–madrigal 2. Emakeelne koguduslaul ehk ...? (hakati lisama hilisrenessansi ajastul Saksamaal ladinakeelsele liturgiale) – luteri koraal 3. Mida tähendab ladinakeelne väljend ars nova? – uus kunst 4. Kes oli kõrgrenessansi olulisim helilooja? – Josquin Desprez 5. Mida tähendab itaaliakeelne sõna rinascimento? – taassünd 6. Millele pühendas hilisrenessansi väljapaistvam helilooja Orlando di Lasso suurema osa oma elust? – kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul. – madrigal ja caccia 13
suutnud ega julgenudki. Armastas ka viiulit. Kirjutas Chaconne (vana hispaania tants pidevalt korduva teemaga), mis kuulu viiulisüiti. Palju on loonud ka Concerto Grosso'sid (nt. Kuus Brandenburgi kontserti). Seoses klaveri kasutu selevõtuga kirjutas Bach "Hästi Tempereeritud Klaver"-i 2 osa (á 24 prelüüdi ja fuugat). Kooriteosed on enamasti piiblitekstile- kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras kirikumuusikale esitatud range id nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". LOOMING: "Johannese passioon" "Matteuse passioon" "h-moll missa" ILMALIKEST TEOSTEST: "Kohvikantaat" "Külakantaat" Forte ja p iano ilmuvad tema teostes üleminekuta. Meeleolu ei muutu kogu teose või osa vältel. Muusika majesteetlikku voogu toetab kindlalt enamasti ühtlases rütmis liikuv bass. Bach ei käinud kordagi välismaal. Suri pimedana.
Renessansiajastu tuntumaid muusikameistreid nimetatakse kokkuvõtvalt "madalmaade koolkonnaks".Tuntumad heliloojad olid; Josquin Desprez (u.1440-1521), kelle stiili peetakse renessansi-ideaalile kõige lähedasemaks, oli pärit Põhja- Prantsusmaalt, kuid tegutses peamiselt Itaalias. Ka Orlandus Lassus (1532-1594) oli sündinud madalmaades. Lassuse loomingust on üldtuntud lustlikud, nooruses loodud ilmalikud laulukesed "Kaja", "Matona" jt. Suurema osa oma elust pühendas ta kirikumuusikale, luues muuhulgas 70 missat ja 500 motetti. Tänu renessansi ajastu uutele muusika suundadele muutus muusika olek vabamaks. Astuti suur samm edasi muusika, kui massidele mõeldud ala kujunemises. Ka inimesed muutusid vabamaks ning kiriku haare lõdvenes tehtes ruumi teadusele ja vabale mõtlemisele. Siiski oli veel palju arenemisruumi.
Coming of age (Loughlein); EELK Kuressaare Laurentiuse koguduse segakoor ,,Sauer" ,,Jeruusalemma tütred" (Tobias), ,,Laudate" (Nystedt), ,,Seisab valurikas ema" (Sisask), ,,Kui kallis on Sinu arm" (Kaasik), Jõulurööm (Videen); segakoor ,,Sauer", ,,Saada mind Sa" (Kõrvits) solist Anneli Tarkmeel, klaveril Rita Naaber; segakoor ,,Sauer" ja Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester, ,,Jõuluingel" (Ehala); segakoor ,,Sauer" ja saaremaa Meeskoor SÜM, ,,Sancta Maria" (Schweitzer). Kirikumuusikale ja jõuluajale kohaselt olid esitused aeglase rütmiga, rahulikud ning minu kõrvade jaoks tundusid esinejate lauluhääled üpris puhtad ja kõlavad. Laule lauldi ilma saateta ning saadeti ka orelil. Esitlused oli korrektsed ning mitmehäälsed, oli aru saada, et asja kallal on vaeva nähtud, kuid oli ka soliste. Minu üllatuseks oli kirikusaal rahvast täis, selle põhjuseks võis olla arvatavasti tasuta heategevuslik kontsert. Lauldi jõuluteemalisi laule
renessansiaegseid pille (min 3-4)! Improvisatsioonilist muusikat (prelüüd, fantaasia, tokaata). -Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust?
saj) Itaalia, Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Erakordne žanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe – frottola, villanella, balletto ja madrigal. 7. Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut Orlando di Lasso – Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Giovanni Palestrina – eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik. Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus.
HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia, Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto ja madrigal. 7.Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut Orlando di Lasso Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne , jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Giovanni Palestrina - eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik. Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus.
klaviir" (2 osa, kokku 48 prelüüdi ja fuugat). Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid"). Miks on J. S. Bach tähtis helilooja? : Suurt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega. Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast. Ta eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid ja sai tihti etteheidete osaliseks, et missad ja passioonid on "ooperlikud". Bach oli esimene, kes viis praktiliselt läbi tempereeritud süsteemi, mis on jäänud muusikalise mõtlemise aluseks tänapäevani. J. S. Bachi kogumikul "Hästitempereeritud klaver" oli täiesti selge didaktiline eesmärk - tutvustada mängijaid kõigi 24 mazoorse ja minoorse helistikuga. Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide häälestajana.
Tavaliselt olen kuulnud ikka sellist mingil määral ebameeldivat viiulimuusikat, mis ,,kriibib", aga seal see oli väga ilus ja voolav. Hea oli kuulata. Vastupidiselt pillimängule, mulle selle kontserdi vokaalne osa üldse ei meeldinud. Ma ei kahtle selle koori tasemes, sest ma pole kunagi kuulnud koori, kelle hääl niimoodi varieeruda saab; perfektselt suutsid nii mehed kui ka naised väga kõrgeid noote puhtalt laulda ja seda koos ühtse tervikliku koorina. Küll aga nagu kirikumuusikale enamjaolt tavapärane, oli ka nendes teostes laul ladinakeelne ning aru ei olnud midagi saada. See muutiski antud kontserdi minu jaoks veidi tüütuks. Ootasin kogu aeg, et vokaalne osa läbi saaks ning pillid jälle ilma koorita mängima hakkaksid. Oleks olnud tekstid näiteks eestikeelsed, siis oleks see kontsert tervikuna mulle rohkem meeldinud. Kuna esitusse kuulus just nimelt kirikumuusika, siis oli väga õige see kontsert korraldadagi kirikus
1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Tema kavatsuseks polnud lahkulöömine Rooma kirikust ega suuremate rahutust vallapäästmine, ent nii see ometi läks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: 1 nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Vararenessansi muusikas (14.sajandil) hakkas Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi määrama ilmalik laul. Alates 16. sajandist oli kunstmuusika harrastamine haritumate linnakodanike kodudes enesestmõistetav ning see tava hakkas taanduma alles 20.sajandil. Ilmaliku laulu laia
Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.
See on muinasjutt-ooper, kus on vastandatud Öökuninganna kurjuse ja pimeduse ning targa ja õiglase valguseriigi valitseja Sarastro maailmad, milles elavad lihtsat inimlikku õnne igatsevad looduslähedased tegelased Papageno ja Papagena, prints Tamino ja Öökuninganna tütar Pamina, kes püüdlevad kõrgemate ideaalide poole. Nende saavutamiseks peavad nad läbi tegema mitmeid katsumusi. Teose muusikaline materjal on väga rikkalik: siin on rahvamuusikale lähedasi numbreid (Papageno), kirikumuusikale omaseid koore (Sarastro ja preestrid), klassikaliselt lihtsaid ja kauneid meloodiad (Pamina ja Tamino aariad). Mozart näitab taas, kui meisterlikult ta oskab erinevad stiilid siduda ühtseks tervikuks. 3
sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on
Itaalias. Säilinud 20 missat, 100 motetti, ilmalikke laule. Isikupärane, sageli jõuliselt emotsionaalne muusika. K:motett Ave Maria (tekstiks palve - ingel Gabrieli tervitus Maarjale) Orlandus Lassus ka Orlando di Lasso (1532-1594) pärines Prantsuse-Belgia piirialalt, Tegutses mitmel pool Itaalias ja Saksamaal (Münchenis). Omaaegse Euroopa imetletuim muusik.Viimane Madalmaade koolkonna suurmeister. Lustlikud ilmalikud laulud on pärit noorusajast, suurema osa elust pühendas kirikumuusikale - üle 70 missa, sellest 3 reekviemi, üle 500 moteti. Väga leidlik helikeel: dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid, et muuta teksti väljendusrikkamaks. K: motett Timor et tremor (hirm ja värin) Hilisrenessansi suurim helilooja oli itaallane, pikaajaline Rooma Peetri kiriku kapelli juht Giovanni Pierluigi da Palestrina (~1525-1594) Tema stiil kujunes juba ta elu ajal klassikaliseks, hiljem sai sellest puhta polüfoonia akadeemiline eeskuju
Orlandus Lassus (orlando di Lasso) Giovanni Pierluigi da Palestrina 1532-1593 U 1525-1594 "muusikute vürst" Akadeemiline eeskuju "kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast" Teosed: ilmalikku muusikat kirjutas noorusajal Teosed: Pea kogu looming on vaimulik. "Matona, mia cara", "Kaja" Säilinud 104 missatsüklit, muuhulgas Hiljem keskendus kirikumuusikale "Missa Papae Marcelli" Helikeel: impulsiivne, värvirohke, piltlik. Helikeel: ideaaliks rahulik lihtsas rütmikas Tihti rikub "reegleid", et muusika oleks kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud Meloodia on sujuv, kõik dissonantsid peavad dünaamikakontrastid jms. olema hoolikalt ette valmistatud ja lahendatud. Homofoonia ja polüfoonia on osavalt kokku "sulatatud"
polüfoonilise muusika kõige keerulisema liigi - fuuga. Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA:Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali.Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: Johannese passioon, Matteuse passioon ja Missa h-moll .Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: Kohvikantaat ,Külakantaat .Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks.
Byrd (missad, motetid). 7. Orlando di Lasso(1532-1594) (Orlandus Lassus) Ta oli hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid. Keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada – sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Giovanni Palestrina (1525-1594) Akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja. Eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju
prestiiziküsimuseks. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto, madrigal. Orlando di Lasso (Orlandus Lassus) , teda on raske ühe kindla rahvusega seostada. Sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal,tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. · Orlando di Lasso Lauda anima mea Dominum -http://www.youtube.com/watch? v=KTiUfaKjmyQ · Orlando di Lasso- Matona, mia cara - http://www.youtube.com/watch?v=lmf2H7IxNDY · Orlando di Lasso- Madrigalis - http://www.youtube.com/watch?v=FUSeiOaTnsQ
Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto, madrigal.Hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid oli Orlando di Lasso (Orlandus Lassus), keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke.Akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina. Eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina
.............10 Kokkuvõte..............................................................................................11 Kasutatud kirjandus ...................................................................................13 2 Sissejuhatus Käesolev artikkel kirjeldab süvitsi, millist rolli mängis Trento nõukogu (kirikukogu) kirikumuusikale piirangute kehtestamisel. Nõukogu tegevuse kohta on liikvel palju legende. Nii näiteks mainis Agostino Agazzari 1607. aastal esimest korda tuntud legendi helilooja Palestrinast ja sellest, kuidas tema missa ,,Papae Marcelli" (paavst Marcellus II pühendatud missa) päästis kirikumuusika nõukogu rünnakute eest. Seda legendi viimistlesid teisedki allikad ja mitusada aastat hiljem leidis see koha Hans Pfitzneri ooperis ,,Palestrina". Ometi ei ole legendid alati ajalooliselt tõesed
on jäänud veelgi aeglasemaks pikad oma loomingus vältida liigset tehnilist keerukust ja kuivust. kantaadid, motetid, oratooriumid, missad, passioonid (Matteuse); nendest on ooperid "Figaro pulm", "Don Juan", "Võluflööt", tugihelid meenutavad burdooni. Perotinuse Ühtlasi rikastas ta helikeelt homofooniliste joontega.); Orlandus eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid); Händel (On viimased kolm sümfooniat (g-moll, Es-duur, C-duur) ning paljuhäälses organumis on rütmikaid ja Lassus/Orlando di Lasso (omaaegne Euroopa imetletuim muusik, kirjutanud passioone, kantaate, oratooriume. Elu lõpul tõid talle Reekviem); Beethoven (9 sümfooniat, viimane koos kooriga,11 pidevalt ristuvaid ülemisi hääli võimatu teoseid kokku üle 2000
sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama. Sellest teatraalsest piibli teemalisest stseenist sai üks jumalateenistuse osa. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolev mitmehäälsuse tüüp on organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Noodikirja kasutuselevõtt võimaldas esimest korda rääkida muusika autoritest, siiani olid heliloojad anonüümsed. Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on
teenistusse ja viidi läbi Pariisi Itaaliasse. Nooruses oli ta seotud veel mitme õukonnaga Napolis, Milanos ja Roomas ning 1553.a. sai temast Rooma Laterani basiilika kapellmeister. 1555 või 1556.a. trükiti Veneetsias di Lasso teostest esimesed kogumikud. 1564.a. läks ta Münchenisse , Baieri hertsogi õukonda, kus ta alustas tenorlauljana ja sai 1564.a. kapellmeistriks, seda kohta pidas ta surmani. Di Lasso loomingust on suurem osa pühendatud kirikumuusikale: ta on kirjutanud üle 70 missa, umbes 100 magnificat'I, 4 passiooni, 2 kogumiku Jeremia kaebelaule jne. Kokku on tema teoseid üle 2000 5. Protestantism. 1517.a. naelutas M.Lutter Wittenbergi losskiriku uksele oma kuulsad 95 teesi ja vallandas sellega protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue
- 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks (kohustuslik igal missal) ja propriumiks (lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale). Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8.- 9. sajandist. 9.- 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Troopide baasil tekkis 10. sajandi paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr- liturgiline draama. Esimesed näites mitmehäälsest kirikulaulust on pärist 10. sajandist. Ainus sellest ajast teadaolevmitmehäälsuse tüüp on organum- saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. 13. sajandil tekkis olulisima mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett. Algselt oli motett kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Hiljem hakkasid ülemised hääled laulma prantsuskeelset ilmalikku teksti
instrumentaalmuusika loojaks, pole vokaalmuusika tema loomingus sugugi vähetähtis. Haydn on 24 ooperi, suure hulga vokaalse kirikumuusika ja ka mitme oratooriumi autor. Enamik tema oopereid valmis Esterháza ooperimaja jaoks, kus need autori juhatusel ka ette kanti. Suurem osa neist meisterlikest ja vaimukaist teostest on kirjutanud itaalia koomilise ooperi (opera buffa) stiilis. Haydn lõi ka 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. Tema kirikumuusikale on ette heidetud liigset rõõmsameelsust, helilooja ise on aga öelnud, et üksnes mõte Jumalale paneb ta südame rõõmust hüppama ning vaevalt Jumal teeb etteheiteid, kui teda teenitakse rõõmsa südamega. Haydni suursaavutused oratooriumižanris jäid tema viimastesse loomeaastatesse ja olid ilmselt seotud muljetega Londonis kuuldud Händeli oratooriumidest. Haydni peamised oratooriumid on “Loomine” (1798) ja “Aastaajad” (1801)
Prantsusmaal, suhtus kunsti teisiti. Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Enne 16. sajandit ei kirjutatud instrumentaalmuusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline
pakendis? Kirikumuusikaks võiks pidada siiski väga laia skaalat, alustades Lähis-Ida rahvaste muusikaga kristluse tekke aegadest, jätkates läänekiriku gregoriaani lauluga (mis arenes välja meloodiatest, mis olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas ning pärinesid algselt Palestiinast) ja lõpetades kasvõi evangelist Marjoe Gortneri taoliste jutlustajate karismaatilis-ekstaatiliste etteastetega. Veelgi avaramalt kirikumuusikale mõeldes võiks siia haarata ka sünagoogides, moseedes, idausundite templites kõlavad helid, kui mittekristlikke pühakodasid tinglikult siiski ,,kirikuteks" pidada. Ent kui mõelda tavapäraselt kirikust väljaspool esinevate muusikute kontsertidele näiteks jõuluaegses kirikus, siis võiks mõningaid etteasteid nimetada ka ,,kiriku ärakasutamiseks" ehk sakraalhoone tarbimist sekulaarsena. Siit liigub mõte punkansambli Pussy Riot mõne
vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega. Meistrid: Philipp de Monte. Kuid kahtlusteta väljapaistvaim madalmaade koolkonna viimase põlvkonna meister: Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso). Kuigi elu hellitas teda (tal olid head võimalused elamiseks ja teenimiseks) on tema hilisemas loomingus domineerimas kannatuste ja surma teema.. Suurema osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale: üle 70 missa, nende hulgas 3 reekviemi, u 100 magnificat'i, 4 passiooni. Motette on üle 500 või olenevalt sellest, mida motetiks lugeda- kuni 1200. Lisaks u 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu. Tema looming oli imetletuim ja enim trükituim aga põhiline osa tema muusikast on täna tuntmatu. Ja pinnale pole jäänud tingimata parimad teosed. Lassuse väljenduslaad on impulsiivsem, dünaamiline ja värvirohke. Vähendatud, suurendatud intervallid
Kuulsaks on saanud tema orelifuugad: "Hästi tempereeritud klaver" I ja II ning " Fuugakunst". On kirjutanud ka orkestriteoseid, kuulsaim nendest on concerto grosso "Brandenburgi kontserdid", mis koosneb kuusest concerto grossost. VOKAALMUUSIKA Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. Bachi loomingu kõrgsaavutuseks loetakse kolme kooriteost: · Johannese passioon, · Matteuse passioon ja · Missa h-moll Ilmalikest kooriteostest on tuntumad kaks kooriteost: · Kohvikantaat · Külakantaat Bach ei ole loonud ainsatki ooperit ega muusikat teatri tarbeks Klassitsism Klassitsism on 16.19
uudsed ja omapärased teosed kirjutatud orkestri segakoosseisule (puhk ja keelpillid). 3osalised (kiire aeglanekiire). Paistavad silma muusikalise materjali sümfoonilise arengu poolest · Sisu sügavus ja vormi täius teeb nad ainulaadseteks 18. sajandi barokkmuusikas Vokaalmuusika Bach oli ka suur koorikomponist. Tema kooriteosed on enamasti kirjutatud piiblitekstidele. Need on: kantaadid, motetid, oratooriumid, missad ja passioonid. Ta eiras sageli kirikumuusikale esitatavaid rangeid nõudeid, ning seetõttu kuuluvad paljud tema kooriteosed kontsertsaali. ,,Matteuse passioon", ,,Johannese passioon", ,,Missa hmoll". Viimased 2 on ajastu kõige grandioossemad teosed, helilooja pihtimused, milles on kuulda saksa rahva kannatusi ja traagilist saatust ,,Jõuluoratoorium" moodustab küll tervikliku kuueosalise suurteose, kuid võib vaadelda ka kantaaditsüklina, sest selle osad olid mõeldud eraldi ette kandmiseks
“Martin Luther” (16. saj.) Reformatisooni kiire levik ja suurte alade lahku löömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastreformatsiooni. Aastatel 1545- 1563 toimus Põhja- Itaalia linnas Trentos pikemate vaheaegadega Trento kirikukogu. Vaatamata katsetele protestantidega leppida, jäi peale reformatsioonivastane suund. Trento kirikukogu algatas kirikus reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positisoone. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistettavust. Kirikukogu pidas sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Giovanni Pierluigi da Palestrinat (u 1525- 1594), kes oli kahtlemata üks oma sajandi väljapaistvamaid muusikuid ning kelle kuulsus järgnevate sajanditega aina kasvas. Palestrina stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskujuks juba
Veel on ta loonud hulga hümne ja vähemalt 400 motetti. Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) 1532-1594, V pk, omaaegne Euroopa imetletuim muusik, teoseid kokku üle 2000. Stiilist raske kõnelda, ühendanud oma loomingus parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Hilisemas loomingus domineerib kannatuse ja surma teema, lustlikud ilmalikud laulud on pärit peamiselt noorusajast. Suure osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale. Võrreldes teistega on Lassuse väljenduslaad impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Tal oli leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele. 4 Tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil - Madalmaade vokaalpolüfoonia. Barokk (17.18. saj) Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani
Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 7)Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 8)Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594),Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez 9)Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli
Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga. Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele
sansoon. Itaalia ilmalikus laulus olid esindatud frottila, villanella, balletto ja madrigal. 8) RENESSANSSAJASTU KIRIKUMUUSIKA Kirikumuusika kõige olulisemaks zanrika sai tsükkel missa ordinaariumiosadest. Teiseks olulisemaks vaimuliku vokaalmuusika zanrika kujunes motett. Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 9) KAKS KUULSAMAT RENESSANSSAJASTU HELILOOJAT Guillaume Dufay ja Clément Janequin 10) BAROKKAJASTU 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Kõik loomulik näis barokiaegsele
Kirikud puhastati vanast kunstist, lõhuti välja orelid. Keelati kunstmuusika ja lubati laulda vaid ühehäälset Piiblitekstiga koguduselaulu. Hussiitide liikumine võitles polüfoonia ja pillide kasutamise vastu kirikus, nende järelkäijad hernhuutlased ehk vennastekogudused mõjutasid sarnaselt Liivimaa muusikaharidust. Vastureformatsioon ja Rooma koolkond Trento kirikukogu algatas reforme, mis tervendaksid kirikut ja taastaksid Rooma positsiooni. Tegid ettekirjutusi kirikumuusikale ja süüdistasid kunstmuusikat liigses keerukuses, nõudsid gregooriuse koraali reformimist ja selle tähtsuse taastamist. Selle tulemusena keelati muusikas ilmalikud laenud ja loeti kohatuks ekspressiivne stiil. Rooma koolkond (16. sajandi keskpaik) järgis Trento kirikukogu juhiseid ja oli akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga. Koolkonna kuulsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele
Muutused muusikas: ideaaliks sai jõuline, värvirohke väljendus, polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, ekspressiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku kõige paremini. Üks kuulsamaid muusikas oli Philippe de Monte. Euroopa imetletuim muusika oli Orlandus Lassus Tema teoseid üle 2000. Legend räägib, et oma kauni lauluhääle pärast olevat teda lapsepõlves 3 korda röövitud. Suure osa elust pühendas kirikumuusikale, elu hilisemas perioodis domineerib kannatuse ja surma teema. Kasutas vähendatud ja suurendatud intervalle, suuri dünaamikakontraste, helistike ootamatuid vastandusi. 6 Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müümise ning algatas sellega roomakatoliku kirikust lahtilöömise. Muusikal oli tema silmis
) Heidelbergis Saksamaal oli suur Palestrina-entusiast prof. Thibaut, jurist ja muusikaharrastaja, kes korraldas oma kodus muusikaõhtuid, kus lauldi täis hardust Palestrinat, selles seltskonnas oli ka noor Robert Schumann enne Leipzigisse suundumist. Niisiis, 19. sajandi kirikumuusika ideaal oli ,,õilis lihtsus" pluss Palestrina-stiil pluss hinge ülendav akordiline saatefaktuur ja liigutav meloodia. Selle teadmisega heidame pilgu Saksamaale ja just Saksa protestantlikule kirikumuusikale. 19. sajandi alguseks oli lagunenud seni toiminud (pärast Reformatsiooni alguse saanud) süsteem, mil kiriku juurde kuulus nn ladinakool ja selle õpilased osalesid kirikukooris (meenutage Bachi tegevust Leipzigi Thomas-kirikus). Ainult Leipzigi Thomas-kiriku ja Dresdeni Ristikiriku (Kreuzkirche) juurde jäid tegutsema koolid ja koorid, tänini ( -- kuulsad poistekoorid, aga nad ei laula igal teenistusel, vaid pidulikumatel ja muidugi pühadel). Selle süsteemi lagunemise tõttu kannatas ka
Motette on vähemalt 400, lisaks hulk hümne, 35 Magnificat'i ja teisi kiriklikke teoseid. Ta on loonud ka u 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali. Tema missadest on kuulsaim paavst Marcellus II-le pühendatud Missa Papae Marcelli, mis olevat Trento kirikukogus heaks kiidetud. Teose pühendus on arvatavasti tingitud sellest, vaatamata Marcelluse vaid kolmenädalasele valitsuajale, jõudis ta teha rangeid ettekirjutusi kirikumuusikale. Palestrina peamine taotlus ideaalsusek on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Kõik suuremad hüppet on tasakaalustatud. Selgekõlaline kolmkõlaharmoonia! Omas ajastus mõjub tema stiil väga konservatiivsena. Veneetsia koolkond Ei ole täpselt teada, millal Markuse kiriku altari kohale vastakuti asuvatele rõdudele ehitati kaks orelit
annaabi.ee 
