Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kirjand: eestimaa tänavalapsed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vane, hulkuma, tekkivad, tänavalapsed, tänavale, vanematest, kasvatusest, riideid, pesemis, proovima, arvavad, saadetakse, sealne, pööra, otsima, põgenevad, kasuisa, vanemaga, leebed, keela, hilja, alkohooli, visatakse, aitamanoort eneseusalduse saavutamisel. 5. On vaja julgustada noort tegema iseseisvaid otsuseid ja vastu panema grupimõjudele. 6. Lapsevanemad peavad soodustada tervislikke ja loovaid harrastusi. 7. Lapsevanemad peavad olema ise heaks eeskujuks: lapsed õpivad selle põhjal, mida näevad. 8. Lapsevanemad peavad püüdma näha head noores, kiida teda, kui ta on selle ära teeninud. Kiitmine ja mõistmine aitavad rohkem kui hukkamõist ja laitmine. 9. Aitab ka vestlus kasvatusest teiste lapsevanemate ja oma sõpradega. 10. Vajadusel on vaja konsulteerida asjatundjatega. Nendest soovitustest kinnipidamisel tuleks alati meeles pidada, et kõik lapse ja noore käitumise piirangud ja keelud peaksid olema põhjendatud, et nendest kinnipidamine on vanemate kontrolli all ja täitmine kohustuslik. Piirid loovad turvalisuse ja samas õpib laps nende kaudu tundma ühiskonna väärtusi ja norme ning temas kinnistub arusaamine, et vabadusega kaasneb alati vastutus
perekond. Kõige tähtsam on vanemate ja lähedaste sugulaste eeskuju, kui vanemad suitsetavad, joovad või tarbivad illegaalseid narkootikume, muutuvad need nähtused noore inimese jaoks juba väikesest peale elu loomulikuks osaks. Teiseks mõjutavad noort lähedaste hinnangud. Kui vanemad ka ise midagi ei tarvita, aga näitavad nendes küsimustes üles tolerantset suhtumist, tähendab, ei näe selles otseselt midagi halba, võib see samuti kallutada noorukit ise midagi järele proovima. Teiselt poolt võib noor inimene sattuda uimastite juurde, kui sidemed perekonnaga halvenevad ja ta ei saa kodunt piisavalt soojust ja turvatunnet. Narkootikumid on sellisel juhul aseaineks emotsionaalsele lähedusele. Kõige kergemini tekib selline situatsioon problemaatilistes peredes, kus vanemate vahel on sagedased tülid ja erimeelsused. Samuti võib see juhtuda siis, kui vanemad on tööga niivõrd hõivatud, et neil ei ole laste jaoks aega.
Tunne huvi, kas laps teab, mis on narkootikumid. Kas ta teab ka nende nimetusi? Ära imesta, kui saad jaatava vastuse. Seejärel räägi talle, et narkomaania on ravimatu ja surmav haigus. Ainuke viis seda vältida on mitte lubada endale esimest korda. Ennetamine, kaitsvad tegurid ja riskitegurid teismelistel Konventsionaalsus kui puhver. Konventsionaalsus (reeglitest, kommetest kinnipidamine, vastandub pisut liberaalsusele) on eriti just tüdrukute puhul oluline. Leevendab paljusid, eriti just vanematest tulenevaid riske (vanemate isiksus, lapse-vanema suhted), aga ka kaaslaste mõju. Siia kuuluvad vähene huvi teravate elamuste järele, traditsiooniliste väärtuste internaliseerumine (väärtused on sisemised, nende endi omad, traditsioonide austamine, konservatiivsus, reeglitest kinnipidamine kõik, mis seotud järjepidevusega), sisemine kontrollilookus, kõrge saavutusvajadus. Inimestevahelised suhted kui puhver halbadest sõpradest tulenevale ohule.
" Krista: "Vastupidi. Just erinevate seltskondadega suheldes tekib kasulik võrdlusmoment - et Juhan poleks kunagi nii teinud või mingil juhul niimoodi öelnud. Läbi elu on see talle minu silmis palju mõttelisi plusspunkte toonud." Kajandute rutiinivastaseid vitamiine võiks jäädagi üles lugema: vähemalt üks süstamatk ja talvine suusa- või soojareis aastas, kalalkäigud ja seeneretked. Loomarubriiki kuuluvad lemmikkoerad bernhardiinid - neid on üles kasvatatud kolm - , ja Kaevu tänavale eksinud kurvad kassid, kes Krista silgunuuma tagajärjel 4 läigivad poole aasta pärast nagu limusiinid. Last, but not least - sõpruskond. On, kellega bridzhi mängida, kelle juures pühapäeviti lõunal käia ja kellega koos ennast pärast sauna lumes veeretada. "Aga kõige tähtsam on mitte võtta seda kõike enesestmõistetavalt," lõpetab Krista. "Õnne üle tuleb mõelda
Sellisel juhul reageerib vanem ainult lapse probleemsele käitumisele. Teeb seda kritiseerides (Kas sa ei võiks kordki normaalselt käituda? Sa oled üks võimatu põngerjas!), hirmutades või ähvardades (Kui sa seda veel kord teed, tuleb suur pahandus ja sa veel nutad!) või lihtsalt karjudes või karistades. 16 Kuna selline käitumine ei näita lapsele, mida temalt oodatakse, peab ta ka edasi katse- ja eksitusmeetodil proovima, mida võib ja mida mitte. Ilmselt saab ta ikka ja jälle kriitika ning vanema pahameele osaliseks. Tagajärjeks võivad olla sagedased konfliktid ja võimuvõitlus. 1.6.2 Perfektse lapse lõks Sellisel juhul on vanemal oma lapsele ebareaalselt kõrged ootused ja täiuslikkuse eeldamine, mille tulemuseks on pettumine, rahulolematus, pingutuste vähene väärtustamine, nõudmine ja süüdistamine. Kõige selle tagajärjeks on sagedased konfliktid. Kõik lapsed käituvad aeg-ajalt
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
viies ema meeleheite äärele. 15-kuuselt tiris ta pidevalt riiulist selt. Melanie varastas poodidest kõiki ettejuhtuvaid asju. Oma välja isa CD-sid, nii et mõned läksid kätki. Kaheaastaselt lõi ja magusanälja vaigistamiseks näppas ta toidupoodidest maius- küünistas ta oma ema, millal iganes heaks arvas. tusi. Et oma kambas tunnustust leida, varastas ta riideid, T-sär- Süütunne oli justkui halvanud Franziska. Abituna oli ta ke, pükse. oma kalli Ralfi võimuses ega suutnud tekkinud olukorrale piiri Melanie osales ka Ralfi väljapressimis-ja röövimisaktsioo- panna. Loomulikult tundis ka Friedrich südametunnistuse pii- nides. Üheksa-aastaselt hakkasid nende kamba liikmed süit-
Nad võivad kogeda vägivalda koolis, tänaval ja kodus. Nad võivad näha vägivalda filmides, raamatutes, televisioonis või oma sõprade elus. Vägivald õpetab lastele, et: * need, kes armastavad, ka peksavad, * teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav, * vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, * lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist. Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi. 17 Taustategurid Laste või noorukite vastu kasutatud vägivallaga on seotud sageli nii vanemate psüühilised häired kui ka sotsiaalsete ja keskonnategurite mõju
Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted. · Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline. · Hoolimata oma mõningasest abitusest on imikul mäned refelktoorsed võimed, mis aitavad kaasa sotsiaalsete suhete loomisel hooldajatega. Need on järgmised : o Peamiselt sotsiaalsetes situatsioonides toimivad käitumisviisid. o Käitumisviisid millega vastatakse sotsiaalsete reaktsioonidega.
Nad võivad kogeda vägivalda koolis, tänaval ja kodus. Nad võivad näha vägivalda filmides, raamatutes, televisioonis või oma sõprade elus. Vägivald õpetab lastele, et: · need, kes armastavad, ka peksavad, · teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav, · vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, · lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist. Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi. Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad? NÄIDE Kalev on 13-aastane. Ta on kogu elu elanud koos ema ja isaga. Ta armastab oma vanemaid, kuid tunneb viha oma isa vastu, sest too lööb ema, ning ta on vihane ka ema peale, et too laseb seda endaga toimuda ega kaitse ennast
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
· Millegi tegemine lapse heaks Vanemad peavad selgitama välja, milline on just nende lapse poolt eelistatud viis. Sest näiteks puudutusi eelistav laps võib kingitustest koormatuna tunda, tegusid eelistav laps võib liiga tihedaid kallistusi võltsiks pidada. Ülehoolitsemine Hoolitsemiseks võib nimetada kõiki viise, kuidas teiste ja enese eest hoole kantakse. Laste eest tuleb hoolitseda, muidu nad ei jää elama. Nad vajavad süüa, riideid, kaitset, puudutust, tunnustust ja armastust. Kuid kahjuks on paljud vanemad või vanavanemad üleliia hoolitsevad, mis pidurdab lapse arengut. Ülehoolitsemine võrdub järelandlikkusega. Ülehoolitsemise tagajärjed: · Teadmatus, millal on küllalt · Õpitud abitus ja omandatud suutmatus · Suutmatus eristada tahtmisi ja vajadusi · Veendumus, et ollakse maailma naba ja sellele vastav käitumine
Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10% kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab;
-6.J mäletab ühte lasteraamatut, milles peategelane peale igat peatükki teeb vigade paranduse. Selle põhjal J sooviks- ei teeks Liisa kulul halba nalja, ei jätaks Liisa vihikut lilleriiuli alla vedelema. -5.Emaga on tõeliselt raske, kui ta varasemalt hüsteeritses ja karjus, siis nüüd ta ainult arvab, et teda kõik süüdistavad ja nutab kogu aeg, Kui J küsib kus ta sinine triiksärk on ja ärgu ema võtku tema toast- mida ta on oma rahadega remomtinud ja ise koristab- tema riideid ja ei viiks pesusse vaid J toob mustad riide ise ära. Kuid nüüd jälle eme arvab, et mis kurja ta siis jälle tegi, kui pluuse ära pesi ja miks poeg temaga nii käitub. J teab, et kui ema juba nutab ei aita midagi, ta ei kuula ühtegi J selgitust vaid J peab teda kallistama, mis on poisile sellises ema seisundis väga vastik, aga ta teeb seda ikkagi ja kutsub ema kööki teed jooma. Kuigi J- le ei meeldi piimaga tee on see hetkel isegi hea, uuesti üritab J selgitada, et see särk
Lennart Raudsepp Roomet Viira SPORDISOTSIOLOOGIA Alljärgnev õppevahend on mõeldud sissejuhatava kursusena spordi sotsioloogiasse. Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse" ellu
missugune üldiselt kompass on, ei näidata seda kui võõrast objekti. Värvustega on ka katseid tehtud. On leitud seda, et kerge VAA lapsed eristavad suhteliselt kenasti põhivärvuseid, aga kui värvuste vahel on väikesed nüansilised erinevused, siis nad ei pruugi vahet teha. Nt punase ja oranži vahet ei pruugi märgata. Solovjovi katsetest on tulnud välja, et nad tajuvad objekte mittespetsiifilistena. Erinevad inimesed, kes nt kannavad erinevatele ametitele omased riideid ja muid atribuute, siis nad võivad kõiki neid inimesi nimetada meesteks ja onudeks, kuigi seal pildi peal on tegemist postiljoni või miilitsaga. Ei märka neid erinevusi, vaid ütlevad, et kõik nad on onud ja vahet ei ole, mis onud nad siis parajasti on. See ei ole ainult taju diferentseerituse probleem. Siin tuleb ka mängu taju mõtestatus. Mõtestatus oli siis see, mis ütles meile, millised objekti tunnused on seda objekti
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68
Michael Winterhoffi raamat "Kuidas meie lastest kasvavad väikesed türannid?" (2010) räägib risti vastupidist juttu. Pika tööstaaziga psühhiaater kirjeldab, missugused on tema 20-aastase praksise igapäevased kogemused. Raamatu põhisõnum on lihtne: lapsi on vaja kasvatada, sest psüühilised funktsioonid ei arene iseenesest. Et autor on arst, mitte kasvatusteadlane, nimetab ta traditsioonilist kasvatust intuitiivseks. Tegelikult on see klassikaline arusaamine kasvamisest ja kasvatusest. Paraku tunnistati traditsiooniline teadmine ajastu vaimule vastavalt vanaks ja kõlbmatuks juba sajand tagasi. Ja ehkki esimesed hoiatavad kirjutised ja arutelud ilmusid juba pea nelikümmend aastat tagasi (vt Mustad kirjutised; Suur koolidebatt), puudutasid need siiski enamasti vaid koolis toimuvaid protsesse: õppeedukust, distsipliini, õpetaja autoriteeti jms. Ent on tähelepanuväärne, et ka tollased kriitikud nägid kõige suurema
Ta kirjuas muide seda 10 aastat, 1889-1899. Tollel romaanil on eluline tagapõhi, üks väga tuntud vene advokaat, tolleaegne, rääksi Tolstoile loo oma kohtupraktikast. Sisu on niisugune väga fanaalne, haritud ja rikkast suguvõsast pärit noormees sõidab külla oma sugulasele, näeb seal ilusat toatüdrukut ja võrgutab selle. Sõidab minema, nii kui ikka. Tüdruk jääb rasedaks, satub loomulikult selles peres tagakiusamise alla ja visatakse tänavale, kuskile mujale tal minna pole, kui avalikku majja. Süüdistatakse teda seal ühe kliendi paljaksvarastamises. Venemaal oli tol ajal vandekohus. Ühes vandekohtunikuks päriselus on toosama noormees, aastaid on mööda läinud. Ja täpselt nii nagu romaanis, ei tunne alguses seda tüdrukut ära, aga kui ta siis ära tunneb, on väga vapustatud oma teost ja tüdruku saatusest. Otsustab tüdrukuga abielluda. Päriselus mõistetakse õigeks
Arengupsühholoogia 04.02. Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega. Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele. Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär). Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
"Kuts läks karja linta-lonta, linta-lonta, Karjast koju vinta-vänta-virrdi, timpa-tampa-tirrdi!" · Ütle "tirrdi!" elavama häälega. Laps õpib seda ootama ning see muudab mängu põnevamaks. UURINGUTE ANDMETEL hõlbustab imiku reielihaste treenimine hiljem roomama ja kõndima õppimist. Kui viia harjutus läb ettevaatlikult, ei tekita see lapsele ebamugavustunnet ja ta naudib seda. VARJUD · Öölambi valguses seintele tekkivad varjud moodustavad huvitavaid kujundeid, mida lapsel on põnev jälgida. · Kui seada liikuv mänguasi (voodikarussell) rippuma nii, et see varje heidaks, aitab see imiku nägemist arendada. · Kui laps saab suuremaks, meisterda ise varje heitvaid kujundeid. UURINGUTE ANDMETEL hakkab nägemisnärv teise elukuu paiku kiiresti arenema. Imiku nägemisvõime stimuleerimine aitab tekitada visuaalseid seoseid. Väikelapsed ärkavad öö jooksul mitu korda üles
Maisaar Raamat sisaldab jutukesi ja meenutusi lapsepõlvest. Kui isa kinkis raamatuid jutuke räägib sellest, kuidas lapsed ootasid isa linnast tagasi, sest ta tõi neile alati raamatuid. Annale meeldisid ilusad ja haledad raamatud, aga Juhanile seiklusraamatud. Vahest valmistasid nad ka ise teepakipaberist raamatuid. Jutuke Aino ja Leeni kodus rääkis sellest, et lapsed tahtsid emale head meelt teha, aga tegelikult tegid hoopis vastupidi...parandasid vanu riideid lõigates uusi katki ja kui ema koju tuli, siis ta sai väga tigedaks ja mis edasi juhtus, sellest käesolev jutt enam ei rääkinud... Jaanus Vaiksoo Kellasepaproua Illustreerinud Anu Kalm Raamat sisaldab lasteluuletusi. Luuletused on üsna pikad ja rasked lugeda, eriti eelkoolieas. Arvan, et raamat on suunatud koolilastele. See raamati ei kuulu kindlasti minu lemmik luuletuste raamatu hulka, aga tore oli tutvuda ikkagi
College'is (1874-78). Oscar oli väga tugev kirjanduses ja keeltes, samal ajal kui tema matemaatilised, spordilised ja muusikalised anded jäid tahaplaanile. Oxfordis hakkas ta tegelema luulega, milleks ergutasid teda Itaalia ja Kreeka reis. Oscar kandis oma esimese luuletuse ,,Ravenna" ette teatris ja sai näidata, mida ta oma häälega tegelikult suudab. Peale kuldmedaliga kooli lõpetamist asus Wilde Londoni Salisbury tänavale, jätkates seal oma uurimusi kirjanduse, esteetika ja ajaloo üle. Oma luuletusi avaldas ta mitmesugustes ajakirjades ning üritas avaldada neid ka raamatus, mis ei õnnestunud. Üldiselt vihati Wilde kogu Londonis, sest ta rõhutas pidevalt oma geniaalsust. Luuletuste ilmumise aastal sõitis Wilde USA-sse, et leida oma näidendile ,,Vera and the Nihilists" lavastaja, kuid tema näidendit ei saatnud edu. Lisaks pidas ta USA-s ka mitmeid loenguid erinevatel teemadel. 1883
Sünnipärastel kurjategijatel on sageli tohutu suured lõualuud, kõrged põsenukid, puhmas kulmukaared, hiigelsuured silmakoopad ja suured, kruusi kõrva kujulised kõrvalestad, näoosa suurem etteulatuvus koljul, madal ja kitsas laup, suhteliselt pikad käed, tumedam, s.o pigmendirikkam nahk. Füsioloogilisteks ja patoloogilisteks eripäradeks olid alanenud tundlikkus, mistõttu on nad võimelised taluma suurt valu, varakult tekkivad kortsud, teravam nägemine, värvipimedus, kogelemine, vasakulaarse reaktsiooni (punastamise) puudumine, kõõrpilk, varaste nöo ja käte liikuvus, ekslevad silmad jne. Kurjategijate kõlbelise taseme iseloomustamiseks nimetas Lombroso nende suurt huvi orgiate vastu, julmust, sadistlikkust, kergemeelsust, kättemaksuhimu, spetsiaalset argood (släng või žargoon) ja teisi negatiivseid omadusi. Tätoveerimist interpreteeris kui tunnistust kurjategijate
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................
Siis milles asi? Nad ei varasta. Neil pole veel omanditunnet, mis kuulub neile ja mis teistele. Manitsemine ja moraalilugemine ei aita. Seletad, et pole õige. See on külli oma, ja tema tahab ka sellega mängida. Kui laps tunneb puudust hellusest, omaealistest sõpradest. Tehtakse tahtlikult tegu, et varjatakse ja küsimata võetakse asju. Eelkooliea lõpus ja kooliea alguses. Kui ähvardad, et siis last ei armasta jms.See on vale!!! 7-aastasena palju. Pole sõpru ja vanematest eraldatud. Ei oska muud moodi leida sõpru, kui varastab, et olla aktsepteeritud. Mida teha? Põhi põhjus on rahuldamata armastuse vajadus, sotsiaalses grupis asend, mis teda ei rahulda. Mida teha? Ütled otsekohe ja karmilt, mitte ei manitse, et see olukord ei tohi korduda, see pole aktsepteeritav! Kuni 4 eluaastani laps ei oska eristada, mis tema. Arvav et kõik tema. Ütleb, et laenas. Ei varja seda enne, kui 5-6. Peaks õpetama: Ära võta asju, mis ei kuulu sulle
A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T L E E V I K E R A S V A T I H A N E S I N I T I H A N E K Ü N N I V A R E S H A L L V A R E S H A R A K A S L I N A V Ä S T R I K S U U R - K I R J U R Ä H N P Õ L D L Õ O K E K O D U V A R B L A N E P Õ L D V A R B L A N E S U I T S U P Ä Ä S U K E K U L D N O K K K Ä G U VALGE-TOONEKURG A V E N Õ M M E · K A D R I J O O S T NEID LINDE ME TUNNEME Õ P P E M A T E R J A L L I N D U D E S T E E S T I M A A LO O D U S E FOND TARTU 2006 Õppe
Kaja Saar LÄBI MÄNGU VÕÕRKEELE JA KÕNE ARENDAMINE LASTEAIAS Tallinn 2010 Sissejuhatus Autor on valinud käesolev teema, kuna leiab, et võõrkeele õpetamine juba maast-madalast on arendav ning maailmapilti avardav. Töötava õpetajana on töö koostaja kogenud hetki, mil on jäänud vajaka ideedest ning metoodilisest materjalist. Autor püüab antud teemat lahetes leida vastuseid järgmistele küsimustele: Kuidas teha end selgeltmõistetavaks 1-6`e aastasele lapsele võõrkeeles? Kas meil on piisavalt vastavasisulist metoodikat? Tulenevalt tekkinud küsimustest on eesmärk leida materjali/meetodeid, mis aitaks õpetajal orienteeruda kakskeelses keskkonnas. Töötada välja sobiv õpimapp, mis oleks abiks keele õpetamisel ning tõukeks uutele ideedele. Tulemi saavutamiseks leiab autor, et on oluline analüüsida hetkeseisu Adelion`i lasteaias. Töödelda läbi olemasolev, vastavasisuline metoodiline materjal. Teha valik pakutav
Psühholoogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. Klass 2011/12 Sisukord Kirjandus....................................................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler....
PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS secunda, kevad 2010 1. PILET ISIKSUSE MÕISTE Isiksuse teema on psühholoogias olnud läbi aegade suhteliselt populaarne. Isiksus küllaltki mitmetähenduslik mõiste: 1) Inimese eripära, kordumatus, individuaalsus. 2) Püsiv ja muutumatu osa inimesest. Tuleb sõnast "persoona", mis algselt tähendas maski. Vana-Kreeka komöödiates oli see konkreetne ese. Sõna "karakter" oli algse tähendusega millegi sisse uuristamine või äramärkimine, et see on minu oma. Isiksuse jooned on millegi tunnused, mille järgi teda ära tuntakse. Psühholoogias on isiksuse teema olnud päevakorras pikka aega. Isiksus on see teema, mis kõige rohkem huvitab neid inimesi, kes ei ole eriti psühholoogialähedased. Isiksuse küsimused on sellised üldised, mis on läbi aegade inimesi huvitanud. Isiksuse temaatika on psühholoogias see temaatika, mis kõige suurem
- Looma tapmine, kaugemas minevikus käis matusega kaasas vereohver, tapeti loom. See komme on aja jooksul taandunud aina väiksemaks ning praeguseks on peaaegu kadunud. - Peiesööming (ohverdus), praeguse ajani oluline matuse osa, ilma milleta matused ei ole mõeldavad. Peielauas on surnule tühi koht Matuseriided Matuseriided on varem kas kindlaks tehtud või juba valmis pandud: setu 80%, Võru 74% Ei tohtinud olla sõlmesid, vahel kasutati ühe siirderiituse riideid ka teises siirderiituses, näiteks matmine pulmarõivais. Kindlasti ei maeta surnut paljajalu, surnul peavad kingad jalas olema. Surnule kaasa pandavad asjad Surnule pannakse kaasa igasugu asju kaasa, varem on neid pandud küll rohkem, kuid ka praegu siiski pannakse esemeid kaasa. Need asjad võivad sageli olla väga väikesed asjad, igapäevased tarbeasjad, enda välimuse eest hoolitsemise asjad või raha (teerahaks, teises ilmas läheb vaja)
annaabi.ee 
