Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une.
· Seemned: suured, pruunikad ning kirjud · Seemned sisaldavad rohkesti proteiini(kuni 50%), mõnel liigil ka õli, kuid neis on ka 1 3% mürgiseid alkaloide ·Söödalupiinides on alla 0,1% alkaloide KÜLVAMINE Paljundamine: seemnetega Idanevad 15°C juures Külvata tuleks 10 päeva pärast esimest külvivõimalust või mai keskel Kahjustuvad oluliselt juba 13 miinuskraadi juures Külvis tuleks töödelda mügarbakteriga, muidu võivad taimed mügarbakterite puudusel kiratsema jääda Tänapäeval on aretamise juures suurim soov saada lupiiniseemnetes võimalikult suurt valgusisaldust (45%) VALGE LUPIIN KOLLANE LUPIIN SININE LUPIIN KASVAB SEAL, KUS ISE SOOVIB FAKTID Hundiuba tuleb roomlastelt, kes esialgu arvasid, et lupiin võtab mullast ära kõik toitained, pärssides teiste taimede kasva (just kui hunt, kes sööb teisi loomi) Juba 4000 aastat tagasi oli lupiinil koht toidulaual Roomlased olid esimesed, kes hakkasid
Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eesti sadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid
Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männid Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvad Tartu maakonnas Järveselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Sõltuvalt maa viljakusest on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused. Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal.
Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus). Viimane on meie harilikust jõhvikast suuremate viljadega ja pisut mahedama maitsega. Eesti jõhvika küps mari on tugevalt hapu maitsega ja sisaldab peamiselt mahla, Ameerika jõhvikas sisaldab rohkem viljaliha. Jõhvikas vajab kasvamiseks happelise reaktsiooniga mulda. Tavalises aiamullas jäävad nad kiratsema või hukkuvad sootuks. Kui looduslikult kasvavad koduaias või aiaserval mustikad, pohlad või kanarbikud on looduslikult kasvukoht ka jõhvikale enam-vähem sobiv. Kui tegemist on aga tavalisel aiamullal oleva aiaga, siis tuleb jõhvikate kasvatamiseks rajada turbaaed või -peenar. Turbases mullas kasvavad hea meelega ka rododendronid, mustikad ja pohlad, samuti leesikas, küüvits, kanarbik, eerika, talihali, harakkuljus, kalmia ja sookail.
asi nii lihtsalt ei käi - mõlemad võtted vajavad täiendavaid meetmeid, et keskkord taime juurte ümber pikemat aega happelisena püsiks. Aukuvisatud turvast ümbritseb tunduvalt vesinikioonidevaesem aiamuld. Ja paraku on aiamulda oluliselt rohkem kui turvast. Vägagi keerukate, ent absoluutselt vääramatute füüsikaliste ja keemiliste protsesside (osmoos, difusioon, lahustumine, hüdrolüüs, dissotsiatsioon) tulemusel neutraliseerub turvas kiiresti ning happelembesed taimed jäävad kiratsema. Järelikult tuleb vältida ümbritseva pinnase ja turba vahetut kontakti. Isoleeriva kihi olemasolul ei saa pinnases olev vesi, mis mängib happe-aluse tasakaalu kujunemisel mullas sama olulist rolli, nagu veri inimkehas, vabalt liikuda. Turba ja pinnase eraldamiseks võime augu enne turbaga täitmist kilega, savitaignaga või peenravaibaga vooderdada. Kui isoleeriv kiht on täiesti vettpidav, siis ei pääse ümbritsevas pinnases olev vesi auku turvast neutraliseerima
Kristina. Tema valitsemisaeg oli soodus mõisnikele ja aadlikele. Oli Euroopa üks haritumaid naisi. Kui ta astus salaja katoliku usku, sunniti ta troonist loobuma. Ulatuslik Rootsiriigi alade müük, enamjaolt baltisakslastele. Peale Kiku langemist reduktsioon (tagasi ostmine). Elu linnas ja maal: Keskajal oli rikkus tulnud kaubandusest, sest eesti asukoht oli super. Veeti palju vilja välja. !7.sajand Eestist hakkas kujune Rootsi Viljariik, kuid idakaubandus langes, paljud eesti linnad jäid kiratsema. Mõned linnad kaotasid oma õigused. Kaup hakkas mujalt läbi liikuma. Tartu sellest kasu ei saanud ja sead ei muutnud isegi ülikooli asutamine. Ka Tallinna õitseng oli möödas. Narva tõus, hiilgeaeg. Narval läks nii hästi, et arutati ta muuta teiseks pealinnaks Stockholmi kõrval. Seal tsunftikord. Esimesed manufaktuurid. J. De la Gardie asutas sinna klaasimanufaktuuri. Kuna sõdu eriti polnud sai eesti üle oma kriisist. Rahvaarv kasvav loomulik ja mehaaniline iive
ja sellega oksad murrab ning kui maapinnal on kuni 7 kraadi külma. Samuti on puudele ohtlik varajane jahenemine. Kui vegetatsiooniperioodil on vähe soojust, siis ei kasva viljad normaalselt, ei värvu korralikult ega saavuta head maitset. Suured sajud ujutavad üle madalates kohtades asuvaid aedu või nende osi, põhjustades juurte lämbumist. Kõige tundlikumad on taimed kasvu ajal ning võivad jääda pärast sadusid kiratsema. Haiguse ja kahjurite tõrjesüsteemid: 1. Talvel tallatakse lumi sulailmade korral noorte puude ümber korduvalt kinni, takistamaks hiirte liikumist ja puukoore närimist. 2. Veebruaris või märtsi algul sulailmaga valgendatakse nooremate (veel korbata) õunapuude tõved ja võraharude hargnemiskohad lubjapiimaga, vältimaks sel ajal ööpäevase temperatuuri suurest kkõikumisest põhjustatavaid koorekahjustusi.
Rooma riigi lõpp: 395 lagunes kaheks Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik Lääne-Rooma (lääneprovintsid) valdkond Ida-Rooma (idaprovintsid) Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus vähenes aina (taudid, väike sündivus) kiiresti ka pärast taude Seoses riigi allakäiguga hakkas Kaubandus Asus Aasia ja Euroopa vahel, seega kiratsema. levinud vaid arenenud vahenduskaubandus, tänu väga Vahemerekaubandus, sisemaal vanale tsivilisatsiooni traditsioonile tunduvalt väiksem tihedad kaubateed ka sisemaal Valdavalt roomlaste loodud ning seega Linnad Suured, vanad ning orientaalsed
Rooma riigi lõpp: 395 lagunes kaheks – Ida-Rooma keisririik ja Lääne-Rooma keisririik Lääne-Rooma (lääneprovintsid) valdkond Ida-Rooma (idaprovintsid) Juba alguses väiksem kui idas ning Rahvastik Tihe ning tänu oma suurusele taastus vähenes aina (taudid, väike sündivus) kiiresti ka pärast taude Seoses riigi allakäiguga hakkas Kaubandus Asus Aasia ja Euroopa vahel, seega kiratsema. levinud vaid arenenud vahenduskaubandus, tänu väga Vahemerekaubandus, sisemaal vanale tsivilisatsiooni traditsioonile tunduvalt väiksem tihedad kaubateed ka sisemaal Valdavalt roomlaste loodud ning seega Linnad Suured, vanad ning orientaalsed
............................................................9 Pildil Georg Lurich aumedalitega ...................................................................................................................................................10 2 Lapsepõlv Georg Lurich sündis 22. aprillil 1876. aastal Väike-Maarjas, Virumaal. Lapsena oli ta tugev poiss, kuid haigestus siis raskesti ning pärast paranemist jäi kiratsema. Nii juhtuski, et kui poiss kümneaastaselt Tallinna reaalkooli õppima asus, vabastati ta võimlemisest, sest näis selleks liiga haiglane ja kidur. Georg Lurichi vanemad olid pärit Läänemaalt Vigala kihelkonnast Velise vallast. Täpsemalt Sillaotsa Talumuuseumi andmeil Keskküla Küüra talust. Nad kolisid Väike-Maarjasse, kus tema isa hakkas kaupmeheks. Mõte elukutseliseks atleediks hakata tuli talle pähe nähtavasti Tallinnas välismaiste jõumeeste esinemisi nähes
o kulu kõrvaldamine vähendab näriliste hulka, tehakse sügisel; o põõsaste ja ebasobivate puude kõrvaldamine, tehakse kevadel; o mulla kobestamist tehakse selleks, et õhustada mulda, tehakse kevadel; o multsimist tehakse suvel, et hoida niiskust; o püüniskraavide kaevamist tehakse kevadel; o putukkahjurite vastu pritsimist sügisel. Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu. Haiguse levikut
padjakese abil. Kuid on veel üks hea tunnus, mille poolest erinevad kõik meie okaspuud. Neil kõigil on erineva kujuga pungad. Nulu pungad on väikesed ja ümarad ning alati on kaetud paksu vaigukorraga. Nii paistavad need heledalt kollakasvalkjad. Kõige sagedamini kasutatakse siberi nulgu haljastuses. Kuid siin on tema kasutusvõimalused piiratud, sest linna pole teda mõtet istutada. Mürgiste gaaside ja tahma tõttu hakkab nulg kiratsema ning ei näe hea välja. Puhtama õhuga kohas aga ei peida ta oma ilu ja hiilgust, vaid tõuseb kõrge ja sihvakana taeva poole. Teda võib kasutada ka suure elavmüüri tegemiseks, sest laseb end kärpida ilma et kiratsema hakkaks. Levinud on mitmed siberi nulu iluvormid. Kuid nulust on muudki kasu. Laialt tuntud on nuluõli. Seda kasutatakse nii tehnikas, parfümeerias kui ka meditsiinis. Temale võlgnevad tänu mitmed metsa lõhna meenutavad lõhnaained, värske õhu lõhna toob tuppa ka
Lendluse ajal ja ennem munemist toimub nn. küpsussööm okaspuutaimede tüvekestel ja okstel, kus näritakse laikudena koort. Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Tõugud tekitavad kännujuurte koore alla sügavaid looklevaid käike, kus talvituvad ja nukkuvad. Põlvkond kaheaastane. Pärast lendlust asuvad taastussöömale, mille lõppedes saavad jällegi paljunemisvõimeliseks. Kahjustatud taimed jäävad kas kiratsema või hukkuvad, sõltuvalt kahjustuse ulatusest. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem, kuid kärsakate kõrge arvukuse korral võib ka nende kahjustused olla küllalt suured. Eriti suur on kärsakakahjustuste oht just kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ning männiraiesmikel. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn, mis meelitab nad kohale
4. Metsa looduslik hõrenemine ja puude diferentseerumine. Kasvuklassid (Krafti klassid). Puude diferentseerumiseks nim. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel. Selle peamised põhjused on: Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad ja puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse. Looduslik hõrenemine nim. protsessi mille puhul puud hakkavad vananema, nende mõõtmed suurenevad ja toitumistingimused halvenevad sellised puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hävinevad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb. Kasvuklassid: I klass ülevalitsevad kõige kõrgemad puud puistus, jämeda tüve ja pika võraga. Nende latv ulatub kõrgemale üldisest võrastiku tasapinnast. II klass valitsevad tugeva kasvuga puud, mille tüvi ja võra on hästi arenenud, kõige hinnatumad puud puistus, majanduslikus mõttes; puude kõrgus moodustab u 90% esimese klassi puude tagavarast.
ja 12 tõdenud, et järve seisund on kokkuvõttes halb kõigile linnustikule, kalastikule, vee kvaliteedile ja inimesele. Ettevõtjad on leidnud, et Võrtsjärve puhkemajandusliku potentsiaali realiseerimiseks ei piisa ainuüksi ettevõtjate heast tahtest ega rahalistest võimalustest. Lahendamist vajavad mitmed üldisemad üleriigilise ja piirkondliku tähtsusega probleemid. Ilma nendeta jääks puhkemajanduse areng Võrtsjärve ääres pikemas perspektiivis kiratsema ja hääbuks ka senine entusiastide tegevus. Üheks kõige väljakutsuvamaks ettepanekuks on kohalike kalurite ja ettevõtjate poolt olnud Võrtsjärve veetaseme reguleerimine laevalüüsiga. See võimaldaks tõsta keskmisi veeseise, vähendada järve ummuksisse jäämist, kalade massilist suremist ning tagada laevade ja paatide liikumine Võrtsjärvel. Samuti on ettevõtjate hinnangul veetaseme reguleerimine oluline vee-
2. Kasutada mitmesuguseid feromonpüüniseid. 3. Kasulike putukate (sipelgad) säilitamine ja levitamine. 4.Kasulikele lindudele soodsate elu- ja pesitsemistingimuste loomine. Männikärsakad Kärsaklaste sugukonda kuuluvad mardikad. Eestis leidub 3 liiki: harilik-, suur- ja väike männikärsakas, neist kõige levinum ja ohtlikum on harilik männikärsakas. Lendlus on intensiivne mai keskpaigast juuni keskpaigani. Sõltuvalt kahjustuse ulatusest jäävad kas taimed kiratsema või hukkuvad. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn. Vahetult peale raiet tuleks hoiduda metsauuendamisest. Varem kasutati kärsakate tõrjeks püüniskraave, millega ümbritseti värsked raiestikud. Tänapäeval kasutatakse tõrjeks peamiselt keemilisi preparaate, millesse kastetakse taimed vahetult enne istutamist ja millega pritsitakse taimi ka vegetatsiooniperioodi ajal. 1
Vene aja lõpuni püsiski Eestis 12 linna. Nii Vene kui ka Rootsi ajal püsis suurimaks linnaks Tallinn, kus oli pisut üle 10000 elaniku. Kaugkaubandus. Keskaja lõpuks omandas Vana-Liivimaa soodsa positsiooni Lääne-Euroopa ja Venemaa kaubanduse vahendamisel. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise .Tänu soodsale asendile Vene piiri läheduses edenes 17.sajandil Narva kaubandus. Kui uued kaubandusolud lubasid sadamalinnadel areneda, siis sisemaa linnad jäid täielikult kiratsema. Vene ajal pakkusid Eestisadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad
sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Puude vananedes nende mõõtmed suurenevad, kasvus mahajäänud puud saavad vähem valgust ja ka nende toitumistingimused halvenevad, sest nende juured ja võrad on kehvemini arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 (40) aastat. Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb kõige rohkem puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on
aastal Soome reisil. Kadrioru kohvikule lisasid looduslähedust madalad paekivimüüritised, majaalune ruum oli kaetud dolomiitplaatidega, mis määrasid maja juurde kuuluva kontrollitava ruumi, ilma et oleks vaja olnud piirdeid. Dolomiitplaadid jätkusid fuajeede põrandatel, sidudes nii sisemuse välisega. Kerge kohvikutrepi seinaks oli dekoratiivne klaasplokkidest sein, mille autor oli klaasikunstnik Aet Andresma. 1990.aastatel hakkas legendaarne kohvik kiratsema, selle ruumidesse topiti mitmeid kauplusi. Selle asemel, et hoone stiilse kohvikuna taas üles töötada, otsustati maja hoopis lammutada. Paljude inimeste meelehärmiks see 2008.aasta suvel toimuski. Kohvik oli Kadrioru mark linna piiril, miss obis oma kohale hästi ning mille inimesed olid omaks võtnud. (Hallas-Murula, Arhitekt ja tema aeg Voldemar Herkel, 2009) Joonis 14 Postmodernism Tallinna Linnahall
elutseb suvel enamasti üksikult. Talveks kogunevad salkadesse ja siirduvad kuivematesse okas- ja segametsadesse männi- ja kuusenoorendike lähedusse. Suvel on põdra toiduks lehtpuude (kask, paju, haab, pihlakas jt) lehed, võrsed ja puukoor, rohttaimed ja veetaimed. Talvel sööb peamiselt männiokkaid, -koort ja -võrseid, murrab puude latvu ja kraabib noorte tüvede koort. Kahjustatud noored männid jäävad kasvus kiratsema või hukkuvad. Kui on kahjustatud ainult külgoksad, võivad puud ka paraneda. Kevadel ja sügisel ning soojematel talvedel sööb põder ka kuusekoort. Ta koorib peamiselt 35-45 aastastes kuusikutes tüvede koort 0,5-2,0 m ulatuses. Enam kui 5 cm laiused kahjustused kuuskedel üldjuhul enam ei parane ning kooritud puud hukkuvad keskmiselt 10- 15 aasta pärast olenevalt kahjustuse iseloomust. Kuusk kuivab või hukkub erinevatesse mädanikesse haigestumise tagajärjel
hulgaliselt medaleid Eesti meistrivõistlustelt.Meestest on viimaste aastate edukaim kergejõustiklane pikamaajooksja Margus Pirksaar, kes on tulnud palju kordi vabariigi meistriks 1500 meetrist kuni maratonini.Pikka aega oli Türi kergejõustik seotud Türi 1. Keskkooli juurde rajatud staadioniga, mille ringrajal pikkust 300 meetrit. 1989. aastal ehitati Lokuta elamurajooni uus keskkool, mille juurde alustati ka normaalmõõtmetega staadioni rajamist. Kahjuks jäi staadion pikkadeks aastateks kiratsema ega leidnud hoolitsevat peremeest. Olulised muutused on toimunud alles viimase paari aasta jooksul - 2002. aastal sai staadion ümber korraliku aia, 2003. aastal valmis staadionimajake ning sektorid said rajakatte. Teha jäi veel ringraja katte uuendus. 2004. aasta sügisel, 15 aastat hiljem, on staadion lõpuks valmis sportlasi võõrustama ning vabariikliku tähtsusega võistlusi läbi viima. Missuguseks kujuneb staadioni edasine tulevik, näitab aeg. Igatahes
Kuuse levinud rahvapärased nimetused on kuus, kuusepuu ja nõglapuu. 1.7.1Eesti pärisnimed Eestis on hariliku kuuse nimetusest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Kuusk on üsna levinud perekonnanimi. 1.8 Haigused ja kahjurputukad Söögiseenena tuntud külmaseened tekitavad juuremädanikku 1.8.1Seenhaigused Seenhaigustest tekitab kuuskedele kõige suuremat kahju kuuse-juurepess, mida tekitab seen Heterobasidion parviporum. Haigusesse nakatunud puud jäävad kiratsema või hukkuvad. Nakatuda võivad puud igas vanuses. Kui männil kahjustab juurepess vaid juuri, siis kuusel levib südamemädanik juurekaelast ülespoole tüvesse. Haigestunud puudel esineb vaigujooks juurekaela piirkonnas. Vanematel puudel võib märgata tüve alumise osa mädanikust tingitud jämenemist. Nakatumine toimub vahetult vigastatud juurte või tüve kaudu või kändude vahendusel. Kännust juurtesse levinud seen nakatab naaberpuid juurte kaudu
Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une
Haude rajab männikärsakas eelmise aasta kuuse- ja männikändude pindmistele juurtele. Nende puudumisel muneb ka vanematele kändudele, maas vedelevatele okaspuunottidele jne. Tõugud tekitavad kännujuurte koore alla sügavaid looklevaid käike, kus talvituvad ja nukkuvad. Põlvkond kaheaastane. Pärast lendlust asuvad taastussöömale, mille lõppedes saavad jällegi paljunemisvõimeliseks. Kahjustatud taimed jäävad kas kiratsema või hukkuvad, sõltuvalt kahjustuse ulatusest. Reeglina näritakse istutatud taimede (mänd, kuusk) koort, vanuses 2-6 aastat. Looduslikku uuendust ja külvi teel tärganud taimi kahjustatakse tavaliselt vähem, kuid kärsakate kõrge arvukuse korral võib ka nende kahjustused olla küllalt suured. Eriti suur on kärsakakahjustuste oht just kuivematel ja parasniisketel värsketel kuuse- ning männiraiesmikel. Putukatele on atraktiivne värskete kändude ja okste lõhn, mis meelitab nad kohale
Majandus: Esimene viisaastaplaan oli oma eesmärke (rasketööstus ja kollektiviseerimine) arvestades edukas, kuigi tõi kaasa miljoneid inimohvreid ja ei parandanud elukvaliteeti. Teine viisaastaplaan (1933-1937) seadis samuti eesmärgiks rasketööstuse eelisarendamise, väga kiiresti kasvas relvatööstus. Samas inimeste elujärg ka ei paranenud. Aastaks 1936 oli ca 90% põllumajandusest kollektiviseeritud, kuid see majandusharu jäi aastateks kiratsema ning toiduaineid oli alatihti puudu. Stalin ja tema lähikond ei hoolinud inimestest, oluline oli eesmärgi poole liikumine ükskõik mis hinnaga. Sunnitööliste kasutamine suurte objektide ehitusel tõi kaasa kümneid tuhandeid hukkunuid, inimesed nälgisid, elukohti ei jätkunud. Kes protesteeris, saadeti laagrisse või hukati. Läänele loodeti järele jõuda tööstuse arendamise teel, pidevate repressioonide tõttu oli aga oskustööliste ja inseneride puudus ja ehituskvaliteet vilets.
Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud ka soodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Puude vananedes nende mõõtmed suurenevad, kasvus mahajäänud puud saavad vähe valgust ja ka nende toitumistingimused halvenevad, sest nende juured ja võrad on puudulikult arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 aastat. Puude arvu vähenemise intensiivsus oleneb puuliigist ja kasvukohast. Mida valgusenõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine
Pealegi on suurte puude 19 vahele istutatud noorte puude kasvutingimused alleepuude võrad surutakse ühepoolseks – mõis- sedavõrd halvad (kasvukoha ebapiisav valgusta- tagi pargiteede kohale kokku, sest tee kohal on tus ning olemasolevate puude juurkonkurents), ruumi. Ühepoolne võra aga on riskifaktoriks. et istutatud noored puud jäävad kiratsema. Alleed toob uuesti esile nende tausta puhtaks Alleede uuendamise võimalused. raiumine ümbritsevast puistust ning võsastu- • Säilitada vanu alleepuid nii kaua kui vähegi või- mist väldib regulaarne trimmerdamine. Kui aga malik, lõigates ära ohtlikud oksad ja vajadusel isetekkeline puu on hõivanud alleest välja lange- vähendades võra
erinevad). Mikroreljeef, mullastiku-, niiskus- jm. Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda mitmed võõrpuuliigid. Temperatuuri langemisel - tingimused ei ole isegi väikestel järgmistest välistunnustest: 40º C-ni võivad kannatada tamm ja saar. aladel ühesugused. Niisugused puud hakkavad 1. V õ r a d e t i h e d u s. Mida tihedam on võra, Sagedamini kahjustab puid vahelduv temperatuur kiratsema ja hukkuvad, milletagajärjel puude arv seda varjutaluvam on puu. kevadtalvel (märtsis). Päeval tõuseb temperatuur pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab kõrgele ja puutüved, eriti nende lõunapoolsed puistuiseharvenemiseks e. looduslikuks valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb küljed soojenevad, hõrenemiseks
Isegi väikestel aladel erinevad tingimused. Erinevused kujunevad välja juba esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud kasoodsamatesse tingimustesse, omab teiste ees eeliseid ja jõuab kasvus teistest ette. Kasvus mahajäänud puude seisukord jääb kehvemaks ja lõpuks langevad nad puistu koosseisust välja aka surevad. Iseharvenemine e. looduslik hõrenemine toimub nende puudega, mis hakkavad halbade tingimuste tõttu kiratsema ja lõpuks hukkuvad ning puude arv pinnaühikul väheneb. Puude arvu vähenemise intensiivsus on kõige suurem noores eas ja oleneb väga palju puuliigist ning kasvukohast. Mida valgusnõudlikum ja kiirekasvulisem on liik, seda intensiivsem on puude väljalangemine. Sama lugu ka viljakates kasvukohtades, sest seal toimuvad puistu arengu protsessid (sh. iseharvenemine) kiiremini. Isehõrenemine on tingitud olelusvõitlusest, mis tuleneb organismide võimest piiramatult paljuneda
jäi Läti territooriumile, ning teisel liinil seepärast, et oli kunagise RiiaPihkva osaks ning ei leidnud uues olukorras enam täit rakendust. Valga ei minetanud siiski oma staatust vajaliku raudteesõlmena ning linnast sai Eesti kaubavahetuses oluline tollipunkt. Raudteega seotud ettevõtted olidki peamised tooni 29 andjad Valga tööstusettevõtete hulgas. Muidu kippusid Valga tööstusettevõtted pigem kiratsema, kui mõningad erandid välja arvata. Raudteetranspordi ja kaubavahetuse olulisust linna toimimises näitab ka tollane transpordisektoris töötanud inimeste kõrge osakaal Valga elanikkonna hulgas. Sarnaselt tööstusega mõjus piir negatiivselt ka kohalikule kaubandusele. Kaupluste ja müügipunktide arv langes, kuna varasemalt andsid suure osa käibest linna ümbruses elanud maaelanikud. Koos piiri tõmbamisega jäi aga suurem osa linna ümbritsevatest piirkonnast Läti poolele
Isegi kalad saavad mändidest palju head: neile on maiuspalaks suvine veepinnale langev õietolm. Männiga koos elavad metsas mitmed seened. Osa neist on männile kasulikud, aidates tema juurtel vett imeda, teised jälle kahjulikud, põhjustades puu mädanemist. Kasulikest seentest võib sügisel kohata männiriisikat või puravikke. Noored männikud on talvel meelistoidulauaks põtradele. See aga ei meeldi metsakasvatajatele, kuna põtrade näritud puud jäävad kiratsema või koguni hukkuvad. Männi puit on laialt kasutatav. Sellest saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, parketti või vineeri. Huvitavad on rabamännid, mis on tihti vaevalt käsivarrejämedused, kuid samas mitusada aastat vanad. Osa neist on huvitavalt paindunud tüvega ja neid saab kasutada iluesemete valmistamiseks. Mänd on tuntud ka ravimtaimena. Noored kasvud tõmmisena aitavad köha ja bronhiidi puhul, vannis aga peletavad väsimuse ja tagavad rahuliku une.
olevatele puudele sajab peale paks lumekord ja sellega oksad murrab ning kui maapinnal on kuni 7 kraadi külma. Samuti on puudele ohtlik varajane jahenemine. Kui vegetatsiooniperioodil on vähe soojust, siis ei kasva viljad normaalselt, ei värvu korralikult ega saavuta head maitset. Suured sajud ujutavad üle madalates kohtades asuvaid aedu või nende osi, põhjustades juurte lämbumist. Kõige tundlikumad on taimed kasvu ajal ning võivad jääda pärast sadusid kiratsema. Haiguste ja kahjurite tõrjesüsteemid Talvel tallatakse lumi sulailmade korral noorte puude ümber korduvalt kinni, takistamaks hiirte liikumist ja puukoore närimist. Veebruaris või märtsi algul sulailmaga valgendatakse nooremate (veel korbata) õunapuude tõved ja võraharude hargnemiskohad lubjapiimaga, vältimaks sel ajal ööpäevase temperatuuri suurest kkõikumisest põhjustatavaid koorekahjustusi. Kleepuvuse
kaevab kuni meetripikkuse ülespoole suunduva käigu. Osa näripuru lükatakse sisensmisava kaudu välja, ja seetõttu on lihtne asustatud puid märgata. Tõuk elab puus ka järgmisel suvel, nukkudes kolmanda aasta kevadel. Ei ole selget seisukohta mitmeaastane on põlvkond, sest kirjanduse andmetel võib tõuk ilma nukkumata olla puidus kuni neli aastat. Haavasiku kahju avaldub selles, et puitu tekitatakse mehhaanilisi vigastusi, puude ainevahetus on häiritud ja nad jäävad kasvus kiratsema, samuti nakatuvad puud hõlpsasti südamemädanikuga. Eestis on suur-haavasikk üsna sage haavanoorendike kahjur. Tõrje - kahjustustega puud tuleb puistust raiega eemaldada. Kuusesikkude, läikiva kuusesiku (Tetropium castaneum) ja tuhm- kuusesiku (T. fuscum) tõugud kaevandavad alul kuuse koore all ja hiljem puidus. Lendlus juunist augusti alguseni. Mardikad asustavad haigeid või kuivanud puid enamasti selle tüükaosas. Emasmardikad munevad koorepragudesse. Tõugud
ema jõuab järeldusele, et kahte poissi ta üksinda kasvatada ei suuda ja annab Dusani internaati. 65 Vanaema suguvõsa oli linnas tuntud oma aristokraatlikkuse poolest. Suguvõsa oli alati elanud piiratud ringis. Vanaema ei leppinud sellega, et isa ega tema linnas käivad sugulased ei rääkinud tadziki keelt. Vaarisa oli olnud Afganistanis saadik. Kui Dusan mängis müntidega, ei meeldinud see vanaemale: meie suguvõsas on alati raha põlatud. 66 Vanaisa oli arvanud, et suguvõsa on kiratsema jäänud ja vajab värsket verd. 67 Isa ja ema armukõneluse jälgimine. 68 Pühapäeviti istuti ringis, meenutati juhtumisi suguvõsa ajaloost ning nähtud unenägusid. 69 Vanaema tutvustab Dusanile Saatanat järgnevalt: ,,Eksitab inimesi, ent mõnikord on inimestel seda suli vaja; kui poleks olnud Saatanat, poleks laiskvorst kunagi õnnelikuks saanud". 70 Vanaema vahetas tuba: endise toa seinad ei lohutanud teda enam, ei andnud sooja. Ent tervis ei paranenud ka uues toas.
Kasvus mahajäänud puude seisukord muutub aga järjest kehvemaks ja lõpuks nad langevad puistu koosseisust välja (surevad). Puude vananedes nende mõõtmed suurenevad, kasvus mahajäänud puud saavad vähem valgust ja ka nende toitumistingimused halvenevad, sest nende juured ja võrad on kehvemini arenenud. Niisugused puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hukkuvad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse puistu iseharvenemiseks e. looduslikuks hõrenemiseks. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel lehtpuudel vanuses 10-15 aastat ja okaspuudel vanuses 20-30 (40) aastat.
külgedel õhulõheribad. Okkatipp tömp, kinnituvad võrsetele pintslikujuliselt ja püsivad puudel vaid 1...3 aastat. Käbid: üksikult või 2...3 kaupa, noorelt rohelised, valminult hele- kuni punakas-pruunid, 8...18 cm pikad, 3...4 cm läbimõõdus, seemnesoomused nahkjad, käbid tipuosas tihti vaigused. Seemned valmivad samuti teisel aastal. Meil Eestis on valget mändi leida paljudes parkides, haljasaladel ja varemalt ka metskultuurides, kuid tihti on puud hukkunud või kiratsema jäänud puid kiusava koorepõletiku (Cronartium ribicola) tagajärjel haiguse vaheperemeestaimeks on erinevad sõstraliigid. Siiski on meil suuri valgeid mände kasvamas Raplamaal, Jädivere pargis (hmax = 37 m ja dmax = 110 cm), Pärnumaal Tõstamaa pargis 3 puud (hmax = 26,5 m, dmax = 89 cm (Roht, 1986)) , Vana-Vigalas, Suuremõisas, Pollis, Maardus jm. Valge mänd on hea puiduga ja tähtis tooraine ehituses, mööbli - ja paberitööstuses. Sobib
Pärast sõja lõppu tabas "vaenlasega koostööd teinud" vepslasi muidugi karistustelaine. Sõjajärgsete aastakümnete jooksul jätkus vepslaste kui etnilise rühma vaikne mandumine. 1957 likvideeriti ka Seltozero rahvusrajoon Karjalas. Ääremaadel paiknevad väikesed vepsa külad kuulutati perspektiivituiks, kohalikku infrastruktuuri ei arendatud ning paremat elu ihkavad nooremad inimesed lahkusid linnadesse, kus segaabielud kujunesid tavaliseks. Kolhoosid jäid kiratsema. Leningradi ja Vologda oblastis eelistati vepsa päritolu inimesi ametlikes dokumentides ja rahvaloendustel näidata venelastena. Kohalike venelaste suhtumine vepslastesse oli üldiselt negatiivne ning see tõukas vepslasi oma etnilist tausta maha salgama. 1979. aastaks oli vepslaste arv langenud 8100-le. Tegemist oli peamiselt Karjala ANSV-s ja suurlinnades (eeskätt Leningradis) elavate vepslastega, sest Leningradi ja Vologda oblastis oli enda vepslasena kirja panemisel tõsiseid raskusi.
Esimese maailmasõja tõttu muutus raadiotelegraaf tööstuslikuks, teisalt kasvas raadioamatööride arv, kelle tegevus lõi uue kommunikatsioonikeskkonna. Raadiona levis leiutis alles 1920. aastatel. 1920 sündis USAs Pittsburgis esimene kommertsraadiojaam, asutajaks firma nimega Westinghouse. Selle jaama edu ärgitas teisigi. Peamine põhjus oli äriline: kuulutuste edastamine oli raadiovõrkude kaudu efektiivsem. Alguses pani raadio õitseng kiratsema heliplaaditööstuse, üsna pea nad aga lähenesid. Algul maksid raadio programmide eest raadioaparaatide tootjad, kuid 1922 pakuti välja ka litsentsimaksu ja reklaamitulu. Kui alguses nähti raadios ennekõike meelelahutajat, siis sõja ajal sai sellest kiire ja vahetu sündmusteedastaja, aga ka propagandavahend, kujunes välja ülemaailmne uudistevahetamise süsteem. Ringhäälingust oli 20. sajandi keskpaigaks saanud tähtsaim uudiste levitaja. USAs oli see ringhäälingu kuldajastu. 1950
annaabi.ee 
