Johann Sebastian Bach´i elulugu (0)

Johann Sebastian Bach
Johann Sebastian Bach, kes oli sündinud 31. märtsil 1685 . a. oli saksa helilooja , organist ja muusikateadlane, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest.
Elulugu:
Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (1645–93) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis.
Johann Christoph tegutses Ohdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise . Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa heliloojatelt Johann Pachelbelilt ja Johann Jakob Frobergerilt. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis.
1700–1702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris.
1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Kõigi tema kohustuste kohta seal ei ole täit selgust, kuid näib, et tal oli peale muusikutöö ka muusikaga mitteseotud ülesandeid.
Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema.
Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga.
Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Bach hakkas uut töökohta otsima . Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna.
Aastal 1717 läks Bach Kötchenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Seal aga ei tohtinud orelit mängida, mille tõttu keskendus Bach nüüd orkestri- ja klavessiinimuusikale. 1720. aastal suri Bachi naine ning poolteist aastat hiljem abiellus ta trompetisti tütre, lauljanna Anna Magdalenaga. Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba lapseeas.
Bach suri 28. juulil 1750 Leipzigis
Looming:
Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina.Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi , missa h- moll , oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi .Eriti tuntud on " Brandenburgi kontserdid" ja kogumik "Hästitempereeritud klaviir " (2 osa, kokku 48 prelüüdi ja fuugat). Õpilaste ja oma suure lastepere tarvis kirjutas ta lihtsamaid klaveripalu ("Anna Magdalena noodivihik ", "Väikesed prelüüdid ja fuugad", "Inventsioonid").
Miks on J. S. Bach tähtis helilooja? :
Suurt tähtsust tema kunsti puhul etendas seos protestantidega.
Ta rajas oma muusika protestantlikule koraalile. 50-aastase loominguperioodi
jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud ilmalikust muusikast.
Ta eiras kirikumuusikale esitatud rangeid nõudeid ja sai tihti
etteheidete osaliseks , et missad ja passioonid on "ooperlikud".
Bach oli esimene, kes viis praktiliselt läbi tempereeritud süsteemi,
mis on jäänud muusikalise mõtlemise aluseks tänapäevani.
J. S. Bachi kogumikul "Hästitempereeritud klaver "
oli täiesti selge didaktiline eesmärk - tutvustada mängijaid kõigi
24 mazoorse ja minoorse helistikuga.
Teda tunti ületamatu orelivirtuoosina, pedagoogina ja klahvinstrumentide
häälestajana.
Laagri Kool
9. klass
Eva Hein