Romantism arvestus (0)

Arvestustöö Romantism

1. Romantismi üldiseloomustus.
Romantism sai alguse Saksamaalt 19.saj. ja laienes üle Euroopa. Romantikud tõstsid esile tundeid. Väga kirglik ja tundeküllane stiil. Huvi hakati tundma surma ja müstika vastu. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerumine, võõrdumus tegelikkusest, individualism , ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Märksõnadeks: peen hingeelu , madal valulävi, liialdamine, romantiline kunstnik on traagilise loomuga, usk imesse, unistamine, huvi mineviku vastu, oma rahvuse väärtuse toonitamine. Varem olid kunstnikud/ muusikud seotud õukondade ja kirikutega ning jäid ühiskondlikust konfliktidest kõrvale. 19.saj. võtavad kunstnikud otseselt osa oma loomingu kaudu ka revolutsioonilisest võitlusest.
2. Romantism muusikas.
Klassitsismi ja romantismi ajastu muusika vahel ei ole nii selget üleminekujoont nagu varasemate suurte stiilide vahel. Klassitsismi ajastul võis leida juba romantilisi jooni, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid. Romantismi ajastul hakati klassikalisi vorme käsitlema üsna vabalt. Zanrid ja muusikavormid : klaverisaatega soololaulud , ooper , väikevormid klaverile, klassikaline sonaaditsükkel, sümfooniline poeem , klassikaline ballett , operett , programmiline muusika . Kirjutatu teemadeks oli loodus, ajalugu, rahvalooming . Muusikaliste väljendusvahendite kasutamine muutus julgemaks ja mitmekesisemaks (väljendusrikas meloodia , värvikas harmoonia ). Täiustati sümnfoonia-orkestri pille ja võeti kasutusele uusi instrumente , ettekande keskmeks sai instrumendi täielik tehniline valdamine ( virtuoosikultus ). Muusikaline romantism jaguneb vara-, kõrg- ja hilisromantismiks.
3. Sooloalul ja F.Schuberti tähtsus.
F. Schubert oli esimene tõeline romantik , kes klassikalise vormi täitis romantilise sisuga. Tema muusika on siiras ja südamlik, kauni laululiste meloodiatega. Tõi uue zanri – lied ehk laul ning oli oluline klaverimuusika looja. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, hakkas laule kirjutama tsüklitena, instrumentaal -loomingus oli esikohal programmiline muusika, väga tähtsal kohal olid lühipalad (,mis väljendasid hetkemeeleolu).
4. Ooper ja G. Verdi .
G.Verdi oli 19.saj. üks tuntumaid Itaalia heliloojaid, keda nimetatakse ka ooperikuningaks ja ta on kirjutanud 26 ooperit. Tema muusika oli itaallaste jaoks erilise tähen-dusega ja seotud vabadusvõitlusega. Muusikas pidas ta kõige tähtsamaks meloodiat, mis on tihedalt seotud Itaalia rahvamuusikaga. Verdi ehitas ooperi üles stseenidele, kasutas ka terviklikke aariaid ja ansambleid. Tema muusika on lihtne ja viisirikas. Tema tugevaks küljeks on eredad karakterid, sisuks aga inimese kannatused ja traagiline saatus või hea ja kurja võitlus. Ainet sai teostest, mis puudutasid ülekohust ja ebaõigluse vastu võitlemist. Pöörab tähelepanu tegelaste hingeelu edastamisele ning suur rõhk libretodele (ehk ooperitekstile).
5. Mõisted.
Sümfooniline poeem – üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille ainestik on: isiklike elamuste maailm, inspiratsioon kirjandusest ja kunstist ning filosoofilised teemad. Esimesena võttis oma loomingus kasutusele Ferenc Liszt .
Programmiline muusika – istrumentaalmuusika, mille helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks.