Ray Krock ja McDonald's (0)

TARTU ÜLIKOOL
Majandusteaduskond
Ettevõtluskeskus
Krista Männiste
RAY KROCK JA McDONALD’S
Referaat
Juhendaja : prof . Tõnis Mets
Tartu 2010

SISUKORD

SISUKORD 2
1. Võimaluse äratundmine ja tegutsemisotsus 3
2. Ressursside koondamine, ettevõtte käivitamine 4
3. Edu ja kasvu juhtimine 5
4. Tulu saamine 6
VIIDATUD ALLIKAD 7

1. Võimaluse äratundmine ja tegutsemisotsus

Raymond Albert Krock sündis 5. oktoobril 1902 aastal Chicagos , Illinois osariigis Ameerika Ühendriikides, maal kus oli ja on siiani trendiks proovida oma enda äris edu saavutada.
Esimese maailmasõja ajal viieteistkümne aasta vanuselt , valetas te ennast vanemaks et saada tööd tolleaegses Punases Ristis autojuhina. Peale sõda sai temast jazzpianist, esinedes erinevates bändides. 1922 Ray abiellus ja selleks, et kindlustada perele parem sissetulek müüs ta pabertopse firmas Lily -Tulip Cup Company’s, töötas raadiojaamas klaverimängija, teadustaja ja muusikute värbajana. Peale selle on ta tegelenud Floridas kinnisvara müügiga, sealt aga tuli koju Chicagosse tagasi ning temast sai kokteili -mikserite müügimees Earl Prince Company’s.
1954 aastal olles 52 aastane edukas müügimees, kelle alluvuses töötas juba mitu alluvat oli mikserite turule tulnud palju konkurente. Otsides uut toodet, mille müügiga tegeleda viis tee teda San Bernardinosse Los Angelese lähedal, kus asus tema ettevõtte suur- klient , edukas väike restoran , mida ta näha soovis.( Hattwick R.E.)
See oli vendade Maurice ja Richard McDonald’si restoran , Nad olid kiirtoidu müügis väga edukad ja olid ostnud juba kaheksa Prince Castle kokteilimikserit, ja see just huvitaski müügiesindaja Ray’d, et mida nad nendega teevad. Sõites Idarannikult Illinois’st San Bernardinosse, leidis ta sealt eest Kuldkollaste kaarte alt väikese puhta klaasseintega kiirtoidukoha, kus töötasid valgete pabermütsidega teenindajad . Restoran lausa säras puhtusest ja suutis kliente teenindada väga lühikese ootamisajaga. Menüü oli odavate hindadega ja lihtne, hamburgerid friikartulid ja joogid.
Oma elulugu kirja pannes on Ray Krock öelnud :“Sellel ööl hotellis mõtlesin ma palju sellest mida olin päeva jooksul näinud. Visioonid McDonald’si restoranidest seismas ristmikel üle kogu maa marssisid läbi mu mõtete.“ (Gross, D. 180 ) autori vaba tõlge.

2. Ressursside koondamine, ettevõtte käivitamine

Ray küsis vendadelt, miks neil ainult üks selline restoran on. Ta sai teada, et vennad on sõlminud kaks frantsiisilepingut Phoenixis ja Sacramentos väga väikese raha eest ning ei saanud sellest mingit kasu. Vendadel puudusid suured ambitsioonid nagu Ray oli hotellis endale ülemaalise restoraniketina ette kujutanud.
Ray veenis vendi siiski endaga lepingut sõlmis vendade McDonald’sitega lepingu ja hakkas nende agendina frantsiisilepinguid vahendama. Lepingutasu oli 950 USD pluss 1,9% kasumist, millest omakorda 0,5% läks vendadele . Ise alustas ta näidisrestorani rajamisega USA Idarannikul oma kodukohas Chicago lähedal Des Plaines, Illinois, mis avati 15 aprillil 1955.
Kogenud müügimehena oli frantsiisiettevõtteid näinud ja analüüsinud Ray kindel, et ainult frantsiisi müümisega edu ei saavuta. Selleks, et ellu viia unistus üleriigilisest restoranideketist otsustas ta müüa McDonal’si frantsiisi kui kogu teenindussüsteemi. Potentsiaalsete esimeste frantsiisivõtjatena värbas Ray oma klubikaaslasi Rolling Green Country Club ’st. 1958 aastaks oli ta müünud 79 frantsiisilepingut , mõned just nendele oma sõpradele klubist.
Tema enda restorani tuli 1955 aastal burgerivalmistajaks Fred Turner , kes jagas oma bossi vaateid burgerite valmistamise mehhaanikas (Gross, D. 183)
Temast sai Ray Krocki parem käsi juba kujunenud meeskonnas kuhu kuulusid veel sekretär June Martino ja finantsjuht Harry Sonneborn.
Kõik ei läinud sugugi ladusalt. 1960 naks aastaks oli McDonald’si restoraniketi käive juba umbes 75 milj. USD aga kasumit tõi kõigest 195 000 USD aastas. Kuna vendadele tuli võrdlemisi suur osa sellest ära maksta, hakkas ettevõte nö. omaenese raskuse all kokku kukkuma .
Selleks, et restorane põikpäiste vendade kiuste edasi arendada ja vabaneda kohustustest neile raha maksta, tuli restoranikett neilt välja osta. Selleks oli vaja 2,7 milj. USD, mille laenu garandiks said töötajate varad ja tagasimakseks pidi hoidma kõrget käivet.
Kõige raskemal hetkel tuli firma finantsjuht Harry Sonneborn välja ideega muuta äri edukamaks läbi Potentsiaalsete restoranide aluse maa rendi.
See idee pani aluse juba suurele ärile, mis tänaseks on saanud ülemaailmseks. Lühikese ajaga sai kinnisvaraärist McDonald’sile kõrge marginaaliga sissetulekuallikas.
Ray Krock on öelnud: „See oli McDonald’si tõeliste sissetulekute alguseks“. (Gross, D. 185)

3. Edu ja kasvu juhtimine

Selleks, et teha parandusi toidukvaliteedis asutati juba 1950’ndate lõpus toidulabor, uurimaks parimate friikartulite valmistamise võimalusi ja tingimusi.
Kuna paljud inimesed, ei otsi süües üllatusi ja tahavad kindla peale saada alati samasugust toitu oli vaja välja töötada lisaks teeninduse standarditele ka kogu serveeritava toidu standardid. Kinnisvara äri tõi sisse piisavalt raha, et üleval pidada nii Hamburger University’t kui toidulaboreid, et nii teeninduse kui ka toidukvaliteet kõrgeimal tasemel tagada.
Henry Ford saavutas automaailmas masstootmisega edu tänu rangetele autoosade ja nende kooste nõuetele. Ray Krock otsustas teha sama hamburgerite maailmas: „on olemas teadus hamburgerite tegemisest ja serveerimisest“ (Gross, D.182)
1961 aastal pandi tööle kompleksne hamburgerite ja muude McDonald’sis müüdavate toodete valmistamise ja serveerimise koolituskeskus , mida juhtis Fred Turner ja kus said 24.02.1961 lõpudiplomi esimesed 14 õppurit. Loosungiks sai tudengitele siiani töötav Ray Krocki „gospel“ :

• Quality (kvaliteet)
  
• Service (teenindus)
  
• Cleanliness (puhtus)
  
• Value (hind)
  

Töö ladusamaks organiseerimiseks restoranis hakati kõikides tegevustes rõhuma kolmele alustalale:

• Communication ( kommunikatsioon)
  
• Coordination ( koordinatsioon )
  
• Cooperation ( koostöö)
  

Korraliku koolituse saanud töötajad andsid väga hea panuse firma edu jätkumisele ja nii oli 1958 aastaks müüdud esimesed miljon hamburgeri ning 1965 aastaks üle kogu maa juba avatud 710 restorani 44 osariigis.
1965 aastal oli USA’s aga 1000 töötavat Kentucky Fried Chicken nimelist restorani , 325 Burger Chef restorani ja 100 Burger Kingi.
Kiirtoitlustustööstus kasvanud USA’s 6,2 mijrd. USD käibega tööstuseks ja 17,8 protsenti sissetulekutest kulutasid inimesed restoranides. Et olla edukas sellisel turul otsustas Ray Krock alustada esimeste üleriigiliste reklaamikampaaniatega, mille kulu oli 1967 aastal 2,3milj. USD ehk umbes 1% käibest. Inimestele tutvustati uut persooni McDonald’sis - Ronald McDonaldit.
Samal aastal algas uue toote“Big Mac“ tootmine, mis tõi kiire edu ja jõudis ruttu kõikidesse restoranide menüüdesse ühe aastaga ja millest sai ruttu tuntuim uus McDonald’si kaubamärk..

4. Tulu saamine

Kuigi 1968 aastal astus Ray Krock firma juhi kohalt tagasi ja andis ameti üle oma esimesele grilli-mehele Fred Turnerile, jäi ta ikka sümboliks, kui firma algataja.
Ta suutis muut Ameerika elustiili ja teha hamburgerid üheks suurimaks Ameerika ekspordiartikliks.
1972 aastaks kui McDonald’si müük küündis 1 miljardi USD’ni aastas ja oli rajatud juba 2 200 restorani, oli Ray Krockist saanud kogu Ameerika rahvussümbol.
Rikka mehena ostis ta maja Beverly Hills’is, kus oli uksekella all silt : „Sa oled täna puhkuse ära teeninud “.
1974 aastal jäi Krock pensionile. Tema isiklikuks varanduseks loeti siis ca 500 milj. USD. Kõigele vaatamata jäi ta ikka muretsema kuidas firmal läheb ja reisides nõudis, et autojuht viiks teda mitmesse restorani „üllatusoste“ tegema.
Tänaseks on McDonald’s ülemaailmne ettevõte, mille ca 32 000 restorani on 118 erinevas riigis ja teenis 2009 aastal tulu 22 745 miljonit UDS’d aastas ( McDonald’s)
Nii Ray Krocki, kui tema loodud McDonald’si ülemaailmse kiirtoitlustusketi edu aluseks oli visioonist kinnipidamine ja õige strateegia leidmine selle ellu viimiseks .
Algusaastatel raha puuduses vaevelnud ettevõtmine sai „jalad alla „ tänu ideele tegeleda küll frantsiisi müügiga ja standardiseeritud toidu pakkumisega aga toetada seda äri kinnisvaraäriga ostes kokku või liisides ja välja liisides krunte tulevastele restoranidele.
Vaatamata sellele, et kinnisvaraäri oli kasumlikum kui hamburgeriäri, jäi firma asutaja Ray Krock endale kindlaks pakkuda head teenindust ja stantartset toitu mõistlike hindadega ja teenida selle varjus kinnisvaraga jätkuvalt aina suuremat tulu.

VIIDATUD ALLIKAD

Gross, D. Forbes greatest business stories of all time. New York : Wiley, 1997, pp 177-192.

Hattwick R.E. Ray Krock foundor McDonald’s [ http://www.anbhf.org/laureates/rkroc.ht m] 10.05.2010

Krock, R. Biography / Autobiography / Memoir resources [ http://www.biographyshelf.com/ray_kroc_biography.html ] 10.05.2010

McDonald’s 2009 Financial Report [ http://www.aboutmcdonalds.com/etc/medialib/aboutMcDonalds/investor_relations0.Par.6540.File.dat/McD_2009_AR_Final_032910.pdf ] 10.05.2010
2