Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Kiindumusteooria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kiindumus, child, attachment, eluaasta, turva, lahkub, ärevus, bowlby, mother, vanematest, bioloogiliste, kuuni, nutta, ainsworth, rahulikud, articles, kiindumusteooria, essential, mental, infant, experience, warm, continuous, relationship, period, species, serious, crucial, importance, survival, tõsisemaid, seotus, kohalolek, suhetel, psühholoogidHPA telg – Hüpotalamus, hüpofüüs, stressitelg, on seotud androgeeni tootmisega. Varajases puberteedieas algab adrenaalsete androgeenide sekretsioon, mis on HPA-telje kontrolli all. Androgeenid vastutavad karvakasvu eest häbemepiirkonnas ning sensibiliseerivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi androgeeni retseptoreid, mis mängivad rolli puberteedi saabumises ja suguküpsuse saavutamises. Häired HPG ja HPA radades võivad mõjutada puberteedi algamist. J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused. NÄIDE II: Olen väärtusetu ja teised on hoolimatud, äratõukavad. 1. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse objekti. Lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas
emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus Bowlby (1969): mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970) Laps mängis koos emaga, jäeti laps võõraga üksi, ema tuli tagasi Ärev-vältiv Seotus ei otsi lähedust emaga last ei häiri võõraga üksi jäämine · · Ärev-resistentne seotus hoidub ema lähedusse ja on ärev laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada Ebakindel desorganiseeritud seotus laps on emaga uuesti kohtudes segaduses võib ,,kangestuda" või teha stereotüüpilisi liigutusi väga väike osa katses osalenud lastest · On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme- poole- aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud (Waters, Wippman ja Sroufe, 1979)
oma mõtted, mis erinevad lapse omadest. Sotsiaalpsühholoogiline areng Sotsiaalpsühholoogiline areng 2. Valimatu kiindumuse faas (3 – 7 kuud ) – beebi • Lapse sotsiaalne areng saab alguse kiindumusest hakkab eristama tuttavaid võõrastest. Samas inimese vastu, kes tema eest hoolitseb. lubavad nad enda eest hoolitseda ka võõrastel, ilma • Kiindumus on intensiivne emotsionaalne suhe et hakkaksid nutma kahe inimese vahel. Partnerist eemalolek tekitab 3. Eristatav kiindumuse faas (7 – 9 kuud ) – laps tugevat stressi ja kurbust. hakkab üha enam otsima ühe kindla inimese Kiindumusprotsessi staadiumid: lähedust (tavaliselt on selleks ema) ning muutub 1
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
ärevusele. Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 - varase sõnavara arengu indikaator) Harris, Jones ja Grant (1983-1985): kui laps muudab oma tegevust, muudab ema kõneainet sellele vastavalt. Lapse pilgu suund (7k), lapse tegevus (10k), tegevus ja sellega kaasnevad häälitsused (16k). Isa roll: kiindumus vanematesse erineb! · Füüsilised müramismängud · Verbaalsed mängud · Isa kui eelistet mängukaaslane, ema kui eelistet lohutaja · Kihistamine isaga ja naeratamine emale · Hoolitsuskäitumine, kultuurilised ootused, bioloogilised erinevused Võõristamine Tuttava inimese äratundmine (hiljemalt 3. elukuuks). Kaheksandaks või üheksandaks elukuuks on imikutel välja kujunenud mälu nende jaoks oluliste inimeste kohta ja võime mälust tahteliselt informatsiooni
See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: egotsentrism Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või teadmistele: akommodatsioon Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+ Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 eluaasta vahel See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: produktiivsus vs stagnatsioon Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, reintegratsioon See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav intelligentsus Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, depressioon, omaksvõtt
Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada Normaalne sümbioos 2.-5.elukuu Laps hakkab kiindumust välja näitama; tunneb, et on hoidjaga üks ja sama inimene; mina-tunne on kadunud; esimene kiindumus teisesse inimesse; naeratamine tähendab, et tunneb oma hoidja (ema) ära; lapsele jääb meelde, kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida; sellest kujuneb eneseväärikus, mis täiskasvanueas tagab selle, et inimene oskab oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal;
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Uurimus (2013.a): 2-aastasena enne 32 rasedusnädalat sündinud enneaegsetest 35% ei ole probleeme; 5% kognitiivse arengu; 10% kõne arengu mahajäämus; 1% kuulmisprobleemid. Scarr-Salapatek & Williams (1973) ütlevad, et enneaegsed vajavad rohkem suhtlemist. Werner ja Smith, 1982, leiavad enneaegsete laste kohta, et poisid on riskitegurite suhtes tundlikumad. Siiski on kaitsvad tegurid: õnnelik perekond, asendushooldajate olemasolu, puudub pikk lahusoleks vanematest, piisav vanusevahe õdede-vendadega, vaesuse puudumine. Imiku kognitiivsed võimed 60ndatel leiti, et imikud on võimelised keskkonna stiimulitele vastama. Meeled funktsioneerivad: kuuleb, näeb, vastab puudutustele, tunneb maitset, lõhnu. Valikuline tähelepanu valgusele, kõvale häälele. Imikute uurimine: Mitteverbaalse käitumise (nt luti imemise mustrid) intensiivsuse, pea pööramise, pilgu suuna jm jälgimine, nt missuguseid stiimuleid eelistab;
(Leuska, 2010) Kalle juhtumi seostamine läbi Eriksoni psühhosotsiaalse arengu teooria Kalle varajane lapsepõlv ei ole päris täpselt teada, kas kõik tema vajadused said rahuldatud kui ta oli väike. Sellest võib järeldada, et Kallel on jäänud esimene faas Usaldus vs Usaldamatus rahuldamata, tema esmased vajadused: turvatunne, lähedus on jäänud päris väiksena rahuldamata. Võimalik, et Kalle sai seda kasuvanematelt siis, kui ta lapsendati. Kas Kallel sai tekkida kellegagi esmane kiindumus ei ole samuti teada. Kalle lapsepõlves pidi ta taluma ka väärkohtlemist oma kasuvanemate sõprade ja onu poolt ja ka see on jätnud tema hinge kindlasti haava. Kalle kasuema surm ja kasuisa lahkumine on samuti olnud ühe lapse elus väga traagilised sündmused. Kadusid inimesed, kellega oli tekkinud side, võimalik, et ka kiindumussuhe. Ta pidi läbi elama ema surma ja leinavalu ja teiselt poolt kasuisa poolset hülgamist
See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest. Pettumused, mis selles vanuses tekivad, põhjustavad psüühilisi häireid.
emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on (peaks olema kaasasündinud, temperament). · Aktiivsustase energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see energia hulk kulutatakse. · Sotsiaalsus beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik ,,tasu". Neuroloogiline areng Sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest. Esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%. Esimese küpsusmomendi saavutab aju 3.kuuks. Aju areng lõppeb 21 (kuu?aasta?) lõpuks. Kõige tähtsam aspekt on see, et saavutataks sünnijärgselt eneseregulatsioon. Ülestimuleerimine ei taga ,,kohanemist". Vastsündinu meeleline tundlikkus Nägemine 20-30 cm, ühildub sellega, kui kaugel on laps emast. Umbes 4.elukuuks areneb välja kahe silmaga üheaegselt nägemine. Oskab tajuda vahemaad mis jääb silmade ja asjade vahele
jaotumisest populatsioonis Suhete adaptiivne funktsioon: - Romantilised suhted – seksuaalne reproduktsioon ja koostöö järglaste eest hoolitsemisel - Sugulus-suhted – geeni replikatsioon - Sõprus – ellujäämine - Võimu-hierarhiad –pidevate võimuvõitluste vähendamine stabiilses grupis Näited: Meeste ja naiste erinevus seksuaalses käitumises = meestel rohkem partnereid ja vähem hoolivamad partneri valikus III Suhete areng: kiindumus ja vanemlikkus Missugused on 3 kõige olulisemat omadust partneri puhul? hooliv, huumor, mõistev Kiindumussuhe pole kindlasti vaid kaasaegse inimese omadus. See on inimese käitumist iseloomustav muster. Kõige olulisem II MS mis tõukas seda valdkonda uurima Bowlby. Freud- kiindumussuhe sellega, kes annab süüa. Onu pildil Harry Harlow- reesusahvikatsed, sidet tekitab ka miski muu... soojus ja pehmus! Ohuolukorras lähevad ahvid pehme ema juurde!
vastust tuleb kannatlikult oodata: väikesel lapsel kulub info töötlemiseks palju aega. 4-5 kuuselt hakkab laps eristama omi ja võõraid, suhtlemine omandab valiva iseloomu: lähedasele inimesele naeratab, avaldab oma heameelt, võõra inimese puhul aga võõristust. Viimastel aastakümnetel on lastepsühholoogias populaarne olnud emotsionaalse seotuse teooria (inglise keeles attachment theory). Selle järgi vajab laps normaalseks arenguks lähedast inimest. Lapse kiindumus hakkab ilmnema kuuendal või seitsmendal elukuul ja on eriti tugev 12. elukuul. Tavaliselt kujuneb lapsel lähedane emotsionaalne suhe oma emaga, kuid vahel ka isa, vanaema või kellegi teisega. Paljusid vajakajäämisi lastekodulaste arengus seletataksegi just sellega, et lapsel pole inimest, kes oleks tema päralt. Emotsionaalse seotuse teooria kohaselt jätab esimene emotsionaalne suhe jälje kogu eluks, mõjutades hilisemaid lähedasi suhteid, olgu need siis kallima või oma lastega.
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
Ise Tuleks õpetada, vaja Ei ole mõtet õpetada juhendajat Kriisietapid inimese arengus: 0-2 elukuud- sünnikriis 2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine 1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega) 1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus) 3 eluaasta- eneseteadvuse ehk ,,mina" läbimurre 3-6 eluaasta- stabiliseerumine 6-7 eluaasta kooliea alguse kriis 7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne) 9-13 eluaasta murdeeakriis 13-17 eluaasta- stabiilne 17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge. Kriis vaheldub stabiliseerumisega - põhiline Võgotski seisukoht. Hinnang: Lähima arengutsooni (LAT) mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid
Kiikumine on tihti selles vanuses lemmik tegevus. Ka minu 3 aastase õe lemmiktegevus õues on kiikumine, mida suurem hoog seda parem. Mäletan ka enda lapsepõlvest, et kiikumine oli mul meelistegevus. Madalate servade peal nagu näiteks kõnnitee servad, väiksed müürid on ideaalsed lapse tasakaalu harjutamiseks. Käte silmade koordinatsioon Kolm esimest kuud ei ole laps veel suuteline ise asju kätte saama ja võtma. Sellel ajal sõltub laps väga palju vanematest, sest lihtsalt lamades hakkab peagi igav. Oleks hea kui ema paneks mänguasja talle sõna otseses mõttes kätte ning liigutada ta kätt edasi tagasi. Selle kaudu õpib beebi ise niiviisi tegema ning areneb käte liikuvus. Sellel ajal sobivad hästi piisavalt väikesed, et lapsele kätte ära mahuks kuid ei oleks ohtlikud, ja erksavärvilised mänguasjad, mis soovitatavalt teeksid lisaks veel mingisugust häält, näiteks kõrisevad
alaväärsus, 7-12 a) ja armastuse teema (intiimsus ja isolatsioon, 20ndad). Maslow ja Rodgers- töö ja armastus on tähtsad terviklikuks psühholoogiliste funktsioneerimiseks (emots vajaduste rahuldamine peres) Kiindumusteooria Hazan ja Shaver (1990) Varajases eas kiindumuskäitumine ja uurimiskäitumine; täiskasvanueas: armastuse vajaduse ja töö vajaduse rahuldamine, turvaline kiindumus- baas stressitekitavas situatsioonis vs separatsioon ja ängistus- ebaturvaline kiindumus, võimeline töötama üksi ja koos teistega, käitumine on paindlik, vastab enda vajadustele ja väistele nõudmistele. Elu kaare teooria Levinson (1996) Üleminekud-ebaselguse kogemine- (kreatiivse) töö kogemus oluline, et täita vajadusi ja otsida fookust, töökogemus pakub stabiilsust üleminekuperioodil Dacey(1999) Mehed 30ndates –rõhk tööle (armuafäärid),40ndates perele keskendumine, naistelt oodatakse paindlikumat aja jagamist töö ja pere vahel, 40-
koolivägivallast. Tahaksin tänada kõiki osutatud abi eest selle aastatöö valmimisel. Eriline tänu mu aastatöö juhendajale õpetaja Valter Maateele ja kõigile küsitluse täitjatele, ilma nendeta ei oleks see töö selline nagu ta teie ees praegusel kujul on. 1. LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE Lapse väärkohtlemisest on hakatud rääkima alates 1962.aastast, kui dr. C.H. Kempe ja tema kolleegid tõid avalikkuse ette termini "battered child syndrome", mis pani aluse väärkoheldud laste riiklikule kaitsmise ja abistamise poliitikale (Gelles & Straus 1988, 40). Laste väärkohtlemise erinevaid tõlgendusi kohtab kirjanduses mitmeid. Erinevate teadlaste poolt antud definitsioonid on küllalt erinevad võimaldamaks saada ühest arvamust lastele suunatud vägivalla levimusest ja olemusestki. Erisugustest lähenemisviisidest tulenevalt mõistetakse ja kirjeldatakse laste väärkohtlemist erinevate käitumisaktide ja tegevustena.
Kuni 5nda eluaastani pööratakse tähelepanu omasoolise lapsevanemale identifitseerib ennast temaga ja siis hakkab ka vastassugupoolset lapsevanemalt täiendama ennast. Sooidentiteedi areng 1. Kahe kuni kolme aastane laps vastab esimest korda, kas ta on poiss või tüdruk. Vastab väliste tunnuste najal. Poisid kannavad pükse ja tüdrukud kleiti. Kolmandal neljandal eluaastal identifitseeritakse ka onusid ja tädisid. 2. Neljas eluaasta eelistatakse asju ja objekte, mis on seotud tema sooga. Poisid mängivad autodega 3. Viies eluaasta kuni eelkooliea lõpp identifitseeritakse ennast oma esivanemaga poiss isaga, või sellega, kellega ta on pikaajalises kontaktis mudel on autoriteet. Kasvõi onu või vanaisa. Kui ei olda püsisuhtes, siis ei ole ka mudeliks. 4. Kainikuiga (6-7 eluaastat kuni 10-11) ja murdeiga Kainikuiga Poisil tugevneb identifitseerimine samasoolise soorolliga
kahetseksid. Lapsevanemad on teadlikud nendest kulutustest, kui nad lapsed endale muretsevad, sellele vaatamata teevad nad reeglina oma otsuse lapsi saada teadlikult ning rõõmsal meelel. 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS Vanemad on kõige esimesed ja kõige tähtsamad sotsialiseerimise agendid. Lapsed saavad vanematelt maailma esmase arusaamise. Lapsed õpivad maailma nägema nii nagu nende vanemad seda neile vahendavad. Väga olulisel kohal on kiindumus ja lähedased suhted. Laps õpib teistega suhtlemist, kehakeelt ja tundeid. Varased õppetunnid on hilisema arengu baasiks. Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba
Enne 32 rasedusnädalat nim väga enneagseks imikuks. Norm sünnikaal 3000-4000g. Vähem kui 2500 g väiksesünnikaaluga imik. Alla 1500 g nim väga väikse sünnikaaluga. Ning alla 1000g kaaluvaid imikuid äärmiselt väikse sünnikaaluga imikuteks. Varane sotsiaalne käitumine ja sotsiaalsed suhted. · Imik on pärast sündimist suhteliselt abitu. Toidu soojuse ja peavarju ja kaitse osa sõltub ta vanematest või hooldajast. Ainuüksi nendel põhjustel on imikutel nagu ka teistele noortele imetajatele oluline. · Hoolimata oma mõningasest abitusest on imikul mäned refelktoorsed võimed, mis aitavad kaasa sotsiaalsete suhete loomisel hooldajatega. Need on järgmised : o Peamiselt sotsiaalsetes situatsioonides toimivad käitumisviisid. o Käitumisviisid millega vastatakse sotsiaalsete reaktsioonidega.
SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides
Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda
laseb ka enda eest hoolitseda SOTSIALISEERUMINE Normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Perekond pakub kõigile liikmetele võimaluse õppida lojaalsust ja meeskonnatööd, sõnapidamist ja võimet kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus,
Püüa välja uurida nii, et sul on lapse pärast väga häbi, kui ta on su keelust üle astunud ja sa tunned ennast väga halvasti, et ta lubadust ei täitnud. Anna võimalus näidata, et laps oskab teisiti ka käituda. Kui ikka eitab, siis sea silm silma vastu, ütle, et väga häbi ja loodad, et järgmine kord räägib sulle. Kasuta aja mahavõtmist. Kahekordset ajamahavõtmist. Ole ise aus ja valeta nii vähe, kui võimalik. Kui oma last armastad, et lapse ja sinu vahel turvaline kiindumus, siis selliseid vigu ei tee. Kasvatuses väljendub autoritaarsus ja ülehoolitsus. Sellistel on probleeme oma lastega. Valetamine kroonilise valetamisena on noorukieast peale probleemse käitumise liik, mis tavaliselt koos teiste probleemidega, nn hädavale ka puberteedieas oleva lapse puhul, kui teised ei pea teda soosikuks jms. Kui teiste probleemidega komplektis. 8 Tegelemine: Silm silma vastu kohe seadma
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Üldhariduslikule põhikoolile ei näinud ta alternatiive. Kasvatus on elava tagakiusamine Must kasvatus on antipedagoogika radikaalne suund, kus kritiseeritakse mitte ainult koolikohustust ja koole, vaid kogu kasvatust, eriti seda, mis saadakse varases lapsepõlves oma vanemailt - see on kahjulik ning mõjub lapse isiksuslikule arengule hävitavalt. Kasvatus on alati must (black education) ning teeb lapse sõltuvaks vanemaist, samal ajal kui isiksuslik areng nõuab vanematest eemaldumist. Kasvatuse kahjulikkust ja julmust analüüsivate raamatute hulk on suur. Huviline võib tutvuda selliste autorite töödega nagu E. Braunmühl, L. Mause, K. Rutschky ja K. Zimmer. Kõik nad on ühel meelel, et kogu pedagoogika on must pedagoogika ning valget pedagoogikat ei ole kunagi olemas olnudki. Kasvatus on elava tagakiusamine - nii võib tabavalt kokku võtta Alice Milleri raamatu "Sinu enese pärast" (eesti keelde tõlgitud 2007)
suuna järgi (anetro- ja retro) ulatus (täielik, osaline) mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) Erinevad lähenemised õppimisele: Pinnapealne õppimine *tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda *tekstist mäletatakse üksikuid sõnu või muid ühikuid, sisu tervikuna ei mõisteta *materjal ei muutu omaseks, õpitu omandamine toimub kellegi teise rahulolu saavutamiseks *kaasnevad negatiivsed emotsioonid - igavus, ärevus, küünilisus *Põhjused: vähene huvi aine vastu; õppimisega seotud nõudmised pole arusaadavad; õppimine ei ole prioriteet; kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus Sügav õppimisviis *sügav huvi õpitava aine vastu *põhjalike alusteadmiste olemasolu *tähelepanu nii detailide kui tervikpildile *toob kaasa positiivsed emotsioonid - huvi, olulisuse tunnetus, põnevustunne Strateegiline õppimisviis *hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab
suuna järgi (anetro- ja retro) ulatus (täielik, osaline) mäluliigi järgi (semantiline, protseduuriline, episoodiline) Erinevad lähenemised õppimisele: Pinnapealne õppimine *tehakse vähem, kui ülesanne eeldab, aga just nii palju, et asjast pääseda *tekstist mäletatakse üksikuid sõnu või muid ühikuid, sisu tervikuna ei mõisteta *materjal ei muutu omaseks, õpitu omandamine toimub kellegi teise rahulolu saavutamiseks *kaasnevad negatiivsed emotsioonid - igavus, ärevus, küünilisus *Põhjused: vähene huvi aine vastu; õppimisega seotud nõudmised pole arusaadavad; õppimine ei ole prioriteet; kõrge ärevus ja vähene eneseusaldus Sügav õppimisviis *sügav huvi õpitava aine vastu *põhjalike alusteadmiste olemasolu *tähelepanu nii detailide kui tervikpildile *toob kaasa positiivsed emotsioonid - huvi, olulisuse tunnetus, põnevustunne Strateegiline õppimisviis *hea hinde saamiseks tehakse just seda, mida õpetaja nõuab
Laste tervis, lastekaitse, terviseedendus Tervis: On positiivne mõiste, mis asetab rõhu nii isiklikele kui ka sotsiaalsetele võimalustele, samuti füüsilistele võimetele. Seetõttu ei ole tervis mitte ainult tervishoiuprobleem, vaid aitab tervisilike eluviiside kaudu jõuda heaoluni. Rahvastiku statistika 2014 Oodatav eluiga sünnihetkel Mehed: 72,32 aastat Naised 81,54 aastat Elussünnid 13 572 Enneaegsed lapsed 872 Surmad 15 467 Haigeid vastsündinuid 1000 elussünni 243,7 kohta Kaasasündinud väärarendid, 45,3 deformatsioonid 1000 elussünni kohta Esmashaigusjuhud vanuses 1-4 aastat 255 950 Esmashaigusjuhud vanuses 5-9 aastat 186 058 Vigastuste esmasjuhud välispõhjustest 41 696 tulenevalt vanuses 0-14 aastat
Tunne huvi, kas laps teab, mis on narkootikumid. Kas ta teab ka nende nimetusi? Ära imesta, kui saad jaatava vastuse. Seejärel räägi talle, et narkomaania on ravimatu ja surmav haigus. Ainuke viis seda vältida on mitte lubada endale esimest korda. Ennetamine, kaitsvad tegurid ja riskitegurid teismelistel Konventsionaalsus kui puhver. Konventsionaalsus (reeglitest, kommetest kinnipidamine, vastandub pisut liberaalsusele) on eriti just tüdrukute puhul oluline. Leevendab paljusid, eriti just vanematest tulenevaid riske (vanemate isiksus, lapse-vanema suhted), aga ka kaaslaste mõju. Siia kuuluvad vähene huvi teravate elamuste järele, traditsiooniliste väärtuste internaliseerumine (väärtused on sisemised, nende endi omad, traditsioonide austamine, konservatiivsus, reeglitest kinnipidamine kõik, mis seotud järjepidevusega), sisemine kontrollilookus, kõrge saavutusvajadus. Inimestevahelised suhted kui puhver halbadest sõpradest tulenevale ohule.
annaabi.ee 
