Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Kirjand "Keel-rahvusliku identiteedi alustala" - sarnased materjalid

kski, isikup, rahvad, keeleks, arvukam, ikski, hiinlased, enesekindlus, nelev, omaenda, globaliseerumist, koguaeg, kohandama, aktuaalne, ehkki, tunnevad, ikesel, hiilgav, takistama, millisesse, gida, populaarne, evaselt
thumbnail
1
doc

Kirjand kodumaast

Kalevipoeg on üheks eestlaste identiteedi allikaks. Ta on meie rahvuseepos ja rahvuskangelane, sellisena me teda austame ja armastame. Meie, eestlased rändame palju. Avastame uusi kultuure ja riike ning puhkame soojal maal palmide all. Kuid siiski peame tagasi tulema oma kodumaale, nii nagu seda tegi meie rahvuskangelane Kalevipoeg. Oma kodumaal on inimene kõige õnnelikum. Siin on meie kodu, sõbrad ja loomulikult armastav perekond. Me oleme siin üles kasvanud, õppinud ja läbinud erinavaid elu raskusi. Kodumaa pinnal oleme nutnud ja rõõmustanud. Siin on meie mälesused. Miks me peaks oma kodumaa hülgama? Meie elu on täis erinevaid seikluseid ja väljakutseid, millest tuleb igal võimalusel kinni haarata. Peame võtma elust kõike, sest elame vaid ükskord. Maailm on suur ja lai, kus on alati midagi uut avastada ja õppita, kuid peale igat seiklust pöördume tagasi kodumaale, kus meid oodatakse. Minu arvamus ühtib paljudega, et kodumaalt minnakse, et leida v�

Eesti keel
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Virtuaalsed inimsuhted

Virtuaalsed inimsuhted Tänapäeval on üheks tähtsamaks abivahendiks igas kodus ja ka töö juures arvuti ning internet. Mõnes peres on internet isegi igal lapsel. Tänu sellele on virtuaalne suhtlemine noorte seas väga populaarseks ja igapäevaseks muutunud. Läbi interneti hoitakse alal häid suhteid tuttavate ja sõpradega ning luuakse uusi kontakte. Kuid mida toob endaga kaasa maailm, mis on üha enam mõjutatav virtuaalmaailma poolt? Kuigi internet on suhteliselt uus leiutis, on see oma populaarsuse võitnud just tänu selle funktsionaalsusele, mugavusele ning suures osas kindlasti tänu võimalusele teistega suhelda, kas siis läbi Skypi ja messengeride või e-kirjade teel. Nagu teame mõjub igasugune suhtlemine inimesele positiivselt, olenemata sellest kas seda tehakse arvuti abil või mitte. Kuid peab tõdema, et läbi interneti on seda siiski kõige lihtsam ning mugavam teha. Internet annab meile suhtlemiseks peaaegu piiramatud võimalused. Lähedaste elude ja tegemiste

Eesti keel
335 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Uue sajandi väljakutsed

Tänapäeva majandus on üles ehitatud ebavõrdsusele. See tähendab, et toodetakse seal, kus on odav, ja müüakse meile kes me oleme rikkad ja nõudlikud tarbijad. Selline süsteem ei saakski eksisteerida, kui kogu maailm oleks võrdne. Siit ka siis põhjus, miks tugeva majandusega riigid ei ole huvitatud teiste aitamisest. Niisiis leian, et selle sajandi väljakutseks on leida moodus, kuidas saaksid elada hästi kõik inimesed. Mitte ainult arenenud riikide rahvad, vaid ka need teised kellest räägitakse pidevalt välisuudistes.

Eesti keel
215 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maailma ajalugu on sõdade ajalugu. kirjand

sõjavägi jääb alati eksisteerima. Sõjavägi on viimane, mis riigist hävib. Kuid ühel hetkel puhkeb jälle kaos ja vägivalt. Kõik resurssid lähevad jälle käiku ja kannatab kõige rohkem tsiviil elanikkond. Kõik kuusad maade avastused on lõppenud vallutussõdadega ja kui pole, siis sõdinud on need kes on ise endale selle maa õiguse võtnud. Pean siis silmas Ameerika mandri avastust. Indiaanlased, maiad ja veel mõned hõimud ning rahvad hävitati väga lühikese aja jooksul. Genotsiid? Ei. Sõda, sest osutati vastupanu ja ega tegelikult keegi eriti ei valinud tsiviil elaniku ja sõduri vahel. Sellele perioodile järgnenud kodusõda ja rahutused mitme poole vahel on olnud selle mandri kõige verisem periood. Arvatavasti ka kõige tähtsam ja otsustavam. Enne eurooplaste saabumist elati suhteliselt rahulikult, loomulikult sõdisid kohalikud võimud omavahel , kuid mitte nii suuremõõtmeliselt ja pikaajaliselt

Eesti keel
63 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Eestlased

Ühed kes "suplevad rahavannis", ja teised, kellel pole võimalik endale vannigi osta.Usk tulevikku peaks kõikidel inimestel olema, kuid rahvas, kes ei tule toime oma eluga,keda ei aidata,ei usu tulevikku, ta elab päev korraga lootes,et homsele päevale mõtlema ei pea.Kuidas me saame siis muuta tänapäeva majandust paremaks ja inimese kõlblikumaks?Sellele jäävad kõik riigiametnikud vastuse võlgu, vaid lihtrahvas koormab oma päid selle küsimusega. Rahvad, kelle rahvustunne on kadunud, varisevad kokku.Eestlased on tuntud kui kõige kokkuhoidvam rahvas.Meil toimuvad ühised tantsu-ja laulupeod,et inimestele meelde tuletada ühist rahvustunnet.Ajaloost on nii mitmeidki näiteid tuua,kus eestlased seisid oma kodumaa ja enda rahvuse eest.Tänapäeva Eestit vaadates kohtume sageli inimestega, kellel pole Eestist enam ei sooja ega külma,nad emigreeruvad teistesse riikidesse, kuna meie isamaa tulevikku enam ei usuta.Välismaale elama minnes aga

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas Soome-Ugrilased on sõjakas rahvas

Esimese aastatuhande lõpul tõusid nad Kesk-Euroopas võimule vallutades piirkondi nii idas, kui lõunas.14 sajandi algul suri Arpadite dünastia välja ning troonile tõusis Napoli ja prantsuse päritolu Anjou dünastia, mille kuningad olid samuti tuntud oma vallutusliku poliitika tõttu.Ungarist sai Kesk-Euroopa suurriik, mis hiljem 16 sajandil lagunes.Hilisematel aastasadadel Ungari Ugrilased enam vallutuslikku agressivsust välja ei ole näidanud.Nagu paljud teised Uurali rahvad,olid nemadki Nõukogude Liidu okupatsiooni ohvrid. Tänapäeval on valdav enamus Uurali rahvast välja kujundanud linnakultuuri ning elab vabariikides püüdes säilitada neutraalset hoiakut konfliktides. Soome-Ugrilasi üldise rahvusena, olgu nad nii erinevad, kui tahes, ei saa pidada kuigi sõjakaiks. Enamjaolt elatakse rahumeelselt töötades oma ühiskonna arengu nimel.

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õnn - elu eesmärk?

koosneb tegelikult ju (hinge)rahust ja rõõmust, pole käesoleval hetkel aega. Seni, kuni vähegi tervist on, tuleb jäägitult mammonajumalat teenida. Küll pensionipõlves on aega õnnelik olla! Kui tihti aga nii kaua ei elatagi... Jääb mulje, nagu poleks inimestel AEGA õnnelik olla. Ent kas oskame oma õnne alati ära tunda? On ju enamasti ikka nii, et kõik, mis on alles ees, tundub märksa lootusrikkam ja optimistlikum. Räägib ju piibelgi tuhandeaastase rahuriigi tulekust, kus rahvad elavad õndsuses. Aga millal see aeg kätte jõuab? Äkki on see möödas? Kas tõesti on see võimalik, et inimkond elab õnnes ja probleemideta TUHAT aastat? Milline on õnnelik tulevik? Kas eelkirjeldatu või hoopis midagi muud, uuemat, seninägematut, utoopilist? Mis üldse on õnn? Nagu nentis armastatud saksa klassik Johann Wolfgang von Goethe: ,,Iga ukse taga võib olla paradiis. Selleks on vaid tarvis, et sa poleks sinna veel piilunud."

Eesti keel
54 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Viivi Luik "Varjuteater"

Oleme erinevad. Kuigi, jah, me ei oleks koos, kui meie mõtteviisis ja maailmatajus ei oleks midagi sarnast. -- Jõerüüdi uus romaan pole veel Eesti Päevalehte jõudnud, aga tema hiljutises väga heas luulekogus mõjus rabavalt selle nukker iroonilisus, keskmisest kaugemale nägeva inimese frustratsioon. Milline on teie isiklik seisukoht majanduskasvu ja demokraatia jätkumise suhtes? -- Pideva majanduskasvu võimalikkus on naiivne illusioon. Rahvad, kes usuvad lõputut majanduskasvu ja heaolu tõusu, on nagu väikesed lapsed, kes arvavad, et elu eesmärk on nii palju kommi süüa, et süda pahaks läheb. Süda ongi juba pahaks läinud! Elame ajal, kui illusioonid varem või hiljem purunevad, kui demokraatiast saab varem või hiljem oma aja ära elanud süsteem. Keegi ei tea veel, mis tuleb, sest tuleb alati see, mida keegi pole osanud oodata. -- Teie raamatust lipsab läbi kujutluspilt Viivi Luigest, kes 1991. aastal Nõukogude

Eesti kirjandus
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Uurali keelte teke ja areng

UURALI KEELTE TEKE JA ARENG Me räägime eesti keelt, mis kuulub uurali keelte hulka. See kõlab sarnaselt soome keelega, kuid mitte läti või leedu keelega, mida rääkivad rahvad on samuti balti riikide elanikud, nagu meie. Hiljutise uurimuse kohaselt on meil nendega peaaegu identne geenifond. Ometi mõistan ma lätlase kõnest ainult ,,saldejumps"'i. Miks on see nii? Uurali keelkond koosneb soome-ugri ja samojeedi keelerühmast, millest viimane on väga väikese kõnelejaskonnaga võrreldes soome-ugri rühmaga. Soome-ugri rühma kuuluvad kolm ainukest keelt, mida kõneleval rahval on õnnestunud moodustada oma riik: eestlased, soomlased ja ungarlased

Eesti keel
34 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjand: Kas eesti keelel on tulevikku?

õppida ning neid saab ka mujal maailmas kasutada. Minu arvamus ning järedus sellele tekstile on siis see, et eesti elades võiks kasutada ikkagi rohkem eesti keelt kui võõrkeelt, sest niimoodi saame ära hoida selle et kaotame oma emakeele ehk eesti keele üldse keelte seast ära nagu on juhtunud mõne keelegi mis hääbus tänu sellle, et võeti kasutusele mõni teine keel mida räägiti rohkem. Ning kui me oma keelt ei hoia siis varsti ongi maailmas nii, et kõik rahvad kas siis soomlased või hiinlased räägivad ühte ja sama keelt ning maailmas oleks keeli kokku maksimum 3. Nendeks keeltes oleks minu arvates võibolla inglise, saksa ja vene keel. Kuigi seda poleks ju vaja igal riigil võiks olla ikkagi oma emakeel mis on praegu ning mis võiks ka edasi olla. Lõppkokkuvõteks ütlen siis seda, et hoidke oma emakeelt ning ärge laske selle hääbuda.

Eesti keel
36 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti ühiskond

Traditsioonide ja uuenduste käigus muutuv Eesti Eestimaad on valitsenud läbi sajandite mitmed riigid. Igal riigil on omad tavad ja kombed, millest kujunevad välja traditsioonid. Samuti kanduvad traditsioonid edasi ka teistesse riikidesse. Eestimaale on toodud tänu võõrvõimule palju uusi traditsioone, mis pole seotud meie minevikuga, sest Eestimaale on kolinud koos võõrvõimuga ka võõrad rahvad .Need uuendused on pika aja peale hävitanud Eestimaal olevad traditsioonid, kohalik rahvas on omaks võtnud uuendused ja kohalikud traditsioonid kaovad. Eestlastel on vähe kombeid ja traditsioone, aga tänu sellele peetakse neist rangelt kinni. Rahvakalendris olevaid pühi tähistati paar sajandit tagasi veel alati, peeti kinni paastuajast ja muudest kohalikest kommetest. Kuid mis teha, et säiliksid meie esivanemate iidsed traditsioonid.

Eesti keel
213 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Betoonsein kui suhete rikkuja

Betoonsein kui suhete rikkuja Me elame infoajastul, kus suheldakse erinevate sotsiaalvõrgustike teel. Kui vanasti peeti kaugel olevate sugulastega kirjavahetust, siis tänapäeval on selline stiil üpris haruldane. Rahvas eelistab pigem juttu ajada mobiil- või lauatelefoni teel. Lapselapsed ei kipu just tänu nendele võimalustele ka minema maale vanavanemate juurde. Nüüdisajal on elutempo kõigil üsna kiire. Tekkinud on palju erinevaid organisatsioone, mis pakuvad tohutul hulgal vaba aja sisustamiseks loodud huviringe. Noored tahavad käia kõiksugu kunsti-, käsitöö-, laulu- ja tantsuringides. Lisaks sellele harrastatakse pillimängu muusikakoolis ja sporti. Ka koolipäevas on keskmiselt seitse kuni kaheksa tundi ja need on päris väsitavad. Oma hobidega saab tegeleda alles pärast seda. Koju jõutakse hilistel õhtutundidel ning siis alustatakse juba kodutööde tegemisega. Seega on iseenesest mõistetav, et nii hilja vanavan

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Keel, kultuur ja riik

1. Kui Robinson Crusoe oli üksinda oma saare peal, rääkis ta iseendaga. Ilma seda tegemata, oleks Robinson lihtsalt kaotanud mõistuse. Seega inimene vajab keelt, et suhelda ja suhtlemist selleks, et jääda täie mõistuse juurde. Keel on keskkond, mis ümbritseb inimest sünnihetkest alates. Kui ta keelekeskkonda ei sünni, siis ei saa temast kunagi inimest, ta jääbki loomaks, sest keel on see mis eristab inimest teistest loomadest. Keelt on vaja ka selleks, et inimesed saaksid jumala poole pöörduda. Ma arvan, et peaaegu kõik inimesed on kordki oma elu jooksul pöördunud jumala poole, sest see annab meile teatud turvatunde. 2. Riigil on vaja keelt turvata, sest keel on meie riikluse alusmüür. Tähtsad dokumendid, seadusandlused ja riigimeeste koostöö toimub kõik meie emakeeles, et see kõik oleks üheselt mõistetav ja ka lihtinimesele arusaadav, peab riik hoolitsema selle eest, et korrektne eesti keel ei hääbuks. Ainult riik turva

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Maailma parim asi

Maailma parim asi Maailm on tohutult mitmekesine ning me kõik oleme leidnud enda ümbert erinevaid lemmikasju, -objekte ja -esemeid.Paljud objektid on kujunenud inimeste elu lahutamatuks osaks. Nendeks võivad olla toiduained, riideesemed, kaisuloomad, tunne või mingi tegevus.Mis need kõige paremad asjad siis täpsemalt on? Väikestele lastele on kõige meeldivamad esemed tavaliselt mõni mänguasi, mäng või maiustus, aga täiskasvanutel armastus, õnn, raha, töö, maja ja nii edasi. Mulle meeldivad väga erinevad asjad. Üks kindel favoriit nende seas on kindlasti reisimine. Õnneks on mul vedanud ning ma olen saanud päris palju maailmas reisida.Seda kõike tänu oma perele ja samuti seoses võistlustel käimisega. Reisil on huvitav näha erinevate riikide arhitektuuri, kultuuri, kuulata võõrast keelt, praktiseerida oma keeleoskusi,leida uusi maitseelamusi võõrast toidukunstist ja loomulikult ka puhata. Perega on palju parem reisida, kuna

Eesti keel
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas raha teeb õnnelikuks?

Kas raha teeb õnnelikuks? Juba aastasadu on nähtud raha kui edukuse ja õnnelikkuse mõõdupuud, teema läbib ka paljusid kirjandusteoseid. See on probleem millega puutuvad kokku kõik inimesed: nii vaesed, rikkad kui ka need kes jäävad kahe äärmuse vahele. Kas raha teeb õnnelikuks? Inimeste vahelised suhted on keerulised ning inimesed on väga erinevad. Ühed on tuimad ning ei oota millegi erilise juhtumist, ilmselt ei saa nad isegi aru mille nimel elavad. Päevad mööduvad aeglaselt ega naudita ilusaid kordumatuid hetki. Teised elavad unistades, püüdlevad eesmärkide poole, tahavad oma eluaja jooksul midagi suurt saavutada. Eesmärgiks mida saavutada võib olla rikkus. Teoses ,,Madame Bovary" tegelane Emma Bovary on unistaja, ta maailmapilt on hägustatud romaanidest loetud kirglikest suhetest ning jõukatest aadlikest. Proua Bovary tahab elult kõike mida tal ei ole, jättes märkamata selle mis tal olemas. Naisel on armastav abikaasa ning

Eesti keel
195 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Tarbi, inimene, tarbi veel!

Tarbi, inimene, tarbi veel! Aastatuhandete vältel on inimene muutunud aina laisemaks ja laisemaks. Viimase sajandi jooksul on see olnud eriti märgatav, sest kiire tehnika areng on viinud ühiskonna sinnamaale, kus enam ei jälgita, mida ostetakse, ja ei anta endale aru tarbimisharjumustest. Alates sellest kui inimkond muutus tsiviliseeritumaks ja paberilipakatele anti väärtus, on keskendutud aina enam nende paberilipakate kogumisele. See on viinud elatustaseme kasvuni arenenud maades ent arengumaades on seisukord samasugune nagu 400 a. tagasi. Lääneriikide elanikud tarbivad piiramatult, samas kui kolmanda maailma riigid kannatavad pideva puuduse käes. Praegu, kui räägitakse masendunult majandussurutisest, ei arvestata sellega, et Aafrikas ja Kagu-Aasias ei ole inimeste jaoks sisuliselt mitte midagi muutunud. Elatustaseme kasvuga seoses tõusid inimeste palgad ja nad said endale lubada kaupu, millest arvasid endi puudust tundvat. Järjest suurenev nõue luksuskaupade j�

Eesti keel
80 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti keel ja kultuur

kunagi varem. Eesti keel on maailmaga võrreldes väike keel. Eesti riik on maailmaga võrreldes väike ja noor riik. Meie riik areneb pidevalt, samuti ka meie keel. Lennart Mere kunagisi sõnu lugedes jääb mulje nagu meie riik ja keel oleks hukas. Mina aga arvan et meie keel teeb läbi arengut, mida teised keeled on juba varem teinud. Kuid ei saa välistada võimalust, et ühel päeval inglise keel saab ülemaailmseks keeleks. Meie riigi püsima jäämiseks on vaja säilitada meie kultuuri. Keel on osa kultuurist. Meie kultuur on kirju ja eriline. Ühed suured keele ja kultuuri hoidjad on laulupeod. Kindlasti annab palju juurde just Noorte Laulupidu. Laulmine on see, mida iga teine noor Eestis armastab teha. Kui ühekorra ollakse laulukaare all käidud, tahetakse sinna ikka ja jälle tagasi minna. See tunne mis tabab sind seal laval olles koos mitme tuhande teise noorega ja lauldes isamaalisi laule, on kirjeldamatu

Eesti keel
109 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Tänapäeva sõda ja rahu

Sõda ja rahu tänapäeval Sõda ei ole enam tänapäeval sama, mis see oli enne ja pärast I ning II maailmasõda. Kui seni tapeti relvaga vaenlasi ja domineeriti militaarse jõuga, siis täna kasutatakse selliseid meetodeid vähem ning sõjapidamine käib enamjaolt läbi informatsiooni ja propaganda. Seetõttu on sõda muutunud tavakodanikule vähem nähtavaks ja keerulisemaks mõista, ning jääb mulje, et me elame rahu ajal, kuigi sõda käib vahetpidamata igas maailma riigis. Milline on sõda tänapäeval? Nähtav sõda, kus sõdurid püssiga ringi jooksevad ja vaenlase pihta tulistavad, toimub ebaselgetel põhjustel Lähis-Idas ja sellesse on kaasatud isegi väike Eesti. Kuna meil on vaja rahvusvahelist tunnustust ja võimaliku ohu korral militaarabi, siis peame ka omi mehi suurematele riikidele nende eesmärkide eest võitlemisel appi saatma. Mispärast Iraak, Iraan ja Afganistan tegelikult vallutati on ebaselge, kuna massihä

Eesti keel
145 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Kas Eesti ärimaailmas on positiivseid eeskujusid?

Eestis oli ka telesaade, kus otsiti uut Eesti Nokiat. Kas see on märk, et juba karjääri teinud ärimehed ei suuda uusi ideid mõelda ja on aeg ärigeneratsioon välja vahetada? Kindlasti peab ruumi tegema uutele tegijatele, kuid kes on vanad meistrid, kes noorukeid inspireerib, kui on lausa vaja avalikult häid mõtteid otsida. Majanduslangusega ei julge keegi ka riske võtta ja ollakse tagasihoidlikud. Kõik plaanid mõeldakse eriti hoolikalt läba ja puudub enesekindlus plaane realiseerida. Eesti ärimaailm kahanes kõvasti majanduslanguse jooksul. Minu jaoks on positiivsed eeskujud need väikeettevõtjad, kes suutsid oma ära rasketel aegadel üleval pidada ja samas käivet suurendada. Kindlasti paljude positiivseks eeskujuks on Armin Karu, kes on Eesti rikkaim ja edukaim ärimees. Tema kasiinoärid õitsevad ja inimesed proovivad püüelda sellise edukuse poole. Äri alustamine on alati kõige raskem ja ei pea looma suuri äriimpeeriume

Eesti keel
8 allalaadimist
thumbnail
28
doc

10 klassi eestikeel ja ka kirjandus

Aglutinatsioon ja tüvevaheldus Aglutinatsiooniks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul sõna tüvele liidetakse tunnused ja lõpud. Ema+de-+e Maga+si+n Tüvevahelduseks nimetatakse sõnavormide moodustamise viisi mille puhul muudetakse sõna tüve. Jõgi ­ jõe ­ jõkke Pada ­ paja ­ patta Käändsõnadel võib nimetavas, omastavas, osastavas olla erinev tüvekuju. ' Võõrsõnade õigekiri Aktsepteerima ­ leppima, heaks kiitma, tunnistama Annulleerima - tühistama Millennium ­ aastatuhat Blankett ­ ametliku paberi vorm Dotatsioon ­ toetus Duplikaat ­ teine koopia Efekt ­ mõju Portfoolio ­ loova isiku tööde mapp Koefitsient ­ tegur kordaja Kompetentne ­ asjatundlik Konfidentsiaalne ­ salajane Konstateerima ­ nentima Korrumpeerunud ­ ära ostetud Taotles revansi ­ võitu taotlema Kotlet ­ söök lihasöök Surfama internetis ­ interneti uurima Totaalne ­ täielik Abon

Eesti keel
297 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sõdade sõnum

Sõdade sõnum Vägivald on ülimalt tugev mõjutusvahend. Inimesed alluvad ju paremini jõule kui nõule, nii kurb kui see ka poleks. Sõda on vägivalla ekstreemseim vorm, kus mingi inimeste grupi oma tahtele allutamiseks ollakse nõus isegi omaenda ja kaaslaste elud ohtu seadma. Sõdade tekkeks on mitmeid põhjuseid: võim, religioon, valduste laiendamine, maavarad ning kasvõi erinevad ideoloogiad. Kindlasti ei tohiks sõdade eesmärki segi ajada sõnumiga, sest eesmärk on siht, mille poole püüeldakse. Aga mis on siis sõdade sõnum? Tõsiasi on see, et igal sõjal on põhjus, eesmärk ja tulemus, kuid mitte sõnumit. Sõjas ei ole mitte võim ja kontroll sõdurite endi käes, vaid seda omavad riigijuhid ning ohvitserid

Eesti keel
30 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Väärtused ja kultuur

Väärtused ja kultuur PROOVIKIRJAND 61 palli Euroopa on äärmiselt kosmopoliitne ja kultuurne maailmajagu. Oleme näinud palju vaeva, et luua pluralistlik ühiskond, mis praeguse seisuga on läbi kukkumas. Meie oleme kaotanud oma sihi, kuid samal ajal üritavad moslemid juurutada siin enda maaimavaadet. Eestlane on väga usuleige rahvas. Enamasti pole meie väärtushinnangud seotud jumalasõnaga. Arvan, et tähtsaim maailmavaate kujundaja on usk, sest see annab meile kindla sihi. Põhimõtted ei pea tingimata seotud olema religiooniga, meid võib edasi juhtida ka ideoloogia, perekond või armastus. Eestis lahutatakse 60% abieludest, neist 40 % esimese kahe ametliku kooselu aasta jooksul. Haruldane nähtus pole ka üksikemad ning monogaamseid suhteid harrastavad vähesed. Tuhandest rasestunud naisest teeb Eestis aborti 23, kuid Inglismaal 17. Taolisi ebameeldivaid olukordi elus saab ennetada, kuid selleks on vaja lapsele juba noores eas selgeks teha, mis on õige või vale. Mina usun

Eesti keel
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Koolirõõm ja koolimure

Koolirõõm ja koolimure. ,,Oh kooliaeg, oh kooliaeg, millal sina tuled" nii algab laul. Seal on väljendatud rõõmu ja ootust, võib-olla tõesti esimene klass ootab seda nii, aga suuremad teaved, et koolirõõmude seas on ka piprateri, mis teevad koolile ka mõru maigu juurde. Kool paneb aluse tulevikule ja see on kindlasti üks suurimaid koolirõõme. Loomulikult hakkame seda rõõmu hindama alles mitu aastat pärast lõpetamist. Sa oled suur ärimees ja tööpäevad hakkavad kell 9.00 ning lõppevad kell 17.00. Sa oled sinna jõudnud tänu koolile ja sa tunned rõõmu oma elust. Paar tänavat eemal on asotsiaal, kel pole kodu, õigeid riideid ja armastavat pere ega töökohta. Tema oma elust rõõmu ei tunne, sest võib- olla ta ei viitsinud koolis käia või tegi ta koolist enamus aja poppi ning tuli koolist ära, kui võimalus oli või lihtsalt ei käinudki seal. Järelikult on haridus ja ka kool rõõm, kuid kahjuks hakkame seda hindama palju hilje

Eesti keel
117 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ülistus õppivale eluviisile.

Vaadates ajas tagasi mõnisada aastat, näeme, et tolleajane elu-olu kujutab endast hoopis midagi muud kui tänapäevane. Lapsed kasvasid üles taludes ning tihtipeale puudus neil kontakt välisilmas sündivaga. Kõigil olid oma ülesanded ­ kes pidi vanemaid põldude harimisel aitama, kelle ülesandeks oli loomade karjatamine, kes oli sunnitud oma väiksemate õdede-vendade eest hoolitsema. Kõiksugused teadmised ja oskused omandati pereliikmetelt õppides, raamatud ja õpikud olid sel ajal luksus ning harva oli peres ning ka kogu külas inimesi, kes kirjakeelt mõistsid. Sajanditetagune kord ei nõudnud laialdasi teadmisi, talurahval puudus isegi võmalus tarkuseid omandada. Tänapäeval on see aga väljapääsmatu. Oma igapäevaelus puutuvad enamik minu eakaaslastest kokku kooliga. See on koht, kus oleme sunnitud käima, et edasises elus midagigi saavutada ­ nii see on, kuid kuidas noored seda väärtustada oskavad? Üsna tihti kuulen kaasõpilaste suust nurinat ja rahulolematus

Eesti keel
44 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kokku- ja lahkukirjutamine

Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elanikud

Eesti keel
116 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Tänapäeva noorte rõõmud ja mured

Uus põlvkond teab väga hästi, et palju raha võrdub hea eluga. Noortele meeldib tunda, et raha on ja olenevalt inimesest siis sellega kas rohkemal või vähemal määral pillavalt ümber käia. Ostetakse endile kõneaega, ajakirju, jumestusvahendeid ja riideid, sest välimus on üks olulisemaid probleeme. See tõstab enesekindlust, tuju ja sotsiaalset staatust. Suuremates seltskondades tunnevad noored kohustust paremad välja näha. Ainult välimus ei tee aga midagi ­ enesekindlus ja julgus määravad mulje avaldamisel sama palju. Mulje avaldamine teistele inimestele on üks edukuse võtmeid. See kõik on vajalik selleks, et saada endale ihaldatud poiss- või tüdruksõber. Käimine ja kõik sellega kaasnev on väga populaarne teema ­ kui tüdrukul on poiss, kes on ilus, tark ja hea huumorimeelega, siis paistab teistele justkui kõik olemas olevat. Isikud, kellel kaaslast pole, tunnevad end olukorras, kus kõigil on keegi, üksildasena

Eesti keel
92 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Inimene on saladus

KLASSIKIRJAND Inimene on saladus Inimse teevad huvitavaks just nimelt saladused. Kõik inimesed on erinevad, ei ole koopiaid! Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Hinges sünnivad sõnad, mida keegi ei mõista. Mu hinges on mustad varjud - ei aita see kui ma karjun. Seisan keset tühja tuba,

Eesti keel
146 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks.

Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää. Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung, milleks on '' Olgem eestalsed, kuid saagem ka eurooplasteks. '' Milline võiks olla see loosung aga tänapä

Eesti keel
128 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Edu kolm tugisammast

Edu kolm tugisammast Edu saavutamiseks on väga palju erinevaid võimalusi, kuid neid on kõigil on ühtsed tugisambad. Need tugisambad on enesekindlus, kindel siht ja võim ohverdama asju, mis meile meeldivad. Enesekindlus on üks tugisammastest, et olla edukas. Näiteks kui minul puuduks enesekindlus ei oleks ma saanud Viimsi Keskkooli. Julguseta ei suudaks me langetada tähtsaid otsuseid, mis võivad muuta meie elusid. Näiteks minu isa langetas otsuse minna Saksamaale õppima ja tänu sellele sai ta edasi õppida, Tartu Ülikooli,et hiljem saada hea töökoht Enesekindlus on kindlasti üks omadustest, mis tagab inimestele edukuse. Kui me ei ole nõus ohverdama asju, mis meile meeldivad, siis ei saa me olla edukad. Näiteks ki mu

Eesti keel
2 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Enesetutvustus vahetusõpilaseks saamiseks

Enesetutvustus Minu nimi on … Olen 16-aastane ja elan .... Mul on õde ja kaks kassi. Hetkel õpin Tallinna Polütehnikumis esimesel kursusel. Erialaks valisin tarkvaraarenduse, kuna see on huvitav, mitmekesine ja kasulik. Kooliga olen rahul nii õpetajate kui ka õppeainete suhtes. Lemmikainet ei ole, ent erialalised ained on muidugi kõige paremad. Keeltest oskan hästi inglise keelt ja halvemini vene keelt. Hinded on mul head, peamiselt neljad ja viied. Edasi tahan kindlasti minna ülikooli. Vabal ajal tegelen enamasti arvutiga - nii uudiste lugemiseks, meediatöötluseks kui ka mängimiseks. Lisaks käin tihti ka kinos. Suvel meeldib rannas ujuda, talvel jäähallis uisutada. Iseloomult olen sõbralik, töökas ja kohusetundlik. Ma ei ärritu kergelt, proovin teisi inimesi aidata ning üritan olla alati positiivne. Üldiselt olen ma uutes kohtades ja sündmustes vaikne, aga teisi tundma õppides võin rääkida palju, er

Eesti keel
57 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti

Kuigi Eesti on väike riik, ning siin elab vähe inimesi, on see maa mulle ikka armas. Eestit küll ei tunta ülemaailmselt, sest Eesti pole suurriik, kuid sellest hoolimata on eestlaste südameis ikka armastus selle koha vastu. Eesti oli pikka aega võõrriikide võimu all, kuid meie rahva austus oma isamaa vastu motiveeris neid võitlema meie vabaduse nimel. Nad said sellega hakkama, põhiliselt tänu laulmisele ja seltsidele ning suureks toeks oli ka eesti keel, millest tahaksin ma rohkem rääkida. Eesti keel on väga keeruline ning ka minu, kui eestlase jaoks kohati raske. Ma kujutan ette, kui vaevaliselt kulgeb välismaalaste jaoks selle keele omandamise protsess ning pean igati austusväärseks neid, kes võtavad vaevaks ära õppida selle väikese rahva keele ning õpivadki selle keele ära. Eesti keele õppimine tasub end ära, sest tegemist on meeletult ilusa keelega. See on üks kauneima kõlaga keeli maailmas ning samuti on see äärmiselt haruldane, sest eestlasi on v�

Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kas me oskame hoida ühte. kirjand

Kas me oskame hoida ühte Rahvus, majandus, ühiskond ­ 3 põhjust, miks me ühtemoodi uppuvalt laevalt ei põgene, kuigi vahest tahaks ja sunnitakse. Ühtekuulumine on läbi aegade olnud meie prioriteediks. Teemat alustades tekiv tahes tahtmata pööruda Eesti ajalukku.Eestlased nagu me oleme, pole kunagi allunud võõrvõimudele ja kui oleme, siis on see ainult paberil kirjas. Me oleme alati tahtnud vabad ja sõltumatud olla.Olgu mis on, aga iga asi selle koha pealt nõuab ohvreid. See ei ole haruldane, seda näeb igalpool. Ei ole rahvust, kes kokku ei hoiaks. Muidugi on olemas asjaolud, kus omakasu või väljapääsmatu olukord sunnib inimest loobuma oma rahva prioriteedist. Sõjaväeline eeskiri näeb ette seljuhul mahalaskmist või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja kindlasti ka on siiamaan

Eesti keel
120 allalaadimist
thumbnail
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ­ ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat

Eesti keel
324 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun