week? Tallinn Music Week (TMW) on Baltikumi ja Põhjamaade suurim uue muusika festival ja muusikatööstuse konverents. Siin kohtuvad publik, artistid ja tuule saavad tiibadesse värsked talendid ning Eesti artistidele luuakse eeldused olla osa kirjust rahvusvahelisest muusikamaailmast. Kontserdid toimusid igalpool Tallinnas: teatrites, kohvikutes, galeriides, ladudes, keskustes, restoranides, klubides ja lõpetades kirikutega Artistid Lavadel astus see aasta üles 206 esinejat üle maailma, kellest 117 olid Eesti artistid Curly Strings, Daniel Levi, Super Hot Cosmos Blues Band, Genka/Paul Oja, Metsakutsu ja Tommy Cash Esindatud oli palju riike, nende seas Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Prantsusmaa, Austria, Itaalia, Rootsi ja palju teisi Esindatud oli 32 erinevat muusikastiili, millest kõige populaarsemaks stiiliks
okasmetsad, segametsad ning laialehised metsad · Taimedest on esindatud vaevakask, kidur mänd, sookail ja kanarbik, loomadest ja lindudest polaarrebane, lemming, põhjapõder, jääkaru, lumekakk ning muud linnud. Ehk taimed ja loomad, mida mujal maailmas ei leia · Turismil on üks kõrghooaeg suvi, kuna talved on külmad ja pimedad · Kruiisiturism · Põhja-Euroopa riikides on vanalinnad koos oma losside, munakivi sillutise ja vanade kirikutega, mis on ainulaadsed kogu maailmas · Veel iseloomustavad erilised vaatamisväärsused nagu Big Ben, Loch Ness, Lapimaa, kuumaveeallikad, laavaväljad, puukirikud, trollide tee ja paljud-paljud muud
5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. Koori põrand oli tavaliselt u 3 trepiastet kõrgemal, moodustades “poodiumi” v “näitelava”. Koori all asus tavaliselt kabel ehk krüpt; tihti ulatub transept pikihoonest rohkem välja kui võrrelda varakristlike kirikutega. 6) Basiilika pikihoone jaguneb pikuti - kesklöövid, põigiti - külglöövid. 7) Benediktlaste kloostrikirik Clunys oli omal ajal suurim kristlik pühakoda. 8) Sissepääs on ehitatud väljapoole. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst 1) Romaani stiili alged tärkasid esimesena Saksamaal. 2) Saksamaal kerkis skulptuuris esile kristuse kannatusloo teema. 3) 11. sajandi keskel hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri
trükikunsti areng suurt rolli. Kuni trükikunsti levikuni olid kirikud peamised kultuuri-kandjad ja hariduse jagajad. Kiriku võim suurenes keskajal oluliselt. Eriti tugev oli see varakeskajal, peamiselt seetõttu, et ristiusk kuulutati Rooma riigiusuks, seda levitasid misjonärid ning see sunniti peale vallutatud alade elanikele. Viimast esines enim ristisõdade käigus. Peale ristisõdade avaldus kiriku julmem pool veel inkvisitsioonis ja nõiajahtides. Kirikutega on veel seotud linnade tekkimine. Nimelt tekkisid esimesed asulad kirikute ja kloostrite lähedusse. Kaua ei läinud aega kui sinna tekkisid ka koolid ja hiljem juba ülikoolid. Viimased siiski suurematesse linnadesse. Taaskord mängib siin olulist rolli trükikunst. Veel üheks tähtsaks punktiks võib lugeda maadeavastusi. Juba varakeskajal (9.-13 sajandil) sõitsid viikingid mööda merd, neid võib lugeda ühtedeks esimesteks maadeavastajateks. Suuremad avastused jäid siiski 15
KUNSTIAJALUGU 19.Barokkarhitektuur Venemaal, Eestis. Kunst Venemaal: · 17. Saj lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega · Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I'le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. · DOMENICO TREZZINI tähtsaim arhitekt Peetri ajal. Sveitslane. Tema kavandatud
Romantismi üldiseloomustus See periood hõlmab 19.saj teisest aastakümnest. Ajalooliselt oli see periood väga võitluslik. Terve Euroopa oli Prantsuse revolutsiooni tulemusena haaratud sotsiaalsete konfliktide keerisesse. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikest konfliktidest kõrvale. 19saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. Pariisi ülestõus 1839 . H. Berlioz läks barrikaadidele võitlema. R. Wagner 1849 Dresdenis oli ülestõus, ta ühines nendega. Ungaris võttis vabadus võitlusest osa Fr. Liszt. Fr .Chopin.. poolakas J. Sibelius soomlane, astus välja venestamispoliitika vastu Itaallane G. Verdi , esimesed ooperid olid kõik revolutsioonilistest ideedest.
KAUBANDUSKESKUS 21. SAJANDI KATEDRAAL? 21. sajand on täis uuendusi, mis mõjutavad inimeste igapäevaelu aga ka selle toimumise kohta. Mis tähtsus on kaubanduskeskusel inimeste igapäeva toimetuste tegemisel, kultuuri vahendamisel ja erinevate inimesetüüpide kokku viimisel? Kas on sellel mingit sarnasust kirikutega ja kas kaubanduskeskused on kirikuid asendamas? Keskajal oli tähtis koht ühiskonnas kirikul. Traditsiooniks oli igal pühapäeval kiriku külastamine, mis tõi kokku erinevad inimesed, kes kuulasid jutlusi, palvetasid ja lunastasid patte, kuid kirik oli ka palju enamat. See oli paik, kus rahvas vestles omavahel elust, ilmast, poliitikast ja paljust muust. See oli koht, kus inimesed said rahuldada oma rääkimisvajadused.
Väga kirglik ja tundeküllane stiil. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerumine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Märksõnadeks: peen hingeelu, madal valulävi, liialdamine, romantiline kunstnik on traagilise loomuga, usk imesse, unistamine, huvi mineviku vastu, oma rahvuse väärtuse toonitamine. Varem olid kunstnikud/muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikust konfliktidest kõrvale. 19.saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest. 2. Romantism muusikas. Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Klassitsismi ajastul võis leida juba romantilisi jooni, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid
Vana Vene ristiusu vastuvõtmine, Bütsanti kunsti jätk + Vene traditsioonid, tsentraalehitised Kiievi Sofia katedraal (viis lühikest löövi, mis lõppes apsiidiga, ruudukujuline, põhjaja lõuna küljel veel kaks löövi, kuplitega tornid), Novgorodi Sofia katedraal (välisilme lihtne ja range, Georgi peakirik Jurjevi kloostris, Lunastaja kirik Nereditsas), sarnanes Petseri kloostri ja Pihkva kirikuga, Dmitri kirik (skulptuur kaunistused ja kaetud reljeefidega), sarnasus Armeenia kirikutega, Moskva - meister Fioravanti, Uspenski kirik (üks kuppel, neli kõrvalkuplit), Vassili Blazennnõi kirik, kindlus arhitektuur - Kremli müür ja Novgorodi ja Pihkva linnamüür, maalikunst puudus ümarplastika, ikoonimaal seintel mosaiigid, fresko, Vladimiri jumalaema, maalija Theophanes Kreeklane (pühakud olid sügavamõttelised ja targad, üldmulje võimsalt dünaamiline, ekspressiivne, kontrastid põhinevad heletumedusel) ja Andrei Rubljov (värvid õrnad ja mahedad, joontes puudu
tunnetaks jumala kõikvõimsust ja tajuks tema lähedust. Enamjaolt kõikides kirikutes on ka palju kunstiteoseid. Mina arvan, et ka kirik ise on üks väga suur kunst. Muljet on avaldanud ka gooti stiilis katedraalid, mis said alguse Prantsusmaalt. Eriti suur ja uhke on Reimsi katedraal. Ka keskaja muusika on väga huvitav ja teistmoodi. Minu jaoks tundub eriti põnev see, et keskaja muusika oli seotud enamjaolt kloostrite ja kirikutega. Tänapäeval kasutatakse muusikat igal pool. Üheks tähtsamaks keskaja muusika tegelaskujuks oli Gregorius. Gregorius oli Rooma paavst, kes oli kirikulaulu koguja ja parandaja. Tema pani paika laulud, mida võib kirikus esitada. Tänapäeval on aga kõik vaba ja võib esitada millised laule tahad ja ka ise neid luua. Keskaja muusikat iseloomustavad ka rüütlilaulud, mis mulle endale väga meeldivad. Rüütlilaule on kahte liiki, armastuslaulud ja kangelaslaulud
Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena tunduvad kirikud ja usutõdesid inimhingedesse poetavad maalid-skulptuurid. -2- BAROKK VENEMAAL 17. Sajandi lõpul jõudsid Venemaale barokk-stiili mõjud, kuid need piirdusid peamiselt mõnede Moskva kirikutega. Tsaar Peeter I asutas Peterburi, mis sai Venemaa pealinnaks. Asuti selle ehitamisele ja Peeter I tahtis oma maad kiiresti euroopastada ning kutsus läänest Venemaale tööle spetsialiste, kunstnikke, arhitekte. Peeter I-le meeldis Hollandi elukultuur ja arhitektuur ning seetõttu eelistas hollandipärast barokilikku klassitsismi. pilt 2 Domenico Trezzini on tähtsaim arhitekt Peetri ajal
Muudatuste eeldused olid majanduslikku ja ühiskondlikku laadi. Sai alguse usk inimese mõistusesse ja võimetesse , usk jumalasse nõrgenes. Eeskujuks võeti antiikkunst. Antiikkunsti jäljendamise pärast hakati 15.- 16.saj. kunsti nim . renessansiks. Itaalia renessanss Vararenessanss XV saj. : kultuuri kunstielu keskuseks oli Firenze. Kõrgrenessanss 1500-1530 Arhitektuur Muutus hoone ülesehitus ja kaunistus. Ehitati palju ilmalikke hooneid, suuremad saavutused siiski kirikutega. Eeskujuks Rooma ajast säilinud hooned. Taaskasutusel ehitusliku elemendina ümarkaar ja silindernõlv. Arhitektuuris oluline tasakaal horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Vararenessansi rikaste elamuid nim PALAZZODEKS: esimene korrus pidi kandma ülemisi , see oli massilisem ja raskepärasem, kivid suured ja rasked. Järgmised korrused kergema ilmega. FILIPPO BRUNELLESCHI arhitekt ja skulptor. Kavandas Firenze toomkiriku kohale kupli.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Essee TALLINN 2011 VANALINN Tallinna vanalinn on Tallinna vanim linnaosa. Ma arvan, et see on väga ilus ajalooline koht, kus on palju ilusaid kohti. Mulle meeldivad linna vanad hooned, väikesed tänavad, palju kauplusi, kust võib osta suveniire nagu näiteks raamatuid Vanalinna kohta. Vanalinna teed on väga huvitavad, sest nad on tehtud munakividest. Veel võib vanalinnas tutvuda teise inimestega, sest seal on palju inimesi, eriti turiste, kes jalutavad ja teevad fotosid. Aga see ei ole ilmselt sellepärast, et vanalinn on nii ilus. Seal sa võid tutvuda veel Eesti kultuuriga või jalutada sõpradega ja vaadata vanalinna vaatamisvärsusi. Praegu ma tahan jutustada sellistest kohtadest, kus mulle kõige rohkem meeldis. Esimene koht, mis mulle ...
asendada suurtega. Konstruktsiooni toestamiseks kasutatakse kiriku väliseinale ehitatud tugikaari ja tugipiitu. Selle tõttu nägid gooti kiriku külgfassaadid välja nagu skeletid. Hilisgootika perioodil (14. sajandi keskpaik - 16. sajandi algus) hakati ka väliseid konstruktsioone kaunistama - neist moodustati erinevaid mustreid. Gooti ehitiste skelettsüsteem võimaldas materjali - loodusliku kivi ja telliste - kokkuhoidu, ka lühenes ehitiste valmimiseks kuluv aeg. Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus. Kogu gooti kirikute arhitektuur üritab luua illusiooni nagu hoone oleks kõrgem ja sihvakam kui ta tegelikult on, nii et lisaks reaalselt kõrgemal asuvale laele on ka sihvakad jooned sisemuse kujunduses. Kui romaani kirikutes oli palju vaba seinapinda mis kaeti maalidega, siis gooti kirikutes on seintes suured
lilleõit. See ehitati 19. sajandi lõpul. Lille keskel on hiljem lisatud (1910) elektrooniliselt valgustatud kella numbrilaud. 14. Too välja romaani ja rooma skulptuuri erinevused ja sarnasused? Rooma skulptuurides tulid välja kõik inimeste iluvead, nende iseloomulikud jooned, väga täpselt. Romaani kunstis olid kujud üldistatud, inimeste proportsioonid ebarealistlikud, edasi anti vaid emotsioone. 15. Mis on ,,vaeste piibel"? Mis on ,,vaeste piibli" seos romaani kirikutega? ,,Vaeste piibliks" nimetatakse romaani kirikute reljeefseid seinu, kus kujutati piiblilugusid. Kirjaoskamatud inimesed ,,lugesid" neid pilte ja said niimoodi aimu, millest räägib piibel. 16. Kirjelda Bayeux' vaipa - millal, kus ja miks see loodi? Mida on sellel kujutatud? Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses.
Austusest Neitsi Maarja vastu oli kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss. Munkade juht, peakonfessor, oli kõikide vaimulik pea. Birgitta suuniste kohaselt võis ordu kloostrites elada kõige rohkem kuuskümmend õde(raamatus algselt 22) ja vastavalt apostlite arvule kolmteist preestrit, neli diakonit ja kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul. Kloostris oli mitmeid süütegusid, millele järgnesid karistused: Kerged süüteod- nt kui õde pesemata ringi käib või kui õde ei kummarda abtsissile ja ei näita oma aupaklikust, käimlas rögastamine, saunas rohkem rääkimine kui tarvis Rasked süüteod- Rohkem kui 14 päeva pihtimata olek, kõva häälega laulmine, kloostris ilma
Torn seisis tollal väliaspool kirikut. · XV sajandi ümberehitused XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana
Küll aga harrastati maali kunsti ja seda on näha kõikide kirkute seintel. Ja siis tehti piibli ainelisi pilte: emad lastega, Jeesus Kristus. 8 ja 9 sajandil oli Bütsantsi kunstnikel rasked ajad. Siis raevuses nn pildiehitajate liikumine. Nad üritasid hävitada inimesi kujutavaid pilte. See oli kindlasti usust. Bütsantsi riik langes täielikult türklaste vallutamise tulemusena. Bütsantsi kunst elas edasi vana vene kunstis. Venemaa päris koosristiusuga Bütsantsi kirikutega ja ikoonide tüübid. Hiljem hakkasid vene kunstnikud iseseisvalt arendama taolisi kirikuid. Iseseisvalt taotlema neid kirikute tüüpe. Eesti kuulus sellel ajal tsaari Venemaa koosseisu. Ja siis hakati ehitama ka Eestis ka nn vene kirikuid. Kuid neid kirikuid oli palju kus ehitus tase oli madalam. Olgu see näiteks et Bütsantsi kunst ei ole väga kaugel meie ajaloos. Vana Vene kunst 10saj lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Vanasti
Müürid jagasid asustuse kaheks-selleks,mida kaitsti ja selleks, mis piiramise ajal ohvriks langes. Linna põgenesid talupojad. Kes olid end peitnud linnas 1 aasta ja 1 päev, said vabaks ja võisid jääda linna elama. Linna juhtis linna raad, eesotsas oli linnapea. Raad käis koos raekojas. Paljudes linnades peeti raekoja ees turgu. Raekoja platsil toimusid ka koosolekud, mõisteti õigust ja viidi täide kohtuotsuseid. Nii romaani kui gooti suurimad saavutused arhidektuuris on seotud kirikutega. Romaani stiili olulisemate tunnuste hulka kuulub ümarkaar. Selle iseloomulik uste, akende, siseruumis silindervõlvile, ümarad on ka sambaid ühendavad kaared jm. Üldjoontes oli romaani kirik lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, aga samas monumentaalne. Kaunistustest on levinud ümarkaareline friis,dekoratiivne nn kääbusgalerii ja liseenid. Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, ning ühtlasi pidid need olema võimalikult tulekindlad. Gooti
Ainsa teadaoleva kirikuna maailmas on Jaani kiriku pseudotrifooriumi petikutesse paigutatud skulptuurid. Kuna need kujutavad troonidel istuvaid figuure, nimetas Olev Prints need kuningate galeriiks prantsuse gootika eeskujul. Algselt oli kirik seest krohvimata nagu väljastki, ainult võlvide siilud ja terrakotaskulptuuride taustaks olnud petikniššid krohviti. Skulptuurid olid koloreeritud nagu tollal tavaks. Olev Prints võrdleb Jaani kiriku terrakotaskulptuure Euroopa teiste kirikutega: «Ka Põhja-Saksa, Preisi Ordu ja Skandinaavia maade telliskivigootikast pole teada ehitist, mis oleks nii rohke dekoratiivskulptuuriga.» Ja jätkab: «Oma kunstilise taseme poolest ei ole Põhja-Euroopa senituntud tellisskulptuur kuigi silmapaistev. Friiside pead (Wormditt Preisi Ordu alal) või figuurid (Maarja kirik Rostockis), isegi portaalifiguurid (Marienburgi linnusekabeli «kuldne värav») on jämedakoelised, skemaatilised ja vormimõjult primitiivsed, nagu oleks neid teinud mõni
Riiast lähtunud ristisõda oli Eestimaal põrkunud eestlaste ja neid toetama asunud Vene vürstide tugevale vastupanule, mistõttu pidasid piiskopid vajalikuks leida endale uusi liitlasi. Nii palutigi kuningat astuda eestlaste ja venelaste vastu sõtta, lubades vastutasuks Eestimaa ja võib-olla ka Liivimaa tema võimu alla anda. Valdemar lubaski järgmisel aastal Eestimaale minna. Peagi sai ta Paavstilt loa liita paganatelt vallutatavad alad Taani riigi ja selle kirikutega. Randunud vägi hõivas vastupanuta Lindanise linnuse, lammutas selle ja asus uut ehitama. Miks revalased vana linnust ei kaitsnud või oli see mingil põhjusel maha jäetud, pole selge. Küll asusid revalased ja harjulased Henriku Liivimaa kroonika järgi kohe sõjaks valmistuma ja väge koguma, samal ajal väliselt sõbralikkust näidates ja vanemaid Taani kuninga juurde rahu tegema saates. Kuningas olevat neid uskuma jäänud, vanematele kingitusi jaganud ja nad ristida lasknud. Teisalt on
liiduvabariikides esindasid volinikud, kes tegelesid kontrollimise, usuühingute regiseerimisega, kogusid ja analüüsisid infot, sulgesid kogudusi, kontrollisid vaimulike personalipoliitikat, lahendasid kaebusi, nad olid riigi ja kiriku vahendajad. Kontroll koguduse igapäevaelu üle saavutati eelkõige koostöös kirikuvalitsusega, küsida luba peaaegu kõigeks, mis väljus pühapäevase jumalateenistuse raamidest. Toob välja, et 1934a oli kirikutega seotud 98 protsenti elanikkonnast, siis 1987a. oli neid jäänud 5 protsenti mis näitab kokkuvõttes, kui hästi töötasid volinikud. Oma järeldused on autorid teinud vaadeldes ja uurides kriitiliselt eelnevate autorite publikatsioone ja uurimusi selle ajaperioodi kohta ning kasutanud arhiivi dokumente. Huvitavad ning lisateavet pakkuvad on ka raamatus n-ö ääremärkustena ära toodud mõnede dokumentide või kirjade väljavõtted
Saksamaal püsis ka romaani stiil kaua. Bayeux vaip sinna on tekitatud kogu William Vallutaja(Pr.maalt) retke lugu. Tikitud linasest riidest vaibale, siidi ja villasega. Oli 70cm pikk. Gooti stiil: Tekkis linnakodanikud käsitöölised ja kaupmehed. Nii tekiski keskaja uus teine kunsti stiil Gooti stiil. Tekkis Prantsusmaal 216saj. Gootide hõimu järgi tekkis kuid isel. kui ülimalt peent kaunist. Suurimad kunstiteosed gootiajal olid seotud kirikutega. Kirikutes ei soovitud näha enam hämarust, muutus kogu ehituslaad.Väliselt oli kõige silmapaistvam tunnus teravkaar. Kirikud tõusevad kergete ja saledate tornilistena taeva poole. Suured värvilisest klaasist aknad ja vaba seina pinda peaaegu ei jöögi. Võlve kannavad poolsammastega kaetud piilarid, mis meenutavad nagu kokku köidetud kimpe. Ülal hargnevad piilarite poolsambad völve toetavatekas roieteks. Seinad vajasid lisatoetust. Selleks hakati väljapool kirikuseinte vastu
eraldi maja verelaskmiseks. Päriselt plaan ei olnud teostatud. Plaan oli tehtud 9. saj kolmandal kümnendil. Ja pühendatud st Galli abeele. Plaan on tehtud pärgamendile, hoonete kontuurid punase ja juurdekirjutised pruuni tindiga. Tagumisele küljele on kirjutatud 12. saj Püha Martini lugu. Toulouse'i St-Sernin Ehitatud 1080-1120 romaani kirik, endise 4. saj ehitatud basiilika kohal. Seda küll nimetatakse basiilikaks, aga siiski erineb varasematest, on palju suurem võrreldes varasemate kirikutega, ehitatud peamiselt tellistest. Ristikujulise põhiplaaniga, võlvitud laega. On mitu kabelit, mis moodustavad kabelite pärja, reliikviate hoidmiseks. Uuenduseks on ümberkäik, mis võimaldab jumalateenistuse ajal paveränduritel külastada reliikviad, liikudes ringiga umber kiriku pealöövi. Transepti ristumiskohal on viiekorruseline torn. Tornitipp on 15. saj. Kesklööv on kaetud silindervõlviga, külglöövid on ribbed vault, tugipiilaritega. Conques'i St-Foy
· sajandite jooksul kirikute kaitsefunktsioon vähenes ja nad hakkasid muutuma kunstipärasemaks · 12. sajandi alguses tekkis Põhja-Prantsusmaal gooti stiil · 13. sajandil levis üle kogu Euroopa · gooti stiili tõrjus Euroopast välja alles 14. sajandil tekkinud renessanss 16. sajandil ARHITEKTUUR · suurimad saavutused seotud mõlemas stiilis kirikutega · keskaja kiriku planeering lähtus Vana-Rooma kohtu- ja kaubakojast basiilikast sammastega kolmeks jagatud ruum, keskmine osa kõrgem ja aknad ülal · BASIILIKA: läänest-itta, altar idas, pikiosa kolmeks või viieks lööviks, keskmine osa kõrgem ja laiem, isapoolses osas risthoone, ristumiskohas nelitis, pikihoone jätkus kooriruumina, kirikul LADINA RISTI
TALLINNA MUUSIKAKESKKOOL Tanel Praakli 10. klass Muhu Katariina kirik Referaat Õppejõud: Urve Leemets Tallinn 2011 Muhu Katariina kirik asetseb Muhu saare suurimas, Liiva külas, Kuivastu - Kuressaare maantee 12. kilomeetril. Eesti üheks silmapaistvamaks varagooti ehituseks peetud kirik on koos Pöide ja Karja kirikutega ehitatud gootika õitseajal ning kuulub Saare-Lääne kirikute rühma. Esmakordselt mainitakse kirikut Hermann von Wartberge kroonikas, kus selle valmimisajaks nimetatakse 1267. aastat. Siiski lõppes kivikiriku ehitamine Otto von Lutterbergi toetusel alles 1280. aastail. On täiesti võimalik, et sel ajal võis valmida tõenäoliselt Ojamaa meistrite poolt praeguseni säilinud kivist kirik, kuid arvatavasti ehitati Muhu kiriku puust esikirik juba
Teistes linnades oli mõnisada kuni paar tuhat elanikku. Linnad tekkisid teede ristumiskohtadesse, laadaplatsidele, kirikuelu keskustesse ja linnuste lähedale. Hiljem said linna õigused veel Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, mis asus üldjuhul linna südameks oleva peaväljaku ühes servas. Seal pidas oma istungeid linnavalitsus. Sarnaselt kirikutega oli sellel tihti kõrge torn, sümboliseerides suuremates linnades hansakaupmeeste võimu ja eneseteadvust. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Seal kaubeldi, vahetati uudiseid ning veedeti lihtsalt aega. Raad lasi turuplatsil ette lugeda määrusi ja teadaandeid, seal aheldati seadusest üleastujaid karistuseks ja teistele hoiatuseks häbiposti külge. Turuplatsil astusid oma kunstiga üles ka kõikvõimalikud meelelahutajad
1950-ndad aastad. Guass. 28x32. 8 Marje Singi portree. 1930-ndad aastad. Pastell. 43x32. 9 Kaljutempel. Umbes 1942.aastal. Akvarell, guass. 35x50. Tallinna Siselinna kalmistu. 1930-ndad aastad. Pastell. 34x48,7. 10 Kiriku tee Otepääl. 1942. Sulejoonistus. 14,5x20,3. Kirik kaljul. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17. 11 Visandid kirikutega. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17. Keltsaia. Piusa org. 1948. Pliiatsijoonistus. 20x27. 12 Purjepaadiga merele. Umbes 1942. Kalavõrkude kuivatusraamid. 1930. Lohusalu rannal. 1938. 13 1.5. Pilte Peeter Singi elust. Peeter Sink noore ärajutlustajana Hiie talus 1920.a talvel. Marje ja Peeter Sink pulmapäeval, 1. juunil 1931.
aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väliaspool kirikut. XV sajandi ümberehitused XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana. Kesklööv on kaetud
tunnistavad ida-õigeusu kirikud kõiki põhilisi uskumusi ja pärimusi, mis olid kujunenud rooma-katoliku kirikus kuni eraldumiseni 1054. aastal. Nad pühitsevad kõiki sakramente ning neil on õiguspärane hierarhia ja preesterkond. Põhiline erinevus seisneb suhtumises paavsti rolli, kellel nende väitel ei ole otsustamisõigust kogu kiriku üle. Otsustavaid samme taasühinemise suunas on astutud Vatikani II kirikukogust peale. MILLINE ON KATOLIKU KIRIKU SUHE ENAMIKU PROTESTANTLIKE KIRIKUTEGA? [KKK 817-819] Kirik tunnustab, austab ja kiidab heaks kõik, mis meil on ühine enamiku protestantlike kirikutega: usk Jumal Isasse, tema Pojasse Jeesus Kristusesse ning Pühasse Vaimusse; Piibel kui elav Jumala sõna; palve ja armuga täidetud elu, usk, lootus ja tegev armastus ning muud Püha Vaimu annid; ristimine; Issanda viimse õhtusöömaaja meenutamine; töö Jumala riigi heaks ning selle tulevase kirkuse päeva ootus; palav igatsus elada moraalset elu vastavalt Jumala ilmutusele.
ja keda tavapäraselt peetakse Kristuse esindajaks maa peal ning esimese Rooma piiskopi Püha Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse suurenemisele, ja tihedamale koostööle mittekatoliiklike kirikutega ning liturgia lihtsustamisele. Roomakatoliku kirikul nagu õigeusukirikul on 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, abielu, vaimulikuks pühitsemine, piht, haigete võidmine ja sakramentaalse süsteemi keskmeks olev euharstia. Arengumaades toetavad katoliiklased tihti rõhutute õiglus- ja rahupüüdlusi. Ajalugu Roomakatoliku kiriku tõus Pärast Pius VI surma 1799. Aastal ei võidud konklaavi kokku kutsuda Roomas, mistõttu see
Oskused saadi laevaehitusest. Mütoloogilised detailid- lohepead. Profaanarhidektuur o Põnevaima osa moodustavad linnused. Kuna olid kindluskirikud olid need väga paksude seintega. Linnuse oluliseim osa- müür ja tornid. Ehitati kõrgemale, järve või jõe kaldale, et loodust kaitsena kasutada( raskem juurdepääs). KUJUTAV KUNST Väga omapärased ja rikkalikult esindatud. Seotud kirikutega ja arhidektuuriga. o Varaseim näide Saksamaalt, 10.saj, Gero rist (kristus ristil temaatika, krutsifiks) Hildeshaimi kiriku ustel on reljeefid, mis kujutavad piiblistseene. Kuna inimesed ei osanud lugeda ja ladina keelt ka eriti ei mõistnud olid reljeefipildid väga olulised, et inimesed saaksid aru, mida neile räägitakse. Sümboolika oli väga oluline( võtmetega kujutati Peetrust, karjasena Kristust)
Ajaloolased hoiavad seisukohta, et kaliif soovis luua ehitise, mis võistleks linnas juba olemasolevate teisi usundeid esindavate ehitistega. Professor Shlomo Dov Goitein Jeruusalemma Heebrea Ülikoolist teatab, et Kaljukupli eesmärgiks pidi olema eemale peletada fitna või 'pahameel', mida tekitas mitmete uhkete teiste usundite kummardamiseks püstitatud ehitiste olemasolu. Qubbat as-Sakhrale antud rotundi kujuga, kuigi see oli islamile võõras, kavatseti rivaalitseda arvukate ristiusu kirikutega linnas. A.C. Cresswell märgib oma raamatus Origin of the plan of the Dome of the Rock, et pühapaiga ehitajad lõikasid kasu Püha Hauakambri kiriku mõõtmetest. Pühapaiga kupli läbimõõt on 20 m 20 cm ja kõrgus 20 m 48 cm, samal ajal kui Püha Hauakambri kiriku kupli diameeter on 20 m 90 cm ja kõrgus 21m 5 cm. Mark Crinson, imperialismi arhitektuuri õpetlane, näeb Kaljukuplit kui "arhetüüpset usukuulutuslikku ja imperaatorlikku hoonet,
1227-1238 ehitas Mõõgavendade ordu Toompeale kivilinnuse ja kelle ajal rajati kivikirik (alates 1240 Neitsi Maarja toomkirik). 1230. a. kutsus ordu Ojamaalt Tallinna 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal. Toompea jalamile ehitatud linnus ning selle ümber tekkinud linn sai 15. mail 1248 linnaõiguse (Lübecki linnaõigused) ja arenes Hansa Liidu liikmena keskaja lõpuks üheks Hansa idakaubanduse tähtsaimaks keskuseks Läänemere ääres. 16. sajandi keskel elas Tallinna müüride vahel arvatavasti 70008000 elanikku, lisaks linnasarases paiknevate eeslinnade ehk alevite rahvastik. Kuigi Tallinn
konverents, määras kindlaks need õpetuslikud alused, millest anglikaani kirik on kõnelustel teiste konfessioonidega lähtunud. Need on: 1) Pühakiri, mis sisaldab kõik õndsusvajaliku, 2) apostlik ja Nikaia usutunnistus kristliku usu piisav seletusena, 3) kaks Kristuse enese poolt seatud sakramenti ristimine ja armulaud, ning 4) ajalooline piiskopiamet. Sama konverents soovitas püüelda lähemate suhete sisseseadmise poolde Skandinaavia luterlike kirikutega. Üks peamisi punkte, mis anglikaanide ja luterlaste lähenemisel on raskusi valmistanud, on seotud nn ajaloolise piiskopiameti (historic episcopate) mõistega. Erinevalt saksa reformatsioonist, kus katoliku piiskopid ei tulnud üle usupuhastajate poolele, säilis Inglismaal piiskopiamet ajaloolises järjepidevuses. Reaktsioonina Cromwelli-aegsele puritanismile hakati 17. saj keskpaigas Inglise kirikus piiskopiametit kiriku ühtsuse ja katoolsuse tagajana kõrgelt hindama. 1662
Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väljaspool kirikut. Ümberehitused Oleviste kirikus XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju.Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 11. mail 1433.a. puhkes Tallinnas suur tulekahju, mis hävitas osa linna ja muutis Oleviste kiriku poolenisti varemeiks. Koor taastati kiirest ning pühitseti jumalateenistuseks 1439.a. Samal ajal otsustati ehitada kirik suuremaks. Selleks lammutati 1330. aastal püstitatud kiriku pikihoone ja selle juures seisnud kabelid. Ehitus kestis 1436-1450. Kirik tehti pikemaks ja laiemaks ning ta saavutas oma praeguse suuruse. Uus kirik valmis kolmelöövilise basiilikana.
sagely ohtrate raidkivikaunistustega. 6.Nimeta olulisemaid romaani ja gooti arhitektuuri näited. Saksamaal on gootika pärliks Kölni toomkirik.Itaalias gooti stiilis Doodzide palee Veneetsias. 7.Iseloomusta gooti kujutavat kunsti! Raamatumaalid,Gooti ajastul tekib ka tahvelmaal,vaibakunst. Romaani kunst Põhjused Euroopa stabiliseerumine Kristluse kindlustumine Välisohu vähenemine Linnade ja käsitööoskuse taastumine Gooti stiili kujutav kunst Peamine tellija oli kirik ja seotud kirikutega Loodust jäljendav ornamentika Skulptuuris Maalikunstis Seinamaal fresco .
põhjaosas. Seeba riigi pealinn asus praeguse Aksumi linna aladel. Eriti tuntud on Aksum aga oma sadade obeliskide poolest: need on mitme tuhande aasta vanused graniidist monoliidid ning suurimad neist on rohkem kui 30 meetri kõrgused ja kaaluvad üle 500 tonni. Etioopia üks vanemaid kristlikke riike maailmas. Kuid vaadates sealseid ringikujulise põhiplaaniga kirikuid ja kuulates kirikutrummide tümpsu, on igal sammul märgata erinevusi võrreldes Euroopa kirikutega. Omapärased pühakojad asuvad ka Lalibelas. Siin on kaljude seest välja uuristatud suur hulk kirikuid ning mitmed neist kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kuigi inimkonna hälli küsimuses puudub üksmeel, on paljud teadlased siiski seisukohal, et see paik on just nimelt Etioopia.
................................................................lk 19 Küprosest Küpros on Vahemere pärl.Päikeses unelevad liivarannad ja erksinine meri vahelduvad suursuguste metsaste mägedega, tsitruseliste aiad ja banaanikasvandused vahelduvad oliivisalude ja viinamarjaväljadega. Pole juhus, et just siin sündis kõigi armunute kaitsja, ilu- ja armastuse jumalanna Aphrodite. Jumalad ise kinkisid meile Küprose selle lõhnava liivatee ja pujuga, uniste küladega kaljujärsakutel ja kirikutega mäenõlvadel. Sellel saarel on kõik tingimused suurepäraseks puhkuseks tervendav kliima, esmaklassilised hotellid, soe Vahemeri, erakordselt rõõmsameelne ja külalislahke kohalik rahvas ja muidugi rahvusköök - kõik see teeb Küprosel viibimise tõeliselt meeldejäävaks, kingib hulgaliselt unustamatuid emotsioone, annab reipust ja energiat terveks aastaks. Küpros asub Vahemere kirdeosas, 380 km kaugusel Egiptusest, 105km kaugusel Süüriast ja vaid 75km kaugusel Türgist
arhitektuur rikas ornamentide poolest millega kaunistati maju, eriti moseesi. Ehitati ka mausoleome, kõige kuulsam neist Tadz Mahal. Romaani arhitektuur 750-1250 Elatus tase langes , linnade areng peatus, riigid lagunesid. Vaid kirik laiendas oma mõjuala kogu Euroopas. Eriline roll oli sealjuures 529 aastal asutatud benediktlaste mungaordu kloostritel. Need tegutsesid nii mõneski kohas kultuuri eelpostina. Sel ajastul piirdus ehitamine kloostrite ja kirikutega. Arhitektuur püüdles monumentaalsuse poole. Ehitati ka linnuseid, oli keskaeg, feodalism. Gootika 1130-1500 Üleminek kergetele karkass süsteemile. Kaob hoonete massiivsus - hooned muutuvad ,,õhulisemaks". Eriti on seda näha katedraalide juures. Jumalaema kirik Pariisis Renessanss 1320 1620 Otse tõlkes tähendab see antiikkultuuri taassünd, tegelikult taaselustati Euroopa eesrindlikes maades mõningaid antiikkultuuri elemente
meenutas Bütsantsi kirikut ( väliselt) ; erakordne oli kuplite arv-13. Sofia katedraalis on freskod ja mosaiigid paigutatud Bütsantsi skeemi järgi. Ei jää neile alla ! Mosaiigid on kuldse tooniga, kauneim mosaiik on jumalaema kujutis. Ikoonid- tahvelmaalid Miniatuur maal- raamatutes. 1240 aastal tungisid Kiievisse mongol tatarlased ja muutsid õitsva linna varemeteks. 12.sajandiks oli ülem Volga metsaaladel välja kujunenud Vladimiri vürstiriik. nende kirikud sarnanevad Lääne-Euroopa kirikutega- Romaani stiiliga. Väikesed külakirikud looduskaunites kohtades. need kaunistatud mosaiikide ja värkidega. kuni 19.sajandini kuulus Novgorodi maa Kiievi koosseisu. Novgorod oli üks tätsamaid kaubandus ja käsitöö linnu. Hea veetee tõttu olid tal sidemed nii lääne kui idaga. Kuulus kaubatee kreekani. Novgorodlased Julged, energilised ja praktilised. nii oma elus kui vahekorras kirikuga. Novgorodi kunst on lihtne ja väga väljendusrikas.
aastal. Aastal 1364 valmis nüüdsest madalam torn, mis asus 4,5-meetrise läbimõõduga alusmüüril. Torn seisis tollal väliaspool kirikut. XV sajandil ehitati kirik uuesti ümber, mille tulemusena omandas ta üldjoontes tänaseni säilinud hiliskeskaegse kuju. Esmajärjekorras püstitati uus avar kooriruum. Koori ehitusstiil on väga sarnane teiste meil samal ajal püstitatud ehitistega: Oleviste gildi saaliga, arvatavasti ka Dominiiklaste ja Pirita kloostrite kirikutega. 15. septembril 1524 toimunud luterliku reformatsiooni pildirüüste käigus hävitati rikkalikult kaunistatud kirikus kogu kunstiliselt väärtuslikum sisustus. Väliselt kirik kannatada ei saanud. 1820 aasta toimus laastav tulekahju. 1840 a. taasavati kirik uuesti. Sisustuse stiiliks oli neogooti. Prantsuse omaaegne kultuuritegelane ja diplomaat Eestis Catala ütles kord Oleviste kiriku arhitektuuri kohta, et see on "alastikistud gootika". Nii lihtne on
200 000. Pariisi gootika uhkuseks oli ka väike kuningate lossikabel Sainte-Chapelle (tõlkes püha kabel).See tundub üleni koosnevatki värvilistest akendest niivõrd kitsukesed on võlve kandvad müüriribad akende vahel. Beauvais' katedraali Sainte- Chapelle Mont- Saint- Micheli välisvaade klooster Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin . Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud ). Arvukalt tekkis ka
Joonis 17. ` Joonis 19. Beauvais'i katedraali välisvaade Joonis 18. MontSaintMicheli klooster SainteChapelle Elava ehitustegevuse tulemusena kattus Prantsusmaa niivõrd tihedalt kirikutega , et hilisematel aegadel on neid õige vähe juurde ehitatud . Asustatud paikades liikujale paistab alati mõni vana kirik , kui neid just korraga rohkem näha pole. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks maa-ala , kuhu kostis kirikukellade helin. Nii ongi keskaeg pärandanud Prantsusmaale umbes 800 katedraali ning sadu muid väiksemaid kirikuid (siia on arvatud ka gootieelsed kirikud ). Arvukalt tekkis ka kloostreid, millest nimekaim on Normandia ranniku
linnaõigus ja valitses raad. Traditsiooni järgi Ojamaalt Tallinna ümberasunud 200 saksa kaupmeest, kes said krundid nähtavasti Vene, Viru, Vanaturu, Kuninga ja Rataskaevu tänava ümbrusse, rajasid saksa kaubahoovi koos Niguliste kirikuga ja nn. Alumise turu (hilisem Vanaturg). Tekkis Oleviste kirikukihelkond ja Niguliste kirikukihelkonda hõlmav kindlustatud tuumik, sellest väljapoole jäid skandinaavia ja vene kaubahoovis kirikutega, Ventseli kabel ning Püha Johannese hospidal. Lk 13/20 TALLINN TURISTIDELE Niguliste kirikukihelkonda kuulusid Tallinna vanalinnas asuvad kinnisvaraomanikud: Vanaturu kael Raekoja platsi idaküljel Apteegi tänava paarisnumbrilised hooned Vene tänav Viru tänav Suur-Karja tänav Sauna
28. Õigeusu kirik, nt setod ja kihnlased on õigeusksed Pikkade tornide ja teravatipuliste katusetornidega luteriusu kirikud pärinevad keskajast. Alles mitusada aastat hiljem ehk 19. saj hakati Eesti aladele rajama õigeusu kirikuid. Kõige suursugusem õigeusu kirik asub Tallinnas, otse Toompea lossi vastas Nevski katedraal. Õigeusu kiriku tunnuseks on ümarakujulised sibulkuplid. Võrreldes luteri kirikutega on need väga rikkalikult kaunistatud. Lisaks ei ole Vene õigeusu kirikus istepinke, jumalateenistus toimub kõigile püsti seistes. Baltisakslaste pärand 29. Mõisakompleksid eespool on juba kirjas Põhjaka, Palmse ja Olustvere mõis, (Pädaste mõis uus Muhu köök) Mõisa peahoone asukohaks valiti võimalusel kõrgem koht, et ümberkaudsed alad hästi näha oleksid. Mõisniku kõige väärtuslikumad majandushooned asuvad elumaja ees ehk te möödute neist enne peamajani jõudmist
eksperimentidele inimkonna ajaloos, on Oswiecim koht, kus elu läheb endiselt edasi. Üks kõige aktiivsemaid organisatsioone on Auschwitzi Juudikeskus, mis koosneb hariduskeskusest, muuseumist ja sünagoogist, mis mitte ainult ei mälesta ohvreid, vaid mis pakuvad sügavamat mõistmist juudi kultuurist. Sünagoog on ainus juudi tempel, mis säilis sõja käigus ja esimene koht, mis anti tagasi juutidele peale sõda. Vanalinn on rahulik koht mitmete kirikutega ja lossivaremetega. See on hea koht puhkamaks peale laagri külastust. Turistid, kellel on rohkem aega, võiksid minna Pszcynasse, mis on üks Sileesia vanimaid linnu. Samuti võiks külastada Wieliczkat ja seal asuvat keskeagset soolakaevandust. Oswiecimi ajalugu ulatub tagasi 12. sajandisse ja umbes sajand hiljem anti sellele linnaõigused. Linna anti edasi-tagasi Tsehhi ja Poola kuningriikide vahel ja pikka aega oli linn oluline soolakaubanduse keskus. Juudid asusid Oswiecimi 16
Lisateadmist usuolude kohta vallutusjärgsel ajal pakuvad arheoloogia andmed. Nende põhjal kadusid muinasaegsed matmiskombed surnute põletamine ja kivikalmetesse matmine suurte hauapanustega (relvad, suured tööriistad ja savinõud) üsna ruttu pärast vallutust, võimalik et vahetult ristiusu vastuvõtmise järel. Võib arvata, et vastavad sätted leidusid alistumislepingute tingimustes. Pärast vallutust saab alguse uus, hoopis teistsugune matusepaikade süsteem. Kuigi koos kirikutega rajatakse nende juurde ka kristlikud kalmistud kirikaia pühitsetud muld kujutab 23 endast keskaegse Euroopa kristlase jaoks ainumõeldavat matusepaika , jäävad kõrvuti kirikaedadega kestma külakalmistud külade juures. Tavaliselt ei kasva need välja muinasaegsetest kivikalmetest, vaid saavad alguse alles pärast ristiusustamist. Ilmselt on tegemist kirikuga tehtud kompromissi tulemusega: 1214. või 1215. aastal andis paavst
baroksed motiivid segunevad siin juba klassitsismi mõjutusega. Kiriku ehitamise aegne, meisterlikult vormistatud kolmekorruseline ikonostaas seondub orgaaniliselt siseruumiga. Selle monumentaalsust ja mõju võimendab plastiline, kuningaväravate osas tugevasti altari poole taanduv ülesehitus. Omapäraselt on lahendatud kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar. Võrreldes muja vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega, on pärnud püha jekaterina kirik pks stiilipuhtamaid ja rikkalikuma dekooriga barokk-kirikuid. Ta mõjutas kirikuarhitektuuri arengut nii eestis- ja liivimaa kubermangu pealinnas riias. Sinna ehitati 1780-85 Riia tsitadelli peetri-pauli õigeusu peakirik. Pärnu püha jekaterina kirikuga ühiseid kompositsioonilisi ning dekoratiivseid jooni on ka 18.sajandi lõpul ehitatud paldiski, võru, kuressaare ja tartu õigeusu kirkiul. 18
Kuningaväravate ümarate lünetikujuliste ikoonidega poolkumer silluskaar on omapäraselt lahendatud. Kiriku seina- ja eriti võlvide ning keskkupli tambuuri pinnad on rikkalike, kuid märksa tasapinnalisemate reljeefkaunistustega. Tegemist on kirikuga, mis on mõjutanud kirikuarhitektuuri arengut nii Eesti- ja Liivimaa kubermangus kui ka kaugemal. Võrreldes mujal Vene tsaaririigis sama arhitektuurisuunda jätkuvate hilisemate kirikutega on Pärnu Jekateriina kirik üks rikkalikuim ja stiilipuhtaim barokk-kirikuid. Pärnu kirikust võeti snitti Riias tollases Liivimaa kubermangu pealinnas, kuhu ehitati 1780-85 aastatel Riia tsitadelli Insenerkomando insener-polkovniku Siegmund Gottlieb Lebrecht Seege von Laurenbergi projekti järgi Peeter-Pauli õigeusu peakirik. Viimati nimetatud kiriku puhul on näha mahulise ülesehituse ja plaanilahenduse suurenemist hoones. Püha Jekateriina kirikuga ühiseid
annaabi.ee 
