Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hunt on suur loom (0)

1 Hindamata
Punktid
Hunt on suur loom. Hundi pea on piklik. Hundil on väikesed kikkis kõrvad, pikk koon. Huntidel on suur kere ja päris pikad jalad. Karvastiku põhivärvus on hall.
Hunt on Eesti metsade kõige kardetuim kiskja. Hundi lähim sugulane Eestis on kodukoer. Teda peetakse ka kodukoera üheks esivanemaks.
Hunt eelistab elada avamaastikul, sest sealsed jahtimistingimused on paremad. Hunti võib rohkem kohata võsastikes ja rabades. Talvel on hundid karjas ja hulkuvad , suvel aga elatakse paariti. Pesa ehitatakse veekogu äärde looduslikku paika.
Huntide jooksuaeg on jaanuaris-veebruaris. Perekonda kuulub 6-9 isendit, Eestis on tavalise karja suuruseks aga 2-11 isendit. Tiinus kestab 4 kuni 5 kuud. Pojad sünnivad aprillis või mais pimedate ja suletud kõrvaavadega ning kaaluvad 300 kuni 500 g. Silmad avanevad hundilastel 10 kuni12 päevaselt. Hundi kutsikas hakkab iseseisvalt tahket toitu sööma alles 6kuu vanuselt. Hundikutsikate eest hoolitsevad kőik karja liikmed.
Hunt toitub teistest saakloomadest. Suvel toitub hunt aga erinevatest koduloomadest, konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest.
Hundi häälitsemine ei piirdu vaid ulgumisega. Hunt võib ka aegajalt haukuda, vinguda, uriseda, kiljatada, vigiseda. Haukumisega hunt tervitab, kutsub mängima või äratab tähelepanu. Kui hunt tunneb end ebamugavalt või on kärsitu, siis ta vingub. Urisemine on hoiatussignaal. Valu tundes hundid kiljatavad. Vigisemist tuleb ette kutsikatel, kes tahavad saada ema tähelepanu või toitu. Ulgumine on kogunemismärguanne. Samuti uluvad hundid jahilt tagasi tulles, andes tulekust pesas olevatele kutsikatele märku. Ulgumine on nagu tunnusmeloodia.
Omavahel kommunikeeruvad hundid peamiselt kehakeele, ilmete ja silmadega .
Hundil on palju rahvapäraseid nimetusi, sest vanasti kartsid inimesed teda nii hullusti, et ei julgenud isegi seda sõna "hunt" suhu võtta. Põhjuseks oli ka vanasõna "Kui hundist räägid, siis ta tulebki”. Mõned rahvapärased nimed on: susi, kriimsilm , võsavillem, hall hunt, hallivatimees , metsakutsa ja Püha Jüri kutsikas. Sellest kõigest tingitult on hundist ka palju vanasõnu ja mõistatusi. Hunt on ka tegelane paljudes muistendites ja rahvajuttudes.
Hunt on suur loom #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-12-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerli55 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hunt
2
txt

Hunt

Hunt Liiginimi eesti keeles Hunt Liiginimi ladina keeles Canis lupus L. Rahvapraseid nimesid Susi, kriimsilm, vsavillem, hall hunt, hallivatimees, metsakutsa. Vlimus Tvepikkus on hundil 100...160 cm. Saba pikkus 35...50 cm. Turja krgus 80...85 cm (harva le 100 cm). Hunti vib vlimuselt kergesti pidada suureks koeraks. Oma lihaselise keha, juliste jalgade ja vimsate lugadega sarnaneb ta idaeuroopa lambakoeraga. Erinevalt koerast ei hoia vsavillemi saba kunagi rngasse ja hundi jlg on koera omaga vrreldes kitsam ning pikem. Mistatustes ja muinasjuttudes on hunt olnud ikka tark, julge ja vastupidav metselanik

Bioloogia
Hunt
10
odt

Hunt

Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Carmen Variksaar HUNT Referaat: Üldökoloogia õppegrupp: LB-1 Professor: Margus Pensa Tallinn 2009 1 Üldiseloomustus Hunt kuulub riiki Loomad (Animalia), hõimkonda Keelikloomad (Chordata), klassi Imetajad (Mammalia), seltsi Kiskjalised (Carnivora), sugukonda Koerlased (Canidae), perekonda Koer (Canis)

Ökoloogia
Eesti imetajad
30
doc

Eesti imetajad

PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks

Loodus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun