Muusika kordamine 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu? Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti? Tunnete rõhutamine, maastikumaalid, Rahulolematus kaasaja vastu, Puutumatu looduse imetlus, Keskaja ja eksootiliste maade imetlus, ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija p
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad?
peahoonel. Klassitsismi on K. J. Petersoni luules. Välismaal James Watt leiutas aurumasina. James Cook avastas Austraalia. Levisid valgustuslikud ideed(Voltaire, Diderot, Rousseau). Romatism(19. sajand) Romantism tuli klassitsismi asemele ja see oli hoopis erinev. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Suur osa on selles voolus just tunnetel. Kirjutati palju romantilist luulet ja kirjandust. Üldiselt võib öelda, et romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud olid erinevad instrumentaalsed väikevormid nagu soololaul, ooper. Loodi ka palju
programmiline muusika, muusikazanrid; Schubert; Liszt; Chopin; Brahms. II kontrolltöö: 1.G.Verdi 2.R.Wagner.3.Operett 4.Ooperi ja opereti võrdlus 5. Nimeta opereti heliloojaid ja operette. Kontrolltöö:1.Kes ja mis teosega pani aluse vene rahvuslikule muusikale? 2.Mis nime kandis kuulus vene heliloojate rühmitus 19.saj? 3.Nim. 2 heliloojat sellest rühmitusest. 4.P.Tsaikovski 5.E.Grieg 6.J.Sibelius Romantism : Valitses 19 saj. Romantism on viimane terviklik ja ühtsete tunnustega stiiliperiood läänekultuuris. Romantismiline liikumine sai alguse Samsamaalt, suur hilisromantismilaine käis üle ka veel 20 saj. alguses Romantism on tunnetekunst, kõige tähtsam oli läbi kunsti väljendada tundeid. Ka muusikas oli tunnete skaala väga lai, kujutati nii üleolevat rõõmu, kui ka valu ja traagikat. Palju hakati kujutama üksikisiku läbielamisi ja tundeid.
Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Renessanss- Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Polüfoonia- ( < kreeka keelest: 'palju helisid'), ka polüfoonilisus, polüfooniline mitmehäälsus, kontrapunkt, on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.
Teos on mitmeosaline. Klassitsism- Klassitsism võttis eeskuju antiigist. Vana-kreeka kunsti peeti kõrgemaiks saavutuseks e. klassikaks. Romantism- on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Renessanss- Muusikas on romantism umbes 18201880 valitsenud suund. Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge. Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja teoste vormi. Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele zanrile uue ilme. Polüfoonia- ( < kreeka keelest: 'palju helisid'), ka polüfoonilisus, polüfooniline mitmehäälsus, kontrapunkt, on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas.
· 3 ooperit; · Soololaulud kõige populaarsem ,,Vokaliis". Lauldakse mingi hääliku peal, sõnu pole. Kiri Te Kanawa. Koorimuusikat on kirjutanud ta veelgi, eriti just vaimulikku koorimuusikat. Näiteks ,,Vesprid". Vesper on õhtune kirikumuusika. ,,Vespritesse" kuulub 15 vesprit. Kuues esimeses kasutab tekste, mida vene õigeusu kirikutes lauldakse õhtuti ja 9 on hommikuti. 10 aluseks vene ......, 5 kirjutanud ise. ,,Bogoroditse, Djevo, Raduisja" PÕHJAMAADE ROMANTISM Norra: Edvard Grieg (1843-1907) Helilooja, pianist, dirigent, organiseeris erinevaid üritusi, muusikakirjanik. Grieg sündinud ja elanud Bergenis. Talle hakkas muusikat õpetama tema pianistist ema. 12- aastaselt hakkas ise komponeerima. Norra viiuldaja ja helilooja Ole Bulli õhutusel astus Leipzigi konservatooriumisse, lõpetas 1862. kahel erialal: komponist ja pianist. Naases kodulinna. Toimus ülimenukas kontsert.
Romantism Romantism on euroopaliku kultuuri põhisuundumus 18. saj. lõpus ja 19. saj. esimesel poolel. Sõna "romantism" on tulnud prantsuse keelest. Selle mõistega tähistati 17.-18. saj. kirjanduses rüütliromaani, samuti fantastikal põhinevat kujutluslaadi ja kunstilise väljenduse tundelisust. Koolkondliku mõistena kinnistus "romantism" alles 1830. aaastail. Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A
Kõik kommentaarid