisel mängivad rolli vanemate õpetused väikesest lapsest saati. Kui vanemad on terve elu väljendanud hoolimist, armastust, jaganud piisavalt elunippe, kuid samas lubades lapsel ka iseseisvalt tegutseda ja otsuseid langetada, võib lapsest kasvada edukas inimene. Ma olen terve elu arvanud ennast teadvat mida ma teen hästi, milles ma olen hea ja milles mitte. Koguaeg olen üritanud ära kasutada oma tugevaid külgi, et hästi hakkama saada, sest kui tegelda millegagi milles ei olda parim või teha ei osata, ei jõuda tulemusteni. Minu tugevad küljed on sportlikkus, ausus, tarkus, usaldusväärsus. Üritan alati ükskõik mis olukorras hakkama saada. Minu nõrkused on see et ma teen koguaeg asju ilma mõtlemata ja tihtipeale �

Kirjandus
11 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kirjand "Minapilt"

Maailmas on palju inimesi. Kõigil neil on erinev minapilt. Minapilt pole sündides kaasa antud, see kujuneb elu jooksul ja ei püsi muutumatuna. Minapilti mõjutavad peale iseenda ka ümbritsevad inimesed, tegevused, ning hobid. Iseenda otsimine käib terve elu. Milline on minu minapilt? Minapilt on arusaamine iseenast. Selleks, et saaksin kirjeldada enda minapilti, tuleb mul vastata paljudel küsimustele, mis puudutavad minu igapäevategemisi ja arvamusi. Esimeseks tähtsaks küsimuseks on - „Mis on minu tugevused ja nõrkused?“ Minu arvates on mul hea ajataju. Suudan alati kõik vajalikud asjad valmis teha õigeaegselt. Samas on minu kõige suurem nõrkus laiskus, mis on probleemiks ka paljuda noorte hulgas. Arvan, et laiskusest ei ole võimalik lahti saada, kuid ennast tõsiselt kätte võttes, on võimalik tahtejõudu kasvatada, ning juhul, kui tahet on piisavalt, ei ole laiskus enam probleemiks. Teiseks tähtsaks küsimuseks on - „Mida ma elus väärtustan?“ Kõikidel ini

Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu

Väärtushinnangud kujundavad kogu meie elu Igal inimesel on omad unistused. Sama moodi on igal inimesel erinevad väärtushinnangud. Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Iga inimene väärtustab oma elus midagi, erinevate persoonide väärtushinnangud on aga erinevad. Kellel on tähtsad asjad elus perekond, sõbrad ja suhted, kellel aga ainult materiaalsed asjad, nagu raha ja kallid esemed. Väärtustamist tuleks alustada iseendast ja siis läheb ka kõik muu paika. Kui ennast ei väärtusta ega armasta, siis vaevalt, et suudetakse midagi või kedagi teist väärtustada. Mina väärtustan vabadust ja olla iseseisev tugev isiksus koos omapära plusside ja miinustega. Kallitest inimestest kõige tähtsamad on mu perekond. Arvan, et enamus tõstab perekonna oma väärtustest esikohale. Oma perekonda tuntakse elus kõige kauem ja ollakse nendega elu lõpuni kontaktis. Iga inimese kohta seda muidugi väita ei saa. Vanemad on

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Vanasti oli muru rohelisem ja taevas sinisem

Ühest küljest on ju hea, et arvuti ja Internet laste silmaringi laiendavad, kuid teisest küljest hakkab kaduma oskus kaaslastega silmast silma suhelda. Aega veedetakse aina rohkem arvuti ja televiisori taga istudes ja järjest vähem pere ja sõpradega aega veetes. Vaadates tagasi oma lühikesele elule võin ka mina öelda, et vanasti oli kõik ilusam ja kergem. Lapsena puudusid suured kohustused, ei pidanud tegelema elutähtsaid otsuseid ega langetama olulisi valikuid. Ka õppimine oli meie jaoks tehtud lõbusaks ja mänguliseks. Praegu, noorukieas, on meie õlul juba palju suuremad ja raskemad koormad, mida kanda tuleb. Antud elujärgus tuleb teha otsuseid, mis mõjutavad suuresti meie tulevikku ning seekord ei ole enam kedagi teist, kes need otsused meie eest langetada saaks. Seega tõepoolest oli minu arust lapsepõlves taevas sinisem ja muru rohelisem. William Wordswort on oma teoses ,,Surematuse

Kirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid

Arutleva kirjandi kirjutamise etapid 1. Loe hoolega pealkirja. 2. Leia sealt kõige olulisemad sõnad (need on tuumsõnad). Kui loed pealkirja ,,Kas kool teeb õnnelikuks?" ja hakkad siis jälle kirjutama hariduse vajalikkusest ja sellest, mida sa üldse koolist tead ja et koolis tuleb õppida, oled sa järjekordselt ämbrisse astunud. Siin on rõhuasetus kahel sõnal ­ kool ja õnnelikuks Mõttekäik võiks olla selline. Esmalt oleks vaja määratleda, kellest ja kellele kirjutatakse. Võib rääkida endast või veel rohkem üldistada ja kirjutada inimestest üldiselt. Niisiis tuleks leida vastused küsimustele: Mis teeb mind õnnelikuks? (Ära piirdu olevikuga, vaid mõtle ka tulevikule ­ mida on sulle vaja, et olla oma elus õnnelik?) Kas ma koolis leian seda, mis teeb mind õnnelikuks? 2.a Kirjuta sissejuhatus. Mina alustan oma kirjandit sissejuhatuses just nimelt selle kõige vaatlusega, mis mind õnnelikuks võiks muuta. Seejärel asun tõestama, et tõepoolest saan

Kirjand
19 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Stereotüüpne mõtlemine ning oma soovist mitteläthtumine kutsekooli õppima asumisel

Stereotüüpne mõtlemine ning oma soovist mitteläthtumine kutsekooli õppima asumisel Põhikooli aastate lõppemisel satutakse tihtipeale valiku ette, kas suunduda peale kooli lõpetamist edasi õppima gümnaasiumi või kutsekooli. Inimeste otsust sellise valiku puhul mõjutavad mitmed erinevad tegurid. Nendeks on nii perekond, sõbrad, kooli kaugus kodust, mugavus, kooli haridustase ning veel paljud muud faktorid. Tihtipeale, mida ei arvestata, on õpilase oma soov. Minu puhul soovitavad minu vanemad mul jääda edasi gümnaasiumisse õppima, kuid see on kõigest nende arvamus. Ma tean paljusid inimesi, kes õpivad gümnaasiumis, kuigi nad oleksid meelsamini valinud kutsekooli kasuks. Nad tegid oma lõppvaliku oma autoriteetide ehk vanemate arvamuse järgi. Ma leian, et paljudel vanematel on välja kujunenud stereotüüpne mõtlemine kutsekooli suhtes. Ehk nende arvates on kutsekool nõrgema tasemega, kui seda on näiteks gümnaasium. Mina näen sel

Kirjand
7 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast

Minu tulevikuplaan 10 aasta pärast Olen olnud õpilane juba üheksa ja pool aastat. Terve selle aja olen käinud koolis, et omandada uusi teadmisi. Õppijana tean enda kohustust õppida nii headele tulemustele, kui olen võimeline. Heade tulemuste nimel tuleb aga pingutada. Õppimisest tekib tihti tüdimus, kuid ei tohi end käest lasta ja hinnetel alla langeda lasta. Iga õpilase elus on hetki, mil mõeldakse, et milleks kõike seda vaeva vaja on ja töökoha saab ka halvemate õppetulemustega. Head õppetulemused valmistavad aga rõõmu nii endale kui ka lähedastele. Samas õppides vahetpidamata ja lõõgastumata, võib tekkida stress. See on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Alati tuleb aga uskuda, et olukord püsib meie kontrolli all, kuigi see seda tegelikult ei pruugi teha. Koolist tingitud stress võib olla selline, et tahetakse saavutada liiga palju ning kui see ei õnnestu, ollakse pettunud ning se

Kirjandus
138 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Õppides loon ennast

Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata. Et elus hakkama saada ,peavad inimesel olema mingid kindlad baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Tööle asumisel on oluline erialaste teadmiste omandatus. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavaliselt elus vaja ei lähe

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?

,,Kas ma oskan oma aega ja raha ratsionaalselt kasutada ?'' Minu kui gümnaasiumi õpilasel , ei olegi võimalust ise teenida raha. Ka koolis käimine võtab oma aja . Käies täiskohaga koolis, on kool minu töökoht. Seega ise mul pole võimalik oma raha teenida ma olen koolis, väljas pool kooli enamasti tegelen kooliasjadega edasi. Raha allikaks on minu vanemate rahakott, mistõttu on minu raha ning aja kasutamine väga ratsionaalne. Kasutades aega ja raha mõistlikult . Pean tegema väga palju otsuseid , mida osta ja mis jätta ostmata , kuidas sisustada oma vaba aega , kas minna mõnda trenni või mitte , kuid see nõuab jälle aega ,et millegagi tegeleda , mis mulle meeldiks , huvitaks ja pakuks lõõgastust . Iga inimene kasutab enda vaba aega nii , kuidas talle sobib . Mina sisustan seda spordiga , see meeldib mulle . Igal inimesel on omad huvid ning mida me ka ei valiks, toob see meile alati rõõmu, rahuldust, võimalust puhata tõeliselt . Igaüks, kes

Majandus
30 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Haridus on elu kompass

Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaatikas, vaid et iga in

Kirjandus
75 allalaadimist
thumbnail
1
doc

"Gümnasistid kooli kõrvalt tööl" - kirjand

Gümnasistid kooli kõrvalt tööl Paljud noored käivad suvevaheajal endale taskuraha teenimas. Ka mina olen käinud, aga on ka teistsuguseid neide ja noormehi, kes peavad gümnaasiumi kõrvalt tööl käima, et oma peret ja ennast ära toita, üüri või laene maksta. Minu arvates on see õudne, kui gümnasist peab pere toimetulemis eesmärgil tööle minema. Nad on selleks liiga noored ja nende esmaseks tööks oleks ikkagi õppimine. Kui aga gümnasistid käivad suvel väikse taskuraha teenimise eesmärgil tööl on hoopis teine asi ja väga teretulnud nähe. Tekstis autor ütleb Liisa kohta, et ta ei saanud algul oma teenitud rahast midagi endale jätta, sest tal oli seda vähe, parematel päevadel suutis ta kuni 500-krooni kõrvale panna. Noorele, kelle õlule on langenud selline täiskasvanud inimese koorem võib väga kergesti murduda. Saan aru, kui tudengid õpingute kõrvalt tööd teevad ja sellega enda ülalpidamist püüavad kindlustada,

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
2
doc

õppides loon ennast

Õppides loon ennast Siia ilma sündides on iga inimene tabula rasa ­ puhas leht. See tähendab, et ta on puutumata välismaailma pahedest ja ka hüvedest. Isiksus hakkab temast kujunema järgnevate aastakümnete jooksul toimuva õpiprotsessi käigus. Endast rääkides võin öelda, et nüüdseks on keskkool peagi läbi saamas, ent see on alles stardiplatvormiks millelegi hoopis olulisemale ­ elukoolile. Oli 5. oktoobri öö aastal 1982. Tundsin, et keegi tõmbab mind tugevalt peast. Surusin vastu, karjusin täiest kõrist, ent kasu sellest polnud, agressiivsed käed said oma tahtmise. Lõpetasin vastumeetmed ja lasin asjadel nende loomulikku rada mööda kulgeda. Ühtäkki ei olnud mul enam üldse kodune tunne. Olin kuskil suures valges kõrge laega ruumis. Vastu kogu keha õhkus harjumatult külma ja rõsket õhku. Ninna tungis vastikusttekitav medikamentide lõhn, mis minus tänini võõristust tekitab, kui taas sinna majja ­ haiglasse ­ sa

Kirjandus
191 allalaadimist
thumbnail
2
doc

SPIKKER, KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS

SPIKKER, KUI HÄDAVAJALIK VÄLJAPÄÄS Kas spikker on hädavajalik väljapääs. Alati oleks ju võimalik kõik ära õppida. Inimesed on erinevad ja spikerdamise põhjused erinevad. Kas need põhjused vabandavad spikerdamise? Spikker on keelatud abivahend, mida kasutatakse koolis kontrolltöödel ja eksamitel. Tavaliselt on spikker väike ja sisaldab ainult kõige vajalikumat infot. Spikker peab olema hästi peidetud, sest vahele jäädes õpetajad reageerivad sellele negatiivselt. Spikerdamise põhjuseid on palju. Suurim põhjus on kindlasti ajapuudus. Õpilased lihtsalt ei jõua ära õppida, kuna tegelevad spordiga, huvitegevustega või veedavad sõpradega aega. Tihti on ka nii, et õpilasel oleks aega, kuid ta ei viitsi omandada teatud aineid, sest need ei huvita teda. Vahest teavad õpilased, et selles tunnis spikerdamine on lihtne ja nad ei taha võimalust kasutamata jätta, eriti siis, kui kõik teised õpilased spikerdavad. Spikri koostamisel peaks arve

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Unustatud väärtused

Unustatud väärtused Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti väärtustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Teismeliste jaoks on tähtis välimine ilu, aga selle taga peitub tõelisus-sisemine ilu, mida ei hinnata enam. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku,sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie võimsa mälu põhifunktsioon on unustus. Ometi on teisigi võimalusi ning omakasu eesmärgil unustatakse inimlikud väärtused. Tagajärjeks on olukord, kus elu pole enam midagi väärt. Miks kipub tänane ühiskond unustama? Vaadates enda eakaaslasi, tuleb nutt kurku, sest paljud peavad Eesti Vabariiki isenesestmõistetavaks nähtuseks. Sama on ka tähtpäevade ja traditsioonidega. 24.veebruar on kooliskäivatele õpilastele lihtsalt üks puhkepäev .Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavad tunded, mida

Kirjandus
302 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vägivald sünnitab vägivalda

Vägivald sünnitab vägivalda Tänapäeval on üheks suureks probleemiks kujunenud vägivald. Inimesed justkui ei mõtle, et kõigil nende tegudel on tagajärg. Vägivalda saab jagada kaheks- vaimseks ja füüsiliseks. Tihti aga vastatakse narrimisele ja kiusamisele samaga. Kas vägivald tõesti sünnitab vägivalda, või on see ainult kuulujutt? Vägivald on kujunenud üheks suureks probleemiks, sest see on kõige tavalisem viis probleemide lahendamiseks eriti aga noorte seas. Koolis käiva noorena olen ma vägagi teadlik koolivägivallast. Põhikooli ajal olen ma isegi pidanud seda nii mõnelgi korral tundma. Kahjuks aga pean tunnistama, et ka mulle meeldis narrijatele pigem rusikate, kui sõnadega vastata. Mida rohkem mind kiusati, seda suuremaks kasvas minu soov kiusajatele korralik keetäis anda. See aga tekitas veel rohkem erimeelsusi ja kaklusi, ning sellise teguviisiga andsime halba eeskuju noorematele. Veel suuremat m

Kirjandus
89 allalaadimist
thumbnail
2
doc

KAUBANDUSKESKUS – 21. SAJANDI KATEDRAAL?

KAUBANDUSKESKUS ­ 21. SAJANDI KATEDRAAL? 21. sajand on täis uuendusi, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu aga ka selle toimumise kohta. Mis tähtsus on kaubanduskeskusel inimeste igapäeva toimetuste tegemisel, kultuuri vahendamisel ja erinevate inimesetüüpide kokku viimisel? Kas on sellel mingit sarnasust kirikutega ja kas kaubanduskeskused on kirikuid asendamas? Keskajal oli tähtis koht ühiskonnas kirikul. Traditsiooniks oli igal pühapäeval kiriku külastamine, mis tõi kokku erinevad inimesed, kes kuulasid jutlusi, palvetasid ja lunastasid patte, kuid kirik oli ka palju enamat. See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused. Tänapäeval oleks selleks kohaks saanud justkui kaubanduskeskus, kus erinevaid kultuure esindavad inimesed saavad kokku ja suhtlevad. Kuigi kaubanduskeskus on koht ostude tegemiseks, on sellest saanud ka kogu muu

Kirjandus
6 allalaadimist
thumbnail
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
182 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kirjandiartikklid

Hobbesist on selle ühenduse poole Ameerika vabadussammas hoiab püüeldud. Haridus tähendab ju seda, et kõrgel valgustavat tõrvikut. Vabadussammas tead mingeid paratamatuid tingimusi, ei saa ilmselt olla koopas. Aga aga haritud inimesel on ka vaba tahe, Ameerika vabadussambast möödudes eneseteadvustamine, millele toetudes võiks ikkagi mõelda, mis suunas ta meie saab teha oma valikuid. Haritud inimene teadvust ja hoiakuid kallutab. elab reaalses maailmas ja tal on ka Haritud inimene on julge ja julgus on omaenda maailm ehk eneseteadvustamine. vabaduse üks tahk. Kui inimesed ei Võiks öelda, et haridus loob inimesele julge olulisi asju mõelda ja teha, siis pole juurde teise maailma, mis seondub nad vabad. Kust julgus tuleb? Alternatiivide inimese endaga

Kirjandus
175 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjand: Kas on kerge olla noor?

Kas on kerge olla noor? Noor on muutunud tänapäeval väga suhteliseks mõisteks. Iga üks piirab seda erinevate vanuste vahemikega, näiteks Eesti riigi jaoks on noor 7-26 aastane inimene, aga ühenduse Euroopa Noored jaoks on noored 13-30 aastased. Ka sõltub noor olemise raskus sellest ka ollakse alaealine või juba täisealine. Seega on ka nooruse raskused erinevates vanustes väga erinevad. Samuti erinevad erinevates ühiskondades elavad noored, näiteks ei saa võrrelda Araabia ja Eesti noorte raskusi. Eesti alaealiste laste kõige suurem probleem on kindlasti kõike piiravad seadused. Paljud lapsed tahavad juba varajases nooruses teha kõike seda, mida teevad täiskasvanud: töötada, tarbida alkoholi, suitsetada, käia ööklubides . Nemad peavad seda kindlasti väga suureks probleemiks, kuid tegelikult on see väga normaalne, et sellised asjad on seadustega keelatud. Kõik keelatud on aga sageli ka väga ahvatlev. Täisealistel on

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Meedia - inimeste mõjutaja

Meedia ­ inimeste mõjutaja Tänapäeval ümbritseb meedia meid kõikjal kuhu vaatame, meedia olemus kajastub kõigis meie igapäevastes valikutes. Kuigi me seda eitame, juhindume alateadlikult ka kõige tühisemaid otsuseid tehes selles, mida oleme kuulnud või näinud televiisori, raadio või interneti vahendusel. Kas sellest võib järeldada, et infotehnoloogia, mis on meie elu teinud kergemaks võrreldes olukorraga mis valitses pool sajandit tagasi, on tegelikult mõeldud selleks, et meid kellegi kõrgema soovi järgi kontrollida? Võibolla. Oma maailmapilti kujundame me siiski sõltuvalt sellest, mida meie jaoks usaldusväärsest allikast kuuleme või loeme. Üks on kindel ­ meedia mõjutab meid ja meie mõtlemist juba sünnist saati, olgugi, et me seda ise ei tea. Tänasel päeval loetakse tähtsaimateks meedia allikateks televiisorit, ajalehti, raadiot ning internetti. Miks me neid üldse vajame? Meie vanavanemad kasvasid üles ilma arvutita, televiisor oli l

Kirjandus
716 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kuulsus ja tuntus-kink või koorem?

Kuulsus ja tuntus-kink või koorem? Paljud inimesed,kes pole kuulsad ega tuntud ihaldavad südamest tuntust ja kuulsust,kuna sellega kaasnevad paljud privileegid :raha, allahindlused,glamuursed peod,kuulsad "võlts" sõbrad ning palju muid positiivseid eelistusi.Kuid keegi ei mõtle ihaledes kuulsuse järele et sellega kaasneb ka vastutus terve ilma ees.Vastutus just seepärast, et teismelised poisid-tüdrukud seavad su iidoliks,eeskujuks ning jäljendavad iga sinu sammu ning tegu.Victor Marie Hugo tsitseeris raamatus "Hüljatud":"Mida vähem kuulsust,seda rohkem vabadust"tema mõte on õige,sest tuntusega kaasnev elu pole alati meeldiv ega ilus,ka kuulsused on inimesed oma heade ja halbade iseloomujoonte ning ,vigadega. nemad paraku vastutavad vigade tegajärgede eest valulikumalt ning emotsionaalsemalt kui inimene,kes pole tuntud.,Neid tümitab terve maailm, paparatsod ning Zurnalistid kes jahivad uusi maiuspalu.Iseasi kas nad on külma närviga ja saavad kollase

Kirjandus
37 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjand "Maailm on valla-minna või mitte"

Maailm on valla ­ minna või mitte? Maailm on suur ja lai. On palju erinevaid maailmajagusid, riike, kultuure, keeli, inimesi. On nii karmimate seadustega riike, kui ka leebemate seadustega. On nii albiinosid, kui ka mustanahalisi inimesi. Kuigi elame samal planeedil, on kõik siin maailmas erinev. Isegi toidud ja traditsioonid on erinevad. On palju erinevaid paiku kuhu minna ja mida avastada. Palju inimesi, kellega tutvuda ja sobituda. Palju erinevaid elamusi. Maailm on valla- minna või mitte? Paljud noored lähevad kodumaalt välismaale. Põhjuseks on siis kas õppimine, töö, uus elukoht või lihtsalt maailma avastamine. Õppima minnakse üldjuhul ülikoolidesse. Kaugele kodumaalt minnes, soovitakse õppida tundma teisi inimesi, õppida ära teine keel, teine kultuur. Eestist lahkub iga aasta väga palju inimesi välismaale, eriti noored. Eestist lahkudes, jätavad paljud siia oma perekonna ja sõbrad. Õnneks on tänapäeval väga palju erinevai

Kirjandus
24 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kuristik rukkis - teose kokkuvõte, tegelased, probleemid, taust

Kuristik rukkis (Tuleb Robert Burnsi luuletuses/laulust) Tegelased Holden Caulfield ­ Teose peategelane. 17 aastane. Pärit suhteliselt jõukast perest. Välimuselt on ta pikk ja kõhn, kuid viisaka väljanägemisega. Nõrguke. Puuduvad vistikud, siilipea, suitsetas (ka jõi). Olemuselt on ta laisk ega viitsi õppida[ise ütles] (õppetöö, sest talle meeldis lugeda ja tundus, et tal oli mingi silmaring ikka olemas). Ateist. Kohati sarkastiline. Ta huvitus vähestest asjadest ning ei tundnud oma tuleviku pärast suurt muret (lk 19), oli tasakaalutu ehk tujud muutusid kiiresti, tegutses impulsiivselt. Kuigi ta vihastus kergesti, ei kestnud see kunagi kaua ja see polnud isiklik. Püüdis kõigele vaatamata tunnistada teiste väiksemaidki voorusi. Ta põgenes pidevalt oma probleemide eest. Valetas kergesti (elav kujutlusvõime), kuid ise vihkas kui teised olid valelikud või ajasid tühist loba (näitlesid, sp ei sallinud ka k

Kirjandus
149 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kes on edukas inimene ?

Kes on edukas inimene ? Nii kaua, kuni on maailmas erinevaid inimesi ja rahvaid, leidub ka erinevaid arvamusi edukusest. Iga inimene väärtustab erinevaid asju omamoodi ning nende põhjal paneb paika ka oma eelistused. Nagu ütleb ka tuntud Eesti vanasõna:"Puhas sõna on rohkem kui kott kulda", kuid kui paljud sellega ka nõustuvad ? On inimesi, kes hoolivad vaid varandusest ja rikkusest. Neid pimestab läikiv kuld ja krõbisev raha kuid neil ei jätku aega ega silmi armastuse ning perekonna jaoks. Nad on üldjuhul ainiti oma tööle pühendunud ning teevad kõik, et karjääriredelil võimalikult kõrgele ronida nind tippu jõuda. Hoolimata sellest, et neil pole armastavat perekonda peavad nad end edukateks, sest nende seljatagune on finantsiliselt kindlustatud. Kuid kas need inimesed tunnevad end südames õnnelike ja edukatena? Meedia kajastab neid kui üliõnnelikke ja stressivabu inimesi, kuid kui paljud seda tegelikult ka on? Kas nende elu ongi n

Kirjandus
113 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kirjand "Milline on hea elu?"

pidudel, tarbida mõnuaineid, juua alkoholi ja olla ükskõikne nii oma tuleviku kui ka tervise suhtes on ka minu arust rumal, aga niisuguseid inimesi on olemas. Mulle meeldivad enesekindlad ja saavutushimulised noored. Niisugused püüavad saavutada midagi ise, on moraalselt tugevad ja valmis erinevateks muutusteks, näiteks isegi praeguseks majanduslikuks kriisiks. Niisugused noored, kes on tudengid, on põhimõtteliselt iseseivad, teenivad ise oma äraelamiseks raha, teevad selliseid valikuid, milles nad on kindlad ja oskavad põhjendada nii oma tegevusi, seisukohti kui ka mõtteviise. Ning kui nendega rääkida, siis ütlevad nad, et elu on hea, aga ka raske. Tegelikult hea elu ei peagi tähendama kerget elu, hea elu võib olla ka raske ja ja väga sisustatud, näiteks tööga, hoolitsemisega ja paljude teiste faktoritega. Nagu ma mainisin, see kõik oleneb väärtushinnangutest ja moraalsest olemisest. Muidugi head elu võib nimetada

Kirjandus
157 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kool, mida võtab, mida annab?

Kool, mida võtab, mida annab? Enamus inimesi käib või on käinud koolis. Mõned rohkem aastaid, mõned vähem. Paljud leiavad, et see on üks suur mõttetus, teised aga, et hariduseta ei ole võimalik elus hakkama saada. Järgnevalt püüangi üles lugeda miinused ja plussid ehk, mida kool annab ja võtab. Kool, mida võtab, mida annab? Igaüks vastaks sellele küsimusele, et annab hea hariduse, aga võtab palju vaba aega. Nüüd tekib küsimus, kas terve oma noorus on väärt raisata kooli peale? Mina arvan, et jah, sest kui sul ei ole head haridust, ei pruugi sind keegi tahta tööle võtta. Pead palju pingutama ja koolis käima, et elus paremini läbi lüüa, sest mida hoolsamini õpid, seda parem on tulemus. Kui sul on hea tulemus, saad sa minna edasi teistesse koolidesse ja omandada kõrghariduse. Tänu sellele võid leida hea töökoha. Kool võtab ära ka kohutavalt palju vaba aega, mida saaksid kasutada oma hobide jaoks. Vaheajad on väga lähikese

Kirjandus
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Elu mõte

Elu mõte Mis on elu mõte?See on küsimus mida paljud endalt küsivad ja millele vastus tihti leidmata jääb. Mõne inimese jaoks on elu mõte see,kui saab juua ja pidutseda.Teise jaoks on see,kui saab raamatuid lugeda ja õppimisele keskenduda. Inimesed on väga erinevad ja seega on ka hinnangud erinevad.On olemas ka inimesi kelle jaoks elul polegi mõtet ja kes lihtsalt lasevad neile antud aja raisku.Enamasti juues, narkootikume tarvitades ja muu selline.Sellised inimesed ei oska aimatagi,etleiavad end lõpuks täiesti põhjast,kust välja tulla on väga raske.Nad ei tunnisata endale oma probleeme.Tean ka isiklikult paari inimest kes juba on nii põhjas ja ei suuda sealt enam välja tulla.Need inimesed ei mõista,et neile ei anta teist võimalust,nad korrutavad endale iga päev et aega on ennast parandada kuni on liiga hilja. On inimesi kes saavad enda elu mõtteks kellegilegi kätte maksta,tehes lõpuks tihti haiget täiesti süütule ini

Kirjandus
40 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kui ma oleksin ema

Kui ma oleksin ema Emaksolemine on kindlasti üks raskemaid ameteid elus. Seda ei saa õppida koolis ega selgeks saada raamatutest. Kõik oskused ja teadmised tulevad tasapisi, elu jooksul. Noored, kes saavad varakult emadeks, ei tea õigupoolest sugugi, mis neid ees ootab. Mina olen omale kindlaks eesmärgiks võtnud lõpetada kool, saada haridus ning alles siis rajada oma elu. Tahan oma lastele head elu, et nad ei peaks millestki puudust tundma. Olen pannud kindlad pioriteedid oma elus paika. Kindlasti peab lapsel olema kaks vanemat. Ta peab tundma nii ema kui isa armastust. Mina ei ela enam oma isaga koos. Just sellepärast tean, millest laps isata kasvades ilma jääb. Tahan oma lastega palju aega koos veeta. Et neile jääksid parimad mälestused oma lapsepõlvest. Kindlasti ei kavatse ma oma lapsi ära hellitada. Loodan, et meie peres saavad kõik kõigiga vabalt rääkida ning üksteist usaldada. Paljud lapsevanemad on luban

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjand: Kuidas jääda iseendaks?

Kuidas jääda iseendaks? Tänapäeva ühiskonnas on eriti noorte seas selgelt näha ja tunda kahepalgelisust, inimeste hindamist pealiskaudselt ja ,,sõpru", kes on ,,ajutised kambajõmmid". Kuidas sellises ümbruses jääda iseendaks ja mitte muutuda kellegiks teiseks? Mis on üldse need aspektid, mis mõjutavad meid muutuma? Kas me varjame teadlikult oma tõelist mina? Nendele küsimustele on raske kuid samas jällegi lihtne vastata. See, mis üldjuhul paneb meid muutuma on ühiskonna surve. Teatud moraalinormid, mingid iganenud väärtushinnangud ja just vaatamata neile tuleb meil püüda jääda just nimelt iseendaks.Aga kas see pole mitte raske võidelda ühiskonna poolt kehtestatud reeglitele? Väga paljud inimesed on sunnitud peitma enda tõelise mina mingisuguse fassaadi taha, et sulanduda massi. Sellist ,,massi sulandumist" juhtub kõige enam just siis, kui tahetakse alustada vestlust atraktiivse võõraga, uues töökohas bossiga ja kolleegidega rääkides või ko

Kirjandus
194 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Murde- ja noorukiiga

http://www.abiks.pri.ee Sissejuhatus. Murde ja noorukiiga on arenguperiood lapse ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega

Kirjandus
84 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kooliteemaline kirjand

kõik tundub nii arusaamatu ja raske. Esimeses klassis oli tingimata kõige nukram hetk see, kui sain oma esimese kolme. (eesti keeles) Sellele järgnes tohutu pisarameri, millega ma edukalt kodus jätkasin. Isegi emal ei õnnestunud mind rahustada. Vähemalt järgnevad kolm nädalat olin ma õpetaja peale maruvihane. Mida klass edasi, seda raskemaks läksid õppematerjalid. Olin tüdinud igapäevasest õppimisest ja tühipaljast tuupimisest. arvan, et üheteistkümne aastaselt oli varajane puberteet juba käes. Klassikaaslaste seas hakkasid väljakujunema omad grupid. Minule sümpatiseerib meie klassist ainult üks õpilane, kuigi tema iseloom on kohutavalt keeruline. Tülid temaga on teinud mind tugevamaks ja muidugi kogu meie sõprussuhet tugevamaks. Ma ei ütle, et ma vihkan teisi kaasõpilasi, kuna see on liiga karm sõna. Pole lihtsalt vaja hoida lähedast kontakti nendega, keda ma oma ellu ei vaja. Klass on tervik, mis peaks igal hetkel hoidma ühte

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Igavikulised probleemid teostes "Protsess" ja "Kuristik rukkis"

Igavikulised probleemid teostes ,,Protsess" ja ,,Kuristik rukkis" Kahe maailmakuulsa kirjaniku teosed kajastavad üldjoontes samu probleeme, kuid seda hoopis läbi vastandlike peategelaste. Franz Kafka ,,Protsess" toob lugejateni ambitsioonika, taibuka ja kompetentse tegelase K. ning Jerome David Salingeri teos ,,Kuristik rukkis" avab probleeme läbi noore puberteedi eas oleva poisi Holdeni Caulfieldi kaudu. Peategelased erinevad teineteisest nagu öö ja päev, kuid probleemid on meestel ometigi sarnased. Millised igihaljad probleemid läbivad antud teoseid? On lugematu arv inimesi, kes langevad sügavasse depressiooni, kui nad peavad langetama otsuseid, mis puudutavad nende tulevikku. Selline otsustamatus on tingitud teadmatusest antud probleemi suhtes. See probleem leiab laialdast käsitlust mõlema teose vältel. ,,Protsessis" seisab K

Kirjandus
397 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun