Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand lapse kasvatamisest.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kasvatamine, vanematest, loota, teismelise, vabakasvatus, mõistan, kummalise, isemoodi, tõekspidamised, isiksused, lapsevanemaks, saades, oskuseid, sirgub, saatuse, peremees, inimestevahelisi, omandab, keelud, tunnevad, lastelt, kodutööde, minule, proovima, toetub, kogemustele, viibib, pereprobleemidLapsel tekivad puudujäägid kiindumisvõimes, tunnetuses, emotsionaalses ja sotsiaalses arengus. Vabakasvatus- See on kasvatusvorm, kus täiskasvanud ja lapsed kasvavad koos võrdsetel alustel ja kokkulepete pinnal, vabana võimust ja manipulatsioonist. Selle kasvatuse põhimõtteks on, et lapsed jäetakse rahule, aga neid ei jäeta üksi. Eesmärgiks on saavutada olukord, kus laps hakkan iseenesest jäljendama vanemaid. Vabakasvatus kui meetod annab otsustus – ja vastutusõiguse lapsele, kuid ei anna vabadust teda kasvatavale täiskasvanule. Vabakasvatuse probleemid: Vabakasvatuses üles kasvanud lastest võivad hiljem kujuneda pätid, narkarid, hasartmängusõltlased, vargad või kes iganes elu hammasrataste vahele jäänud. Kõik tänu sellele, et neid puudub tunnetus, kus maal on piir ning mida tohib ja mida mitte. Vabakasvatus pole vabandus!
seaduste vajadust. Lapsed on saanud palju rohkem vabadust kui vanemas põlves. Kasvatusi on suurepäraseid ja väga halbu. Kasvatusi on palju nagu Maal inimesi ja nende nägemusi kasvatusest. Kuid kõigil kasvatustel on üks sarnane joon – “kontroll”. Samas uurime ka millised oleksid kasutavad karistusmeetemed ja kuids tuleks last kiita. 1. KAVATUSMEETODID Kasvatuses on tegelikult kasutusel neli kasvatusmeetodit, vabakasvatus, mittesekkuv kasvatus, autoriteedi- põhine kasvatus ja autoritaarne kasvatus. Need kõik erinevad teineteistest väga, ühel juhul antakse lastele suurt vabadust ja teha mida vaid soovitakse, samas kui teine pool neist hoiab lapsed kindla kontrolli all oma reeglite ja normidega. 1.1 Vabakasvatus Vabakasvatus on mõiste, mis sai tuntuks eriti tänu Summerhill-kooli (Ühendkuningriigid, asut 1921) asutajale ja kauaaegsele juhatajale Alexander Neill`ile (1883-1973)
Esimesed eluaastad ja suhted vanematega panevad aluse, visandavad raamid lapse mina-pildile, enesehinnangule. See, mis elu alguses on seotud konkreetsete isikute ja suhetega - ema ja isaga - omandab aja jooksul, isiksuse arenedes üha abstraktsemad jooned. See tähendab, et elusündmustele lähenetakse juba teatud isiklikust kogemustepagasist lähtudes. Edasise käitumisstrateegia valikul mängib ühe olulise tegurina rolli juba see, milline on inimese enesehinnang. Laste kasvatamine on töö, mida pered teevad ühiskonna heaks. Kõigi ühiskonnaliikmete ühishuviks on rahva kestmajäämine ja järgnevate põlvkondade üleskasvatamine. Mees ja naine muretsevad lapsed ennekõike sellepärast, et nad armastavad teineteist, et lapsed annavad elule tähenduse ja palju rõõmu. Teisalt on laste kasvatamine aga ka töö. Ning selle tööga on seotud teatud hulk kindlaid kulutusi. Lapsed vajavad eluaset, süüa ja riiet selga, transporti jms. Kuigi
Paukuvad uksed, sõnapodinad ning vihahood- need on need, mis hirmutavadki nii isasid kui emasid. Tihti kuuleme kuidas lapsevanemad räägivad oma murdeealistest lastest ning ainsad emotsioonid, mis esile kerkivad on ohe ning lauseühend: ,,Jumal aidaku meid!". Kuid vanemad peaksid arvestama, et sellise muutuse oleme me teinud kõik läbi ning see on meie elu üks lahutamatu osa. Käesolev referaat räägibki peamiselt teismelise psüühilisest arengust täiskasvanuks. Käsitletud on teismelise peamisi psühholoogilisi muutusi ning probleeme nagu pere ja kodu, tingimusteta armastus, suhted ja sõbrad, enesehinnang, iseseisvumine ja identiteedi otsimine ning tunnete mõistmine. Teismeliste peamised psühholoogilised muutused ja probleemid, millega vanemad peavad tegelema Oma igapäevaelus puutume me tihti kokku noortega, kelle käitumist on sageli raske mõista. Me ei saa aru noore inimese reaktsioone ning oleme pahased nende kasvatamatuse pärast.
lapsendamissoov ja lõpp- lapse hoidmine. Adoptsioon on positiivne kui beebipalavik on tugev ja suhted abikaasaga head. Lapsendamisega kaasnevad ka omad ohud nimelt perekonnas tuleb ette probleeme mida ei suudeta õigesti lahendada või laps ei täida vanemate poolt püstitatud ootusi. Nii jääb laps taas ilma vanemlikust armastusest ja muutub pigem lihtsalt tülikaks objektiks. Lisaks võivad lapses välja lüüa jooni tema bioloogilistest vanematest ning need ei sobi teda lapsendanud vanematele. Kui laps siiski lapsendatakse tuleb sellega arvestada ja mõelda ka lapse tulevikule, mis sisaldab lapse kasvatamist ja koolitamist. 9. ALKOHOLISM JA KODUKAHJUSTUS Kodukahjustuse külgi ei saa me vaadelda käsitlemata alkoholismi. Alkohol muudab inimeste käitumist erinevalt, kes muutub lõbusaks kes hoopis agressiivseks eriti oma pere suhtes. Alkoholikuid käituvad nii, sest neil on isiklik painaja, mille
2001:262). Viis põhjust, miks vanavanemad peavad käe ulatama. · Neil on laste kasvatamises teatud kogemusi ning nad võivad mõnikord olla paremad hooldajad kui lapse oma vanemad. · Neil on sageli dollar või paar lastelaste peale kulutamiseks. · Nad ei istuta lapsi televiisoriekraani ette, nagu mõned lapsehoidjad teevad. · Sellepärast, et vanemad vajavad kogu abi, mida nad saavad laste kasvatamine on raske nendele perekondadele, kus on vaid üks palgateenija, kurnav nendele, kus mõlemad vanemad käivad tööl ning iseäranis raske üksikvanematele. · Kui vanavanemad kaasa löövad, armastavad lapselapsed neid sageli piiritult (Kropp 2001:265). 6 1.3. Kodu mängunurgana Bruce on öelnud, et mänguga täidetud lapsepõlv on aluseks laiale ja kogu elu kestvale
lahendamiseks. Samuti on naised tänapäeval kaasatud avalikku ellu. „Et kasvatus on kunst, siis on peaaegu võimatu, et ta õnnestuks, sest tema eduks vajalikud olud ei olene kellestki.“ (lk79) Olen alati arvanud, et politseinike ja pedagoogide lapsed on targad ja eeskujuks oma käitumisega teistele. Elu on näidanud, et paraku see nii ei ole.Lasteaiast on nii mõningaidki näiteid, kus pedagoogi või politseiniku laps ei käitu ootuspäraselt. Vanasti oli lapse kasvatamine rohkem ema roll. Tänapäeval võtavad lapse kasvatamisest osa mõlemad vanemad, mis on ka täiesti mõistlik. On ju lapsele vaja mõlema lapse hellust ja hoolt. Kõike seda arvas aastasadu tagasi ka Russeau ja leidis, et töö ega ka miski muu ei tohi isa vabastada laste kasvatamisest. „Inimese kasvatamine algab tema sündimisega.“ (lk107) Meil, lapsevanemail on vaja lihtsalt last tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda
koolist puudumise, saadud märkuse ja kodutööde tegemata jätmise eest. Karistused on sageli liiga ranged ja seetõttu hakkavad lapsed petma ja valetama. Sageli kasutavad vanemad karistusena seda, mida nad ise lapsepõlves enim kartsid, endale teadvustamata, et nende lapse jaoks on see karistus samuti hirmuäratav. (Ibid, 42-43) 2.3. Kodu lapse toetajana Lastekasvatuses on olulisel kohal eeskuju ja läbi selle kasvatamine. Peredes, kus on olemas armastus, inimlik hoolimine ja heatahtlik huvi üksteise tegemiste vastu, ei saa kasvada lapsed, kellele pakub lõbu loomade piinamine (Vei, 2002, 225) Tegelikult vajab väikelaps atmosfääri, mille iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sellised sõnad nagu turvalisus, rahuldatus, mõnus viibimine eakohastes tingimustes. Tal peaks olema õigus enesestmõistetavalt rahuldatud vajadustega "paradiisliku" faasi läbielamisele, sest alles sellisest
arengut. Ema ülesanne on kaasata isa lapse kasvatusse igal võimalusel, sest kui last kasvatab ainult üks vanem (kas siis ainult ema või isa), võib lapse areng olla ainult ühepoolne. 6 2.1. Isa ja ema rolli iseärasus Vanasti oleks isa jäänud võrdluses emaga kindlasti kaotajaks. Ema on lapse kandja, kasvataja, toitja ning saab kontakti lapsega palju varem kui isad. Samuti on naise tööks olnud laste kasvatamine juba üle saja aasta. Sellel ajal kui mehed käisid tööl ja tagasid perekondadele materiaalseid asju ja hüvesid, on naised on olnud kodused ja kasvatnud lapsed üles. Mõnes perekonnas on näha sellist kasvatust ka tänapäeval. Lapsed on oma emast sõltuvad ja isade poole ei soovi lapsed oma probleemidega pöörduda, kuna nad on niigi eemal, nad ei saaks lihtsalt aru ega oskaks aidata. Isad on võrreldes emadega ka palju leebemad. Nad lubavad lastele rohkem kui emad. Kui
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Vanemliku käitumise mõju lapse arengule ………………………….. Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2016 Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud on arusaam, et lapsevanemaks olemist ei pea õppima, sest seda on läbi aegade kogu aeg tehtud. Reaalses elus tekib aga pea igas peres küsimusi ja probleeme lapse arengu, käitumise, kasvatusmeetodite ning pereelu korraldamise osas. Uue rolliga on tunduvalt lihtsam toime tulla, kui on olemas teadmised lapse arengust ning kasvatusviisidest. Oma vanematelt saadud teadmised ei pruugi alati olla need kõige
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Seda peetakse kasvatusteaduse ja majandusteaduse piirialaks. Hariduse majandamise teadus uurib haridus- kulutusi ja haridusest saadavat kasu ühiskonna, ettevõtte või muu organisatsiooni ja üksikisiku vaatenurgast. Kui tänapäeval räägitakse hariduse mõjust või hariduse efektiivsusest, ollakse huvitatud just nimelt sellest, mis haridus maksma läheb ja mida haridusse suunatud vahenditega on saavutatud. Kasvatust puudutavad põhimõisted Kasvatus Kasvatus on praktiline tegevus. Kasvatamine on tavaline igapäevane tegevus ja igal täiskasvanul on selle kohta oma kogemuse põhjal palju öelda. Kasvatusega oleme kokku puutunud kahel viisil: oleme ise olnud nii kasvatuse objektid, kui ka kasvatajad. Tavaliselt mõeldakse, et meie iga määrab, kumba rolli neist me parajasti täidame. 7 Tänapäeval on siiski paljud täiskasvanud adunud ja avalikult tunnistanud, et laps on ka neid
teised lähedased sugulased ja sõbrad. (Vaher, 2008, 42) 1.1.2 Lahutuse põhjustatud tunded Iga laps reageerib vanemate lahutusele oma unikaalsel moel, kuid on välja toodud tunded, mis esinevad lahutusprotsessis osalevatel lastel kõige sagedamini: Kurbus ja viha Ärevus, rahutus ja segadus Süütunne, häbi, piinlikkustunne Hirm tuleviku ees ja hirm teistest erineda Igatsemine teise vanema järele ja hirm olla vanematest eraldatud Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust
väljaselgitamise korra kehtestab sotsiaalminister (Kaplan 1999). 10 Tugipere Tugipered on mõeldud eeskätt lastekodulastele, andmaks neile kodusoojust ja perekonnakogemusi. Lapsed käivad tugiperedes nädalavahetustel, koolivheaegadel ja suvepuhkuse ajal. Anu Lehtla oma uurimustöös on tugipere kohta kirjutanud et, Tugipereks on isikud, kes toetavad last või last kasvatavat perekonda. Tugipere eesmärgiks ei ole lapse kasvatamine väljaspool tema kodu, vaid lapse või tema pere toetamine probleemide tekkimisel, et võimaldada lapsel kasvada ja elada oma kodus. Tugipere korral vastastikuseid õigusi ja kohustusi ei teki. Küll aga on lastekaitse seaduses kirjas, et sotsiaaltalitus sõlmib tugiperekonnaga lepingu. Täpsemalt ei ole aga tugiperede tegevus seadustega reguleeritud (Kaseoja 1997). Adoptiivpere Adoptiivperes kasvab kohtu poolt seaduslikult lapsendatud laps. Peresse jõuavad lapsed
Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R
esitatud; tema tegevus on ebajärjekindel, moodustades sageli poolelijäänud tegevuste jada. Hüperkineetilise häirega laste vanemad Vanemad vajavad üksikasalikku informatsiooni häire enda ja selle tagajärgede kohta ning peavad olemasolevad asjaolud, kannatusi täis mineviku ja tulevikuväljavaated enda jaoks selgeks mõtlema. 9 Vanemad peavad jõudma äratundmisele, et nende laste kasvatamine kujutab endast väljakutset, mis kulutab ühest küljest närve, teisest küljest aga muudab tugevamaks. Tee on veel väga okkaline, sest lapse keskkond seab vanemad ikka ja jälle sellega silmitsi, et haigust ju üldse ei olevat, et nad olevat ise süüdi ja et nad tahtvat diagnoosi ainult vabandusena kasutada. Raske on ka jõuda arusaamiseni, et ikka jälle tuleb uuesti arvestada üllatustega lapse poolt. Piire katsetatakse kogu aeg, laps ei suuda oodata, pidevalt tuleb talle midagi pähe.
Sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast ka lastelegi. Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna-loits, mis distsiplineeris. Väga kaugele minevikku ulatub nime pühaks pidamine. Nime arvati olevat isiklik ja seepärast kõige tugevam loits. Oluline õppimise vorm pidi olema ka mälu treenimine. Sel perioodil anti kogu sugukonna tarkus edasi suuliselt. Midagi ei tohtinud lisada ja ära unustada. Sündides sai lapsest sugukonna lastegrupi liige ja tema kasvatamine oli suuresti ühiskondlik. Töövõtteid õpetati lapsele perekonnas. Isa-ema olid huvitatud, et nende lapsed oleksid terved ning suudaksid võimalikult hästi omandada sugukonna liikmele kohase mõtlemise ja käitumise. Toimus looduslik valik: ellu jäid vaid kõige tugevamad ja tervemad lapsed. Eluiga oli lühike, õppida tuli kiiresti ja suuri vigu ei tohtinud teha. Lastelt ei nõutud mitte ainult sõnakuulelikkust, vaid nõuti ka vanemate austamist. Isa tuli austada kõrgemal tasemel kui ema
Suurem osa meeste vabast ajast on samuti seotud koduga, mitte sellest eemal olemisega, seega, kodu pole enam ainult naiste piirkond. Kasvav kodus töötamine tähendab, et isad saavad olla rohkem koos oma lastega, kuigi neil on pikad töötunnid. Mõnes piirkonnas, nagu varasel tööstusajal, on naistele rohkem töid kui meestele ja mõnes perekonnas teenivad naised rohkem kui mehed, seega, kodus viibivate isade arv kasvab jälle. Täiskasvanud lapsed elavad kaugel oma vanematest, sellepärast on isad lastekasvatamise võti. Milline on hea isa Hea isa on see, kellel on lapse jaoks aega. Isa, kes võtab seda aega. Ja kannatlikkust. Senikaua, kui seda aega lapsega tegelemiseks ei ole, on isal ainult teoreetiline võimalus olla hea isa. Kui aeg endale võtta ja asuda koos lapsega uuesti avastama maailma, siis on see juba praktiline võimalus olla hea isa. Võtta aega, et seletada ja õpetada. Sellest on vähe, et isa on kodus ja laps on kodus ja isa
Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult koolikohustust ja koole, vaid kogu kasvatust, eriti seda, mis saadakse varases lapsepõlves oma vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on alati must (black education) ning teeb lapse sõltuvaks vanemaist, samal ajal kui isiksuslik areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007)
Arvutimängudes on sageli vägivalda ja see tõmbab rohkem poisse kui tüdrukuid. See omakorda meelitab poisse rohkem arvutiga tegelema ja töötama kui tüdrukuid. Infotehnoloogia tööturul on seega ka poistel suurem võimalus läbi lüüa. Koolides võiksid olla rohkem arvutialaseid aineid, mis ka tüdrukutele huvi pakuks. (Krull 2000: 138) Peale soorolli õppimise ootuste on täiskasvanutel selgepiirilised kujutused, milliseid isiksuseomadusi ja käitumisoskusi võiks loota ühes või teises vanuses lapselt. See tähendab, et laste isiksuse omadused ja käitumine peavad vastama ealistele normidele. Lastelt oodatakse, et neil kujuneks arusaamine sotsiaalse käitumise normidest (st vanusega lisandub nii võimalusi kui ka vastutusi). Tavaliselt tunnevad nii poisid kui ka tüdrukud huvi enda soorolli täitmiseks vajalike teadmiste ning oskuste vastu ja omandavad viimaseid hoolega. Need puudutavad riietumist, käitumismaneere, puhtusearmastust, mängueelistusi jms. R
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö..................................................
see ka lapsele arusaadavaks. Vanemal tuleb õppida oma heakskiitu väljendama nii, et laps seda tunnetab. Selleks on vaja kindlaid oskusi. Ometi kipub enamik vanemaid kujutlema heakskiitu passiivse nähtusena meeleolu, hoiaku või tundena. Rääkimine võib mõjuda tervendavalt, tuues kaasa positiivse muutuse. Ent see peab olema õige rääkimine. Sama kehtib ka vanemate kohta. Viis, kuidas lastega räägitakse, määrab ära selle, kas vanematest on abi või mõjub nendega suhtlemine hoopiski negatiivselt. 2.3. Mittesõnaline heakskiidu väljendamine Sõnumeid võib edastada sõnade abil või mitteverbaalsete sõnumite abil. Viimaseid antakse edasi zestide, pooside, näoilmete või käitumisega. Nt. lehvitades paremat kätt endast väljapoole, peopesa lapse suunas mõistab laps üsna tõenäoliselt seda kui sõnumit : "Mine minema". Pöörates peopesa sissepoole viibates käega enda suunas ja laps tajub seda kui sõnumit: ,,Tule siia"
Kui teil on õnnestunud talle õiged käitumisreeglid hästi selgeks õpetada ja teda õiges suunas kujundada, ei tohiks õigete sõprade ja tegevuste valik mingeid probleeme valmistada - loodetavasti esindavad nad samasuguseid standardeid. 15 Teismeline/ nooruk Nüüd on käes aeg, mil teil tuleb tõsiselt kaaluda ja läbi mõelda, mis teie pere puhul toimib ja mis mitte. Austage oma teismelise võimet ise otsuseid langetada, olgu siis tegu koolitöö või kohtamise määramisega. Kuid peate jõudma järeldusele, kui palju vabadust olete nõus oma teismelisele andma, sellel eluperioodil võetakse palju riske ning vanemad peaksid paika panema väga kindlad kodused reeglid ja ootused. Oma ootustes olge järjekindel. Kodused reeglid pole sellepärast veel muutunud, et teil teismeline majas on. Rohkem kui kunagi varem tuleb teil last kui isiksust austada. Jätke talle ruumi.
Rahvalaulus ,,Mehetapja Mai" tapab naine oma mehe. Laulu sisuks on Maie põgenemine, kus ta palub abi kaselt, haavalt, kuuselt, lepalt, kaevult ja merelt. Keegi pole nõus teda aitama, ja nii Mai läks angerjaks mereje. Lauludes väljendub ka poja kui väärtusliku tööjõu eelistamine tütrele. Tarvastu rahva laulus ,,Tütar vette" läheb ema vastsündinud tütart uputama, sest esa käsk viia vesile, / veli laske laine'esse, kuna tütrest polnud maja pidamises kasu loota. Keskaegne suhtumine seksuaalsusesse oli kahene. Ametlik kristlik moraal hindas askeesi ja mõistis hukka nii seksuaalsuse kui himud. Suguelu õigustas ainult vajadus sugu jätkata. Seksuaalsust piirati rangete keeldudega astuda vahekorda paastude ja pühade ajal. Askeesi kõrval eksisteeris aga nn karnevalikultuur*, mis lubas seoses mõnede pühadega alasti keha näitamist ja tunnete avalikku väljendamist. Igapäevaelus võis tajuda nende kahe vastandliku kultuuri segu: elati tihedasti koos
Puue võib olla pärilik, tekkida sünnituse käigus lapse aju hapnikupuuduse tagajärjel või pärast sünnitust, varases eas, põhjuseks võib olla ka mõni raske haigus või hoopis õnnetuse tagajärg. Kuid siiski on puudega laps kõigepealt laps, kõigi lapse vajadustega. Lapse kõrval on ka tema perekond: ema, isa, õed, vennad ja lähisugulased. Kõik soovivad, et lapsest saaks tubli ja hakkaja inimene, kes igapäevaeluga iseseisvalt toime tuleks. Kuid siiski on lapse kasvatamine ja tema arendamine eelkõige vanemate kohustus, sest lasteaed ja kool on kodu täienduseks. See on hea kui lapse ja perekonnaga puutuvad kokku palju erinevaid inimesi, kes püüavad perel ja lapsel aidata igapäevaeluga toime tulla. Selleks on erialaspetsialistid ning see aga ei tähenda, et vanemate vastutus lapse eest väheneb. Kuid tihti võib ka olla hoopis teisiti, et pere mõtleb ainult lapse olukorrale ja unustatakse lähedased sootuks
Laste allsüsteemid Nö kõige müstilisem, sest vanematel puudub sellele juurdepääs. Toimuvast teavad ainult lapsed ise. Funktsioonid on: Laste omavahelise identifikatsiooni/ diferentsiooni protsessid Lapsed peavad end kellegagi samastama ja kellestki eristuma (teistega suhestumine aitab aru saada iseendast); see toimib peamiselt tunnete ja käitumise tasandil. Õdede-vendadega (samaealistega) samastutakse, vanematest eristutakse. Lapsel peaks olema vähemalt 4-5 omavanust, kellega samastuda/ kellest eristuda. Omavaheliste suhete regulatsioon: lapsed on üksteise suhtes peegeldava minaregulatsiooniga (heakskiit/ kriitika). Aitab arendada jälgivat ego. Korrektuure on lihtsam vastu võtta eakaaslastelt kui autoriteedilt. Otsene abi – õpetatakse üksteist mingeid asju tegema; tutvusringkondade kaasamise kaudu areneb
ja sõnakuulmatus *langus akadeemilses edukuses *alanenud motivatsioon *alanenud eneseregulatsioon (need võivad kesta kaua ja kui algul ei ole, siis võivad hiljem elus avalduda). Mõndadel lastel aga läheb peale lahutust elu paremaks, probleeme on vähem (nt vägivaldne vanem, alkoholism jne). Mida peaksid lapsed tegema, et nad saaksid kiiremin lahutusest üle: *aktsepteerima, et vanemad on nüüd lahus *ei tohi loota, et vanemad hakkavad millalgi jälle koos elama *laps peab enda tundma nii, et teda kuulatakse ära ja temaga arvestatakse * laps ei tohi end süüdi tunda , et vanemad lahku läksid, see pole kindlasti tema süü * lapsed peavad uskuma, et mõlemad vanemad armastavad neid sama palju kui enne *üks lapsevanem ei tohi lapse tundeid teise vanema vastu mõjutada . Loeng 11.11.17 Vaba aeg ja perekond. Põhilised pereteraapia koolkonnad ja mõned
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
võimed, suurem ring sotsiaalseid kontakte ja arenev võime valida endale läbilöögiks sobiv keskkond -kõik need omadused muudavad lapse enesest lugupidamise realistlikuks. Seega arendavad lapsed vanuses 8 kuni 11 oma mina- arusaama läbi inimestevaheliste suhete. Nende enesekirjeldus peegeldab seda, kui nad kirjeldavad ennast kui „tark“, „loll“, „kena“ või „õel“. Lapsed esimeses ja teises klassis ei oma selgelt negatiivset või positiivset minapilti, siis lapsed algkooli vanematest klassidest suudavad juba täiendada oma otsuseid nii positiivsest kui negatiivsest küljest ja saavad hinnata oma tugevusi ja nõrkusi palju tasakaalukama mina-arusaamaga. Kuuenda klassi laps teab, et kui ta ei ole tugev näiteks kirjutamises, on ta siiski väga hea sportlane, sõber või arvutaja. Ühised suhted akadeemilise mina-arusaama ja akadeemiliste saavutuste vahel ilmnevad, kui lapsed kellel on kõrge akadeemiline mina-arusaam usuvad enda
Kodu on üldjuhul lapse esimestel eluaastatel peamine koht, kus ta viibib ning puutub kokku täiskasvanutega. Perekonnaliikmete käitumise läbi peaks laps tundma turvatunnet, hoolitsust ja armastust. Kindlustunne sellest, et täiskasvanud on nende jaoks olemas, kujundab tavaliselt lastel positiivse minapildi ja enesehinnangu, mida on raske purustada ka ebaõnnestumistel ja raskustes (Põldkivi 1997). Lapsepõlves peaks antud täiskasvanuks lastel olema vanemad või üks vanematest. Soonetsi (1997) sõnul vägivaldses õhkkonnas kasvanud laps õpib looma samasugust õhkkonda enda ümber ning suure tõenäosusega kohtleb tulevikus ka oma lapsi sarnast käitumusmustrit järgides. Seega on ülioluline, et last ümbritseks varases eas perekond, kes pakub talle turvalist keskkonda. Esimene kiindumussuhe oma vanemasse on aluseks hilisematele suhetele teiste inimestega, andes lapsele mudeli, kuidas suhteid luua, hoida ja tõlgendada. Peale
bioloogilisi vanemaid, nad on vaid neid täiendavad isikud. Objektisuhte teooria alusel vabaneb laps edukalt esimeste aastatega intiimsest sõltuvusest vanematest. Eraldumist ei saa aga toimuda, kui hooldusele võtmise järel ei ole lapsel võimalust vanemaid kohata. Sellisel juhul jätkub kord lapses sündinud suhe vanematega tema sees "sisemise draamana". Vinterhedi arvates on laps üpris lojaalne bioloogilistele vanematele samastumisprotsessi tõttu. Kui laps eraldatakse vanematest kaotab ta ühenduse osaga iseendast. Lapsel tekib ebakindel identiteet ja kahesugusus areneb välja nii bioloogiliste vanemate kui ka neid täiendavate või asendavate täiskasvanute suhtes. Hooldusele võtmise tagajärjel jääb laps ilma psühholoogilistest vanematest ja sellele lisaks algab mure protsess. On oluline, et laps saaks siin professionaalset abi lahutuse üleelamiseks. Kui eraldamisega sügavamalt ei tegelda, ei ole lapsel võimalusi oma tunneteks ega liitmiseks
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3
veendumised, tuleb alati tarvitada III meetodit. Ehk kehtib see kõigi inimsuhete kohta: kui konflikti tulemusest nii palju ei hoolita, antakse asi meelsamini teise kätesse; kuid kui mängus on tõsised panused, tahab inimene olla kindel, et tema saab otsuse tegemises osaleda (Gordon 2003: 288-289) 12 4. Kuidas vigadega hakkama saada Vanemad küsivad tihtipeale: ,,Kuidas vigu vältida?" Laste kasvatamine on mõnikord tõepoolest rist ja viletsus. Üks isa nendib: ,,Ükskõik, kuidas ka teed, ikka teed valesti. Kui olen vihane ja lapse peale karjun, tunnen hiljem süümepiinu, kuigi pärast karjumist hakkab mul kergem!". Ta vaatab mind küsival pilgul. ,, Kui ma aga lapse peale ei karju, kuigi ta mind närvi ajab ja kokkulepetest kinni ei pea, siis piinan end veel rohkem ja süüdistan ennast hiljem, et miks ma küll piire ei seadnud. Miks ma olen pidevalt ohver
annaabi.ee 
