Tartu Tervishoiu Kõrgkool Lapsehoidja õppekava psühholoogia Kadrin Pilvar Referaat Dr Tim Elmore LAPSE KASVATAMINE JUHIKS. Juhendaja: Marju Koor Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................2 TE TAHATE, ET TEIE LAPS OLEKS JUHT...............................................3 LAPSE ELUS OLULISEKS MUUTUMINE...............................
Kas te ei leia, et fakt, et me üldse peame rääkima õpimotivatsiooni puudumisest, on märk sellest et midagi on totaalselt valesti? Mina kui kooliõpilane, näen igapäevaselt seda, kuidas õpilased saabuvad kooli tüdimusega ning lähevad tundidesse vihaga, sest neil puudub tahe õppida. Ma usun, et ei leidu ühtegi väikest last, kes ei sooviks kooli minna, kuid kahjuks aastatega see tahe kaob. Kas see ei ole märk sellest, et meie haridussüsteem on läbimõtlemata ning ehitatud üles õpilaste seisukohtadega arvestamata? Igalpool räägitakse, kuidas kooliaastad peaksid olema inimese elu parimad aastad, kuid miks tahetakse neid aastaid meie jaoks ära rikkuda. Iga inimene on unikaalne ning eriline, kuid ometigi üritatakse iga isiku erilisust rikkuda sellega, et kõiki õpetatakse sama malli järgi. Kunagi mõeldi välja ained, mida inimesed kindlasti
Ja kui ta juba on peale hakanud, ei jäta Sokrates teda enne rahule, kui on kõik hästi ja ilusti järele katsunud." Rikkaid võidakse imetleda, kuid nende imetlemine sõltub sellest, kuidas nad on oma rikkused saanud, nii nagu ka vaesus iseenesest ei räägi midagi konkreetse inimese moraalsest väärtusest. Pole olemas siduvat põhjust, et rikka mehe teeb vooruslikuks tema vara ning samas, et vaese mehe võiks muuta kõlvatuks ainuüksi viletsus. Sokrates julgustabki meid mitte muutuma jõuetuks nende inimeste enesekindluse ees, kes ei oska mõtlemise keerukusest lugu pidada.See, mis kuulutatakse ilmselgeks ja ,,loomulikuks", on seda harva. Sokrates mitte ainult ei aita meil kujutleda, et teisedki võivad eksida, vaid pakub lisaks välja lihtsa meetodi, mille abil saab inimene otsustada, mis on õige. Igaüks, kellel on uudishimulik korrastatud mõistus ja kes soovib tervest mõistusest tulenevaid
Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. 16. teema: K. R. Popperi kriitiline ratsionalism. Probleemsituatsioon. Karl Raimund Popper (1902-1994) oli kahekümnenda sajandi filosoof, kes mõtestas oma filosoofilises õpetuses just seda maailma, milles inimkond kahekümnendal sajandil elas. Tema peamisteks uurimisvaldkondadeks olid teadusfilosoofia ja poliitiline filosoofia ning ta püüdis lahendusi leida küsimustele, mis olid ajendatud kahekümnendal sajandil teaduses ja poliitikas toimunud sündmustest. Antud loeng on kirjutatud kommentaarina Popperi artiklile “Teadmised ilma autoriteedita” [Akadeemia 1990, nr. 9]. Selles kirjutises käsitleb Popper näiliselt filosoofia ajalukku puutuvaid teemasid, ehkki tema kui teoreetiku peamine huvi ei olnud üldiselt sugugi suunatud filosoofia ajaloole. Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda vestluspartnereiks. Järelikult on
Seneca poolt esitatud väited on õiged või mitte. Arvamusi on väga palju, kindlasti olid Seneca põhjendused tema jaoks tõde. Kindlasti oleks mentaalselt kergem ning lihtsam minna eluga edasi, kuid arvan, et mitte midagi tunda ning ükskõikseks lähedase inimese kaotuse korral jääda pole võimalik. Seneca ei mõista hukka igasuguse kaasaelamise ning leina lapse kaotuse puhul, pigem väidab ta, et seda tuleb teha mõistusega, tasakaalukalt ning enesele kindlaks jäädes, mitte liiale minnes, ei tohi lasta segada sellel oma elu. 36. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Ei pea rahuldavaks, sest minu jaoks pole üksi selgitus piisav, et ma ei kardaks surma. Ma saan aru ja mõistan Seneca seisukohti, kuid minu jaoks pole need omased. Muidugi ma arvan, et surma ei peaks kartma ega pelgama, sest tuleb ta ju niikuinii, aga kui mõelda, mis ees ootab, siis
,,AKADEEMIA" 9/1995, lk 18321842 ABSTRAKTSIOONID Gilbert Ryle Tõlkinud Paavo Annus Püha Augustinus ütles: "Kui sa ei küsi minu käest, mis on Aeg, tean ma seda suurepäraselt; aga kui sa seda minult küsid, siis ei tea ma, mida öelda". Mis siis oli see, mida ta teadis suurepäraselt, ja mis oli see, mida ta ei teadnud? Ilmselt teadis ta täiuslikult selliseid asju nagu see, et eile juhtunud asjad on palju hilisemad kui need, mis leidsid aset kuu aega tagasi; et rändaja, kes kõnnib neli miili tunnis, liigub kaks korda kiiremini kui rändur, kellel kulub kaks tundi sama teekonna läbimiseks. Ta teadis, kuidas kõnelda asjadest ja kuidas mõista talle öeldud asju, mis täpselt määrasid kuupäevi, kestvust ja kellaaegu; epohhe, aastaaegu ja
- 1980: teadlik personalijuhtimine. See muutus äristrateegia osaks. Nüüd tekkis seis, et töötaja on intellektuaalne ressurss. Edukas on see, kel on parim personal. Pöörati töötajate heaolule palju tähelepanu (stress, läbipõlemine, meeskondade sobivus jne). Motiveeriti töötajaid lojaalsusele. PERSONALIJUHTIMIST MÕJUTAVAD SUUNAD 21. SAJ ALGUSES - Tehnoloogia kiire areng (ka tootmistehnika). Kiire areng töötandja jaoks: ta peab oma seadmetega ajaga kaasas käima, muidu ei suuda ta konkurentsivõimelist toodet/teenust pakkuda. Eestis on üks produktiivsuse probleemide juur see, et ostetakse odavaid seadmeid, mis on ,,eelmise hooaja mudel" seega ka produkt on ,,eelmisest hooajast". Teine probleem on töötaja kohanemine uue tehnoloogiaga. Ta kas õpib jooksvalt või langeb konkurentsist välja. Kuna tehnoloogia areng on kiire, siis töötajad peavad
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, üh
saama poes segamatult kaupu vaadata. Vajadusel saab klient alati ise abi küsida, kui soovi on, sellejaoks ei pea müüa sabas jooksma. Ettepanekud: 1) Klienditeenindaja võiks teha niikaua oma tööd, kui klient tuleb ise mingi küsimusega teenindaja poole. 2) Klienditeenindaja ei pea olema nii pealetükkiv, sest kui klientidel on küsimusi, pöörduvad nad nagunii ise oma küsimusega müüa poole. 3) Klientidel peaks laskma segamatult vaadata tooteid, mitte neil pidevalt järel käima, see ei jäta ettevõttest hea mulje. 7 4 KOERU KONSUM Läksime suvel juuli kuus ema, isa ja vanaemaga Koeru konsumisse, et osta liha ning vorste grillimiseks. Kui me neid vorsti tooteid vaatasime, et saanud me aru, millega need on ega ei teadnud nende kohta infot
Haridus Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et tugevneks identiteetide süsteem, et toimuks rahvuse ja riigi taastootmine, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad, tunneksid end hästi ja oleksid õnnelikud. Selle kõige üheks eelduseks on haridus. Kui võtta arutluse objektiks üldharidus, ilmneb paraku rida esmapilgul tüütuid paradokse. Selguse saamiseks üldhariduse kohta peame suutma avastada ja korrastada haridussüsteemi, mille süsteemikujundavaks teguriks on üldharidus. Peame suutma avastada, korrastada ja mõtestada hariduse kui terviku ja ka kõik hariduse olulised tegurid ning kõik, mis sõltub haridusest - töö produktiivsusest riigi kaitsev�
Tavaline hoiak on, et "meie" teeksime küll hästi, kui ainult "nemad" kõike ära ei rikuks. Sama käib ka juhtide kohta. Juhid tunnevad end samuti ilma võimuta. Nad näevad, mida peaks tegema, kuid ei tea, kuidas. Kannataja rollis olemine on edule ohtlik, ja alati on võimalik midagi ette võtta, et parandada kontrolli sõna otseses mõttes igasuguse olukorra üle. Alles siis, kui koidab, et "mina olen probleem", on võimalik inimesel osa saada lahendusest. Küsimus: Kuidas ma peaksin muutuma, et olla efektiivne juht? Juhtimislahendus: Pean saama aru, et mina olen probleem. Kui ma selle omaks võtan, siis võin saada ka lahenduseks. Juhtimine tagurpidi pööratud maailmas Kõik tippjuhid, kellega ma kokku puutunud olen, on tahtnud olla teistsugused, kuid väga vähesed on teadnud, kuidas seda saavutada. Võimu vahitornides tuntakse end abituna, sest liidrirolli paradigma on kõlbmatuks muutunud ning see röövib juhtidelt efektiivsuse
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxxx R. Descartes. Meditatsioonid I, II ja VI raamat Lühireferaat 2012 Iseenda tundmine ja enda parem mõistmine. See on kindlasti üks selline eesmärk, milleni tahaks jõuda iga mõtlev ja filosoofiast lugupidav inimene. Rene Descartes`i meditatsioonid annavad meile selleks tarbeks väga hea ,,töövahendi", mille abil on igaühel võimalus kaevuda sügavale oma sisemusse. Leida ja aru saada, kes ma olen, miks ma olen ning mis on see, mis on minu ja meie kõigi ümber. Milline on minu roll selles maailmas ja milline on teiste inimeste roll. Maailmas. Universumis. Olen tihti ka ise arutlenud ja mõelnud samadele eneseolemuse ja eksis
tegema karjääri. Paljudele oleks vaja seda vähest abigi , mis neid õigele teele suunaks ja vajadusel toetaks. 4 Olen kindel, et varajasel märkamisel ja inimese murega tegeledes on vastulööke ning abitustunnet elus vähem. Noore inimese jaoks on selline abi vägagi vajalik. Kui noorel on koolis varajases eas probleeme ja ajaga need üha enam kasvavad, võib murest õigel ajal rääkimata jätmine oluliselt spetsalistidele tööd raskendada. Selliste nõustamisteenuste näol ennetatakse aga igasuguseid raskusi edasises elus, mis noort võivad ümbritseda, nagu koolist välja langemine, probleemid õppimises, õigusvastased teod jne. Õppenõustamisteenuste roll on tagada, et noorele jääks võimalikult palju uksi tulevikus avatuks, millele omakorda tarku karjääriotsuseid rajada
Kriitiliselt vaadeldake pärimustes edasi antud teadmisi. 12. saj rajatakse esimesed ülikoolid, kus hakatakse õpetama ka filosoofiat. Jaguneb: varaskolastika (skolastilise meetodi rajamine), kõrgskolastika (rajaneb Aristotelese käsitlusel). Descartes väidab, et mõistuse kasutamisel tuleb vältida eelarvamusi ja tõesena tunnustada üksnes seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool
plaanime. On neid, kes ei mõtle välja konkreetseid astmeid, mis tuleb trepil püüdlemine. Seda aga ei tehta, astuda, ega ka seda, millal täpselt tippu jõuda. Ning on neid, kes seepärast jääb lõigu mõte planeerivad iga väiksema detailini ning tegutsevad jõuliselt, et seda kõike poolikuks. ellu viia. Kindlasti tuleb valida viis, kuidas oma eesmärke saavutada. Minnes üle laipade oma eesmärgi poole, võib anda hetkelise rahulolu, kuid vaevalt Seos eesmärkide püstitamise teeb püsivalt õnnelikuks. Süüdistades teisi, kui meil hästi ei lähe, tuleb vajalikkusega? mõelda, kas oleme ise teinud kõik selleks, et saavutada seda, mida me tahame, ja kuidas me seda teeme. Nüüd jõuab autor lõpuks oma essee teemani
stressi. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 8. Joonis nr 8. Koolistressi väljendumine õpilaste seas 19 Aja jooksul omandame kõik mitmeid strateegiaid, mis aitavad stressiga toime tulla või seda sootuks vältida, seega sooviski autor teada, kuidas gümnaasiumiõpilased suudavad koolistressiga toime tulla. Küsimusele ’’Mis aitab sind koolistressiga toimetulekul?’’ oli vastanuid 53. Enamikke ehk 88,7% vastanutest aitab muusika kuulamine, 81,1% sõpradega koos aega veetmine, 56,6% huviringis või trennis käimine, 54,7% üksi aja veetmine, 43,4% looduses viibimine, 32,1% perega aja veetmine, 28,3% mõnuainete tarvitamine, 13,2% vastanutest muu tegevus. Täpsema ülevaate vastustest annab joonis nr 9. Joonis nr 9. Tegevused, mis aitavad õpilasi koolistressiga toimetulekul 20 Uurimaks erinevaid tahke, mis mõjutavad stressitundlikkust ja kõnelevad sellega
piirkonnad on seal muutuvad. Suurtemate teleskoopide ehitamisega ja esimeste kosmosereiside tegemistega lükati need väited ümber. Kuid miski pole lükanud veel ümber väidet, et kuskil, kasvõi 100 valgusaasta kaugusel leidub üks planeet, kus eksisteerivad kasvõi prokarüoodi sarnased eeltuumsed organismid. Püüdes leida elutunnuseid universumist, peame me teadma mida otsida. Me peame teadma, millised aineid on vaja eelduseks, et saaks tekkida elu. Minnes tagasi ajalukku, siis kreeklased ei teadnud mitte midagi ainetest ja nende koostistest. Nemad arvasid, et on 4 lihtsat elementi õhk, vesi, tuli ja maa. Niisked objektid koosnevad õhust ja veest, kuivad objektid koosnevad maast ja tulest. Tänapäeval me teame, et on olemas 94 looduslikku elementi. Organismid, kes elavad meile tuttaval planeedil, vajavad eluks põhiliselt siiski 4 elementi - hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku.
Lie down, lie down yeoman; what use to rise and rise? Rise man a thousand mornings yet down at last he lies, and then the man is wise. A.E. Housman kuninganna Victoria "I'm not amused" vaba tahtega saame oma elupäevi lühendada, aga me ei saa neile minutitki lisada. Though you forget the way to the Temple, there is one who remembers the way to your door, life you may evade, but death you shall not, you shall not deny the stranger. T.S Eliot sfääride muusika me teame ju kui palju maailma nägu muutub, kui me selles ringi liigume, ja kuidas asjad meile teisest küljest vaadates hoopis uuena paistavad. See ei ole ainult ajalooline traditsioon, mis on loonud ristikuju. Me kohtame risti mitte ainult kirikus, vaid ka näiteks nii ratsionaalsete esemete nagu optiliste riistade juures. Meie tempo ajas võib muutuda, aga liikumise suund jääb samaks ei muutu keegi pidevalt ilusamaks, tugevamaks ja suuremaks, tõusule järgneb paratamatu langus,
Kordamine filosoofia eksamiks 1.Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Loov teadmine, praktiline teadmine, teoreetiline teadmine. Loov teadmine on poeetiline teadmine. Teadmine mis aitab midagi ära teha, tekitada, sünnitada.Ala oskusteave. Teoreetiline teadmine - vaid iseenda , mitte millegi muu pärast. Praktiline teadmine (eetiline teadmine) võimaldab hästi ja õnnelikult elada. Sofia käib teoreetilise teadmise alla .Sõnas filosoofia sisaldub sõna philos sõber, armuke ja sõna sophia- tarkus. Filosoofia on tarkusearmastus. 2.Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus on teadmine Jumalikest ja inmlikest asjadest. Teadmine taevalikest ja maistest asjadest. A)Taevased : kehalised ja kehatud. Kehalised: materjaalsed objektid ja 4 olulisemat teadust (füüsika, astronoomia, bioloogia, anatoomia). Kehatud: jumal või jumalad (teoloogia), hing (psü
looduga ehk mateerjaga ja seega jumal asub ajast ja ruumist väljaspool ning seega on mõttetu küsida, millal tekkis maailm, sest aeg tekkis alles koos maailmaga. Augustinuse järgi koosneb maailm mateerjast, ajast ja vormist ning osa sellest lõi ta muutumatuna (inglid, hinged ja tähed) ja osa on aga muutuvad (eelkõige meie kehad) ning selle selgitamiseks pöördub Augustinus tagasi ürgidude teooria juurde ehk jumal on pannud kõigesse idud, mis panevad meid pidevalt arenema ja muutuma. Augustinus ütles, et jumal loob maailma igas ajahetkes uuesti. Jumal on igavine, inimene/loodu on ajaline. Me küll ütleme, et me tajume aega mineviku, oleviku ja tulevikuna, siis reaalselt me tajume vaid olevikku ning minevik on mälestustes ja tulevik on ootustes ja lootustes, kuid jumal asub igavikus ning seepärast saabki jumalat vaadata kui midagi, mis asub terves ajas ja kogus ruumis. Ta ütles, et inimese teadvuses on aeg olemas ning seda ei saa sealt eemaldada.
Muidugi panin ma ka midagi sinna peale. Ma valisin miniseeliku, mis oli üpris lai. See seelik oli värvilisi lilli täis. Ma panin võrkpluusi peale ja olingi valmis. Ah muidugi pidin ma oma juuksed kuidagi korda seadma. Ma tegin endale pea punupatse täis. Kui ma päris valmis olin, siis pidin ma minema hakkama, sest see Veenuse ööklubi on siit päris kaugel. Noh ja kell oli juba seitse ka. Ma tõmbasin rulluisud jalga ja panin kaitsmed külge. Et mul minnes igav ei hakkaks, siis võtsin pleieri ka kaasa. Ma jõudsin kohale 45 minutiga. Ma ostsin pileti ja ootasin, kunas Veenus avatakse. "Palun võtke rulluisud ära, kuna meil ei lasta nendega sisse," ütles üks mees, kes oli umbes 36 aastat vana. "Hea küll!" ütlesin häbelikult ja võtsin rulluisud kiiresti jalast ära. "Aga kuhu ma saaksin need panna?" küsisin selle mehe käest. "Andke, ma panen need tööruumi!" ütles mees käsi välja sirutades. Ulatasin uisud talle.
(9) Tsiteerin sulle üht tema värssi, mis puudutab seda filosoofia osa, mis just oli kõne all ja milles ta juhuslikult saadut ei pea meie omandiks: Võõras on kõik, mis osaks langeb meie soovi mööda. (10) Mulle meenub, et ma seda värssi kuulsin sinult paremas ja löövamas sõnastuses: Ei kuulu sulle see, mis õnn su omaks tegi. Ka sellest ütlusest sinu paremas sõnastuses ei lähe ma mööda: See hüve, mis on antav, on ka äravõetav. Seda ei arva ma lunaraha hulka, kuna see pärineb sinult. Jää terveks. XVI. 1 SENECALT LUCILIUSELE TERVITUS. Tean, Lucilius, sulle on täiesti selge, et keegi ei saa isegi mitte talutaval määral õnnelikult elada tarkuse
Igaühe eesmärgiks on saada subjektiivseks, aga grupp takistab inimestel jõuda tõeni. Takistab ka see, et keegi teine ei ole võimeline indiviidile samalaadselt mõtlema. Eksistentsi ei saa võtta iseenesestmõistetavana, sest tema sõnul suurema osa ajast inimene ei ela. Eksistents on enda olemasolu teadvustamine ning enda olemasolu tahtmine. Kui inimene nii ei mõtle, siis teda ei eksisteeri. Akadeemiline filosoofia takistab eksistentsi mõistmist. Suurim paradoks inimese elus on seotud ajaga: inimene tunnetab end mitte olevikus, vaid minevikus. Samas peab inimene elama ettepoole suunatult ega tohiks end olevikus tajuda. Tõde on subjektiivne. Ükski inimene ei ole võimeline tunnetama objektiivset tõde. Grupp või ühiskond on tugev siis, kui seal on võimalikult palju subjektiivset tõde leidnud inimesi. Selleks, et subjektiivsuseni jõuda, tuleb indiviidil läbida 3 olemise astet: · esteetiline tasand Sel tasandil olemise peamiseks eesmärgiks on nauding
teenindusettevõtte põhiülesanne. Iga teenindusettevõte on oma tegevuses orienteeritud klientide teenindamisele mitte enda mugavale äraolemisele. Teenindusettevõte tähendab väga erinevaid tootmisesse kaasatud ressursse: personal, kliendid, tehnoloogia, materiaalsed ressursid, süsteemid, juhtimine. Klientide silmis kasulikuks peetavad kriteeriumid muutuvad kogu aeg ja seepärast peab muutuma pidevalt ka teenindus ja selle kvaliteet. Kliendikeskseks firmaks peetakse sellist firmat, kus teenindus on korraldatud klientide soove ja vajadusi silmas pidades. Oluline on siin teenindaja ja teenindatava vastastikune suhtlemine ja tagasiside ning klientide vajaduste pidev uurimine ning sellest lähtuvalt kogu teenindusprotsessi parendamine. Klienditeenindajate pädevusse kuulub kiirete otsuste tegemine
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE kodused tööd 1. loeng 1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia – tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? 3. Kuidas filosoofiaga alustada? Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? 4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem? Milline on teie seisukoht selles küsimuses? 1. Aristotelese jaotuse järgi teatakse kolme tüüpi teadmisi: Loov teadmine – Inimese igapäevaelus kõige sagemini esinev teadmise tüüp, mis tegelikult ei kuulu filosoofia alla. Teadmine vastamaks küsimusele „Kuidas teha?“, oskusteave saavutamaks soovitud lõppeesmärki, olles
Popkultuur enamusekultuur. 2. Popkultuur on vastandatud kõrgkultuuriga. Populaarkultuur on justkui päriskultuurist ülejäänud osa, mis päriskultuuri hulka ei kuulu. Näide selle kohta, et kõrgkultuuri eristatakse madalast: KÕRGKULTUUR: klassikalise muusika kontserdil pole nauding kõige tähtsam. Naudingut tuleb edasi lükata. MADALKULTUUR: Kui minna klubisse tantsima, siis on nauding kohe kätte saadav. Prantsuse sotsioloog Bourdiey väitis, et kõrge ja madala jaotus pole midagi absoluutselt, üle aegade kestvat. // Kuid kui me vaatame
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõ
Inuaki reptiil minu sees Erakorralised avastused Maa minevikust, olevikust ja tulevikust I osa See on vestlus Rumeenia naise psühholoog Ariana Hawa ja ebatavalise poisi vahel, kes ütleb, et minevikus kehastus ta planeedil Inua, mis asub Orioni lähedal. Dialoogis räägib David Arianele sellest planeedist, elust sellel, aga samuti ka meie planeedist Maa, ja tema Maale tulemise eesmärgist. See juhtus pilvisel suvehommikul. Oli võimatult umbne ning ma otsustasin akna avada, lootes, et värske õhk puhastab keskkonna. Ma ei suutnud vabaneda ebamuga- vustundest mis survestas päiksepõimikut ja ma teadsin, et see oli sisemine hoiatus raskematele ebamugavustunnetele, mis järgnema pidid. Ma lootsin kogu südamest, et mu kartused osutuvad valeks, seda enam, et täna hommikul pidi ilmuma uus poiss. Ta sisenes koos emaga tuppa täpselt kokkulepitud ajal. Üsna poisihakatis, aga nii uhke! Suvetaeva värvi sinised
midagi peale suruda ja sundida. See näitab omakorda suhtluses noorega, kui usaldusväärne ja oluline on ametnik/spetsialist selle noore inimese jaoks. Noorsootöö riskirühma kuuluvate noortega vajab pidevat enese arendamist. See pole minu kui noorsoopolitseiniku vaatenurgast lihtne. Kuna lisaks erialasele haridusele on vaja end pidevalt edasi koolitada ja silmringi laiendada. Noored muutuvad ajaga ja samuti meie suhtlus nendega. Politseinikuna on raske tekitada noores usaldust, kuna keegi on eelnevalt selle temalt juba ära võtnud. Antud juhul on ametnikuna see üks suuremaid väljakutseid meile, kes me üritame noores uusi lootusi tekitada ja teda suunata. Ei ole olemas ideaalseid lahendusi ja nagu artiklis öeldud – võlujooki, mis saaks noore inimese elu täielikult muuta. Kõik oleneb noorte endi olekust ja loomulikult vanusest
kultuuri kohta. Tal on kaks printsiipi: apollooniline ja dronüüdiline. Apollo on päikesejumal, mõistuse ja korra jumalus, kontrollib seadusi, hoolitseb piiride eest. Appollooniline printsiip tähendab asjade eristamise viisi, asjade vorm on appollooniline, individuaalse vormi andmine millelegi. Dionysos on pidutsemise, ekstaasi,viljakuse, purjusoleku jumal, seksuaalne identiteet on kahtlane. Teda kasvatati kui tüdrukut. Dinüüsiline prisiip hävitab piire ja muusika teeb just seda. Dionüüsiline kunst on muusika. Muusikat võime loomu poolest pidada dionüüsiliseks. Modernsuse vastu oli Nietzsche. Principinm individuationis- individuaalsus printsiip. Lääne inimene soovib olla individuaalne. Dionüüsiline printsiip lammutab individuaalsust. Dionüüsilistes rituaalides ülistasid inimesed ise ennast aga koos selle hävinguga(surm). Judeorkristlik printsiip on see,et leitakse vahendeid surma tõrjumiseks, kusagil on taevas kuhu
tundmine, õhutamine, oma väärtuste peale surumine, väitlemine, teemade vahetamine enda huvist lähtuvalt, tahtmist olla kena inimene (sel juhul fookus ja objektiivsus kaovad), Vähetõhus käitumismaneer Komistuskivid nõustamisel Sõltuvuse tekitamine Teadmatus vastuülekande mõjust kui nõustaja võtab isiklikult Väärtuste, eesmärkide ja strateegiate pealesurumine sina võid teada mis ja kuidas on vaja teha, aga pead tal laskma ise sinna jõuda. Erand on nt leinatöö, kus on kindel kava vaja enne matust läbi teha. Tehnikate kasutamise valik nt oht takerduda ühte tehnikasse ja seda ülelaiendada Nõustamise seansside arv peab olema optimaalne. Ei tohi liiga vähe teha ega ka venitada. Töötamine apaatsena, vähese entusiasmiga või läbipõlenuna. Sul peab olemas olema strateegia, mida kasutada kui endal midagi juhtub ja kliendid on ukse taga. Klient ei tohi aimu saada, et sul on
saanudki. Analüüs: Arvan , et teeninduse korraldamiseks peaks nad siiski ennast kliendi olukorda panema. Kuidas nemad tahavad, et nendega käitutakse. Peaksid tegema tööd, mis neile meeldib. Ja hommikul tööle tulles alati positiivne olema ja seda ka klientidele edastama. Haiglasse on niigi ebameeldiv minna. Nüüd lihtsalt väldin sinna haiglasse minemast, kui siis ainult väga äärmisel juhul. Ettepanekud: Arstid peaksid rohkem oma patsientidega tegelema ja mitte laskma neil nii kaua oodata. Arstid peaksid olema viisakad ja sõbralikud kõikide patsientidega. Haigla võiks jälgida ikka enne kelle nad tööle võtavad haigeid aitama ja ravima. Töötajad peaksid tundma oma tööd ja teadma, mida nad teevad ning kuidas patsienti aidata. 5 Asukoht, kättesaadavus:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
