RENESSANSIAJASTU MUUSIKA (0)

10.KLASS
ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA
1.Selgita mõisted „ renessanss “, „ humanism “
Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos.
Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest.
2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus
Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene
3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille
lauto – näppekeelpill
klavessiin ja klavikord – klaveri eelkäijad
viola da gamba - tšello eelkäija pommer ,
krummhorn ja tsink – puhkpillid
4.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu mitmehäälseid laule
Motett – erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga (vaimulik motett, ladinakeelne ).
Madrigal - 14.sajandil 2 või 3 häälne laulkarjuseidüllist või armastusest, 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika ).
Caccia - 3 häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti.
Š ansoon – prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul.
Frottola - homofoonia tunnustega, selge meloodiaga, korduva refrääniga õukondlik laulutüüp.
Villanella - laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili.
Balletto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid ( fa-la-la-la-la-la...).
5.Renessansiajastu periodiseering
Vanarenessanss (14. saj)
Kõrgrenessanss (15. saj)
Hilisrenessanss (16. saj)
6.Kirjelda iga perioodi
VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks žanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika , tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia.
KÕRGRENESSANSS 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Pärast sõda sai uuteks keskusteks Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Kujunes välja uus kõlaideaal - tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem seotud tekstidega , rütm hakkas lähtuma sõna rütmist ja muusika andis edasi tekstis toimuvat. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia . Vaimuliku muusika kõrval oli väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfooniaga tekkis kaanon . Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd taotleti inimlikke tunnete kurbuse, rõõmu, leina väljendust.
HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia, Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Erakordne žanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe – frottola, villanella, balletto ja madrigal.
7.Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut
Orlando di Lasso – Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks . Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne , jõuline, dünaamiline ja värviderohke.
Giovanni Palestrina - eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik. Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus.