tuleb ära vahetada. Õpetaja tige pilk lausa kõrvetab ihu. Ei ma dire kurja häälta taha oma kõrvadessa. Koolitükid koduseda jälle jäänud tegemata. Õpsi tige pilgutessa lausa ihu kõrvetama. Kella kõrvus kaikumassa, Kell kõrvus tiksub, pliiats peos kirjutab. pliiats peos kirjutamassa, Kõrvad kikkis kuulan õpetaja juttu. Mõttetut kõrvad kikkis kuulamaie juttu ei saa kirjutamata jätta muidu tülikas õpetaja jutukesta. õpetaja hakkab kohe küsima. Koolist tarkust Jutukesta mõttetuta nõutakse, peab igapäev ikka uuesti minema. kirjutamata ei saa jätta. Muidu kohe tülissa, õpetaja küüsissa. Koolis tarkust nõudamaie peame ikka minema iga päev uudesta.
HUNT Välisehitus Hunt on sarnane koeraga. Tal on lihaline keha, jõulised jalad ja võimsad lõuad. Hundi jälg on koera omast kitsam ja pikem. Hunt on ka kiire ning tugev. Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad. Eluviis Hundid elavad enamasti varjulistes metsades, rabades ja võsastikes. Talvel on nad hulkuvaeluviisiga. Suvel elavad nad paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva
Kihtvulkaanidest tuntuim Hekla Pisikesi vulkaane esineb tihti, ohtlikke 5-6 a tagant Loomad Ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki Enne inimasutuste teket elas maismaal vaid polaarrebane On kohatud 369 linnuliiki Roomajad ja kahepaiksed puuduvad Saart ümbritsev meri on kalarikas Islandi lambakoer Tavaline Islandi talukoer, kes ainuke koeratõug Keskmist kasvu, pikema karvaga, kikkis kõrvadega Ei ole väljaõppinud talukoer Kasutatakse hobuste, lammaste karjatamisel, samuti koduvalvuritena Kuulekas ja vastupidav Toit Söövad vaala, hülge, kala ja lambaliha Hommikusöögiks kaerakört koos piimaga Islandi heeringad on kvaliteedi poolest maailmakuulsad Maitseaineid lisatakse toidule tagasihoidlikult Söövad väga palju liha Peamine tegevus Karjakasvatus- karjatakse lambaid,
Koala Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam.Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust. Tsüsiit, konjuktiviit ja sinusiit on koaalade tavalised haigused. Sinusiit tüsistub sageli, eriti talvel, kopsupõletikuga.
" sinitaeva killukesed? Piibelehed. Need ei ole taevatäpid, Maikuu hoolega metsi ehtis, need on lilled tillukesed. tippis kõikjale piibelehti, Nurmenukk. siia ja sinna, siia ja sinna, Kes need aasal õõtsuvad, neid on nii tore korjama minna, siis kui tuuled lõõtsuvad? magusat lõhna puhuvad ninna. Need on nurmenukud kallid, Sinilill. kaela ümber soojad sallid. Kased on kikkis ja kägugi kukub, Pääsusilmad. sinilill väike, miks sina veel tukud? Pääsusilmi tuhandeid Tõuse, mu sõbrake, üles nüüd juba, õitseb niiskel aasal, käes on sul ammugi õitsemisluba. kes küll siia külvas neid? Kullerkupp. Tuul sai seemned kaasa, Kullerkupp, kullerkupp, niidu peale kandis, päiksekullaline nupp. kaste juua andis, Miks sa lahti õit ei tee, päike paitas päid.
T a n i e l Skljar 6.B *HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise
Söö, mis küps, aga räägi, mis tõsi. Põllu nägu näitab põllumehe tegu. Sile kass, teravad küüned. Kus puid raiutakse, seal langevad laastud. Külla on minna-tulla, oma kodu - elada-surra. Rikas elab nõnda, kuidas tahab, vaene nõnda, kuidas saab. Ka päikesel on plekid. Mõistatused Kes teeb silla üle vee ilma kirve ja naelata? (Pakane) Viis venda, igal vennal ise kamber. (Sõrmkinnas ja sõrmed) Kaks kikkis kõrva, neli tippis jalga, suur tolu-tolu taga, hiirekelder keskel. (Kass) Õues mäena, toas veena. (Lumi) Neli teevad aset, kaks näitavad tuld, üks heidab magama. (Koer) Üks hani, kaks kaela. Mis see on? (Püksid) Kaks venda kaksikud, ülevalpool nina istuvad? (Prillid) Rauast hobu, niidist saba. Mis see on? (Nõel ja niit) NALJAMÕISTATUSED Millised hambad ei söö toitu? (Saehambad) Milline nina ei tunne lõhna? (Kinganina)
Hunt on suur loom. Hundi pea on piklik. Hundil on väikesed kikkis kõrvad, pikk koon. Huntidel on suur kere ja päris pikad jalad. Karvastiku põhivärvus on hall. Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Hundi lähim sugulane Eestis on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks. Hunt eelistab elada avamaastikul, sest sealsed jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid karjas ja hulkuvad, suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika.
Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja- Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Allar Kadai VÄLIMU S · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. · Hunt kaalub 3050 kg · Saba on 35-50 cm pikk. · Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv kikkis kõrvad ,viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. · Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Allar Kadai ELUPAI K · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna seal on paremad küttimistingimused · Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja
levikut hulk järglasi. 10-12 6.Anemia põhjuseks 3 variant põrsat. Sekundaarne põrsastel on rauavaegus viljakus on primaarsest põrsastel esimese madalam, sest oma elunädala lõpul 1. Enklodondid-Daedon valminud munarakku jab 7. Jalad on lühikesed ja 2.37% seemenduse korral kikkis kõrvad 3. 37 kg viljastamata. 8.Kolmetõuline ristamine 4.Primaarne viljakus 5.4-5 kuuliselt 9.SEUROP SÜSTEEMI avaldub looma võimes 6. 75-85 % produtseerida teatud hulk 7. põrsaste saamiseks ja 2 variant valminud sugurakke. nende üles kasvatumiseks Näitab, millisel määral kuni võõrutamiseni 1
Selle referaadiga teen lühida ülevaate huntidest- millest nad toituvad, kuidas elavad ja kus neid leidub. 3 Hundi välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg[3], maailmarekord 78 kg). Saba on 3550 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. 4 Elupaik ja -viis
mitmesuguseid loomi näiteks pisiimetajaid, närilisi, küülikuid, roomajaid, selgrootuid , ka koduline. Valdava osa aastast elab erakuna. Sigib kaks korda aastas. Innaajal võitlevad isased vihaselt ja kräunuvad valjusti. Tiinus kestab 62 kuni 70 päeva. Pojad (2 kuni 4) sünnivad tavaliselt mätsis ja augustis. Suguküpseks saavad nad kahe kuni kolme aastaselt. -5- Jaguarundil on väga kurvad kuid salakavalad silmad. Neil on kikkis, ümarate otstega kõrvad. Jaguarundil on armas ümar nina. -6- Kokkuvõte : Mulle meeldis otsida infot Jaguarundi koht, see oli küll keerukas aga see eest sain ma temast palju uut ja huvitavat teada, näiteks millest nad toituvad, millised nad välja näevad ja milliseid elupaike nad eelistavad jpm. Teeksin heameelega ka järgmine kord referaadi mõnest huvitavast loomast või linnust.
Tee oli mulle tuttav, sest see asub agentuuri kõrval, mille liege ma olen Madisega. Tuli välja, et me polnud esimesed ega ka viimased jõudjad. Õpetaja saabudes siseneti kirikusse. Ekskursioon kestis umbes nelikümmend minutit ja seda tutvustas meile noor, pikk ja väga saleda kehaehitusega naisterahvas. Vaiknehäälne giid rääkis meile kiriku ajaloost ja kunstist. Et teda selgelt kuulda, olid kõigil huvist kõrvad kikkis. Kiriku võimsaim maal kujutas endast surmatantsu. Sajandeid säilinud maal kujutas endal vaheldumisi tantsivat skeletti ning seisuste esindajaid. See näitas, et surma ees on kõik võrdsed. Mina jäin väljareisiga ülimalt rahule, sest on huvitav näha, kuulda ja täiendada oma teadmisi asjadest, millest sul varem aimugi polnud või olid nad hägused. Klassikaaslaste kommentaare kuuldes, väidan ma kindlalt, et kõik jäid nende kiirelt möödunud neljakümne minutiga rahule
Vaadeldav loom: KODUKASS Latte, vanus üks aasta PEA - Pea on mu kassil üsna suur (nii umbes meesterahva rusika suurune), selle pikk ja puhvis karvastik muudab pea veel massiivsemaks. Värvuselt on ta üldtoonilt helepruun, kuid mõnest kohast tulevad nähtavale ka tumedamad triibud karvastikus. Pea kuju on otsevaates üsna ümar, külje pealt on näha, et ette ulatub väike koon. Tema kolmnurksed kõrvad on süsimustad, suuruselt ehk keskmised kassikõrvad, asetsedes pealael kikkis. Salapärased mandlikujuga tumepruunid silmad upuksid justkui karvastiku sisse ära. Ime, et ta sealt alt üldse välja näeb. Tema väike niiske nina meenutab otsevaates kujult kolmnurka. Kompimiskarvad justkui veniksid ja veniksid kaugusesse. Need on tal tõesti väga pikad. KAEL - Tema lumivalge kael tundub olevat üsna jäme (põhjuseks võib pidada jällegi kohevat karvastikku) aga teinekord end sirutades suudab ta kaela väga pikaks venitada.
Ta kütib haigeid ja vigastatud loomi Piirab näriliste ja sõraliste arvukust Üldine iseloomustus 1 hundikutsikas 2 domineeriv hunt 3 alluv hunt 4 hundi käpajälg 5 võrdluseks koera käpajälg 6 elupaik Välimus ja tunnused 110-160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub umbes 30-50 kg Saba pikkus on 35-50 cm Esikäpa jälg 10-12 cm pikk ja 8 cm lai Hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad Terav haistmine, kuulmine Peamiselt ööloom Hunt ja koer Hunt on võimsama kehaehitusega Hundi jäljed on pisut piklikumad Hundi sörk on ökonoomsem Hundi karvkate on eesosal väga pikk, moodustab väikese laka Hunt on koerlastest kõige parema nägemisega Miks hundile jahti peetakse? · Hundinahk · Hundi arvukuse ohutus piiris hoidmiseks Hunt Eestis
Ta kuulub kukruliste seltsi , koaalaliste sugukonda ja tema teaduslik nimi on phascolartos cinerus .Tema jäsemed on kohanenud puude otsas ronimiseks, maapinnal liigub ta oma kõveratel jalgadel kohmakalt .Vette sattudes on ta suurepärane ujuja ,kes võib ületada jõgesid Täiskasvanud koaala on umbes 70-80 cm pikkune ja kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline ;kohev karv, tillukesed silmad ,alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina .Loomakese karv on hallikas-pruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Tema pea on suur ja lai , lame nägu ja teineteisest kaugelasetsevad pisikesed silmad. Isend kinnitub puu külge tugevate küünistega ,mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisel vastanduval varbal. Need on piisavalt tugevad ,et kanda looma raskust
Ilves. Ilves on jõulise kehaga loom, pea kassi taoliselt ümar, koon lühike. Kikkis kõrvad lõppevad umbes 5 cm pikkuste karva tuttidega, mis koos kõrvadest kaelani ulatuvate ja põski katvate habeme karvadega annavad talle väga iseloomuliku välja nägemise. Jalad on suhteliselt kõrged , mis tõttu loom moodustab püsti seistes peaaegu korrapärase ruudu. Nii kõrged jalad kui ka iseäralik käpa ehitus (varvaste vaheline kile ulatub peaaegu viimase varba lülini ja käpa alune on talvel täiesti karvadega kaetud) on kohastumine eluks sügava lumega paigus. Tugevad
V:Maapinnal moodustuv punane telliskivi meenutav kiht.Vaid vähesed taimed saavad seal kasvada mulla kõvaduse tõttu. 9.Millised on valdavad taimed savannides. V: 1-2 m kõrgused kõrrelised. Neil on tihe ja tugevasti põimunud juurestik, mis kasutab ära kogu sajuperioodil mulda imbunud niisukuse ja võimaldab üle elalda ajutise põuaperioodi. Levinumad on akaatsia, palmid. Pudelpuud. 10.Iseloomusta lähemalt ühte savannitaime ja savannilooma. V: Koaala kohev karv ja alati kikkis kõrvadega sööb vaid eukalüptilehti. Ta on austraallaste armastatuim loom. Koaala on imetaja, kes kuulub seltsi kukrulised ja sugukonda koaalalased.Ahvileivapuu ehk baobab Aafrika savannides on maailma üks jämedamaid puid. Ahvileivapuul on sõrmjad liitlehed ning suured, valged ja lõhenevad õied 11.Kuidas on võimalik, et savannis elab nii palju erinevaid rohusööjaid loomi ja neile kõigile jätkub toitu?
Tema eripäraks on see, et ta toitub ainult eukalüptilehtedest, seetõttu kiskjad tema liha ei söö ja tema ainus vaenlane on inimene. Selle teema valisin, kuna mulle meelduvad väga koaalad. 4 2.Koaala välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb ilusa sabaga. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust
.........................................................................................6 1. Koer 1.1 Välimus Koertel on 2 kasukat, mis koosneb pikemast pealiskarvast, mis kaitseb teda ja aluskarvast, mis on hästi pehme. Esinevad vahest erinevad karvastiku tüübid on karm, mis on kare ja tugev kattekarv sageli esineb śoti hirvekoeral. On olemas ka lühikese ja sileda karvaga see on tihe ja lühike. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koer). Metsikutel koertel on piklik koonu ja kõrvad on kikkis. Kõikidel koertel on hambarida ühesugune ning lõuad on sirged. Saba on koertel väga vajalik, sest see aitab hästi tasakaalu hoida ja tunnete vahendamiseks teiste koertega. (Clutton- Brock Koer) 1.2 Toitumine Koer sööb liha, juurvilja, leiba ja teisi toite. Koer võib süüa sama toitu, mis inimene. Koertele meeldib väga närida konti ja süüa liha, kondi närimine aitab koera luustiku tugevamaks teha ja vastupidavamaks. (http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/3klass/8talu/koer
Ta on levinud peaaegu kogu põhjapoolkeral, v.a. Aafrikas, Põhja-Ameerika lõunaosas ning igilume ja -jääga kaetud aladel. Hunt on peaaegu kõikjal Eestis tavaline. Eestis elab 130140 hunti ehk 78 korda vähem kui Välimus Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad
Maailmas tehakse alpakadega ka agility´t, spordiala, milles loomad läbivad omaniku juhtimisel takistusrada. Alpakasid kasutatakse ka teraapialoomadena. Inimesed ajavad tihti alpakad ja laamad segamini. Nende suurim erinevus välimuses on nende suuruse vahe (vt lisa 3.). Laamad on palju suuremad ja raskemad kui alpakad. Nende keskmine raskus on 113-204 kg, võrreldes alpakadega kes kaaluvad 50-80 kg. Samuti on laamad alpakadest 30-60 sentimeetrit kõrgemad. Alpakade kõrvad on kikkis, ent laamadel on banaanikujulised kõrvad. Alpakasid ja laamasid kasvatatakse ka erinevatel põhjustel. Laamasid kasutatakse kõige tihedamalt raskete koormate kandmiseks, kuid alpakasid kasvatatakse nende suurepärase villa ning vahel isegi liha pärast. Alpakavillak on läikiv ja siidine. Villakiud on tuntud kui sooja pidav, kortsumatu, väga hea veeimavusega ja ülipehme. Soojapidavus, mida peetakse lambavillast seitse korda paremaks, tekib tänu kius peituvale liikumatule õhule
kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Mõistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik. Nendele omadustele võiks veel lisada kiiruse ja tugevuse. Näiteks võib hunt hambus ära viia terve lamba. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Ta kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Hunti võib Eestis kohata varjulistes metsades, rabades ja võsastikes ning aastaid tagasi oli hunt levinud kogu põhjapoolkeral, välja arvatud Aafrikas ja igilume- ja jääga kaetud aladel.
Küünlavalgus, tähesära Jõuluvana jube täis Ta särab taevas, tuues sära ka saadab vana aasta ära. täna minul külas käis teistele, Peagi saabub aasta uus astus sisse segi peaga ta näitab valgust ka õnnerikkad 12 kuud! salmi lugesin väikse veaga, pimedamasse. --- habe rikkis kõrvad kikkis, Ei kao ka siis, kui taevas pilvine, lumi lumi tule maha vanaema kodus tikkis, vaid toob esile jõulusära. igatsen sind juba sestap jõulud mööda läind Jõulutäht näitab talve, jõulud varsti käes mina rongist maha jäin! kui kõige ilusamat aastaaega. aga võibolla sina maha jääd --- Jõulutäht täidab soovi,
täielikult, sest leiud tõendavad, et ta seal elas. Queenslandist on leitud ka pool tonni kaalunud Hiidkoala (Koalemus) fossiilseid jäänuseid. See loom ei olnus aga tänapäeval eksisteeriva liigi eellane. Koala elutseb tänapäeval Ida-Austraalias. Tema levikuala on piiratud, kuna ta toitub ainult eükalüptilehtedest. 1.3 Välimus ja Käitumine Koala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga kummaline: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha, mis lõpeb rudimentse sabaga. Koala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda
Oma lihaselise keha, jõuliste jalgade ja võimsete lõugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia võsavillemi saba kunagi rõngasse ja hundi jälg on koera omaga võrreldes kitsam ning pikem. Hunt on koerlaste sugukonna suurim metsikult elav liik ja kodukoera eelane. Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35-50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas. Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased. Hunt on peamiselt ööloom. Hunt Elupaik Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav
valvasid maja ja karjatasid loomi. Jahikoerad on aretatud ulukite otsimiseks, jälitamiseks ja tabamiseks. Nendeks on hagijas, hurt, linnukoer, laika. Põhjamaal kasutatakse laikasid ka veoloomadena. Narta ette rakendatakse tihti 10 - 20 koera, ees juhtkoeraks kõige tugevam ja targem loom. Laikad on põhjas asendamatud inimese abilised ka põhjapõtrade karjatamisel ja nende kaitsmisel huntide eest, taigas aga abiks küttimisel. Laikadel on ülihea kuulmine ja nägemine. Nad on kikkis kõrvade ja rõngas sabaga koerad. Ilukoertena on tuntud puudlid ja mitmesugused nn. sülekoerad. Koerad võivad inimesele edasi anda nakkusi (näiteks soolteusse). Seepärast tuleb peale koera silitamist ja temaga tegelemist tingimata pesta käed. Samuti pole vaja lasta end koeral lakkuda. Koer võib nii loomadele kui inimestele edasi anda ka marutaudi. Seepärast tuleb kõik koerad kuuendast elukuust alates registreerida ja 1 kord aastas marutaudi vastu vaktsineerida
See loom ei olnus aga tänapäeval eksisteeriva liigi eellane. Koaala elutseb tänapäeval Ida-Austraalias. Tema levikuala on piiratud, kuna ta toitub ainult eükalüptilehtedest. Joonis 2. Koaalade levikukaart. Välimus ja käitumine Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. Ta kaalub kuni 16 kilogrammi. Tema välimus on väga huvitav: kohev karv, tillukesed silmad, alati kikkis kõrvad, naljakas lapik ja kongus nina. Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall, seljal mõnikord punakas või hõbedane, kõhupoolel heledam. Koaalal on suur lai pea, lame nägu ja teineteisest kaugel asetsevad pisikesed silmad. Tal on lühike ja lai keha ning saba puudub. Koaala kinnitub puu külge tugevate küünistega, mida ta vajutab puukoore sisse. Küünised on eriti tugevasti arenenud kahel teineteisele vastandataval varbal. Need on piisavalt tugevad, et kanda looma raskust.
kingadel on kõrged kontsad - pika toimega inimene - novellipreemia kannab Tuglase nime olukord, mida ei saa muuta rootsi keeles toimuv raadiosaade hea rühiga poiss seitseteist korrust kõrge - Goethe stiili meenutav naeruhimuline laps hea positsiooniga inimene kõrges eas vanaema kaussi meenutav auk tünnikujuline keha nurgas asetsev ornament sinise ninaga onu Jakob - viiskümmend aastat vana mees sinisevõitu taevas kikkis vuntsidega härrasmees - kakskümmend viis kilo kaaluv kott kollaste vöötidega kass - väikest kasvu korvpallur - kaks päkka pikk vahemaa - kahe maja vahel asetsev aed - naftarikas piirkond - pinnapoolsed kihid jope seespool asetsev tasku juurepoolne varreosa laps, kellel puudub kodu mees, kellel ei ole edu naine, keda ei saa usaldada sajast kümnest mehest koosnev rühm põranda all asuv kelder - oma välimuselt käppa meenutav taim
''Eesti rahvas peaks siis, kui lubate ütelda, südamlikum ja üksmeelsem olema, kui ta on.,, ''Kui mõni mees teaks, kuda mõni teine mees kibekiire lehepeksmise juures kikkis varvastega mööda tooreid munasi käima peab! Küll siis jätaks nii mõnigi mees elik naene oma kivid toimetaja-ärra kapsaaeda pildumatta!,, ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!"
Lisad Kasutatud kirjandus 2 Lühidalt rebasest Rebane on kõigile tuntud metsaelanik, koerlaste hulka kuuluv imetaja, kes on inimeste muinasjutudes väga kaval, tark ja leidlik loom, rebane on ka kõigile tuttav ilusa pika saba ja punase kasukaga metsaloom. Rahvasuus hüütakse rebast ka reinuvaderiks ja kanavargaks.Vahest isegi inimese kohta öeldakse, et ta on kaval kui rebane. Rebsael on kaks kikkis kõrva, kaks säravat silma, neli hüppevalmis jalga, väike värin sabaotsas, kui ta püüab hiirt. Kuigi paljudele võib-olla ei meeldi rebane, aga ikkagi midagi ei saa muuta, kuna rebasel on looduses enda kindel koht, mille tõttu ka rebased peavad elama, vaatamata sellele, et nad ei ole alati kasulikud. Rebase välimus ja ehitus Rebane on keskmise koera suurune ja pika koheva sabaga.
kaamellaste sugukonda kuuluvatest loomadest (vt joonis 2). [1] (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 3 ALPAKAST ÜLDISELT Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad laamadest selle poolest, et alpakade kõrvad on kikkis, kuid laamadel on banaanikujulised kõrvad. [1] Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides elavaid perekondi, kes neid kasvatavad ja müüvad nende villa. Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamise ajaks kinni, seda tehakse iga kahe aasta tagant. Farmis peetavaid loomi võidakse pügada kaks korda aastas. [1]
[1] 3 (Joonis 1 Alpakade kasvatamine) (Joonis 2 Alpaka Peruu mägismaal) 4 3 ALPAKAST ÜLDISELT Alpakad on väiksemad laamadest, kuid suuremad vikunjadest. Erinevalt laamadest ei kasutata neid veoloomadena, vaid kasvatatakse eelkõige villa saamise eesmärgil. Välimuselt erinevad alpakad laamadest selle poolest, et alpakade kõrvad on kikkis, kuid laamadel on banaanikujulised kõrvad. [1] Alpaka elab pooleldi metsikuna. Ka tänapäeval peetakse alpakat farmides. Neid karjatatakse Andides 3500 - 5000 m üle mere pinna aastaläbi. Nad varustavad ülalpidamisega tuhandeid Andides elavaid perekondi, kes neid kasvatavad ja müüvad nende villa. Vabaduses elavad alpakad püütakse pügamise ajaks kinni, seda tehakse iga kahe aasta tagant. Farmis peetavaid loomi võidakse pügada kaks korda aastas. [1]
aktsaselts ja hittmaja, kuna tegu oli pilvelõhkujaga. Robert Natus Äri- ja eluhoone Pärnu mnt + Roosikrantsi nurgal 1936 TRADITSIONALISM rahvusliku vormi otsimine, eestis oli väga raske kõige tähtsam hoonel on katus, dekoor kaob ära, puhas seina pind Ehitusühing - Oma kolle'' - Herbert Johanson + Eugen Haberman 1922-26 Majad Kolde pst Erich Jacoby Tallinna Filterveevärgi settebasseinid tsaari aeg on lemberi maja ja eesti aeg on tallinna maja supelfunktsionalism (pärnu, olev siinmaa) kikkis majad paefunktsionalism - kasutati vange töö jaoks, kasutati paekivi. Herbert Johanson puitfunktsionalism esindustraditsionalism - mis peab näitama riigi võimsust ja ajaloolist vägevust, fassaadi arhitektuur. Esindus muutub tähtsamaks kui funktsionaalsus. talutraditsionalism - toimus maareform, maa riigistati, võeti ära baltisakslastelt. Anti maad neile kes ei teadnud midagi maa elust. kasutati palju tüüpprojekte, rikkamad talud kasutasid eriprojekte. velbri maja - Loeng idk mitmes
muretsemise algavale teatrile. Selle rahuldamiseks kirjutas ta ise kolm kergesisulist naljamängu: “Pärmi Jaagu unenägu” (1873), “Kihlvedu 5000 rubla pääle ehk miljonär vangis” (1880), “Tuhalabida valitsus”. JANNSENI TSITAADID ’’Eesti rahvas peaks siis, kui lubate ütelda, südamlikum ja üksmeelsem olema, kui ta on.,, ’’Kui mõni mees teaks, kuda mõni teine mees kibekiire lehepeksmise juures kikkis varvastega mööda tooreid munasi käima peab! Küll siis jätaks nii mõnigi mees elik naene oma kivid toimetaja-ärra kapsaaeda pildumatta!,, „Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme!“ Eesti Vabariigi hümn. Muusika: F. Pacius Sõnad: J. V. Jannsen Mu i sam aa, mu õn n j a rõ õm, kui kau n i s o le d s a! Ei leia mina iial tääl, see su u re l ai a il ma p ääl , mis mull' nii armas oleks ka, kui s a, m u i s am a a! Sa oled mind ju sünnitand
hüpeliigesteni, kunagi rõngas. Samuti on hunti võimalik eristada koerast tema jalajälje põhjal. Nimelt on hundi jälg pikem ja kitsam. Käpad on kompaktsemad, ja kokkuhoitud varvastega. Esijalgadel on 5 varvast, millest üks meenutab pöialt ning paikneb üleval pool, liikudes ei puuduta see maad, ja tagajalgadel 4 tugevate, enamasti musta värvi tömpide küüntega varvast. Silmad on kollased, ehkki kutsikat sünnivad siniste silmaiiristega, ja kõrvad kikkis. Tema keha on lihaseline ja jalad jõulised. Kaaluvad keskmiselt 30-60 kilo, kusjuures Eesti raskeim tabatud hunt on erinevatel andmetel kaalunud 62-82 kilo (L.Mätingu andmeil tabati Jankovitsi poolt Loksa lähedal 82 kilone isahunt), maailmarekord on aga 86 kilo kaalunud isend, kes lasti maha peale Teist maailmasõda Ukraina territooriumil. Hundi keha pikkus ja suurus varieerub palju, sõltudes nii piirkonnast, üldiselt on lõunapoolsemad
näljase ürghinge ajel kergemeelselt manustame. Kui naine on näljas, on ta nõus ükskõik millise aseainega. Hingenälg sunnib naist haarama selle järele mis hävitab ta enesekontrolli ja paneb pööraselt vihtuma tantsu, mis varem või hiljem viib timukani. · Omavalmistatud punaste kingade kaotamine on naise elukavatsuste ja kirgliku elujõu kaotamise võrdkuju,oma elutegevuses muututakse liiga taltsaks. · Hoia kõrv kikkis,võta õppust ja mine edasi-see on jutu iva. · Kuldne tõld-edasiviimisvahend mis viib ühe idee juurest teise juurde. Kõigepealt kuld pimestab, mis viib lõksu.Siit saab alguse hingenälg loova vaimsuse järele. · Vana emad=hinge edenemine ühekulgselt,hävitab algatusvõimet. Püüab peale suruda samu lubjastunud mõtteviisi kui endal on.Katsetamine/uuendamine jääb talle võõraks.
Alalütleva käände olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d. omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e. tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. Peale selle kasutatakse alalütlevat käänet väljendamaks: f. vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid; g. viisi, nt Mari kuulas kikkis kõrvul. Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l. Kui tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvele, võib l lauserõhulises positsioonis fonoloogiliselt pikeneda, ehkki see kirjapildis ei kajastu. Niisugused vormid esinevad seitsme asesõna käänamisel, nt ma : `mu/l, sa : `su/l, ta : `ta/l, see : `se/l, too : `to/l, kes : `ke/l, mis : `mi/l. Alaltütlev kääne Alaltütlev kääne on väliskohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse: a
eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja-Prantsus- maal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastu-
pjeträän, hämpšir, eesti maatõug, eesti suur valge. Pjetraan (pr. Pietrain). Tõug on aretatud Belgias 1920-ndatel aastatel. Tänapäeval on pjetraani tõugu sead laialt levinud kogu maailmas, eriti aga Põhja- Prantsusmaal. See tõug paistab silma eriti lihaselise tagaosaga. Täidlased on ka lanne ja küljed. Tal on peenike, kuid tugev luustik. Harjased on hallikasvalged, nahal on ebakorrapärased laigud. Pea on kerge, laia koonu ja laubaga. Kikkis kõrvad on lühikesed ja võrreldes pikkusega laiad, kael on lühike. Põsed vähearenenud, rind on lai ja silindrikujuline. Selg on lai, sirge ja pikk.Tagasingid on ümarad, ulatudes hüppeliigesteni. Emistel on vähemalt 12 hästi arenenud nisa. Sea jalad on lühikesed, nad astuvad liikumisel sõrgade esiäärtele. Pieträäni tõugu sead on suurima rümba tailihasisaldusega tõug maailmas. Sead on stressile vastuvõtlikud, mistõttu nende
Mees aga lohutas ja ütles, et ära nüüd kurvasta, täna on lihtsalt püha- San Galeone päev- mil tööd ei tehta. Aga et ta oli just teinud hea tehingu seoses selle vaadiga, mis neil kodus kogu aeg ees oli- oli leppinud kokku, et müüb selle 5 küldfloriini eest maha. Peronella aga seepeale, et tema müüs selle 7 kuldfloriini eest juba maha. Ja et ostja on praegu seal vaadi sees, ja testib selle vastupidavust. Mees oli õnnelik, et saavad nüüd rohkem raha. Giannello kuulatas kogu aeg kikkis kõrvadega pealt, et äkki ta siiski reedetakse koguemata. Kuid tõusis püsti nagu poleks midagi kuulnud ja hüüdis: Kus sa perenaine oled ? Ja siis hakkasid nad mehega rääkima, ja G. andis vihje et oi seal vaadis ikka pärmi vist hoitud, et tuleb ikka puhtaks küürida. Nii mees tegigi...aeg-ajalt vaatas vaati ka Peronella, kes ütles, kust veel kraapida on vaja. Ja et Giannello saaks, mida ta tegeikult tahtis, siis samal ajal kui Peronella vaati upitas, siis G
Alalütleva käände olulisi funktsioone tänapäeva keeles on väljendada: d) omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e) tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. Peale selle kasutatakse alalütlevat käänet väljendamaks: f) vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid; g) viisi, nt Mari kuulas kikkis kõrvul. Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l. Kui tunnus liitub lühikesest silbist koosnevale tüvele, võib l lauserõhulises positsioonis fonoloogiliselt pikeneda, ehkki see kirjapildis ei kajastu. Niisugused vormid esinevad seitsme asesõna käänamisel, nt ma : `mu/l, sa : `su/l, ta : `ta/l, see : `se/l, too : `to/l, kes : `ke/l, mis : `mi/l. Alaltütlev kääne Alaltütlev kääne on väliskohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljendatakse:
Landrace). Enam levinud ja tähtsamaks seatõuks Taanis on landrass (taani parandatud maasiga). Selle tõu aretuslugu on pikk ja ulatub eelmisesse sajandisse. 18. sajandi lõpul kasvatati Taanis kahte tüüpi sigu: jütlandi ja saare sigu. Neist esimesed olid suurekasvulised, sarnanesid põhjasaksa ja inglise pikakõrvaliste sigadega. Saare-tüüpi sead olid väikesed, lühikeste 26 kikkis kõrvadega, tugevasti harjastega käetud. Mõlemat tüüpi sead olid toore kehaehitusega, madala lihaproduktiivsusega, kuid hästi kohanenud kohalike söötmis-pidamis-tingimustega. Kohalikud sead ei rahuldanud talumeeste sel ajal üha kasvavaid nõudmisi sealiha tootmisel. 19. saj. alguses hakati Taanimaale sisse tooma sigu Saksamaalt, Inglismaalt, Portugalist, Hispaaniast, Indiast, Hiinast jm. Suurenes sigade arv ja paranesid nende produktiivsus-omadused. Seakasvatus hakkas jõudsasti edenema
väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise. Välimus - Hunt on 110–160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 kg (Eesti rekord on 62 kg, maailmarekord 78 kg). Saba on 35–50 cm pikk. Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas.Hundil on terav haistmine ning kuulmine. Hundid ka näevad paremini kui teised koerlased.Hunt on peamiselt ööloom, tema tegutsemisrütm võib varieeruda sõltuvalt elupaigast ja aastaajast. Eluviis - Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua. Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära
a) asukohta, nt Mari elab juba kolmandat aastat välismaal; b) toimumisaega, nt Nad sõidavad neljapäeval maale; c) seisundit, nt Naerul näoga vaatas Jüri meie poole. d) omajat või muud tegevussubjekti pöördelise verbivormi juures, nt Maril on kaks last. See asi ununes mul täielikult; e) tegevussubjekti infiniittarindeis, nt Luba tal ükskord ometi kõik südamelt ära rääkida. f) vahendit, nt Mari mängib klaveril juba päris keerulisi lugusid; g) viisi, nt Mari kuulas kikkis kõrvul. Kirjapildis on alalütleva käände tunnuseks alati l. Alaltütlev kääne on väliskohakäänete seas lähtekääne, mille abil väljen¬datakse: a) lähtekohta, nt Mari saabus üleeile välismaalt; b) teate või asja allikat, nt Mari kuulis seda Jürilt. Laenasin sõbralt raamatu. c) nimi- või omadussõna laiendit, mis on tähenduselt sünonüümne kaassõnaühendiga ’omastava käände vorm + poolest’, nt Elu¬kut¬selt on ta insener, aga hingeltluuletaja.
Auk tuleb teha täpselt rinnanibu ja areola (see pruun pigmendilaik) vahele. Kui auk tehakse sügavale, võib paranemine väga pikale venida ja põhjustada ka armistumist ning rinnanibu ümberpaigutumist 29 ebanormaalsesse asendisse. Kui auk tehakse liiga nibu otsa, on väga suur tõenäosus, et ehe kasvab välja. Kui aug tehakse õigesti, hoiab ehe rinnanibu kenasti kikkis ja pisut suuremana, andes selle toreda just-külmast-tulnud-välimuse ning muudab nibu ka tundlikumaks. Meestele võib paigaldada pisut õhema ehte kui naistele, kuid väga õhuke see ei tohiks olla, kuna vastasel juhul võib keha ehte välja lükata ning on ka armistumise oht kui ehtega mängida. Mida jämedam ehe, seda parem. Arvestama peab ka muidugi sellega, et see liiga jäme ei oleks. Kui otsustatakse rõnga kasuks, ei tohiks see olla väga väikese diameetriga. "Kont" on igati hea
· Iha pahvak hõrku lõhnaõli; · Vastumeelsus arbuusisuurused ja ilmselgelt kunstrinnad või huuleimplantaat, mida oleks justkui mesilane nõelanud; · Erutus mälestus esimesest armastusest, mille eesistuja kuklajoon uuesti meelde tõi; · Huvi puudumine kummaline nähtamatus, mis välistab need, kes ei vasta seksuaalse reaktsiooni eeltingimustele. Mõni nendest mõjudest võib olla instinktiivne, geneetiline või alateadlik, näiteks kikkis rinnad erutavad instinktiivselt peaaegu kõiki mehi, samal ajal kui pikad sportlikud kandilise lõua ja karmi iluga mehed panevad naiste südame kiiremini põksuma. Teised mõjud võivad olla kultuurilised, näiteks kõhnad androgüünsed lapsmodellid Lääne reklaamide iluikoonidena. Mõni mõju on aga seotud ainulaadse looga tundub, et tõmbume kummalisel moel inimeste poole, kes on meie endi või ühe meie vanema moodi.
). Tema tähtsus tõusis, kui ta aastal 1896 võttis üle Postimehe toimetamise, mis tähendas osa olla Eesti rahva vaimseks juhiks. Rahvuslikuks ideaaliks kuulutati kasinus, kainus, rahvuslik uhkus ja iseteadvus, lugupidamine oma esiisade ja päritolu vastu, kokkuhoidlikkus ja ürgse rahvuskultuuri hindamine. Tõnisson võitles juba tookord aadete eest, mis läbi iseseisvusaja kuni tänapäevani on jäänud meile tähtsaks. Oma imposantse kujuga pikk, sirge mees pisut ettepoole kikkis habemega saavutas ta rahva hulgas omamoodi populaarsuse. Kui Jannsenit nimetati hellitavalt Papa Jannseniks, siis Tõnissoni hüüdnimedeks olid Koodi Jaan ja Nuustaku Hertsog. Ta oli üdini rahvuslikult meelestatud ja üdini demokraatlik. Jaan Tõnissoni tegevuspiirkonnaks oli Lõuna-Eesti ja tema tegevuse keskuseks Tartu. Lõuna-Eesti oli sajandivahetusel mõneski suhtes Põhja- Eestist ees. Esiteks asus ülikoolilinn Lõuna-Eestis ja teiseks olid Lõuna-Eesti talud jõukamad
annab. Nad eksisid, sest kanaemal oli hästi meeles see, et nad appi ei tulnud ja nende loodrite suhtumist töösse. Pilleriini lood Illustreerinud Vive Tolli, „Tiritamm, esmatrükk 1963 Pille - Riin on viie aastane tüdruk. Tal on ema ja isa. Ta sai sünnipäevaks rahakassa ja kogub sinna ainult viiekopikalisi, sest ta on viie aastane. Päeval on Pille - Riin isaga, kes tõlgib ja kirjutab Ema on õpetaja ja on päeval koolis. Tal on kaks kikkis patsi, kus otsas käivad lindid. Patsid on kollased nagu õled ja silmad on hallid.Eriti meeldisid jutud: Pille - Riin ärkas ja lehvitas aknal emale, kes lahkus. Märkas, et pakane joonistab akna peale hõbedasi männi ja kuuseoksi ning lilli P-R tahtis, et pakane joonistaks koera või kassi või inimes.e Kuna ta arvas, et pakane ei oska, siis joonistas paberile ette. Leevikesed. Isa kutsus Pille – Riini sööma mannaputru, millel oli võisilm,
annaabi.ee 
